Millised on inimese meeleorganid ? Inimene võtab informatsiooni vastu oma meeleelundite abil. Nendeks on: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompamine. Milliste meeleorganitega me võtame infot vastu kõige rohkem ? Infot võtame me vastu kõige rohkem nägemismeele abil. Lugeda üles ergonoomilised soovitused, et inimesed ei teeks lugedes vigu ? Inimesel endal tuleb olla õiges asendis, ei tohi teha valesid liigutusi, ei tohi olla müras ega stressis. Informatsioon peab olema loetav. Kas trükitähtetega pikk tekst on soovitav ? Trükitähtetega pikk tekst ei ole soovitav. Kas värvide kasutamisel peab arvestama, kuidas inimesed neist aru saavad ? Jah, värvide kasutamisel peab arvestama, kuidas inimesed neist aru saavad Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt ? Jah, erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt. Kas erinevate k...
sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase(pH) Kõigusoojased püsisoojased 7. reageerimine ärritusele Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Vanematele sarnased geenid. 9.kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga
tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on organismid: kas kõigu-(kalad, kahepaiksed) või püsisoojased (imetajad) paljunemisvõime suguline viljastumine või mittesuguline üherakulistel pooldumine v vegetatiivne paljunemine arenemis- ja kasvamisvõime otsene v moondeline omandavad uusi tunnuseid ärritusele reageerimine hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spets. valgumolekulid muutlikkus pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele kohastumine kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja kindel eluiga, mis lõpeb surmaga eluiga erinevatel liikidel erinev
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.6 Küsimused: 1. Millised on inimese meeleorganid ? 2. Milliste meeleorganitega me võtame infot vastu kõige rohkem ? 3. Lugeda üles ergonoomilised soovitused, et inimesed ei teeks lugedes vigu ? 4. Kas trükitähtetega pikk tekst on soovitav ? 5. Kas värvide kasutamisel peab arvestama, kuidas inimesed neist aru saavad ? 6. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt ? 7. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista sümbolite tähendust erinevalt ? 8. Milline peab olema häiresignaal ? 9
• Riik nägi kirikut ühiskondliku korratagajana. • Kirik õpetas kuulekust, alalandlikust ja kannatlikust. • Kirikus panid ka riigi seadusi järgima. • Mis oli nõiaprotsesside peamine põhjus? Kuna paljudes riikite seadustes oli nõidumise eest karistused ja inimesi süüdistati leppingus saatanaga. • Miks on eksperimendid teadustöös olulised? • Looduse tundmaõppimiseks • Kuna inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispinda • Nimeta üks teadussaavutus järgmises valdkonnas: • Meditsiin- põhjalik inimkeha uurimine • Astronoomia- Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese • Füüsika- gravitatsiooniteooria • Iseloomusta baroki stiili: suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded • Iseloomusta rokokoo stiili: kergemeelne, lihtne, mänglev
ainevahetuse. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine Arenemis- ja kasvamisvõime Otsene areng Moondeline areng Järglased sarnanevad sündides Järglased omandavad moonde vanematega. käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasand. Kohastumine Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma
1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lämmastik, wesinik Abstraktsed nimisõnad us-liite abil - iludus, omadus, rahwa-us "rahvus" Kirjandus "Kalevipoeg" "Eesti rahva ennemuistsed jutud" "Kodutohter" "Viinakatk" "Kilplased" "Reinuvader Rebane" Mälestuse jäädvustamine Kreutzwaldi tänav Kreutzwaldi monument Tartus, Võrus,
ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happeline tase. Reageerimine ärritusele-Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele: üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus-Järglased sarnanevad oma vanematega. Keerukas organiseerituse tase-Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline.Eluslooduse organiseerituse tasemed:(organell on raku osa nt mitokonder,kloroplast) Rakuline tasand-Kõige väiksem eluüksus on rakk, rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia nt taimerakk. Kude- rakud mood
viljastumine pooldumine Arenemis- ja kasvamisvõime Otsene areng Moondeline areng Järglased sarnanevad sündides Järglased omandavad moonde vanematega. käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH), keha temperatuuri alusel jagatakse: Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele ·Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; ·Üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid, · Taimedele on omane tropism ehk liikumine ärrituse suunas või sellest eemale. Pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. Elu iseloomustavad omadused on: Rakuline ehitus. Keerukas organiseerituse tase.
