Mahetoit ja öko õpimapp (0)

Võrumaa Kutseharituskeskus
Ärikorralduse õppetool
Jaanika Vichterpal
MK-14
ÖKOMÄRGISTUSED JA MAHESAADUSED
Õpimapp aines „Kaubaõpetus“
Juhendaja Kristel Ojavere
Väimela 2014

SISUKORD

SISUKORD 2
Sissejuhatus 2
ÖKOMÄRGIS 4
Mis on ökomärgis? 4
Milleks ökomärgis? 6
Euroopa Ühenduse ökomärgis – lilleke 7
Teised ökomärgised 9
Eestis kasutatavad toidumärgised 12
Tunnustatud Maitse 13
Tunnustatud Eesti Maitse 13
MAHETOOTMINE 14
MAHEMÄRGISTUS 14
  15
MIKS MAHETOIT ? 16
MAHE 17
Lisa- ja abiainete kasutamine 17
Tooted 18
Mahetooted 19
Mahetoit otse talunikult 20
Mahetoitu müüvad poed 20
Mahetoit tavakaubanduses 22
LA MUU 23
Eesti esimene ökojäätis LA MUU ! 24
Kitsepiim – kingitus kogu organismile 27
Kitsepiim 28
Kokkuvõte 29
Kautatud materjalid 30

Sissejuhatus

Minu õpimapi teemaks on „Ökomärgistused ja mahesaadused“.Oma töö koostamisel sean endale eesmärgiks saada võimalikult palju teada mahetoodete ja märgistuste kohta.
Mis on ökomärgis ja milleks seda vaja ?
Millised on mahemärgistused Eestis ja Välismaal?
Mida peab tegema, et mahemärgistust saada ?
Miks on mahetoode parem ?
Kus asuvad ökopoed ?
Loodan, et töö koostamine on huvitav ja täidan püstitatud eesmärgi.

ÖKOMÄRGIS

Mis on ökomärgis?

Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis
antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui
samaväärne märgiseta toode või teenus.
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon jagab keskkonnaga seotud märgised
kolme tüüpi:
· I tüüp: ökomärgised
· II tüüp: isedeklareeritavad märgised
· III tüüp: keskkonnateatised
Ökomärgist (I tüüp) peetakse kõige rangemaks keskkonnamärgiseks. See on
vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni
poolt antav märgis . Teave toote või teenuse keskkonnasõbralike omaduste kohta
antakse edasi sümbolina , mida võib kasutada tootel, toote pakendil, etiketil, tootega
kaasnevates dokumentides , reklaamis. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis
vastab kehtestatud kriteeriumidele , ökomärgise andmise otsuse langetamisel
lähtutakse toote või te enuse olelusringist.
Praegu eksisteerib üle maailma umbes 40 ökomärgiseskeemi. Kõige tavalisemad on
riigisisesed skeemid , millega võivad ühineda ka teiste riikide tootjad ja teenusepakkujad.
Välja on töötatud ka kaks regionaalselt kasutatavat ökomärgise andmise skeemi:
Euroopa Ühenduse ökomärgise andmise süsteem ning Põhjamaade Luige märgise
süsteem.
Isedeklareeritavate märgiste (II tüüp) puhul on tegemist tootja või teenuse osutaja
kinnitusega toote keskkonnasõbralike omaduste kohta. Üldjuhul kirjeldatakse toote või
teenuse üksikut keskkonnaaspekti, näiteks energiakasutust, taaskasutatud materjali
sisaldust vms (nt energiamärgis kodumajapidamisseadmetel). Teave toote omaduste
kohta võib olla sümbolite, graafikute vms kujul.
Isedeklareeritav märgis on vähem usaldusväärne , kuna esitatud teavet ei kinnita ega
kontrolli sõltumatu institutsioon , kuid vajaduse korral peab tootja suutma esitatud teabe
tõesust tõestada.
Keskkonnateatis (III tüüp) on tootja või teenuste osutaja vabatahtlikult koostatud
deklaratsioon oma toote või teenuse omaduste kohta. Tegemist on mõnest leheküljest
koosneva materjaliga, mis teavitab toote valmistamiseks vajaliku tooraine hankimisest,
kasutatud materjalide koostisest, energiakasutusest, tootest tulenevatest heitmetest,
toote keskkonnamõjust jms, andmata sealjuures hinnangut toote omaduste kohta.
Teatises toodud teave põhineb toote või teenuse olelusringi hindamisel, mille tõendab
sõltumatu osapool.
Erinevalt ökomärgistest on keskkonnateatis kasutatav kõikide toodete ja teenuste puhul.
Teatise võib koostada nii tooraine, tooteahela komponentide kui ka lõpptoote kohta. Kui
ökomärgised on põhiliselt mõeldud tarbijatele, siis keskkonnadeklaratsioonid on
mõeldud eelkõige äripartneritele.
Ökomärgise ja teiste keskkonnamärgiste eesmärk on:
· edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju
keskkonnale (võrreldes sama tooterühma muude toodetega)
· aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning
keskkonnakaitse kõrgele tasemele
· tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine
· mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas.

