Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk?
  • Kuidas on võimalik toote magusatundlikkust degusteerimisel tõsta?
  • Mis on aluseks piimatoodete sensoorsele hindamisele?
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP)
  • Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste
    SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil.
    SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust.
  • Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused
    • toiduainete tööstuslik tootmine;
    • teaduslikud uuringud;
    • toiduainete kvaliteedi kontrollimine;
    • tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine.

  • Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid
    Kõikide toiduainete puhul hinnatakse toote välimust, maitset , lõhna ja konsistentsi/tekstuuri.
    Toiduainete kvaliteedinäitajad:
    • toiteväärtus;
    • tehnoloogilised näitajad;
    • sanitaar-hügieenilised näitajad;
    • eetiline kvaliteet;
    • organoleptiline (sensoorne) kvaliteet;
    • müüdavuse kvaliteet.

  • Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse nägemismeele abil
    • üldine välimus;
    • vorm;
    • värvus;
    • läige;
    • läbipaistvus, selgus;
    • karboniseeritus;
    • suurus ja kuju;

  • Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil

  • Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil

  • Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel

  • Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid
    ÖKOMÄRK
    Seda märki kandev toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja töödeldud. Toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid ega toiduvärve.
    Ökomärgi kasutusõiguse saavad mahetootjatena ja töötlejatena riiklikult tunnustatud ja registrisse kantud ettevõtted. Nõuetele vastavust kontrollib Taimetoodanguinspektsioon või Veterinaar-ja Toiduamet.
    EESTIS KASVATATUD
    Märki kannavad kõrge kvaliteediga Eestis kasvatatud aiasaadused. Toode vastab Euroopa standardis toodud kõrgema klassi aiasaadustele esitatud nõuetele. Märk omistatakse üheks aastaks.
    Märgi väljaandjaks on Eesti Aiandusliit.
    Märki võib omistada järgmistele toote-gruppidele:
    • köögiviljad;
    • puuviljad;
    • aiamarjad;
    • lilled;
    • istikud ;
    • seemned;
    • toidukartul.

    Kvaliteedimärki “Eestis kasvatatud” saavad kodumaised tootjad kasutada värskete (töötlemata) aiasaaduste müügipakenditel või istikute nimelipikutel. aitab tarbijal eristada kõrgekvaliteedilisi aiasaadusi; tagab tarbijate varustamise kvaliteetsema kaubaga; kohustab tootjaid/pakkijaid pidevalt jälgima müügile saadetava kauba kvaliteeti; määratleb ekspordi korral Eestit päritolumaana.
  • Millisele tootele omistatakse “ristiku” ja “pääsukese” märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks ?
    Tunnustatud Eesti Maitse (TEM) kvaliteedimärk (ristikumärk) anti esmakordselt välja 1998.a. sügisel.
    2000.a. tuli kasutusele ka eestimaist päritolu ja kõrget kvaliteeti tähistav märk (pääsukesemärk).
    EL nõuetest tulenevalt muutust 2004. aastal Tunnustatud Eesti Maitse ristikumärk Tunnustatud Maitseks (TM).
    Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk ehk ristikumärk antakse Eestis toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Peale sensoorse kvaliteedi hinnatakse ka mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate nõuetekohasust. Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline.
    Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse tootele, mille põhitooraine* on 100%-liselt eestimaise päritoluga ja on edukalt läbinud sensoorse ja laboratoorse hindamise.
    Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu.
  • Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad
    Retseptoritel on võime vastu võtta ainult kindlaid impulsse. Iga retseptori liigi jaoks on oma spetsiifiline ärritaja, mille suhtes vastavatel retseptoritel on eriti madal ärrituslävi, s.o. kõrge tundlikkus.
    Näiteks maitsmisretseptorite ärritamise teatud keemiliste ainetega tekib maitsmisaisting ( soolane , hapu, magus, mõru).
    Ärritajad võib jagada adekvaatseks ja mitteadekvaatseks. Mitteadekvaatse ärritaja tagajärjel ei teki reaktsiooni (aistingut).
  • Retseptorite klassifikatsioon
    Retseptor - meeleelundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevatele ärritajatele (stiimulitele).
    Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid , mis reageerivad keskkonna teatud mõjutustele ning muudavad ärritused spetsiifilisteks erutusprotsessideks s.o. aktsioonipotentsiaalideks.
    Retseptorid jagunevad:
    • fotosensitiivsed retseptorid (silma võrkkestas paiknevad kepikesed ja kolvikesed );
    • mehhaanosensitiivsed retseptorid (nahas, veresoontes, tasakaaluelundi ja kuulmisretseptorid);
    • kemoretseptorid (kõikjal organismis);
    • termoretseptorid (nahk, suu, keele limaskest).

    Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis -, haistis maitsmis -, puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest.
    Retseptor, juhttee ja tsentraalne osa moodustavad terviku, millest kõik kolm osa peavad funktsioneerima.
  • Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded
    Analüsaatorid ehk meeleorganid koosnevad kolmest osast:
    • retseptor ehk perifeerne osa- NÄRVILÕPMED;
    • juhttee- NÄRVIKIUD;
    • tsentraalne osa- AJU.

    Retseptorites tekkinud ärritused kantakse üle peaajusse ja selle tulemusena tekib meil kujutis välismaailmast.
    Juhttee on moodustunud närvikiududest. Juhttee kaudu kandub retseptoris tekkinud impulss ajukoorde.
    Analüsaatori tsentraalses, ajukoores paiknevas osas, muutub vastav närviimpulss lihtsamaks psüühiliseks avalduseks- AISTINGUKS.
  • Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi
    Eristuslävi (aistingulävi)- ärritaja füüsilise intensiivsuse väikseim tajutava erinevuse väärtus.
    Ärritajalävi- sensoorse ärritaja minimaalväärtus, mis on vajalik aistingu tekkimiseks, aistingu identifitseerimine pole vajalik.
    Tundlikkuselävi (äratundmislävi)- sensoorse ärritaja minimaalväärtus, mis võimaldab aistingut identifitseerida.
  • Põhimaitsed
    • magus,
    • hapu,
    • soolane,
    • mõru.