.. IV Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne. jne. * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib.
Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: 1) Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist. 2) Keha temperatuuri tõustes nihkub kiiratav sagedusvahemik kõrgemate sageduste poole. 3) Kiirgustugevus kasvab temperatuuri tõustes järsult. 4) Keha poolt eraldatav soojuskiirguse hulk on võrdeline sama keha poolt neelatava kiirguse hulgaga. Soojuskiirguse mõju inimestele Meie meeleorganid informeerivad meid akustilise, optilise ja pikalainelise soojuskiirguse mõju all viibimisest. Reaalsetes tingimustes kaotab toasoojas inimene märgatava osa energiast soojuskiirguse tõttu. Samas, võidab keha osa kiiratud energiat tagasi, neelates soojust konduktsiooni (soojusjuhtivuse) kaudu ümbritsevatelt objektidelt ja metabolismi (ehk ainevahetuse) käigus eralduvast soojusest. Inimnaha kiirgavus on üsna lähedal ühele. Soojuskiirguse tekitatud nahakahjustuste iseloomustus.
Selleks et lapsi edasi juhtida, peab teadma, kus nad oma arengus parasjagu on. Selleks et mõtlemist arendada ja õpetada on mitmeid viise. Näiteks tuleks mõelda järgmistele küsimustele: 1. Kumb kraaninupp on kuuma ja kumb külma vee jaoks? 2. Kui murrame paberitüki pooleks ja siis veel kaks korda pooleks- mitu murtud kujundit me saame? 3. Kuidas jõuda kiirmini kodunt lähima raamatukoguni? Viieaastase aju kaalub 90% täiskasvanu omast. Lapse meeleorganid ja meeles on kõrgelt arenenud ja valmis vastu võtma uusi kogemusi, mis oleksid mõtlemise ja õppimise toormaterjaliks. Seega on nendel aastatel äärmiselt oluline mõtlemise keskkonna kvaliteet. Veel üks näide: Isa oli oma kolmeaastase pojaga õues. Äkki nägi poiss hobust, esimest korda elus. ,,Vaata issi, seal on suur koer." Isa hakkas naerma ja ütles, et ei see on hobune. Kuid isa oleks pidanud lapsel oletada ja selgitada, mis vahe on koeral ja hobusel. Sest kui lapse
vistseraalpinda. 8. Organi mõiste. Organite süsteemid Karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmiseid organite süsteeme: 1) liikumisaparaat 2) seedeaparaat 3) hingamisaparaat 4) kuse-suguaparaat 5) närvisüsteem 6) meeleorganid 7) endokriinnäärmed 8) keha väliskate 9. Kompaktsed ja torujad organid Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga. Torujate organite struktuur on kihiline, enamiku torujate organite sein on kolmekestaline. 10. Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks.
Sellist tüüpi närvisüsteemi puhul on organismi igas harus nii sensoorsetest kui motoorsetest närvirakkudest koosnev närvipõimik, mille baasil toimuvad refleksid. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. 3. Kahekülgselt sümmeetriline närvisüsteem levinud selgrootute usside, limuste, lülijalgsete ja mõnede selgroogsete hulgas. Kujunevad välja esimesed meeleorganid. Kõige olulisem uuendus sellise närvisüsteemi juures on närvitegevuse ja käitumise kontrolli koondumine kesknärvisüsteemi. Kahekülgselt sümmeetriliste organismide juures on oluliseks uuenduseks liigendatud luustiku kujunemine ja lihassüsteemi muutused. Lihaseid ja seeläbi jäsemeid on parem kontrollida, paraneb liikuvus ja koordinatsioon, kiireneb ka reageerimine erinevatele stiimulitele. Kõige olulisemaks on närvitegevuse koondumine kesknärvisüsteemi
näitavad, kui kaugele areng jõudnud on. Aastane laps tõuseb ise seisma ja laskub tagasi istuma. Aasta vanune laps hakkab iseseisvalt kõndima. Selleks peab olema lapsel tugevad lihased, osata tasakaalu hoida , julgust ja koordineerida kogu keha tööd. Lapse areng 0-3 elukuul Vastsündinul on üsasisene e. fleksoorne asend. Ei hoia pead ega haara esemeid, käte ja jalgade liigutused on reflektiivsed, sõrmed on rusikasse surutud. Lapsel on arenenud kõik meeleorganid. Kui hoida teda püsti, jalgadele toetudes, teeb ta sammuliigutusi, see on toerefleks ja automaatne kõndimine. 1-2 .kuune- Kõhuli olles tõstab lõua maast üles.2 kuuselt kõhuli olles proovib rindkeret tõsta..Hakkab käsi suhu toppima, .naudib meelsasti õhuvanne, reageerib pea põõramisega pereliikmete häälele, areneb miimika. Tugevnenud kaelalihased võimaldavad pead püsti hoida. 3 kuune- Keerab pead vaatamiseks ja loob silmsidet. Hoiab talle kätte antud mänguasju.