Milleks ökomärgis?

Peale keskkonna säästmise on ökomärgise taotlemiseks tootjal veel mitmeid
(majanduslikke) põhjusi. Ökomärgise andmise süsteeme on küll erinevaid, kuid üldjuhul
annavad need tootjale järgmisi eeliseid .
1. Ökomärgis tõestab tarbijale, et sinu toode on keskkonnasõbralikum kui teised
samasse tooterühma kuuluvad tooted.
2. Ökomärgis on usaldusväärne, kuna selle annab välja sõltumatu organisatsioon ,
toetudes adekvaatsele teabele ja teadusuuringutele.
3. Ökomärgis teavitab tarbijat, et tootja hoolib keskkonnast ning tõstab ettevõtte
mainet. Keskkonnateadlikud tarbijad on sageli lojaalsed ökomärgisega toodetele .
4. Ökomärgis eristab toote teistest samaväärsetest ning annab turueelise.
5. Ökomärgise kriteeriume võidakse kasutada (riigi)hangete dokumentides,
seega on lihtne tõestada ökomärgisega toote keskkonnanäitajaid.
6. Toote keskkonnamõju hindamine ökomärgise taotlemise protsessis toob esile
parendamise võimalused (nt tehnoloogia muutmine) ning üldjuhul tõhustab ka
ressursikasutust (s.t hoiab kokku raha).
7. Ökomärgise omamine tootel vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive.

Euroopa Ühenduse ökomärgis – lilleke

Euroopa Ühenduse lilleke võeti kasutusele 1992. aastal. Praegu on jõus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1980/2000. Lillekese andmist koordineerib
Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjon (EUEB). EUEB töötab välja ja vaatab läbi
ökomärgise andmise kriteeriumid ning hindamis- ja kontrollinõuded. EUEB-sse
kuuluvad liikmesriikide pädevate asutuste, konsultatsioonifoorumi ja huvirühmade
(tarbijad, valitsusvälised organisatsioonid , tööstus jne) esindajad. Euroopa Komisjoni
vastutada on EUEB sekretariaadi töö organiseerimine.
Euroopa Ühenduse ökomärgise eesmärk on propageerida keskkonda vähem
mõjutavate toodete arendamist, tootmist, reklaamimist ja kasutust . Samas pakub see
tarbijatele paremat teavet toote keskkonnamõju kohta ning lihtsustab valikute tegemist.
Euroopa Ühenduse ökomärgise kriteeriumid on välja töötatud 23 tooterühmale ning
väljatöötamisel on 4.
EÜ ökomärgis on Euroopa- keskne , kuid seda võivad taotleda ka Euroopa-välised riigid.
See kehtib kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, lisaks ka Norras, Islandil ja
Liechtensteinis.
Liikmesriikidel on kohustus propageerida ökomärgist ja luua pädev asutus, kelle
ülesanne on anda välja ökomärgist.
Lisaks peatükis 1.2 mainitule on Euroopa Ühenduse ökomärgise eelis see, et märgis
on Euroopa Liidu turul tunnustatud ja usaldusväärne nii keskkonnaorganisatsioonide,
avaliku sektori kui ka tarbijate silmis. EÜ ökomärgise tootekriteeriumid vaadatakse
regulaarselt üle, et arvestada tehnoloogia ning teaduse arengut. Üldjuhul luuakse
sedavõrd ranged kriteeriumid, et turul vastavad nendele ainult 1/3 tooterühma
toodetest. See tagab, et ökomärgisega tooted on tõepoolest teistest sama
funktsiooniga toodetest keskkonnasõbralikumad ning ei teki olukorda, kus kõigil tooteil
võib olla ökomärgis.
Uuringud näitavad, et viiest Euroopa tarbijast neli sooviksid osta keskkonnasõbralikumaid
tooteid, mille on märgistanud sõltumatu osapool.
Peale selle soodustab Euroopa Liit ökomärgise levikut Euroopa siseturul ning pakub
ettevõtjatele mitmeid võimalusi parandada oma turupositsiooni mitmesuguste
kampaaniate abil.
EÜ ökomärgis on:
organisatsioonidele vabatahtlik
selekteeriv, s.t ökomärgis antakse kõige keskkonnasõbralikumatele toodetele.
Kriteeriumeid vaadatakse teatud perioodi tagant üle ning üldjuhul ei ole
sama tooterühma ökomärgisega tooteid üle 1/3 turul olevatest toodetest
usaldusväärne, kuna toetub teadusuuringutele ja adekvaatsetele andmetele
ning selle on aktsepteerinud keskkonnaorganisatsioonid, avalik sektor ja äriringkonnad;
annab sõltumatu osapool.