  • Põhimaitsete saamiseks kasutatavad keemilised ühendid
    Põhimaitsetestiks kasutatavad ained:
    Hapu – sidrunhape – kontsentratsioon 0,4 ja 0,7 g/l.
    Mõru – kofeiin – 0,4 ja 0,7
    Soolane – naatriumkloriid – 1,0 ja 2,0
    Magus – sahharoos – 10 ja 20.
    Põhimaitsete tundlikkuselävede määramiseks valmistatakse maitselahused tõusvas kontsentratsioonis. Maitsmist alustatakse kõige madalamast kontsentratsioonist.
    Toiduainetööstustes laialdaselt kasutust leidnud piimhappebakterid produtseerivad piimhapet, mis osaleb hapendatud piimatoodete (keefir, hapukoor ), juustude, leiva ja hapendatud juurvilja maitse moodustumisel.
  • Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad
    Maitsmisanalüsaatoriks nimetatakse keelt. See on limaskestaga kaetud lihaseline elund, millel eristatakse kolme osa:

  • Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad)
    Haistmisega on kindlasti seotud mõiste adaptatsioon . Lõhnade puhul tekib adaptatsioon 3-15 minuti jooksul. Lõhnatundlikkus on parim 37…38 ° juures.
    Lõhnaklass
    Lõhnab nagu
    Lillelõhnad
    Roosid
    Eeterlikud lõhnad
    Pirnid
    Muskuselõhnad
    Muskus
    Kamprilaadsed lõhnad
    Eukalüpt
    Roisulõhnad
    Mädamuna
    Teravad lõhnad
    Äädikas
  • Selgitada: ageusia, anosmia , daltonism
    Ageusia (maitsmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine maitsmis-ärritaja suhtes, maitsmisvõimetus võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine.
    Anosmia (haistmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine haistmis-ärritaja suhtes, haistmisärritaja võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine.
    Daltonism- võimetus eristada värve või üksikuid värvitoone.
  • Nimetada nägemishäireid
    • Kaugelenägevus;
    • Lühinägevus;
    • Düskromatopsia- osaline värvipimedus;
    • Täielik punasepimedus/rohelispimedus;
    • Täielik värvipimedus (alla 0,01% inimestest).

  • Selgitada: adaptatsioon
    Adaptatsioon- meeleelundi tundlikkuse ajutine muutus, mis on tingitud kestvast ja/või korduvast ärritamisest (stimuleerimisest).
  • Adaptatsioon lõhnade suhtes, adaptatsioon maitse suhtes, adaptatsioon valguse ja pimedusega.
    • Adaptsioon on kiirem magusate ja soolaste maitsete puhul, kõige aeglasem on mõru maitse puhul.

    • Lõhnade puhul tekib adaptatsioon 3-15 minuti jooksul. Lõhnatundlikkus on parim 37…38 ° juures.

    Valguse ja pimedusega:
    • Ümbruse keskmise valgustatuse muutumisel kohaneb närvisüsteemi tundlikkus muutunud tingimustega. Kui öösel astuda heledast valgustatud ruumist välja õue, ei näe öises ümbruse esialgu mingeid esemeid. Mõne aja möödudes on ta aga võimeline eristama esemete kontuure.

    • Kui pimedusega kohanenud inimene astub heledasti valgustatud ruumi, siis kohaneb tema nägemissüsteem ümbruse valgustatusega mõne sekundi jooksul. Kui valgustatuse muutus on väga suur, siis võivad ajutiselt esineda pimedusdefektid, mille vältel vormitaju on nõrgenenud.

  • Selgita ja too näiteid: kõrvallõhn, kõrvalmaitse!!!
    Kõrvallõhn- tootele mitteomane või moondunud lõhn.
    Fleiv (maitse-ja lõhnakogum)- haistmis-, maitsmis- ja trigeminaalsete aistingute kombinatsioonide kogum, mida tajutakse maitsmisel;
    Kõrvalfleiv- tootele mitteomane või selle riknemisest või moondumisest põhjustatud maitse-ja lõhnakogum.
    Kõrvalmaitse -
  • Põhimaitsed- millise maitse suhtes kõige kiirem adaptatsioon, millise suhtes kõige aeglasem
    Kõige kiirem: soolane, siis hapu, siis magus ja mõru.
  • Kuidas on võimalik toote magusatundlikkust degusteerimisel tõsta?
    • Magusatundlikkus kasvab degusteeritava toote soojenemisega. . Magusa maitse tundlikkus on maksimaalne 37 °C.

    Toiduainete neli põhimaitset käituvad temperatuuri suhtes selektiivselt:
    Hapu maitse tajumise võime kasvab külmaga, magusatundlikkus degusteeritava toote soojenemisega. Mõru maitse hindamiseks on kõige optimaalsem temperatuur 10 °C. Magusa maitse tundlikkus on maksimaalne 37 °C, soolase 18 °C ja hapu 20 °C juures.
  • Selgita: assessor , ekspertassessor, erialane ekspertassessor, paneel (sensoorne paneel)
    Assessor- iga sensoorses testis osalev isik;
    Valitud assessor- sensoorse testi võimekuse alusel väljavalitud assessor;
    Ekspert- isik, kes oma teadmiste ja kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavatest valdkondades;
    *ekspert-assessor- valitud assessor kõrge sensoorse tundlikkusega ja sensoorse metodoloogia kogemustega, kes on võimeline kestvalt ja korduvalt sensoorselt hindama mitmesuguseid tooteid;
    * erialane ekspertassessor- ekspertassessor, kellel on lisakogemusi toote ja/või protsessi ja/või turundusspetsialistina ja kes on võimeline toodet sensoorselt analüüsima ning hindama või prognoosima toormaterjalide, retseptide, tootmisprotsessi, ladustamise, säilitamise jm kõrvalekallete mõjusid;
    Paneel – sensoorses testis osalema valitud assessorite grupp.
  • Selgita: sensoorne väsimus, sensoorne mälu
    Sensoorne väsimus – sensoorne kohanemine, mis väljendub tundlikkuse vähenemises.
    Sensoorne mälu –
  • Assessorile esitatavad nõuded
    Esmalt palutakse täita küsitlusankeet (eelselektsioon). Siit saadud teadmiste põhjal jäetakse välja isikud, kes on tihti haiged või viibivad komandeeringus.
    • huvi degusteerimise vastu;
    • paindlikkus;
    • suhtumine toiduainetesse (usulised kriteeriumid);
    • üldinfo inimese kohta;
    • täpsus.

  • Assessorile esitatavad tervislikud nõuded

    Assessor ei tohiks:
    • kannatada haiguse all, mis mõjutab nende taju;
    • põdeda allergiat;
    • tarvitada medikamente, mis võivad kahjustada nende sensoorseid võimeid;
    • suitsetada, kuna see võib põhjustada häireid õigete aistingute tekkes , kuid see ei saa olla põhjuseks kandidaadi assessorite ringist väljaarvamiseks.

