Filosoofia (0)

Antiikaja filosoofia 
1. PLATONI ELU JA TEGEVUS
• 427-347
• Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale)
• Suur  aristokraatlik  perekond
• Ligipääs haridusele
•  Geomeetria , filosoofia,  dialektika
• Paneb paika poliitilised hoiakud
• Ei suhtu hästi demokraatiasse
• Ideaalne riik
• Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud
• Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem)
• Sokratsese surmamõistmine
• Ka  sokrates  aristokraatlikes ringides
• Ei suhtu lihtrahvasse hästi
• Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS)
• Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju
• Mõistetakse vangi
• Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma
• Põhjustab selle, et  Platon  läheb reisima
• Ilmselt kardis oma vabaduse käigus
• Õpib erinevaid asju
• Sitsiilia Sürakusa
• Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I
• Mõjutab valitsejat, et sellest linnast saaks “Ideaalne riik”
• Põgeneb, sest tekivad vastumeelsused
• Rajab Ateenas Akadeemia
• Õpiti filosoofiat, matemaatikat 
• Sokraatiline vestlus (dialoogi vormis)
• Hiljem rohkem õpilasi, tuleb ettekandevorm
• Läheb tagasi Sürakusesse
• Dion oli  plaatoni  õpilane, nüüd valitseja
• Kutsub Platonit enda õpetust ellu viima - “Ideaalne riik”
•  Opositsioon  kukutab kõik
• Tagasi Ateenasse
• Tegutseb akadeemia juures
•  Sureb  umbes 80 aastaselt
• Looming
• 35 teost - enamik säilinud 
• Dialoogi vormis
• Üks tegelane Sokrates
• Sokrateses pole kirjutanud ühtegi teost
• Pole võimalik eristada, mis on Sokratese, mis Platoni jutt. Sest Platon kirjutas ka 
seda, mis Sokrates rääkis
• Poleteia “Riik”
• Ideaalne riik
• Sympoison “ Pidusöök ”
• Arutavad armastuse üle, kust see tuleb, mis on selle liigid
2. IDEEÕPETUS
• On Plaatoni filosoofia tuumaks
• Ideed enne reaalseid asju
• Kaks maailma:
• Tõeline - Tõelise tegelikkuse, ideede maailma
• Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed
• Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade 
jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda  meeltega , kuid mida avastab surematu ning 
preekisteeriv hing kaemuses. 
• Ei teki ega hävi, muutumatu
• Ideedest saab mõelda
• Mittetõeline -  Meeleline  maailm, näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate 
esemete maailm
• Näiva maailma  tajutavad  esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja 
hävinemises
• Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud  koopiad , jäljendid ja  varjud , ideed on aga 
algkujud.
• Asjad ja nähtused on meeltega tajutavad
• Arvamus ja teadmine
• Meeleline maailm on relativistlik (kas klaas on pooltühi või -täis), s.o suhteline, selle kohta 
saab olla vaid  arvamusi , uskumusi, kujulusi.
• Teadmine on üldine ega sõltu vaataja nägemisnurgast; tõeline teadmine saab olla ainult 
ideede kohta. 
• Iluidee on jääv ja püsiv
• Meelevälised
• Tunnetusteooria
• Kuidas inimene saab teadmisi? (Platon  arvas , et:)
• Hing on surematu
• Uskus idamaist 
• Hingenerännak
• Kui inimene sureb, läheb hing ideedemaailma
•  Hinges  on sünnipärased teadmised
• Inimene saab teadmisi meenutamise läbi 
• Sünnitusabi
3. NÄILINE JA TEGELIK
• Meeltega tajutav tegelikkus tähendab platonile näilisust, mis küll  laias  laastus võttes on 
olemas, aga päris tõeliselt ei ole. 
• Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise  vahepeal .