Teised ökomärgised

Erinevaid ökomärgiseskeeme on maailmas hinnanguliselt 40. Enamik neist on
rahvuslikud (nt Hollandi, Saksamaa, Jaapani jne ökomärgised), mõni on regionaalne.
Regionaalsed ökomärgiseskeemid on Põhjamaade Luik (Taani, Norra, Rootsi, Soome,
Island) ja Euroopa Ühenduse ökomärgis (EÜ liikmesriikidele).
Tuntumad ökomärgised (I tüüpi märgised) Eestis on järgmised.
Põhjamaade märgis Põhjamaade Luik (Svanen)
Üks edukamaid ökomärgisesüsteeme on Põhjamaade Luik, mille lõi 1989.
aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu – ökomärgise väljaandja ja
kriteeriumide uuendaja .
Luigemärki saab taotleda üle 60 tooterühmas alates pesuvahenditest ja pehmepabertoodetest
kuni mööbli ja majutusteenusteni.
Saksamaa ökomärgis Sinine Ingel (Blauer Engel)
Saksamaa rahvuslik ökomärgis on vanim keskkonnaga seotud märgis,
mis loodi juba 1977. aastal. Sinise Ingli märki annab välja föderaalne
keskkonnaagentuur.
Praegusel hetkel saab Sinise Ingli märki taotleda üle 80 tooterühmas.
Rootsi Looduskaitseühingu ökomärgis Hea Keskkonnavalik(BraMiljöval)
1987. aastal leidis Rootsi Looduskaitseühing, et tarbijal peab olema
võimalus valida keskkonnasõbralikumaid tooteid. Tõuke keskkonnakriteeriumide
väljatöötamiseks esimesele tootele – paberile – andis teadmine, et paberi pleegitamine
klooriga kahjustab (vee)keskkonda ja Läänemere seisundit . Esialgu koostati vaid
nimekiri paberitoodetest, mis vastasid nõuetele (eelkõige kloori sisaldusele tootes ).
1992. aastal hakati aga välja andma Hea Keskkonnavaliku märgist, mida tootjad
saavad panna oma pakendile. Praegu antakse märgist 13 lõpptarbijale suunatud
tooterühmas (nt puhastusvahendid, paber, seebid ja šampoonid, kauba- ja
sõitjatevedu ).
EÜ ökomärgiseskeem teeb pidevat koostööd teiste (rahvuslike) ökomärgiseskeemidega
ning nad ei välista üksteist. Kui tootel on mitu ökomärgist, esitatakse need tootel kõrvuti.
Mitmed märgised on ökomärgistega sarnased, kuid ei vasta täpselt ökomärgise
nõuetele, s.t need ei arvesta kogu toote olelusringi ning neid antakse kindlatele
toodetele. Sageli on need seotud pigem ühe etapi – tootmisprotsessi ja tegevusega .
Ökotex.
Spetsiifiline tekstiiltoodete märgis (seab tingimused põhiliselt
ohtlike ainete kasutamisele tootes)
FSC.
Märgis puittoodetel, ehitusmaterjalidel ( viitab keskkonnasõbralikult
majandatud metsast saadud puidule)
Roheline Võti.
Majutusasutustele antav märgis
Ehtne ja huvitav Eesti (EHE).
Eesti turismitoodete märgistamise süsteem
Paljud toodetel olevad märgised annavad küll vajalikku teavet, aga need ei ole
ökomärgised ega näita otseselt, kas toode on keskkonnasõbralikum kui mõni teine
samasse tooterühma kuuluv toode. Osa märgiseid on tootel/pakendil kohustuslikud,
osa on tootja enda loodud, osa on lihtsalt informatiivsed.