Miks rääkida meeleorganitest, mille töö pole psüühika? Sensoorsed protsessid (sensation) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks. Pertseptuaalsed protsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut. Sissejuhatus psühholoogiasse 4 Sensoorsed protsessid reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse vahemikule, kitsale õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele. Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, ... * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib.
Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib.
MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimenditele) mis aitasid loodust tundma õppida.
MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimenditele) mis aitasid loodust tundma õppida.
Stress ja sellega toimetulek Stress on organismi nö häireseisund, kus organism on valmis hakkama saama suurte raskustega ja ebatavaliste pingutustega. Meie lihased on pingeseisundis, verevarustus nendes jõuline, vererõhk on kõrgem, süda lööb kiiremini, veres möllab adrenaliin ja meie kehas vabanevad hormoonid suunavad erinevaid reaktsioone ning ainevahetust näiteks energia saamiseks (et oleks jaksu joosta, vaenlasega võidelda, et süda jaksaks kiiremini verd pumbata jne). Isegi meie meeleorganid töötavad stressis olekus erinevalt. Stressi on võimalik maandada, kui sa tead kuidas stressitekitavale olukorrale reageerida. See võib parandada kogu su reageerimisviisi välisärritajate suhtes ja vähendada iseendale esitatud nõudmisi. Stressiga toimetulek.. Stress ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisud tagab meie valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse,
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Organell 3. Rakk 4.kude 5.elund 6.elundkond 7.organism 8. Populatsioon 9. Ökosüsteem 10.biosföör
http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4. Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis (vesi, soolad, valgud, hormoonid jne.) · Püsiv happelisus · Püsiv temperatuur Kõigusoojased...? Püsisoojased ...? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1
http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4. Stabiilne sisekeskkond • Püsiv keemiline koostis (vesi, soolad, valgud, hormoonid jne.) • Püsiv happelisus • Püsiv temperatuur Kõigusoojased…? Püsisoojased …? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1
IV Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! 22 Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne. jne. 23 * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet,
Suurimad absorptsiooni sagedused inimesel on: 1. oht südamehäireteks 80- 100 Hz 2. rakkude ärritus 30- 100 Hz 3. lihaskude 10 kHz- 100 Mhz 4. inimene kui antenn 30 kHz- 30 Mhz 5. pea 300- 200 Mhz 6. DNA molekul 2- 9 Ghz Inimese keha toimib kiirgusväljas antennina. Võib öelda, et inimesel on palju antenne. Kõikidel organitel ja kehaosadel on oma võnkesagedus, mis tekkiva antennipinge tõttu saab häiritud. Käevarre resonantssagedus on näiteks 900 Mhz. Kõik meeleorganid omavad kontrollsüsteemi, mis kaitseb organismi kahjulike väliste mõjutuste eest ( silmad sulguvad, kõrva jõuavad vaid teatud helilainete sagedused ...) Mikrolainetehnika kavaldab aga kõik viis meelt üle, tema jaoks ei ole kaitsetõkkeid. Mikrolainete suhtes on inimene ,,alasti". Nad tungivad takistamatult kehasse ja organitesse. Madalasageduslikud väljad( 3- 3000 Hz) mõjutavad organismi kõiki bioelektrilisi protsesse, nad
sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase(pH) Kõigusoojased püsisoojased 7. reageerimine ärritusele Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Vanematele sarnased geenid. 9.kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär biomolekulide esimenmine on elu tunnus. 3
õpetus tugineb mõistusele õpetus tugineb meelte andmetele TEGELIKKUS NÄILISUS Elea koolkonna tähtsus seisneb selles,e t nad püstitasid näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud, kui asi tegelikult on. Siit tekib küsimus, kummad meid petavad, kas mõistus või meeleorganid. Elea koolkonna filosoofid leidsid, et usaldada tuleks mõistust. 4. Zenoni apooriad. Zelon on kuulsaks saanud oma APOORIATEGA. APOORIA – ummiks, lahendamatu olukord Zelon püüdis panna inimesi mõtlema liikumise olemuse üle, see tähendab kuidas defineerida liikumist, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meelte andmetega. Zelon jõudis ummikusse. Kuulsamad on 3 Zeloni apooriat: 1. ,,Dihhotoomia'' – Enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast
18. Mis põhjustab inimeses kahetsuspiina? Mis kaks imet on olemas Kanti arvates? V: kahetsuspiina põhjustaja: südametunnistus; kaks imet: tähistaevas inimese kohal ja kõlblusseadus inimese sees 19. Mis on Kanti arvates inimese kõlbelise tegutsemise 3 paratamatut postulaati ehk eeldust? V: tahte vabadus, hinge surematus ja Jumal 20. Mis räägib Jumala olemise kahjuks puhtas mõistuses ja mis Jumala olemise kasuks praktilises mõistuses Kanti arvates? V: meeleorganid Jumalat ei taju, aga kõlbluseadus viitab kõige headuse allikale - Jumalale Georg Hegel (1770-1831) 1. Kus ja mis sajandil Hegel sündis? V: Edela-Saksamaa linnas Stuttgardis 18. sajandil 2. Mis amet oli Hegeli isal? V: ametnik 3. Kus õppis Hegel teoloogiat ja filosoofiat? V: Edela-Saksamaa linnas Tübingenis 4. Kus töötas Hegel koduõpetajana? V: Sveitsi linnas Bernis ja Saksamaa linnas Frankfurt Maini-ääres 5
• Territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime. ( kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, erosiooni ohtlikus, maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, maakoha seismilisus) • Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge
Seetõttu peab ta olema näinud kõike nii Hadeses, hauataguses maailmas, kui ka siinses maailmas. Tegemist on Platoni varasemasse loomingu perioodi kuuluva teosega, kus ei ole veel ideedevaldkonna terminit, kuid antud juhul võib tema vaadete hilisemat evolutsiooni silmas pidades samastada Hadest ideedevaldkonnaga. Niisiis on hinges sünni-eelne teadmine ideedest, mis aga sünni momendil “ununeb”. Sünd tähendab antud juhul surematu hinge ühinemist kehaga. Kehaga koos omandab hing ka meeleorganid. “Unustust”, millest siin kõneldakse, võiks seetõttu interpreteerida selliselt, et sünni-eelne ideede-teadmine mattub kehastumise järel hinge tulvavate meelemuljete alla – kuid ei kao. See on hinges kadumatult olemas, kuigi mitte selgelt teadvustatud. Sellisena on see “teadmine” sarnane unustatud teadmisele, mis on ka justnagu midagi vahepealset teadmise ja teadmatuse vahel. Kuna nägemisorganid, nagu muudki meeleorganid, omandab hing alles kehastumisega, siis
Tänaseks on inimkond õppinud ioniseerivat kiirgust tekitama kogustes, millega vanasti inimene kokku ei puutunud. See on kohati muutnud elukeskkonda ja toonud sellesse riskiallikaid juurde. See lisarisk ei ole lihtsalt määratletav. Ei saa öelda, et siiani on kiirgus ohutu ja siit edasi ohtlik.Kaasaja maailmas tuleb õppida tundma ja arvestama neid riske, mida tsivilisatsiooni hüved kaasa toovad, sealhulgas ka kiirgusriski. Kiirgusi, välja arvatud soojus- ja valguskiirgus, meeleorganid ei taju. Nad ei suuda eristada looduslikku kiirgushulka umbes 2000 korda tugevamast surmavast kiirgushulgast. Seega pole meeleorganitelt õigeaegset häiresignaali oodata. Ohumärgi panevad paika meie endi teadmised. 1 IOONISEERIV KIIRGUS Radioaktiivse aine poolt kiiratav kiirgus koosneb kas osakestest, energiast või mõlemast korraga. See kiirgus on ioniseeriv