  • Taustinformatsiooni kogumine assessori kohta
    • nimi;
    • sugu;
    • vanus;
    • rahvus;
    • haridus ;
    • elukutse;
    • kogemused sensoorses analüüsis;
    • info suitsetamise kohta, kuid see ei tohiks välistada assessoriks saamist.

  • Assessori tundlikkuse kontrollimiseks kasutatavad katsed
    • värvide äratundmise testimine;
    • maitsetundlikkuse testimine;
    • lõhnatundlikkuse testimine;
    • kirjeldamisvõime.

  • Assessorite värbamine ja selle tüübid
    Värbamine ettevõtte personaliosakonna kaudu (sisemine värbamine);
    Värbamine ettevõttest väljastpoolt (välimine värbamine).
    Võimalik on moodustada ka segapaneel => mõlemad värbamistüübid.
    Sisemine värbamine
    Kandidaadid valitakse kontori, tsehhi või laboratooriumi töötajate seast. On soovitav vältida neid inimesi, kes on liiga seotud uuritava produkti tootmisega, sest nad võivad põhjustada tulemuste eba-objektiivust.
    Meetodi eeliseks on paneeli sujuvam töö, kuna paneeli liikmete kohalolek on kindlustatud. Puuduseks on assessorite raskem asendamine ja mõjutatavus ettevõtte toodangu tundmisest tulenevalt.
    Välimine värbamine
    • värbamine kuulutuste kaudu;
    • arvamusküsitlusasutused;
    • ettevõtet külastavad inimesed;
    • personali tutvusringkond.

    Välimise värbamise eeliseks on lai valikuvõimalus, valimine on lihtsam mittesobivuse korral pole riski inimest solvata, võimaluse rohkus .
    Lõplikku sensoorsesse paneeli peaks kuuluma vähemalt 10 valitud assessorit. Värvata on tarvis 2…3- kordne arv inimesi kui on reaalselt vaja lõplikult paneeli
    koostamiseks .
  • Sensoorse analüüsi läbiviimiseks sobivad ajad (päeva lõikes). Vanuse mõju sensoorsele tundlikkusele. Millises vanuses tundlikkus kõige suurem? Milline puudus võib esineda noores eas maitsmis- ja haistmisanalüsaatorite kasutamises?
    • Eksperdi sensoorset tundlikkust mõjutab tema vanus. Maksimaalne meeleorganite tundlikkus on umbes 20 aasta vanuselt.

    Seejuures on selles vanuses ekspertidel mõned puudused: Nad ei oska õigesti kasutada oma meeleorganeid ja neilt saadud infot tõlgendada.
    • 30 minutiline pimeduses viibimine vähendab maitsetundlikkus 40% ulatuses (kõik põhimaitsed);

    Maitsetundlikkus väheneb palavas ruumis viibimise korral;
    Nälgimisperioodil (6….20 tundi) suureneb tundlikkus magusa maitse suhtes. Teistele põhimaitsetele olulist mõju ei avalda.
    • Päeva esimesel poolel.

  • Puhkepauside tegemine ning nende olulisus sensoorsel hindamisel
    Ajakava määramine on asjalik nii proovide ettevalmistajatele kui ka assessoritele.
    Ajakava määramine võimaldab planeerida ettevalmistajal oma tegevust (proovide märgistamine, vajadusel toodete soojendamine jne).
    Proovide ettevalmistamisel tuleb kindlasti arvestada ka nende arvuga. Liiga suur proovide hulk viib assessori sensoorse väsimuseni, mille tagajärjel langeb assessorite tundlikkus. Seetõttu on vajalik peale poole tunnist tööd teha paus.
    Soovitatakse järgmist töörežiimi:
      • 15 minutit paneeli juhi selgitusi;
      • 30 minutit hindamist;
      • 10-15 minutit pausi;
      • 30 minutit hindamist jne;
      • lõplik kokkuvõtete tegemine.

  • Pimedegustatsioon
    Pimedegustatsiooni puhul tuleb toote proovilt eemaldada pakend, etikett ja muud tootjale viitavad tunnused.
    Välimuse hindamiseks nt vorstitoodete puhul esitatakse terve batoon. Tooted viilutatakse vahetult enne hindamist, et lõikepind ei muudaks oma värvust õhuga kokku puutudes.
  • Sensoorse analüüsi läbiviimine ja nõuded sellele
    • proovide vastuvõtmine või ettevalmistamine laboris;

    • proovide säilitamine (vajadusel);

    • hindamise ajakava määramine degustaatoritega (kui see pole eelnevalt kokku lepitud);

    • proovide ettevalmistamine ja märgistamine;


    • sensoorse analüüsi teostamine,

    • tulemuste analüüs ja ettepanekute tegemine.

  • Proovide esitamise järjekord ja sellest kinnipidamise olulisus
    ( Lihatooted : keedutooted, suitsutatud tooted, soojendatavad tooted, lisanditega tooted; Piimatooted : erinevad täispiimatooted, juustus, võid)
    Ühte liiki tooted tuleks esitada vastavalt lõhna-ja maitseintensiivsusele tõusvas järjekorras.
    Seega esmalt hinnatakse toodet, millel on nõrk lõhn, seejärel keskmised, edasi tugevalt väljendunud lõhnaga tooted.
    Eelnimetatud põhimõtet jälgitakse ka maitse hindamisel: alustatakse vähem soolaste ja mahedate toodete hindamisest ning suundutakse intensiivsemate maitseomadustega toodete suunas.
    Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras:

    Erinevate piimatoodete hindamise järjekord:

  • Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel
    Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras:
    • keeduvorstid ja küpsetatud tooted;
    • suitsutatud tooted (tugevamalt väljendunud soolasuse ja aroomiga);
    • soojendatud tooted, nagu näiteks pelmeenid, viinerid, sardellid.
    Erinevate piimatoodete hindamise järjekord:
    • TÄISPIIMATOOTED
    • PIIMAKONSERVID
    • VÕI
    • JUUSTUD
    • JÄÄTIS
  • Proovide kodeerimine, kodeerimise eesmärk ja selle olulisus
    Teiseks võimaluseks on proovid kodeerida juhuslike kolmenumbriliste arvudega , et minimaliseerida juhuslikke kõrvalmõjusid.
    Proovide koodid on teada vaid sensoorse hindamise korraldajale.
    Proovide kodeerimisel võib numbrite asemel kasutada ka tähtede kombinatsiooni .
    Koodid võivad mõjutada hindamise tulemusi: number üks või täht A viitab paremale (loovad mulje parimast) võrreldes järgnevate numbrite või tähtedega.
    Mõningad sümbolid võivad tähistada ka toote kategooriat või liiki, mistõttu pole soovitav kasutada kahekohalisi koode. Praktikas neid koode enamasti assessorid siiski ei tea.
  • Milliseid näpunäiteid tuleks jälgida proovide mälumise juures proovide hindamisel.
    Tahke toote proove ( juust, vorst ) tuleb intensiivselt mäluda; see suurendab toiduaine pealispinda ja annab maitse-ja lõhnaomadused.
    Proovi tuleb lasta kaua süljes liguneda, et maitse koostisosad lahustuksid paremini.
    Proovi tuleb suus edasi-tagasi liigutada, et keele tundlikud osad saaksid kokku. Retseptori vahelduv ärritus lükkab edasi adaptatsiooni.
    Tuleks kontsentreeruda erinevatele maitseliikidele ja nende ära tundmisele tootes .
    Oluline on teha pause, et puhata. See takistab meeleorganite adaptatsiooni.
    Soovituslik on neutraliseerida iga proovi järel suud . Neutraliseerimiseks sobivad eelkõige puhas vesi, mittearomaatne tee, mineraalainete vaene vesi, sai.
    Näiteks saia degusteerimisel sobib neutraliseerimiseks vedelik (puhas vesi), lihatoodete degusteerimisel- vesi ja/või sai, juustu degusteerimisel- tee/sai, vedelike hindamisel vesi/tee, sai, nõrgamaitseline juust.
  • Arvestuslik tahkete ja vedelate proovide kogus assessori kohta (üldine kokkuleppeline suurus).
    Ühe assessori kohta arvestatakse tahkeid tooteid (vorst, juust jne) 15-20 g ja vedelikke 50-100 ml.
  • Neutalisaatorid ja nende kasutamise eesmärk
    Neutraliseerimiseks kasutatakse näiteks leiba. Vältida tuleb kõike, millel on omal maitse näiteks soolakringlid, või, juust, kuna nende rasvasisaldus muudab õlle maitse lamedaks. Parim variant on sobivalt suures koguses maitsestamata ja gaseerimata pudelivesi. Sensoorse hindamise ajal kasutavad assessorid normaalse maitsetundlikkuse taastamiseks neutralisaatoreid. Neutralisaatoriteks võivad olla keedetud ja toatemperatuurini jahutatud vesi, mineraal -ainete vaene mineraalvesi, nõrk mõru tee, lahja valge vein jne.
  • Kaalukoefitsendid ja tähtsus toodete pall – hindamisel.
  • Skaalad , mida kasutatakse lihatoodete hindamisel
    Lihatoodete hindamiseks võib kasutada väga erinevaid skaalasid. Kasutatavamad skaalad on siiski 5- ja 9-pallilises süsteemis.
    Seejuures hinnatakse toote üldist välimust, lõikepinna joonist ja värvust, lõhna, maitset ja konsistentsi.
    Tavaliselt moodustavad maitse ja lõhnanäitaja 40-60% üldisest pallide arvust, konsistents 20-25%.
    Hindamisel kasutatavad tähtsuskoefitsendid 5 pallilise hindamisskaala puhul järgmised:
    • välimus- 1
    • lõikepind- 2
    • konsistents- 3
    • lõhn- 4
    • maitse- 5

    Omaduste tähtsuskoefitsendid 9-pallilise hindamisskaala korral on järgnevad:
    • üldine välimus- 1
    • lõikepinna joonis ja värvus- 1
    • konsistents- 2
    • lõhn- 2
    • maitse- 4

  • Skaalad, mida kasutatakse piimatoodete hindamisel- nt juustu hindamisel
    Juuste hinnatakse 5-pallilise skaalaga .
      • väga halb (tugevad vead);
      • halb (märgatavad vead);
      • rahuldav (nõrgad vead);
      • hea;
      • väga hea.

  • Katsekabiinide kasutamise eesmärk, kabiinidele esitatud nõudmised
    Miinimumnõuetena peab ruumide kompleksi kindlasti kuuluma katseala, kus saab töötada individuaalsetes kabiinides ja gruppides ning proovide ette-valmistusala.
    Katseruum peab olema assessorile kergesti ligipääsetav ja ei tohi paikneda ettevõttes käidaval kohal, et vältida müra ja tähelepanu kõrvalejuhtimist.
    Assessorilt nõutakse iseseisvaid otsuseid. Selleks, et piirata tähelepanu hajumist ja vältida suhtlemist teiste assessoritega, võib nad paigutada individuaalsetesse katsekabiinidesse või vaheseintega eraldatud laudade taha.
    Kabiinide arv sõltub mitmetest erinevatest teguritest, kuid minimaalselt peaks olema neid vähemalt kolm, tavaliselt jääb nende arv 5-10 vahele.
    Kabiinide paigutamisel tuleb arvestada, et ruumi jääks piisavalt ka liikumiseks ja proovide serveerimiseks.
    Assessor peab kabiini pääsema nii, et ta ei sisene ega lahku läbi ettevalmistusala, kuna see võib mõjutada katse tulemusi.
    Soovituslik oleks välja mõelda näiteks ka süsteem, kuidas oleks võimalik degusteerijal märku anda läbiviijale, kui ta on proovi jaoks valmis (näiteks tule süütamine katsekabiinis). Katsekabiinid võiks olla näiteks ka nummerdatud, mis võimaldaks hiljem assessoreid identifitseerida.
    Iga kabiin peab olema varustatud laua, tooli ja individuaalse valgustiga.
    Kabiinide asetuseks on mitu erinevat varianti . Näiteks üksteise kõrval reas, L-kujuliselt või kaks komplekti kolmest kuni neljast kabiinist näoga üksteise suunas üle serveerimisala.
    Katsekabiinis peab olema piisavalt suur töölaud, et oleks ruumi, kuhu paigutada:
    • proove;
    • nõusid;
    • süljetopse;
    • suuloputusvahendeid;
    • ankeete või blankette;
    • kirjutusvahendeid.