Eestis kasutatavad toidumärgised

EESTI PARIM TOIDUAINE
Mida näitab? 
Uus Eesti toode, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi.
Tooted on valinud spetsialistidest koosnev hindamiskomisjon.
Tutvustab kodumaiseid uusi toiduaineid.
Kriteeriumid:
• toodetud Eestis tegutsevas ettevõttes;
• uued tooted, mis on toodud Eesti turule konkursile eelneva aasta jooksul.
Kes annab välja? 
Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ToiduaineteInstituudiga. Lisainformatsioon www.toiduliit.ee.
Tootegrupid: piimatooted , lihatooted, kalatooted , pagaritooted, kondiitritooted , puu- ja köögiviljatooted, mittealkohoolsed joogid, alkohoolsed joogid jne. Osaleda on võimalik erinevates kategooriates: uued tooted, tooted tervisele, rahvuslikud tooted. Konkursi peavõitjad läbivad kaheastmelise hindamise ning neile omistatakse kuldmärk ja vastav nimetus: Eesti Parim Toiduaine, Eesti Parim Toit Tervisele või Eesti Parim Rahvuslik Toode. Hõbemärgi kandmise õiguse saavad tootegrupi (vt. lõigu algust) võitjad .
EESTIS KASVATATUD
Mida näitab? 
Toode on Eestis kasvatatud. Tegemist on kõrge kvaliteediga aiasaadustega.
Kriteeriumid:
• Toode peab vastama Euroopa standardi kõrgemate klasside nõuetele ja see omistatakse korraga üheks aastaks.Kes annab välja?
Eesti Aiandusliit. Lisainformatsioon www.aiandusliit.ee.
Tootegrupid: köögiviljad , puuviljad , aiamarjad, lilled, istikud , seemned, toidukartul ja teised aiasaadused (sh mesindussaadused).
ÖKOMÄRK 
Mida näitab? 
Toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja töödeldud.
Kriteeriumid: 
Toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid ega toiduvärve.
Kes annab välja? 
Ökomärgi kasutusõiguse saavad mahetootjatena ja töötlejatena  riiklikult tunnustatud ja vastavasse registrisse kantud ettevõtted.
Kes kontrollib vastavust? 
Taimetoodangu Inspektsioon või Veterinaar- ja Toiduamet
Tootegrupid: toidutooted ja loomasööt.
Tunnustatud Maitse
Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. 
Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk ehk ristikumärk antakse Euroopa Liidus toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline. 
Tunnustatud Eesti Maitse
Tunnustatud Eesti Maitse päritolu- ja kvaliteedimärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse
hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad , kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. 

MAHETOOTMINE

Mahetootmine ja töötlemine
Mahetaimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid, muld hoitakse viljakana külvikorra ning kohalike orgaaniliste väetistega ( sõnnik , haljasväetis, kompost jms). Taimekahjustajate levikut tõkestatakse eelkõige külvikorras botaaniliselt erinevate kultuuride kasvatamisega – sh segaviljelusega – aga ka kahjustajate looduslike vaenlaste soodustamisega. Kasutatakse looduslikke taimekaitsevahendeid, millest ei jää taimedesse kahjulikke jääke.
Maheloomakasvatus on tasakaalus taimekasvatusega, sest loomasööt tuleb reeglina oma tootmisest ning loomadelt saadav sõnnik läheb põllule väetiseks. Maheloomakasvatuses on tähtis loomade heaolu: nad peavad saama rahuldada kõiki oma loomuomaseid vajadusi, viibida õues ja süüa mahesööta. Kasvuregulaatoreid ega profülaktiliselt antibiootikume ei kasutata. Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire kasv ja maksimaalne piimaand, vaid kvaliteetne ning pikaajaline toodang õnnelikelt loomadelt.
Mahetöötlemisel säilitatakse toit võimalikult naturaalsena. Kui tavatoidu töötlemisel võib kasutada sadu lisaaineid , mille hulgas on palju sünteetilisi lisaaineid, siis mahetöötlemisel on toidus lubatud kasutada vaid piiratud arv valdavalt loodusliku päritoluga lisaaineid.
Geneetiliselt muundatud organisme (GMO) ja nendest või nende abil valmistatud tooteid mahepõllumajanduses ei kasutata.