sõnavara, grammatika, suuline ja kirjalik kõne, sisekõne Emotsioonid ja motivatsioon Emotsioon on subjektiivne reageerib sise-või välisärritajele. Emotsioonid tekivad siis kui olukord on oluline. Toob kaasa muutusi füsioloogias, subjektiivses kogemuses, käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 7 Psüühika arengust Arengu tingimused bioloogilised olulised on meeleorganid, millega väliskeskkonnast infot saada. Närvisüsteem, täidesaatvad organid võimaldavad tegutseda. Keskkondlikud tegurid füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond- inimsuhted, sh kultuuriline Kuidas täpselt keskkonnast toimuvad muutused mõjutavad psüühikat? Pärilike ja keskkondlike tegurite koostoime. Aju orgaaniline küpsemine Morfogeneesi määravad ära geenid. Aju seesmised osad küpsevad varem, määravad füüsilised funktsioonid nt
resonantsruumi. Pärast orgaaniliste põjuste kõrvaldamist tekkinud ninakõla on parandatav. Raskem on parandada puht funktsionaalset ninakõla, mis tekib tavaliselt nõrga närvisüsteemiga lastel. Niisugused lapsed kannatavad üldise tahtejõuetuse all, ravi tuleb alustada üldkasvatuslike vahenditega nt rütmika. Alaalia. Hilinenud kõnearenguga lapsel funktsioneerivad kõik meeleorganid normaalselt. Seaduspäraselt arenevad need lapsed füüsiliselt aeglasemalt. Hakkavad hiljem roomama, istuma, käima. Kohmakus liikumisel võib säilida veel teisel ja kolmandal eluaastal. Imiteerimisel esineb puudusi, ei oska jäljendada koera ega teha loomade häälitsusi. 4.-5. Eluaastal võib nende kõne vastata normaalsele 2aastase lapse kõnele.. Hilinenud kõnearengu kõige raskem aste on alaala (kreeka keeles a eitamine, puudumine; laila kõne). Alaalia on haigus, mitte sümptom
27. Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline? Õpitud maitse vältimine (learned taste aversion), Garcia and Koelling (1966) toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon (CR). 28. Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus? Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjutamisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nim ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Meeleorganid transformeerivad ärrituse energia organismi enda energia vahendusel tekkivateks närviimpulssideks, mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni. Selleks on tarvis teatu hulka teatud piisava tugevuse ja kvaliteediga närviimpulsse, mis on võimelised piisavalt rutama aju kindlate piirkondade töötlusmehhanisme 29. Kuidas virgatsained ajus toimivad )seleta skeemil)? Virgatsainet säilitatakse sünaptilistes põiekestes
kuulmisretseptorid); · kemoretseptorid (kõikjal organismis); · termoretseptorid (nahk, suu, keele limaskest). Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis-, haistis maitsmis-, puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest. Retseptor, juhttee ja tsentraalne osa moodustavad terviku, millest kõik kolm osa peavad funktsioneerima. 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Analüsaatorid ehk meeleorganid koosnevad kolmest osast: · retseptor ehk perifeerne osa- NÄRVILÕPMED; · juhttee- NÄRVIKIUD; · tsentraalne osa- AJU. Retseptorites tekkinud ärritused kantakse üle peaajusse ja selle tulemusena tekib meil kujutis välismaailmast. Juhttee on moodustunud närvikiududest. Juhttee kaudu kandub retseptoris tekkinud impulss ajukoorde. Analüsaatori tsentraalses, ajukoores paiknevas osas, muutub vastav närviimpulss lihtsamaks psüühiliseks avalduseks- AISTINGUKS. 13