    Istmed peavad olema mugavad ja sobima kokku kasutatava tööpinnaga. Kui istmed pole fikseeritud, peavad nad olema võimalikult vaikselt liigutatavad. Igasugune müra häirib teisi assessoreid ja ning hajutab nende tähelepanu.
  • Sensoorika laborile esitatud nõudmised (millised ruumid peaksid olema?)
    Tüüpiline ruumide komplekt peaks sisaldama:
    • katseala, kus saab töötada individuaalselt katsekabiinides ja gruppides;
    • proovide ettevalmistusala;
    • kontor;
    • riietusruum ;
    • puhkeruum;
    • tualettruum .

  • Nõuded, mis on esitatud sensoorse analüüsi läbiviimiseks kasutatavatele nõudele
    Nõuded hinnatavatele toodetele : Toodete esitamisel hindamiseks ja hindamisel tuleb kindlasti jälgida järgmisi parameetreid:
    • proovitüki suurus;
    • proovi temperatuur;
    • hindamise kiirus;
    • suuõõne värskendamine- toatemperatuuril olev kraanivesi, neutraalse maitsega lahja valge vein, nõrk mõru tee.

    Kui hinnatavate proovide arv ületab 10-ne, siis pole soovitav proove alla neelata.
    Vedelike ühekordne hindamiskogus on 50 ml ning tahke proovi korral on keskmine kogus 15-20 g.
    Mõnikord võib haistmis-ja maitsmisepiteeli häälestamiseks eelnevalt tarvis olla ka häälestavat proovi.
    Nõuded assessoritele: Ideaalses olukorras peaks assessoril olema:
    • kõrge tundlikkus;
    • spetsiaalsed teadmised hinnatavast tootest;
    • väljakujunenud hindamistendentsid;
    • konformus ehk arvamuse sõltumatus teiste isikute arvamusest.

    Eelnimetatud faktoritel , mis kirjeldavad assessori kompetentsust on erinev kaal, mida jaguneb faktorite vahel järgmiselt:
    • sensoorne tundlikkus 0,5
    • teadmised hinnatavast produktist 0,2
    • väljakujunenud hindamistendentsid 0,1
    • konformus ehk arvamuse sõltumatus 0,2

    Assessorid, keda ei kasutata vaid tarbijahinnangu andmiseks peaksid omama järgmisi teadmisi:
    • toote valmistamise tehnoloogia ;
    • tuntud tootele esitatavad sensoorse kvaliteedi nõuded;
    • tarbija nõuded tootele;
    • toote kasutamise tingimused ja viis;
    • toote arenguperspektiivid.

    Paneeli koosseisu tuleb valida sellised inimesed, kes on läbi teinud tundlikkuse kontrolli ja selle tulemusena tunnistatud sobivaiks hindama toiduainete maitseomadusi.
  • Laboriruumide planeering (miinimumnõuded, maksimumnõuded)
    Tüüpiline ruumide komplekt peaks sisaldama:
    • katseala, kus saab töötada individuaalselt katsekabiinides ja gruppides;
    • proovide ettevalmistusala;
    • kontor;
    • riietusruum;
    • puhkeruum;
    • tualettruum.

    Miinimumnõuetena peab ruumide kompleksi kindlasti kuuluma katseala, kus saab töötada individuaalsetes kabiinides ja gruppides ning proovide ette-valmistusala.
    Katseruum peab olema assessorile kergesti ligipääsetav ja ei tohi paikneda ettevõttes käidaval kohal, et vältida müra ja tähelepanu kõrvalejuhtimist.
    Katseala peab paiknema ettevalmistusala vahetus läheduses, kuid nad peavad olema teineteisest eraldatud.
    Kindlasti ei tohi assessorid siseneda ega lahkuda katsealast läbi ettevalmistusala, kuna see võib mõjutada katsetulemusi.
    Katseala peab olema lõhnavaba. Selle tagamiseks võib kasutada näiteks aktiivsöefiltriga konditsioneeri.
    Katseala viimistlemiseks tuleb kasutada materjali, mida on kerge puhastada ja mis on nii lõhnavaba kui ka mittevastuvõtlik lõhnadele. Toonid peaksid olema neutraalsed, et proovide värv ei moonduks. Soovitav on kasutada valkjat või kergelt halli värvi.
    Ruumide koristamiseks kasutatavad puhastusvahendid ei tohi jätta ruumi kõrvallõhnu, mis hakkaksid hiljem proovide hindamist segama . Samuti ei tohiks mööbel eraldada lõhnu.
    Ruumis tuleks piirata ka helide levimist , kuna need põhjustavad tähelepanu kõrvalejuhtimist. Müra tase tuleb ruumis minimaliseerida.
    Soovituslik õhutemperatuur ruumis on 20-22 °C ning õhuniiskus 70-75%.
    Valgustus on sensoorse analüüsi juures üks olulisemaid parameetreid. Eriti oluline on see värvide hindamise juures. Valgustus peab olema ühetaoline, varjuvaba ja kontrollitav. Valgustus peaks olema vähemalt 500 luksi. Toidu hindamisel on soovituslikud siiski päevavalguslambid.
  • Proovide ettevalmistusala (ruumi) sisustus ja seadmed
    Ettevalmistusalaks on laboratoorium , mis peab võimaldama kõikvõimalike katsekombinatsioonide ettevalmistamist.
    Igal kabiinidealal peab olema eraldi ettevalmistusala, et maksimeerida proovide ettevalmistamist. Suuremate paneelide kasutamisel on tihtipeale vaja mitut ettevalmistusala
    Ettevalmistusalal peab olema vahetu juurdepääs töölauale, pliidile, külmkapile, prügikonteinerile, nõudele, valamule, kandikutele jne. Ettevalmistusala peab olema hästi valgustatud ja ventileeritud. Ettevalmistusala peaks olema destilleeritud vee kasutamise võimalus, kuna sellel ei esine kõrvalmaitseid ja lõhnu.
  • Mis on aluseks piimatoodete sensoorsele hindamisele?
    VÄLIMUS- hinnatakse nii sisemisi kui välimisi visuaalseid omadusi (kuju, värvus, augustus);
    KONSISTENTS- määratakse tunnetuslikult, mälumise ja kompimise teel.
    MAITSE JA LÕHN- määratakse toote nuusutamisel ja mälumisel
    5 - vastab etteantud sensoorsele määratlusele;
    4 - minimaalne kõrvalekalle etteantud sensoorsest määratlusest;
    3 - märgatav kõrvalekalle etteantud sensoorsest määratlusest;
    2 - suur kõrvalekalle etteantud määratlusest;
    1 - väga suur kõrvalekalle etteantud sensoorsest määratlusest;
    0 - inimtoiduks kõlbmatu.
    Hindamise järjekord:
    • TÄISPIIMATOOTED
    • PIIMAKONSERVID
    • VÕI
    • JUUSTUD
    • JÄÄTIS

  • Juustu sensoorne hindamine
    Organoleptilisel hindamisel määratakse juustu omadused kompimis-, maitsmis-, haistmis- ja nägemismeele abil.
    Organoleptilisel hindamisel jaotatakse juustu kvaliteedinäitajad nelja kategooriasse:
    • välimus;
    • konsistents;
    • augustus ja värvus;
    • maitse ja lõhn.