MAHEMÄRGISTUS

Mahetoodete märgistus ?
Isikul, kelle tegevus on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning vastab kehtivatele nõuetele, on õigus toitu- või toodet mahepõllumajandusele viitavalt märgistada. Sõnaga «ökoloogiline» või liitsõnaga, mille täiendsõna on « öko », sõnaga «mahe» või liitsõnaga, mille täiendsõna on «mahe», võib märgistada üksnes toitu või toodet, mis on toodetud ja ettevalmistatud mahepõllumajanduse seaduse nõuete kohaselt.
Ökomärk. ELi mahetoote logo
Eestis on kasutusel mahepõllumajandusele viitava märgina ökomärk:
Lisaks riiklikule ökomärgile võib mahepõllumajandusliku toote märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel kasutada EL-i mahepõllumajandusliku tootmise logo.
Öko märgist peetakse kõige rangemaks keskkonnamärgiseks. See on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav märgis
Praegu eksisteerib üle maailma umbes 40 ökomärgiseskeemi. Kõige tavalisemad on riigisisesed skeemid, millega võivad ühineda ka teiste riikide tootjad ja teenusepakkujad. Välja on töötatud ka kaks regionaalselt kasutatavat ökomärgise andmise skeemi: Euroopa Ühenduse ökomärgise andmise süsteem ning Põhjamaade Luige märgise süsteem.

 

MIKS MAHETOIT?

Miks mahetoit?
Mahe- ehk ökoloogiline (bioloogiline, looduslik) põllumajandus levib kiirelt kogu maailmas. Põhjuseks on kindlasti see, et looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on oluliselt keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Lisaks aga on ka teadlikkuse tõusu kasvatanud tarbijate nõudlust mahetoidu järele.
Mahetoit sisaldab aineid, mis toimivad antioksüdantidena, immuunsüsteemi tugevdajatena, kaitsevad infektsioonide eest, aitavad ära hoida vähi teket ning toimivad südame-, veresoonkonna- ja närvihaigusi ennetavalt. Mahetoidu mõju tervisele on uuritud peamiselt katseloomadel. Peaaegu eranditult valivad katseloomad mahesööda, kui neile on antud võimalus valida mahe- ja tavasööda vahel. Mahetoidul kasvanud loomadel on olnud tugevam immuunsüsteem , nad on olnud viljakamad ja järglaste suremus on olnud väiksem. Seevastu kui pestitsiidijääkidega tavasööta saavatel katseloomadel on ilmnenud märkimisväärseid viljakushäired.
Inimuuringutest on samuti ilmnenud mahetoidu positiivsed mõjud tervisele: ca 14 000 lapsega viies Euroopa riigis läbiviidud uuringus esines mahe- ja biodünaamiliselt toodetud toidu tarbijatel vähem allergiaid ning neil oli väiksem kehakaal kui tavatoidu sööjatel. Samuti on tõendeid, et üleminek mahetoidule vähendab märkimisväärselt pestitsiidijääkide sisaldust uriinis ning rinnapiimas. Mitmed uuringud on seostanud pestitsiidide negatiivset mõju ka meessuguhormoonidele. Seega ei ole mahetoidu eeliseks mitte ainult toiteväärtus , vaid ka toiduohutus .

MAHE

Mahetootmises ei kasutata kunstväetisi ega sünteetiliselt valmistatud tõrjevahendeid. Maa  sobivus kasvatamiseks tagatakse külvikordade vaheldumisega ja maheväetistega nagu näiteks kompostitud karjasõnnikuga ja roheväetisega. Kasvatusmeetoditest eelistatakse looduse ringkäiku ja mitmekesisust. Geenimutatsioonid on mahetootmises keelatud.
Mahetootmises järgitakse rahvusvahelisi eeskirju: IFOAMi (International Federation of Organic Agriculture Movements) raammääruseid ja ELi mahetoodete määrust nr 2092/91.
Mahetoiduainetes peab vähemalt 95 % toorainetest olema mahedalt toodetud. Reegel on niisugune seetõttu, et kõiki tooraineid ei ole veel mahedana saadaval. Tavapärased siiani lubatud toorained on loetletud ELi mahetoodete määruse lisas . Põhimõtteks on see, et mahedalt toodetuna saadaval olevaid tooraineid ei tohi asendada tavapäraselt toodetud toorainetega.