Kui tekib vajadus , saab sellest motiiv, käitumist ergutav stiimul. Tajumine on protsess, mille käigus Reklaamipsühholoogia kasutamine turunduses 6 on indiviid stiimulile avatud, ta valib, selekteerib ja tõlgendab infot ning tal kujuneb teatav pilt endast ja ümbrusest (joonis 2). Heli Lõhn Maitse Tekstuur Värv Meeleorganid Tähelepanu Interpreteerimine Reaktsioon Taju Joonis 2. Tajuprotsess Taju märksõnadeks on stiimul, tähelepanu, arusaamine ja meelespidamine. Turunduses on oluline toodete, sõnumite, suhete ja sündmuste tajumine. Inimesed tajuvad
(mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematele. Dna ja Rna olemasolu. 8.KINDEL ELUIGA, MIS LÕPPEB SURMAGA. Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASU Molekulaarne, rakuline, organismiline, popatsiooniline, liigilne, ökösüsteemne ja biosfööriline tasand. BIOSFÄÄR
SISSEJUHATUS Nägu on inimese hinge peegel, mis väljendab kõige elavamalt meie emotsionaalset seisundit, vaimsust ja tervise seisukorda. Silmad, nina, suu ja kõrvad on väga olulised meeleorganid, mis annavad meile enamus informatsiooni ümbritseva kohta. Suu kaudu siseneb toit ja väljub kõne. Peas paikneb aju inimese tähtsaim tööriist. Piltlikult öeldes, kui kaotaksime pea, ei oleks meil midagi me ei mõtleks, ei kuuleks, ei näeks, ei räägiks, ei naeraks, ei nutaks, ei sööks, ei hingaks. Sellest lähtuvalt võiks järeldada , et oma pead tuleb amastada ja sellega äärmise hoolitsusega ümber käia. Parim viis selleks on pakkuda
Ümbritsev maailm eksisteerib mõistusest sõltumatult. Meie aistingud peegeldavad välismaailma asjade, nähtuste omadusi, mis aga ei tähenda, et aistingud oleks tegelikkuse täpsed koopiad. Immanuel Kant Tunnetusteooria. Kõik, mida me ükskõik mis viisil mõistame taju, tunde, mälu, mõtlemise vms kaudu mõistame oma füüsilise aparaadiga (5 meelt ja kesknärvisüsteemi abil). Me suudame kogeda kõike, millega see aparaat tegeleda suudab. Kuid seda, millest meeleorganid jagu ei saa, me kogeda ei suuda ja meil puuduvad selleks vahendid. See, mida me teada võime, on ühelt poolt see, mida me kogeda suudame. See, mis jõuab meie teadvusesse, on meeleorganite produkt. "Asi iseneneses, asi meie jaoks." Aeg ja ruum kuuluvad inimese ülesehitusse ja nad on eeskätt meie mõistuse, mitte maailma omadused. Aegruumis eksisteerivad materiaalsed objektid, mille liikumises valitsevad põhjuslikud seosed. Otsustusteooria
mis sisaldavad info edastamist ja kogumist ning, mis on mingis mõttes isereguleeruvad ja suudavad tagada teatud piirides mingit tasakaalu. Näiteks termostaat, automaatreguleerimissüsteemid jm 4. tase - avatud isetaastuvad süsteemid. See on elutute ja elussüsteemide vaheline nivoo. Seda taset nimetatakse ka raku tasemeks. 5. tase - elava taimestiku tase. Siia kuuluvad kõik taimed. 6. tase - elavate loomade tase. Selle taseme süsteemidel on tunduvalt enam arenenud meeleorganid kui eelmise nivoo süsteemidel. 7. tase - inimese tase. Inimene kui keerukas isekohanev süsteem. Inimesel on kõrge tasemega mälu ning mõtlemis- ja tundesüsteem. Inimene on võimeline ise ennast tunnetada. 8. tase - sotsiaalsed organisatsioonid. Elemendiks on siin mitte inimene ise vaid tema roll ühiskonnas. Siia kuulub ka riik kui süsteem. Määramatu info (MI) Informatsiooni nimetatakse määramatuks siis, kui objekti kohta puudub täpne konkreetne