    Proov , mida hinnatakse võetakse juustust kas puuriga, lõigatakse viilu või kuubikuna. Proovitüki temperatuur peab jääma 10…18 °C vahele.
    Juustu augustust ja värvust hinnatakse visuaalselt , konsistentsi aga sõrme ja pöidla vahel surudes .
    Maitsele ja lõhnale antakse hinne nuusutamise ja mälumisega. Vigade määramiseks kasutatakse seejuures rahvusvahelist veanimistut.
    Juuste hinnatakse 5-pallilise skaalaga.
    1- väga halb (tugevad vead);
    2- halb (märgatavad vead);
    3- rahuldav (nõrgad vead);
    4- hea;
    5- väga hea.
    Kui assessorite antud hinded erinevad mingi näitaja osas vaid ühe palli võrra, siis arvutatakse neist keskmine, Kui aga erinevused on suuremad kui üks pall, tuleb juust võtta kordushindamisele.
    Kui ka siis jääb erinevuseks rohkem kui üks pall, võetakse hinde paneku aluseks enamike degustaatorite antud hinne.
    Juhul, kui juustu mingil põhjusel hinnatakse 3, 2 või 1 palliga , siis tuleb koos hindega ära näidata ka rahvusvahelise juustuvigade nimistu kohane viga, mis põhjustas hinde alandamise.
  • Juustu kvaliteedinäitajad, mida hinnatakse sensoorselt
    • välimus;
    • konsistents;
    • augustus ja värvus;
    • maitse ja lõhn.
  • Viinerite sensoorne hindamine
    Viinereid hinnatakse esmalt külmalt ning seejärel soojendatult.
    Kvaliteedi võrdluskatsetes külmad viinerid asetatakse üheaegselt hindaja ette lauale, igast sordist ca 6 tükki. Hindamisel lõigatakse mõni viiner terava noaga pikuti pooleks struktuuri ja konsistentsi hindamiseks.
    Soojendatult arvestatakse iga assessori kohta pool viinerit.
    Enne kuumutamist tuleks naturaalkestas viinerile torgata augud sisse, mis väldib kesta lõhenemist.
    Kindlasti tuleks eraldi kategooriates hinnata naturaalkestas ja kunstkestas viinereid.
  • Suitsuvorstide sensoorne hindamine
  • Jäätise organoleptilised kvaliteedinäitajad
    • välimus (värvus, ühtlus);
    • fleiv (lõhn, maitse, temperatuur);
    • tekstuur (tugevus, viskoossus , kreemisus)

  • Jäätise sulamisomaduste hindamine
    Sulamiskatsete läbiviimisel peab kõikide proovide
      • maht olema
      • ühesugune kõikide
      • proovide osas.

    Sulamisomaduste hindamiseks pannakse puhtale ja kuivale PETRI tassile kulbitäis jäätist. Tassid jäetakse seisma ja neid jälgitakse üldise hindamise kõrvalt.
    Hindaja ülesandeks on jälgida, kas iga jäätiseproov on säilitanud oma kuju ja ligikaudse suuruse. Samuti tuleb jälgida, kas sulanud toode on ühtlaselt kreemjas, kohupiima-taoline, liivane või vedel.
    Sulamisomadusi hinnatakse visuaalsel vaatlusel 22±2 °C juures. Seejuures on oluline, et hindamine viiakse läbi konstantse intervalli jooksul ja analüüsitakse ühesuguse suurusega näidised.
  • Konservi “ Hautatud liha” sensoorne hindamine
    Esimese etapina kontrollitakse etiketil esitatud teavet ning hinnatakse taara välisseisundit. Edasi hinnatakse konservi koostisosade suhet, seejärel karpide sisepinna seisundit . Sellele järgneb juba toote sensoorne analüüs (ettevõttes viiakse läbi ka keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate kontroll).
    Sensoorseks hindamiseks esitatakse toode, mis on eelnevalt soojendatud ning konservikarbist eemaldatud ja taldrikule asetatud.
    Organoleptilised näitajad määratakse järgnevas järjekorras: välimus, värvus, lõhn, maitse, konsistents, puljongi läbipaistvus.
    Konservil peab olema temale iseloomulik välimus, värvus, lõhn ja maitse. Lihatükid peavad olema terved , enam-vähem ühesuurused, luudeta, nähtavate jämedate sidekoeliste mooduste ja näärmeteta. Liha värvus on antud loomaliigile spetsiifiline. Maitse ja lõhn omased vürtsitatud hautatud lihale ilma kõrvalmaitse ja –lõhnata. Soojendatud puljong on kollasest helepruuni värvusega, lubatud on vähene hägusus.
  • Veini organoleptilised kvaliteedinäitajad
    • Välimus
    • Lõhn
    • Maitse

    Veini välimuse hindamise juures vaadatakse eelkõige tema värvust, läbipaistvust, viskoosust (s.o. kuidas ta voolab mööda klaasi seinu alla) ja osade veinide puhul ka gaasisisaldust.
    Lõhna hindamiseks loksutatakse veini esialgu klaasis ja seejärel nuusutatakse veidi kallutatud klaasist
  • Juustu vead
  • Või vead
    Võis esinevad vead võib laias laastus jagada kolme suuremasse rühma:
    • välimuse ja pakkimise vead;
    • konsistentsivead;
    • maitse- ja lõhnavead.