Lisa- ja abiainete kasutamine

Mahetooted on valmistatud täiesti ilma kunstlikke värvi-, aroomi- ja magustusaineteta. Säilitusainete kasutamine on võrreldes tavapäraste toiduainetega rangemalt piiratud ja kontrollitud. Suurim osa mahetoiduainete lisaainetest on looduses esinevad ühendid nagu sidrun -, õun- ja piimhape . Kõik lubatud lisa- ja abiained on loetletud ELi mahetoodete määruse lisas „Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine mahetoodetes ja nende koostisosades”.

Tooted

Mahe viljamüsli, 400 g
Öko mahemüsli on  mahetoode, mis sisaldab  maheviljahelbeid: nisu, kaera ja rukist .
Lisaks on müslis mahesuhkrut, mahemett, maherapsiõli ja looduslikku vaniljearoomi. Täisteraviljast valmistatud müsli kiudainesisaldus on kõrge – 10 protsenti.
Kõrge kiudainesisaldus tuleneb täisterahelvestest.
Mahemüslit süüakse jogurti, piima või petipiimaga. Müsli sobib ka niisama krõbistamiseks. Müsli on tehtud krõbedaks seda meega röstides. Täisterahelvestest müslit saab kasutada ka küpsetamisel.
Koostisosad:

• Mahenisuhelbed
  
• Mahekaerahelbed
  
• Maherukkihelbed
  
• Mahesuhkur 
  
• Maherapsiõli
  
• Mahemesi(3%)
  
• Looduslik
  

Vaniljearoom
Tootele ei ole lisatud soola.
Mahe viljamüsli
Kaal 400 g
Arvutuslik toitainesisaldus, 100 g
Energiat1400kJ/340kcal
Valke9,5g
Süsivesikuid58g,millestsuhkruid10g
Rasvu7,7g,millest küllastatud rasvhappeid 0,5g
Kiudaineid10g
Naatriumi0,01g
Säilitada kuivas ja jahedas kohas.
 

Mahetooted

Mahetoit otse talunikult

Paljud mahetoiduhuvilised on leidnud endale mahetalunikest partnerid , kellelt saab mahetoitu otse osta. Nii jõuabki märkimisväärne osa kodumaistest mahesaadustest tarbijani ilma vahendajate abita. Sageli toovad talunikud kauba lausa koju kätte.

Mahetoitu müüvad poed

Tallinn:
Mahemarket - Parim Pood , Mustamäe tee 3a, Telliskivi 60A (A2 hoone 1. korrus),  Facebook
Biomarket, Tallinna Kaubamaja (Gonsiori 2), Rocca al Mare Kaubanduskeskus (Paldiski mnt. 102), Ülemiste Kaubanduskeskus (Suur-Sõjamäe tee 4), Solaris Keskus (Estonia pst.9), Viimsi Kaubanduskeskus ( Randvere tee 6, Viimsi), www.biomarket.ee, Facebook
Tartu:
Lõuna-Eesti Ökokeskus, Saekoja 36a, www.okokeskus.ee, Facebook
Lõuna-Eesti Taluturg, Lõunakeskus, Riia ringi poolt II sissepääs,www.maitseveesti.ee, Facebook
Viljandi:
Rohelise Maja Pood ja Kohvik , Koidu 2, Facebook
Ökopood Mahewärk, Posti tn 6, www.mahewark.com
Pärnu:
Riiamarii mahe- ja loodustoodete pood, Pühavaimu 20, http://riiamarii.ee/
Pärnu Keskuse Taluturg, Aida 7, http://www.taluturg.ee/parnu-keskuse-taluturg/
Mahe Mandala loodustooted, Pikk 11, Facebook
Rakvere:
Mahe Mees, Pikk 18, www.mahemees.ee, Facebook
Loodusand, Laada 35, http://loodusand.ee/
Kärdla
Urve Pood, Kalda 1
Kuressaare
Saarte Sahver , Kohtu 2A, [email protected], Facebook
Otepää
Ökosahver, Pühajärve Spa- ja Puhkekeskuse 1. korrusel, www.sahver.ee, Facebook
Tabasalu
Rohujuur, Kallaste keskus 2, www.rohujuur.ee
Paide
Ökotreff, Paide Maksimarket , Ringtee 2, http://emesilane.ee/uuspood/
E-poed
Ökosahvri e-pood, http://www.sahver.ee/pood/
Mahekauplus.eu e-pood, http://www.mahekauplus.eu
Looduspere e-pood, http://www.looduspere.ee/epood.ht m
Bioshop e-pood, http://www.bioshop.ee/
Bio4you e-pood, http://www.bio4you.eu
Via Naturale e-pood, http://www.vianaturale.ee/epood/
Tervisepesa e-pood, http://www.tervisepesa.ee/e-pood/