intellektuaalse arengu. Inimese sümboliseerimisvõime kõige suurejoonelisemaks avalduseks on loomulik inimkeel, mis on keerukam kui mis tahes kunstlikult loodud märgisüsteem ja universaalne kui kõik eriotstarbelised märgisüsteemid kokku. M. Leiwo arvates on kõne üks kõrgema närvisüsteemi funktsioone, mis on omane ainult inimesele. Kõne normaalseks arenguks on vaja järgmisi tingimusi: eale vastav kehaline ja vaimne areng; õigesti arenenud meeleorganid kuulmis-, nägemis- ja kinesteetiliste aistingute vastuvõtuks; korras tsentraalne ja perifeerne kõneaparaat; terve kõnekeskkond. Suur osa maailma rahvastikust kasutab igapäevaelus mitut keelt kaks- ja mitmekeelsus on maailmas pigem reegel kui erand. Samas sureb maailmas pea igal aastal välja ligi nelikümmend keelt, seega ka sama palju rahvusi ja kultuure. Järelikult on iga keele alalhoidmine ka austus oma esivanemate ja nende kultuuri vastu.
ainult inimesele omane psüühika omadus, selle talituslik alus on psühhofüsioloogiline süsteem, mis korraldab keelevahendite kasutamist. ¤ Kõnevõime kujunemise eeldused, Bioloogiliste eelduste sotsiaalne realiseerimine(bioloogiliselt ei ole inimese kõnevõime päritav, küll on aga inimesel bioloogilised eeldused kõnelema õppida). Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid. Puudulik areng või ükskõik missuguse nim lüli kahjustus põhjustab kõnepuude(arengupuude või omandatud). Kõnevõime tasandid: 1.retseptiivne tasand-kõnet tajutakse osaliselt, ilmseb lapsel esimese eluaasta lõpul. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes- õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. 2.reproduktiivne tasand- võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh
3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematega. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASE Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline ja biosfääriline tasand,ökosüsteemne. 10. KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei, siis sureb välja.
ja mittefataalsete vigastuste põhjuseks noorukite ja noorte täisealiste seas. Eestis 2003. aastal ligikaudu poole hukkunutest moodustasid alkoholijoobes roolikeerajate ohvrid ja kõigest liiklusõnnetustest on ligi 19% nande süül (Vaata Diagramm 2) Alkohooli mõjul muutub inimene ettevaatamatuks, kaotab enesevalitsuse, annab voli tunnetele. Inimene hindab ennast üle, riskib, muutub kergemeelseks ja uljaks. Alkohooli mõjul ei reageeri meeleorganid enam nõrkadele ärritajatele, väheneb nägemisväli ja nõrgeneb värvieraldusvõime. Valesti hinnatakse kiirust, kaugust, peatusteekonna pikkust jne. Järelduseks võib nii öelda, et alkohooli mõju autojuhtimisele seisneb kahest aspektist: 1. suurem riskikäitumine 2. halvenenud psühhomotoorsed funktsioonid (Honkanen, 1993) Lisaks alkohoolile, teine autoavariid tekitav faktor on turvavöö kinnitamata jätmine, kuigi
· Püsiv temeratuur · Kõigusoojased(kalad) · Püsisoojased(imetajad)-hoiavad enda temp. Hoolimata välistemp. Reageerimine keskkonna muutustele · Loomad tajuvad keskkonnast toimuvaid muudatusi meeleorganitega. · Huvitav, kuidas ? · Kas taimed näevad? Ei näe. · Kas taimed tunnevad maitset?Ei tunne. · Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgmolekulid, mis muutes oma kuju saadavad infot raku sisse. Reageerimine ärritusele · Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele, üherakulistel rakumembraanis spets valgumolekulid. Paljunemine · Mitmesuguline- pooldumine-ainuraksed, vegetatiivne- taimed, eostega- seened. · Suguline uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. Pärilikkus · Järglased sarnanevad oma vanematele. Areng · Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastamisega, mittesugulisel paljunemise puhul eraldumisega vaheorganimist.