• Näilisus ei taga tõelist teadmist
• Kui rahulduda ainult  meelte  avaneva oleva uurimisega, nähtakse koopasse suletud vangide 
kombel vaid näilikku. Et küünida tõeliselt olevani, peab püüdlema tegelikkuse selle taseme 
poole, mis on selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus.
• See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teamises.
• Platon ei eita meelelise maailma olemasolu; näilisuski on ju midagi rohkemat kui puhas 
mitteolemine. Kuid see tõsiolev ja kõige aluses olev tuum, mis teeb võimalikuks teadmise ja 
tarkuse , kuulub ainult ülemeelesitele ideedele.
4. KOOPA ALLEGOORIA
• Selgitab ideede ja kehaliste nähtuste  vahekorda
• Inimesed tajuvad muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi, seejuures arvates, 
nagu nähakse tõelisi asju. 
• Ülim tõesus asub aga väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on  koopas  viibijatele 
pimestav, ja võimatu näga, kui neid spetsiaalselt ei treenita.
• Koopast väljaspool asuvad asjad samastavad ideedega.
• Koopas nähakse ainult ideede varje, asju. 
• Tegemist on koopas olevatele tõeline
• Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, 
sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma.
• Hariduse seisukoht
5. ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST
• Platoni arvates on ideaalne riik sõjaväelaagri sarnane, kõik on reglementeeritud ja peab 
toimuma ülemuse juhtimise all.
• Ideaalse riigis saab luua ainult kreeklaste juures. Barbarid pole selleks ideaalseks riigiks 
võimelised. Kuid ka kreeklaste puhul väljedas Platon teatud kahtlusi.
• Kolm seisust, mis on kõik vajalikud:
VALITSEJAD
SÕJAMEHED
RAHVAS 
kõige väärtuslikumad
natuke vähem 
(KÄSITÖÖLISED)
väärtuslikud
madalsordilised
Tegevusala
Valitsemine (need, kellel  Riigi kaitsmine nii sise-  Kõik tootva ja 
on teadmised 
kui välisvaenlaste eest
teenindava tööga 
valitsemise kohta)
hõivatud inimesed 
(käsitöölised, 
põllumehed, 
kaupmehed,
voorimehed, ka 
kunstnikud ja näitlejad)
Kasvatus ja  haridus
Spetsiaalsetes 
Spetsiaalsetes 
Omandavad vajalikud 
õppeasutustes 
õppeasutustes 
oskused oma vanemate 
vastavate 
vastavate 
või hooldajate kõrval
programmide järgi. 
programmide järgi. 
Alguses kasvatatakse 
Alguses kasvatatakse 
koos sõjameestega. 
koos valitsejatega. Suurt 
Suurt rolli mängib  kunst . 
rolli mängib kunst. Nii 
Nii kehaline kui vaimne 
kehaline kui vaimne 
haridus.
haridus.
Orjad - Platon ei räägi neist, peab ta nende olemasolu võib-olla enesest mõistetavaks
Sünnipärased eeldused,  lihtrahvas  ei saa saada valitsejateks
• Sooline erinevus
• Kõrvuti meestega võivad tulevaste valitsejate ja sõjameeste õppeasutustes õppida ka  
vastava eeldusega naised. Platon usub, et naised suudavad teha seda kõike, mis mehed, 
lihtsalt veidi madalamal tasemel.
• Ka riigijuhtimises on soolised erinevused vähetähtsad
• Naiste ja meeste vahelised suhted
•  Isiklikku  vabadust armuküsimustes ei tohi olla
• Valitsejate ülesanne on jälgida oma kasvandikke ja hoolitseda selle eest, et nad ei 
paarituks, kuidas juhtub.
• Parimad mehed viibiksid koos  parimate   naistega , järglaskond peab kõige parem olema
• Naised sünnitagu vanuses 20-40, mehed täitku mehekohustused vanuses 25-55
• Kui sünnib laps, võetakse imik ema juures ära ja antakse ammede hoole alla, vigased 
lapsed hukatakse või jäetakse käsitöölisteks. (VALITSEJAD JA SÕJAMEHED)
• Tulevastel sõjameestel ja valitsejatel puudub isiklik elu, on ainult elu, mis kuulub riigile kui 
tervikule.