Mahetoit tavakaubanduses

Mahetoit on jõudnud ka meie supermarketite riiulitele. Kuigi esialgu on esindatus suhteliselt tagasihoidlik , on siiski võimalik üht-teist mahedat toidukorvi tõsta. Tuleb ainult riiulite vahel põhjalikku uurimistööd teha.
Suurema valiku mahetoitu leiab Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaalimast. Mõlemas poes on mahekaubale ka oma riiulid. Nt Pajumäe talu toodangut tuleb aga otsida ikkagi piimasaaduste hulgast ja Vändra Ökopagari tooteid leiva-saiariiulist.
Rimi  Haabersti , Ülemisiste ja Mustakivi poodides on eraldi mahe- ja talutoidu müügiala Talu toidab, kus leiab laia valiku kodumaist mahetoodangut. Rimihüpermarketites on müügil poe enda mahetoodete sari I Love Eco.
Stockmannis on samuti müügil pisut suurem valik, aga eraldi letti mahetoidule pole.  Selver , Prisma, Maksimarket jt poeketid müüvad samuti mahetooteid.

LA MUU

La Muu on Eesti esimene ökojäätis.
Eesmärk
La Muu missioon on muuta puhtast toorainest ökojäätis Eesti eelistatuimaks jäätiseks.
Kirjeldus
Meie müügikohad:
Tallinnas La Muu kohvikus Viru keskuse III korrusel, Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas, Stockmannis, Solarise Toidupoes, Biomarketi kauplustes Rocca al Mare keskuses, Kaubamajas , Solarises, Viimsi Kaubakeskuses ja Ülemiste keskuses; samuti, Nopi kohvikus, HomeArtis Telliskivi Loomelinnakus, Ökosahvris, Mahemarketis Sadama Turul.
Samuti oleme Kalamajas Kukeke kohvikus, Vanalinnas kohvikutes Till ja Kummel ja Sinilind, kesklinnas kohvikus Boulevard, samuti Viru hotelli ning Swissoteli restoranide menüüs.
Tartus Tartu Kaubamaja Toidumaailmas, Kaubahalli Biomarketis, Lõuna-Eesti Ökokeskuses, Tervisepesa ökopoes ja Lõunakeskuse Taluturul.
Pärnus Riiamari ökopoes ja ökokohvikus Mahedik.
Kuressaares Saarte Sahvris .
Viljandis kohvik-poes Roheline Maja.
Raplas TaluPoes.
Rakveres ökopoes Mahemees.
Maitsed:kohvi-, shokolaadi-, vanilli -, ja kookosejäätis ning mangosorbett.
La Muu valmib ainult mahepõllunduslikust toorainest, on valmistatud traditsioonilise Itaalia gelato jäätisemasinaga, ning mis peamine - maitseb naeruväärselt hästi!

Eesti esimene ökojäätis LA MUU !