MUST KASS Ma ei looda ega palugi, et keegi usuks seda kõige pöörasemat, aga kummatigi lihtsat lugu, mida kavatsen kirja panna. Oleksin tõesti hull, kui loodaksin seda juhtumi puhul, kus mu oma meeleorganid kuuldut-nähtut keelduvad tunnistamast. Ometi – hull ma ei ole – ja päris kindlasti ei näe ma ka und. Aga homme ma suren ning täna tahan vabastada oma hinge sellest koormast. Mu otsene eesmärk on esitada maailmale selgelt, lühidalt ja ilma seletusteta rida igapäevaseid juhtumeid. Oma tagajärgedega on need juhtumid mind kohutanud – piinanud – hävitanud. Aga ma ei püüagi neid tõlgendada. Minule pole nad tähendanud midagi peale jubeduse –
järele.Orgaaniliste vajuduste mitterahuldamine ei kutsu esile mitte üksnes bioloogilisi,vaid ka psüühilisi häired.Näiteks pikaajaline nälgimine ja veeta olemine tekitab neurasteeniat,apaatiat,alandab mingist hetkest alates ka intellektuaalseid võimeid. 2.Funktsiooni-ja füüsilise aktiivsuse vajadused.N on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele,s.o vajadus näha,kuulda,liikuda,toimida.Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida,siis võib tekkidaa sensoorne nälg,mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. 3.Sotsiaalsed vajadused.Inimene on ühiskondlik olend.Igapäevaelus avaldub see tarve soovis olla teiste lähedal,nendega suhelda,leida tunnustust,ennast realiseerida,olla iformeeritud.Sotsiaalseteks vajadusteks loetakse eneseteostuse,suhtlemise. 4.Vaimsed e intellektuaalsedvajadused.Need on tarbed üldise maailmatunnetuse,faktide
Ometi muudame unes aeg-ajalt oma asendit. Teatud lihased jäävad pingestatuks ning silmade ja laugude omad hoiavad silmi suletuna. Üldiselt tegutsevad lihased unes veedetud tunni jooksul umbes 30 sekundit. Normaalse öörahu ajal teeme 20-30 korral lühikese ulatuseda liigutusi liigutamine muudab meid küll poolärksaks, aga nendel tegevusperioodidel me mitte kunagi ei ärka täielikult. Unes muutuvad ka meie reakstsioonid erutustele. Ärkveloleku aegadel saadavad üksikud meeleorganid pidevalt sõnumeid ajju, mis kontrollid neid ja varasemate kogemuste põhjal otsustab, millist vaimset või kehalist tegevust tuleks alustada. Kui puudutame midagi märga, libedat või ebameeldivat, saab aju sellest teada ja kõige tõenäolisemalt käsib meid sellest lahti lasta. Kui viia aga magava isiku käsi kokkupuutesse samasuguse ollusega, ei pruugi ta kätt sellest otsekohe eemaldada. Seda juhteteed, mida
üksiklapsi, kes ei saa kodus mingit laadi kogemusi loomulikus suhtlemises nooremate ja vanemate õdede-vendadega, siis nendele pakub erivanuseliste lasteaiagrupi ,,suurpere" olulist harjutusala ja selle kõrgpunkt seisneb ka kord vanema lapsena nooremate eest hoolitseda ja nende eest vastutada. Ühevanuseliste klass koolis ei saa seda pakkuda. · Laste meeleorganite kaitsmine. Lastele tuleks pakkuda vaikuse- ja rahuelamusi, sest sageli on laste meeleorganid muljete ja ümbritseva müraga üle koormatud. · On vaja luua loomulik õpikeskkond, mis võimaldaks igapäevaste praktiliste ja vajalike toimingute läbiviimist nii toas kui õues, sest väikese lapse põhiline õppimismeetod on jäljendamine. Läbi jäljendamise õppeprotsessi kulgemine : 1. Vahetu tegutsemine tahte ja ümbrusest saadud eeskuju ajel. Motivatsioon mänguks ei
annaabi.ee 