• Sotsiaalne müüt - tuleb sisendada ideaalse riigi kodanikele, et veenda neid
• Propagandistlik vale, mida kasutatakse riigi kui terviku ning inimeste enda huvides
• Ideaalset riiki iseloomustavad omadused:
1) Tarkus - selle anndavad riigile valitsejad, kes võtavad vastu  tarku  otsuseid riigi juhtimiseks. 
Valitsema peavad tõelised  filosoofid , kuid  viimased  ei tohi olla liiga võimuahned
2) Mehisus - mehiseks teevad riigi sõjamehed, kes võitlevad mehiselt sise- ja välisvaenlaste 
vastu
3) Harmoonia või vaoshoitus - kõigi kolme seisuse tegevuse kooskõlastaus
4) Õiglus - õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma “soodumustele” ja ei 
sega teisi. Valitsejad, sõjamehed toetavad valitsejaid ning käsitöölased elavad 
sõnakuulmises, tehes tööd.
• Ainukesed, kellel tohib olla isiklik omand on käsitöölised. Valitsejatel ja sõjameestel ei tohi 
seda olla, sest see tekitaks omakasupüüdlikkust ja oleks kahjulik riigile kui tervikule. Ainuke mis 
neile kuulub on keha.
• VASTANUD DEMOKRAATLIKULE KORRALE
• Välismaale ei tohi alla 40-aastased  reisida
• Võivad näha teist riigikorda, ideid
• Ainult riigi esindamise eesmärgiga
6. KARL  POPPERI  (20. SAJ.) KRIITIKA PLATONI IDEAALSELE RIIGILE
• Sarnane fašistliku Saksamaa ja stalinliku NSVLga
• Plaatoni ideaalset riiki iseloomustavad järgmised tunnused:
• Range jagamine klassideks
• Valitseva klassi eriline seisund 
• Selle ühtsuse toetamine
• Selle klassi reeglitepärane kasvatamine ja harimine
• Järelvalve valitseva klassi liikmete huvide üle, nende huvide kollektiviseerimine ja 
ühistamine
• Ainult kahel klassil on õigus kanda relva ja haridus omandada
• Valitsev klass ja sõjamehed on eemaldatud majanduslikust tegevusest ja ei tohi teenida 
raga
• Tsensuur
• Lakkamatu  propaganda
• Lapsi  kasvatades  võib rääkida ainult kindlaid lugusid
• Kõik uuednused hariduses, seadusandlsuses ja religioonis tuleb ära hoida
• Riik peab olema endassesulgunud
• Majanduslik  sõltumatus
• Piirid ei ole vabad
• Saab reisida alles 40-aastaselt
• Platoni ebajärjekindlus
• Platon pidas filosoofide oluliseks omaduseks õiglast  meelt , vale vihkamist ja armatust tõe 
vastu. Samas mõtles välja sotsiaalse müüdi, mis oli propaganstlik vale. Platon koguni 
õigustas valetamist, kui seda tehakse oma riigi huvides.
• Popperi arvates ei ole  filosoof  Platoni jaoks enam tarkuse otsija ja armastaja vaid selle 
valdaja
Keskaja filosoofia 500-1500 
1. KESKAJA FILOSOOFIA ISELOOMULIKUD JOONED
• Religioonikeskne - filosoofia roll oli olla vahend, mis pidi aitama usutõdesid seletada, 
põhjendada, formuleerida. Kristliku mõtlemise periood.
• Pidi jälgima usutõdesid ehk dogmasid,  kristlike  probleeme
• Filosoofia oli teoloogia ori
• Filosoofia on vahend, mida usu seletamiseks kasutada
• Filosoofid on nt. kirikuisad
• Retrospektiivsus (tagasivaatavus) - kõik tõed on kirjas, midagi uut ei ole. Eruditsioon. 
Plagiaati ei tuntud (oli hea).
• Uusi asju välja mõeldud
• Toetuti varakristlikele autoriteetidele
• nt. Piibel
• Oma intellektiga ei hakata mõtlema, toetutakse varemkirjutatule
• Magister dixit - õpetaja on nii öelnud, sellest piisab
• Mida rohkem on loetud kristlike teoseid ja mida rohkem sa oskad nende kohta öelda, 
seda targem oled
• Õpetlikkus, kasvatuslik suunitlus
• Kloostrikoolid
• Ülikoolid
2. KESKAJA FILOSOOFIA PROBLEEMID (OLID USUPROBLEEMID, ILMALIKEL KÜSIMUSTEL 
POLNUD KOHTA)
• Usu ja mõistuse vahekord, 3 ütlus, mis iseloomustabad usu ja mõistuse vahekorda:
• Usun, sest see on absurdne
• Ainult usk saab jõuda tõeni, pole reaalset seletust, peab uskuma, sest Piibel ütleb nii
• nt. Neitsi Maarja
• Usun, selleks et mõista 
•  Kõigepealt  peame uskuma, et mõista
• Asjadest saab aru nii mõistuse kui usuga, aga me peame uskuma
• nt. Jumalast ei saa enne mõistuspäraselt aru, kui me ei usu temasse
•  Mõistan , selleks et uskuda
• Keegi seletab, mis see on ja mina usun seda
• Kuidas tõestada Jumala olemasolu
1. Algpõhjuse argument
• Eeldus: Igal sündmusel on põhjus
• Mis on esimene põhjus?
• Miks maailm tekkis?
• Jumal lõi maailma
• Kriitika: Kui kõigel on põhjus, mis on Jumala põhjus?
• Kui miski võib olla põhjuseta, siis võiks ka maailm olla ilma põhjuseta
2. Korrapära argument
• Eeldus: Korrapära ei teki iseenesest, vaid need on loodud sihipärase tegevuse käigus
• nt. Pagar loob tordi, ehitaja maja, juuksed kammitakse soengusse jne.
• Kes on loonud looduses olevate asjade otstarbekuse? (nt. silma nägemiseks jne)
• Kriitika: Ka Jumal peab olema korraldatud suunava jõu poolt. Kui on võimalik Jumal ilma 
suunajata, siis võib ju olla ka looduses asju, mis on ilma suunamata.
• Universaalid (üldmõisted) - kas üldistele mõistetele (nt. õnn, õiglus, elusolend) vastab 
omaenese iseseisev  reaalsus ? On need midagi konkreetset või on need abstraktsioonid? 
UNIVERSAALIDE TÜLI
• Abstraktsed objektid
• Omadused, suhted, arvud
• Partikulaarid - konkreetsed objektid, aga saab luua ka üldistusi
• Need on kõik lauad universaalid aga laud laud laud on partikulaarid
• Meelelises maailmas
• Konkreetsed objektid
• KAS UNIVERSAALID ON OLEMAS?
• Kus eksisteerivad ( reaalsed , itellektis, keeles)
• Realism (Platoni ideede maailm) - universaalid on olemas reaalselt
• On olemas kas ideede riigis või pärsielt
• Nominalism - eksisteerib vaid sõnad (keel), reaalselt on olemas vaid reaalsed asjad
• Keeles mõistena, on olemas nimi
• Üldmõisted luuakse läbi sõnade
• Mina sündides õpin nende asjade kohta ja võtan enda keelde üle
• nt. telefon ja kalkukas on mustad
• Kontseptualism (mõiste) - eksisteerivad inimmõistuses, üldistamise teel tekkinud
• Mina enda intellegtis, mitte keeles
• Loon üldmõisted ise, läbi üldistuse ja võrdluse
Uusaja filosoofia 
1.  DESCARTES  (1596-1650)
• Lõuna-Prantsusmaalt
• Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja 
mehaanilise füüsika otsekohene kaitsja
• Koordinaatteljestik
• Valguse murdumise seadus
• “Teadusliku maailma” esimene  filosoof
•  Kõiges  peab kahtlema
• Põdura tervisega poisi lapsepõlv
• Vanavanemad kasvatasid
• Hariduse omandas Jesuiitide koolis (Jeesuse selts, katolookluse all tegelev ususelts)
• Tugevaim võimalik aristotellik-skolastiline haridus
• Sügav rahulolematus a-s maailmapildi, ametliku hariduse ja filosoofiaga oli Descartes’i 
filosoofia kesksemaid tõuejõude
• See kõik ei rahuldanud neid
• Sõjaväeteenistus
• Nõrga tervise tõttu ei pidanud vara ärkama 
• Nooruses reisis palju
• Teoseid üsna vähe
• “Arutlus meetodist” ilmus 1637.
• “Geomeetria” - teadusajaloo  klassika
• Arendas välja analüütilise geomeetria ja avas tee modernsele matemaatikale
• Ilmudes ei äratanud erilist tähelepanu
• Kirjutatud prantsuse keeles, mitte ladina keeles, mida kasutati muidu
• Eriteaduslikud tööd tekitasid tormilist poeemikat
• “Metafüüsilised mõtisklused” 1641 - Descartes’i filosoofia kõige tuntum ja täielikum 
tervikesitus
• “Filosoofia põhimõtted” 1644 - kõige mahukam avaldatud töö, pühendas maapaos olevale 
printsess Elizabethile
• “Hingeliigutused” 1649 - kirjavahetus kuninganna Kristiinaga viis selle teoseni. 
Kuningannat liigutas teos südamepõhjani ja kutsus filosoofi oma õukonda. Pärast pikka 
järelemõtlemist Descartes läks Rootsi sõjalaevastikus Kuninganna juurde.
• Suri paar kuud pärast Rootsi saabumist (kopsupõletik)
• Hilisemas eas oli tagasitõmbunud, põgenes üksildusse
• Teaduslik üksildus Hollandis (“Meditatsioonid esimesest filosoofiast”)
•  Armastas  suhelda kuniglike isikutega
• Kirjavahetus Rootsi kuninganna Kristiinaga
• Arendas armastust ja tundeid puudutavaid filosoofilisi teemasid
• Filosoofilise stiilimeistrina oli silmapaistev
• Kerge, vaba ja kaasakiskuv stiil
• Filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt, ärplevalt meelelahutuslikult
• Tekstidele kerge läheneda
• Teaduslikult suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele
• Annab Platoni kaheks jagatud maailmale lõpliku filosoofilise lihvi
• Hingel(inim) on ülim võim
• Tunnetusteootriad
• Empirism (kogemus) - tõed on avastatavad meelelise kogemuse läbi (varasem)
•  Ratsionalism  (mõistus) - tõed on avastatavad mõtlemise läbi (descartes’i kohta, esimene 
ratsionalism)
• Ei olnud akadeemiline teadlasetüüp,  ehkki  oli suveräänne ja mitmekülgselr andekas loov 
uurija.
• Ei olnud traditsiooniline õpetlane
• Vanemas eas luges vähem ja tema kuulsaimates filosoofilistes tekstides puuduvad viited 
varasemate autorite teostele
• Akadeemilist karjääri tekstidega teha ei tahtnud
• Üks suurtest filosoofia mässajatest
• Inimesena oli mõõdukas, isegi alalhoidlik
• Harras katoliiklane
• Ei õnnestunud vältida kiriku hukkamõistu
2. MEELTE VÄHEUSALDATAVUS
• Optilised illusioonid
• Kust ma tean, et ma ei maga?