Kitsepiim – kingitus kogu organismile

Meie tervis ja heaolu sõltub paljuski sellest, mida me sööme. Inimese keha võib võrrelda auto mootoriga. Kui autot tankida madala kvaliteediga või sobimatu kütusega, siis hakkab mootor halvasti töötama ja läheb lõpuks rikki .
Eriti oluline on tarbida õigeid toiduaineid lastel, kuna lapsepõlves pannakse põhi inimese tervisele ja kui see põhi osutub ebakindlaks, siis tõenäoliselt mõjutab see inimeste tervist täiskasvanuna ja vanaduses.
Praegu arendatakse paljudes riikides aktiivselt funktsionaalse eesmärgiga toiduainete tootmist, st tooted, mis säilitavad ja parandavad tervist selle arvelt, et nende koostisesse lisatakse füsioloogiliselt funktsionaalseid toidu koostisosasid. Samal ajal unustame sageli, et kõige ainulaadsemad tooted on tooted, mis on, nagu ka inimene ise, loodud looduses ja seega on kooskõlas inimese organismiga.
Üks neist toodetest on kahtlemata kitsepiim.
Puhtal tootmisel on kitsepiim maitsev ja tal ei ole ebameeldivat lõhna. Lisaks on kitsepiim ka väga kasulik. Pole ka ime, sest tema imeliste omaduste tõttu nimetatakse kitsepiima ka „elusaks veeks “. See pikendab eluiga. Ei ole juhus , et nii paljud pikaealised elavad piirkondades, kus tarvitatakse palju kitsepiima.
Kitsepiimas on rikkalikult vitamiine B, B2, ja A.
Selles on rikkalikult koobaltit, kaltsiumit, magneesiumit, rauda ja vaske on selles rohkem kui lehmapiimas.
Vitamiini A sisalduse poolest ületab see lehmapiima kaks korda, karotiini on peaaegu kolm korda, askorbiinhapet – poolteist korda, vitamiini PP - kolm korda rohkem.
Kitsepiima rasva molekulid on 10 korda väiksemad, kui rasva molekulid lehmapiimas ja kitsepiima valgul on lehmapiima valgust erinev fraktsiooniline koostis ning sellepärast imendub see 100%, ei tekita allergilisi reaktsioone ja seedehäireid.
Toitumise suhtes on kits väga nõudlik , ta valib ainult kõige toitaineterikkamaid taimi, samas kui lehm sööb kõike, mis on tema jalge all.

Kitsepiim

Kokkuvõte

Minu töö eesmärgiks oli saada teada rohkem mahetoodete ja nende märgistuste kohta.
Töö koostamisel kasutasin lähtematerjalina interneti kuna just internetist leiab väga palju informatsiooni nii Eesti kui Inglise keeles.
Sain teada, et mahetoit ongi ökotoit Samuti leidsin väga palju informatsiooni märgistuste kohta.nt: tean nüüd, milliseid märgistusi kasutatakse Eestis ja milliseid välismaal ning mida peab selleks tegema, et mahemärgistust saada.
Mahetoidus on rohkem vitamiine ja kasulikke aineid kuna see on kasvatatud looduslikult ja neile pole lisatud väetisi. Nt:Minu vanaema pool kasvatatud kartul on ka mahetoit, sest peale sõniku ei lisata muid väetisi.
Leidsin ka huvitavaid ökotooteid. Nt: La Muu, mis on Eesti esimene ökojäätis.Olen ise maitsnud ja tõesti nende jäätised on täiesti erinevad poes müüdavatest.
Teiseks huvitavaks tooteks leidsin kitsepiima. Kitsepiim on inimesele väga kasulik ja tervislik, sest see pikendab inimese eluiga.Samuti on selles piimas väga palju vitamiine.
Üks miinus , mis ökotoodete puhul on see, et need tooted on kallimad kui tavakaup, seega paljudele kättesaamatu. Nt:Inimene, kelle sissetulek on väike ei saa endale mahetooteid lubada.Tema peab valima hinna mitte, tervislikkuse ja kvaliteedi järgi.
Mina arvan, et minu püstitatud eesmärk sai täidetud, sest sain palju uut informatsiooni mahesaaduste ja märgistuste kohta.Samuti andis selle töö kooostamine ka minule lükke hakkata tervislikumalt toituma ja kasutama rohkem mahetooteid.

Kautatud materjalid

1. http://www.maheklubi.ee/
2. http://www.eestitoit.ee/?language=et
3. http://lamuu.ee/
4. http://piim24.eu/production/goat-milk.html
5. https://www.google.ee/search?q=kitsepiim&biw=1366&bih=633&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=haFXVPeCCcL5PLCRgDA&sqi=2&ved=0CAYQ_AuoAQ
6. http://pollumajandus.ee/
7. http://www.50pluss.ee/mahetoit