  • Lihatoodete ja vorstide vead
    LIITUMISJÄLJED- tekivad vorstidel üksteise vastu puutumise korral nende keetmisel või suitsutamisel.
    TÄIDISEPAHAD- tekivad vorsti kuumtöötlemisel tekkinud vorstikesta vigastuse korral.
    RASVAVALANGUD- tekivad, kui vorstide valmistamisel on kasutatud pehmet ja peenestamisel muljutud pekki.
  • Kolmnurkkatse läbiviimine
    Võrdluskatsemeetod, mis sisaldab kolm samaaegselt esitatud kodeeritud proovi, millest kaks on identsed; assessoril palutakse välja valida erinevana tajutav proov .
    Eesmärk:
    kasutatakse väga nõrkade maitseerinevuste avastamiseks. Näiteks kui soovitakse teada saada, kas tooraine valmistusprotsessi muutmine või säilitamine mõjutab toodet. Samuti on võimalik tuvastada pakke-materjalist tootesse üleantav maitse- või lõhnaviga.
    Katsemeetodi kasutamist piirab hinnatavate proovide suurest hulgast tulenev väsimus, eelmise proovi mõju järgmise proovi maitsmisele, või harjumine mõnes proovis esineva omadusega (adaptatsioon).
    Põhimõte: A,B,B ja B,A,B: korraga esitatakse kuni 6 kolmikut.
  • Võrdluskatsed- erinevad variandid ja nende olemus
    Iga proovidevahelist võrdlust sisaldav katsemeetod.
    PAARISVÕRDLUSKATSE:
    Assessor ülesanne: vastata küsimusele, kas näidised erinevad teineteisest. Kui jah, siis milliste sensoorsete omaduste poolest.
    Proovide esitamine: assessorile esitatakse proovipaare ühel korral mitte rohkem kui 6 ning paare võrreldakse vaid omavahel.
    DUO-TRIO KATSE:
    Eesmärk: määrata, kas antud proovide ja märgistatud ehk standardproovi vahel on sensoorne erinevus.
    Assessori ülesanne: assessor peab eristama, milline kahest antud proovist
    on identne esmalt esitatud märgistatud prooviga. Proovid võib esitada järgmiselt: standard= B, AB; AB; BA; AB; BA; BA, ei esitata AA või BB proovi.
    KAKS-VIIEST KATSE:
    Eesmärk: kasutatakse, kui katsesse on võimalik haarata väike arv assessoreid. Enamasti kasutatakse seda katsemeetodit siis, kui on vaja kasutada visuaaltaju, kuulmis-ja kompimismeelt.
    Põhimõte: võrdluskatse, milles on viis kodeeritud proovi, neist kaks ühte liiki ja kolm teist liiki (BAABA; ABBBA; AABAB).
    A“ VÕI MITTE „A“ KATSE
    Põhimõte: katse, kus proovide seerias on kahte tüüpi proove, “A” või mitte “A” proov. Eelnevalt tuleb aga assessoril tundma õppida proovi “A”.
    Eesmärk: teha vahet “A” ja mitte “A” proovil. Võib kasutada selliste proovide hindamiseks, mille on välimuse muutus või mis jätavad püsiva järelmaitse.
  • Tarbijakatse/ tarbijahinnangu eesmärk ja läbiviimine
    Kasutamise eesmärgiks on välja selgitada tarbijate hinnanguid seoses toodete retsepti ja tootmise tehnoloogia muutmisega. Samas hinnatakse nii uue kui vana retsepti järgi tehtud toodet. Tarbijahinnangud ühele tootele on tavaliselt väga erinevad. Seega tuleb uut toodet analüüsida selle regiooni, kus toodet kavatsetakse müüma hakata, sihtgrupi inimestega.
  • Profiilkatse eesmärk, läbiviimine, tulemused
    Eesmärk: kasutatakse toiduainete profileerivate sensoorsete omaduste intensiivsuse hindamiseks. Hinnatakse just sellele tootele spetsiifilisi ja kordumatuid omadusi.
    Põhimõte: esmasel degusteerimisel kirjeldatakse sõnade abil üldise välimuse, maitse, lõhna, konsistentsi aistinguid sellises järjekorras, nagu nad ilmnevad. Teisel degusteerimisel hinnatakse aistingute intensiivsust. Seejärel joonistatakse toote profiil ehk maitsmisväli.
    Ühe toote kohta võib moodustada mitu profiilkaarti, mis hiljem kantakse ühe profiilkaartile kokku.
    Tulemuste analüüsimine: arvulistest tulemustest leitakse keskmine, samas toimub paneelis ka diskussioon . Profiilkaart esitatakse mõne muutuja abil (maitse, lõhn jne).
    Hinnatakse aistingu intensiivsust, negatiivset tsooni pole
    1- mittetajutav;
    2- vaevalt tajutav:
    3- nõrgalt tajutav;
    4- keskmise intensiivsusega;
    5- hästi tajutav (optimaalne).
  • Sensoorse analüüsi usaldusväärsuse tagavad tegurid
    Assessori meeleorganid kujutavad endast mõõteaparaati, mida iseloomustavad sõnad täpsus, kindlus ja vead.
    Viga on kõrvalekaldumine tõelisest suurusest . Mõõteaparaadi kindlust iseloomustatakse võimalusega saada identseid näitajaid korduvate mõõtmiste puhul.
    Mõõteaparaadi täpsust iseloomustatakse vea suuruse kaudu. Sobivaks terminiks sensoorse analüüsi objektiivsuse ja täpsuse määratlemiseks on usaldusväärsus.
    Assessorite poolt antavate hinnete kindlust võib määrata mitmel erineval viisil.
    Assessori usaldusväärsuse määramiseks hindab assessor proove ja kordushindamisel (nelja tunni möödudes) samu proove samades tingimustes uuesti.
    Sensoorse analüüsi tulemused on usaldusväärsemad juhul, kui:
    • assessorid on välja valitud tundlikkuse alusel;
    • on uuritud assessori sensoorsete analüsaatorite töökindlust;
    • assessor on läbinud teoreetilised ja praktilised koolitused;
    • toimub pidev assessorite monitooring, mille jooksul assessor õpib tundma ja eristama võimalikult palju ühe tooteliigi kvaliteedi variatsioone;
    • sensoorset analüüsi viiakse läbi kooskõlas selle metodoloogiliste alustega.

    Tulemuste kokkulangevus ühe ja sama assessori puhul annab teavet, et tegemist on usaldusväärse assessoriga.
    Sensoorse analüüsi usaldusväärsuse tagamiseks hoitakse kontrolli alla järgmised põhilised tegurid:
    • keskkonna tingimused;
    • proovide presentatsioon;
    • assessori individuaalsed omadused.