• Me ei saa välistada, et on olemas keegi kuri deemon, kes meis aistinguid tekitab?
3. SÜSTEMAATILISE KAHTLUSE MEETOD
• Kõike ei saa usalda, võib olla  petlik
• Selleks, et saada uurimistöö tulemusena tõsikindlaid teadmisti tuleb:
1) esiteks kahelda kõiges senises tõeks peetud seisukohtades
• Mida iganes peab olema võimalik küsida
• Kõik eeltingimused peab paljastama
2) teiseks tuleb olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta 
alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust (ilmselged tõed)
• Ilmselge tõde
• Me ei saa kahelda, et me kahtleme (kahtlemine - mõtlemise viis)
• Jumal või mõni muu kuri jõud saab mind eksitada, ainult siis, kui on olemas miski, 
mida eksitada
•  Kahtlus  on mõttetu ka nende asjade puhul, mille üle mõistus otsustab kogemustele 
toetumata
• Matemaatilised asjad
4. COGITO ERGO SUM, TÕSIKINDEL TEADMINE
• Mõtlen, järelikult olen olemas
• Saan kahelda vaid olemas olles
• Peab olema miski, millele kõik näilik ilmneb - mina
• Descartes’i filosoofia esimene otsitav printsiip
• Kogu tema filosoofia lähtekoht
• Talle ei piisa traditsioonilisest, teaduslikust, tõenäolisest teadmisest. Ta vaatleb 
olemasolevaid raamatutarkuse ja hariduse liike ja tõdeb, et need ei paku vastust küsimusele, 
kas saab midagi tõsikindlalt teada
• Teaduseid õppides avastas üha rohkem oma teadmatust
•  Hindas   koolides  õpetatavat
• Aga olemasolev teadmine ei vasta tõsikindluse nõuetele
5. HING JA KEHA
• Kas inimesel esineb keha kui ka vaim? Kuias keha ja vaim omavahel seotud?
• Dualism - inimesel on keha ja vaim, mis mõjutavad teineteist DESCARTES ON
• Monism - füüsilised tähtused on ühtlasi vaimunähtused või ka vastupidi
• Nt.  tänapäeva neuroteaduses on seisukoht, et meil on olemas ainult keha ning hinge 
asemel on üksnes neuroloogilised protsessid ehk ajust toimuvad muutused
• Subastants - miski, mis enda olemasoluks ei vaja midagi muud peale iseenda
• Atribuut - omadus, mis on asjale iseloomulik ja  lahutamatu  substantsist
• Moodused/viisid - atribuudi avaldumisvormid või avaldumisviisid
• Kahe subsantsi õpetus - inimeses on teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge 
(vaimu) tasandid
• Hing saab eksisteerida ilma kehata, aga mitte vastupidi
• Hinges toimuv mõjutab kehas toimuvat (saame vastavalt oma tahtmisele liigutada käsi 
ja jalgu)
•  SUBSTANTS  hing; ATRIBUUT mõtlemine; MOODUSED kahtlemine, rõõmustamine, 
fantaseerimine, soovimine
• Keha olemasolus saab kahelda, mõtlemises mitte 
• Kehas toimuv mõjutab hinges toimuvat (täis kõht tekitab täiskõhutunde)
• SUBSTANTS keha; ATRIBUUT ulatus, ruumiline  paiknemine , ruumis kusagile asetatav; 
MOODUSED kuju, liikuvus, koostis
• Dualistlik interaktsionism -  keha ja vaim mõjutavad teineteist
• Mõtemine on inimese keskseim ja olulisim omadus
• Ilma oma teadvuseta ei oleks ma see, mis ma olen
• Mu enda hing oma soovide, kahtluste ja arvamustega moodustab mu sügavama olemuse
• Meeled on eksitavad
• Üksikul minal on vaid üks tõde - tema enda olemasolu - ja see tõsikindlus iseendast on talle 
kõige selgroog.