  • Assessori tundlikkust mõjutavad individuaalsetest omadustest tulenevad tegurid
    MOTIVATSIOON
    Sobiva motivatsiooni loomine võimaldab ka keskpärastel assessoritel hinnata näidiseid paremate ekspertide tasemel.
    KONFORMSUS
    Igale assessorile tuleks kindlustada individuaalne töökoht või boks . Degusteerimishinnete arutelul tuleb nõuda igalt eksperdilt põhjendust iga näidise hindele.
    ÜLDVÄSIMUS
    Degusteerimine viia läbi soovitatavalt päeva esimesel poolel. Rangelt tuleks jälgida degusteerimise korda: õige rütm puhkepauside ja töö vaheldumisel.
  • Assessori tundlikkust mõjutavad fooni faktorid
  • Autoriteedi mõju ja selle vältimine
    Alluvussuhetest tingitud autoriteedi mõju vähendamiseks assessorite vahel alustada arutelu hinnete põhjendamisel madalamal ametikohal olevatest assessoritest.
  • Näidiste kontrastsus ja selle mõju hindamistulemustele
    Vältida kontrastsete proovide kõrvutisattumist. Väga kõrge või madala kvaliteediga tooteid hinnata teistest eraldi.
  • Vasakule Paremale
    KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #1 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #2 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #3 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #4 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #5 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #6 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #7 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #8 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #9 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #10 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #11 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #12 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #13 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #14 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #15 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #16 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #17 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #18 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #19 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #20 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #21 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #22 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #23 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #24 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #25 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #26 KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sten673 Õppematerjali autor
    Antud konspektis on vastused küsimustele õppeaines toiduainete sensoorse hindamise alused.

    Sarnased õppematerjalid

    KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED
    3
    doc

    KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED

    KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid 4. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse nägemismeele abil 5. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil 6. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil 7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10

    toiduainete sensoorse hindamise alused
    Toiduseadus
    6
    rtf

    Toiduseadus

    Assessor- iga sensoorses testis osalev isik Ekspert- isik, kes oma teadmiste või kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavates valdkondades. Paneel- Sensoorses testis osalema valitud assessorite grupp. Kvaliteet- toote või teenuste omaduste kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaks määratud või eeldatavaid vajadusi. Retseptor- meele elundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevalt ärritajale. Taju- üksiku või mitme sensoorse ärritaja mõju teadvustamine Maitse- Kindlate lahustuvate ainetega esile kutsutud maitse aisting Kompimine- puute aisting, võime puudutamisega kindlaks teha toote kuju ja olekut Visioon- näemis aisting; välismaailma erinevuste tajumine sensoorseste muljete tulemusena, mis kutsutakse esile valuskiirte sattumisel silma. Tundlikkus ehk sensitiivsus- on võime kindlaks teha või eristada kvalitatsiivselt või kvantitatiivselt ühte või mitut ärritajat meeleelundite abil.

    Toitumise alused
    KVALITEEDI hindamine
    132
    pdf

    KVALITEEDI hindamine

    toiduohutuse eesmärgil; 2. ensüümide inaktiveerimine; 3. piima ja piimatoodete säilivusaja pikendamine; 4. piima ettevalmistamine järgnevate tehnoloogiliste operatsioonide läbiviimiseks; 5. piima füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine valmistoote soovitud omaduste saavutamiseks; 6. bakterite arvu vähendamine, mis loob eeldused edasiseks töötlemiseks ja soodsa keskkonna soovitud mikrofloora arenguks. EESTIS LUBATUD KUUMTÖÖTLEMISE LIIGID: VÕTMEASPEKTID TOIDUAINETE TOOTMISE PROTSESSIDES, MIS NÕUAVAD KONTROLLI, ON: 1. Ostetud tooraine ja selle kasutamine koos vastava dokumentatsiooni- ja märkmetega; 2. Tootmisprotsesside dokumenteerimine ja registreerimine; 3. Mõõteriistade kalibreerimine ja õige kasutamine koos vastava dokumentatsiooni- ja märkmetega; 4. Uurimis- ja analüüsimeetodite dokumenteerimine ja saadud tulemuste registreerimine ja töötlus; 5. Protsessisiseste- ja lõpptoodete kaitse, s.t. nii

    Toiduohutus
    Keskkonna analüüsi konspekt
    36
    pdf

    Keskkonna analüüsi konspekt

    Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse Keskkonna analüüs" " materjalid Aine maht 3 EAP Siiri Velling Tartu Ülikool 2011 1 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik..................................................................................... 8 2 Proovid ja proovide võtmine .................................................................

    Keskkonnaanalüüs
    Tunnetusprotsessid
    9
    doc

    Tunnetusprotsessid

    Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele

    Psühholoogia
    Mahetoit ja öko õpimapp
    60
    docx

    Mahetoit ja öko õpimapp

    Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ToiduaineteInstituudiga. Lisainformatsioon www.toiduliit.ee. Tootegrupid: piimatooted, lihatooted, kalatooted, pagaritooted, kondiitritooted, puu- ja köögiviljatooted, mittealkohoolsed joogid, alkohoolsed joogid jne. Osaleda on võimalik erinevates kategooriates: uued tooted, tooted tervisele, rahvuslikud tooted. Konkursi peavõitjad läbivad kaheastmelise hindamise ning neile omistatakse kuldmärk ja vastav nimetus: Eesti Parim Toiduaine, Eesti Parim Toit Tervisele või Eesti Parim Rahvuslik Toode. Hõbemärgi kandmise õiguse saavad tootegrupi (vt. lõigu algust) võitjad. EESTIS KASVATATUD Mida näitab? Toode on Eestis kasvatatud. Tegemist on kõrge kvaliteediga aiasaadustega. Kriteeriumid: • Toode peab vastama Euroopa standardi kõrgemate klasside nõuetele ja see omistatakse korraga üheks aastaks.Kes annab välja? Eesti Aiandusliit

    Kaubandus
    Piimatoodete tehnoloogia konspekt
    16
    docx

    Piimatoodete tehnoloogia konspekt

    Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine ­ 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere laktoos. Vitamiinid ei teki piiman

    Piimatoodete tehnoloogia
    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD
    48
    docx

    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

    Meditsiinis Seebi- ja pesuainete tootmisel Keraamikatööstuses Paberitööstuses Keemiatööstuses riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete materjalide valmistamisel Soola tarbimine Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jne Keskmise inimese jaoks peetakse vajalikuks 3-5 g soola ööpäevas 1.2 Suhkur Suhkur on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlikumaid aineid. Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid.Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks.Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades),

    Toiduaineõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    frankzilla profiilipilt
    frankzilla: Põhjalikud vastused, aitas.
    19:58 21-10-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun