TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB NAHAS , LIHASTES JA LIIGESTES ASUVATELE RETSEPTORITELE. KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES . NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS . MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL. KEELE OTS TUNNEB KÕIGE PAREMINI MAGUSAT, SERVAD HAPUT JA PÄRA MÕRU MAITSET, SOOLANE ON SUUREM KEELE OTSAS NING SERVADES. TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM
Aisting kõige lihtsam tunnetusprotsess. Peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi. Tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Meeled!? Aistingud jagunevad välis- ja sisekeskkonna aistinguteks. Välisaistingud: - Nägemisaisting umbes 90% värvipimedus, daltonism ei saa eristada punast ja rohelist, kanapimedus õhtul hämaras ei näe. - Kuulamisaisting üle 140db tekib valu. - Haistmisaisting - Maitsmisaisting - Kompimisaisting Veel temperatuuri-, liigutus-, tasakaalu-, jne. aistingud. Aistingu absoluutne lävi ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkeks. Selle suurust iseloomustab absoluutne tundlikkus ehk võime reageerida minimaalsele ärritusele. Mida madalam lävi, seda suurem on tundlikkus. Adaptatsioon tundlikkuse muutmine mingi ärritaja toimel. ( N: pimedast valgusesse ...) Kompensatsioon kui üks aisting on nõrk, siis teised on tugevamad.
Meeleelundid 1. Kõrva ehitus ja osade ülesanded. 2. Kuidas tekib kuulmisaisting? 3. Mis toimub kuulmisaistingu tekkeks kõrvas ja mis ajus? 4. Kuidas töötab inimese tasakaalumeel? 5. Mis on haistmiselund, milline on selle ehitus? 6. Kuidas tekib haistmisaisting? 7. Mis on maitsmiselund, milline on selle ehitus? 8. Kuidas tekib maitsmisaisting? 9.Mis ja kuidas võivad kahjustada kuulmist, tasakaalu, maitsmist ja haistmist? 1. Väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Väliskõrv koosneb kõrvalestast(suunab helid kuulmekäiku) ja kuulmekäigust(suunab helid trummikilele), keskkõrv koosneb trummikilest(reageerib helilainetele ja võnkumisele ning paneb vasara liikuma)+trummiõõs, vasarast(paneb alasi võnkuma), alasist(paneb jaluse võnkuma) ja jalusest(annab võnkumise edasti teole),
Enim meeldib mulle materjali lugeda. Loen tekste diagonaalis saades kogu info kiiresti kätte. Õppida aitab ka läbi kirjutamine, mida ma teen kahjuks liiga vähe. Ka on mu konspektid lakoonilised, nii et mul on raskem kodus asjadest aru saada. Õppimist ei sega rahulikum, ühetooniline muusika. Kui aga mängib mõni hea, rütmikas lugu siis see viib mõtted mujale ja kodutööde tegemisest ei tule midagi välja. Ka muud välised helid on segadust tekitavad. Maitsmisaisting ei oma mingit tähtust, küll aga lõhnataju. Enamasti õpin ma kohe koolist tulles ja enne õhtusööki. Pärastlõunal ei ole lõhnad probleemiks aga õhtu lähenedes tühjeneb kõht aina, iga lõhnake köögist suunab mõtted toidu peale. Erinevalt aistingutest pegeldab taju ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Mulle meeldib õppida suletud ukse taga. See annab teatud turvatunde. Ka meeldib mulle istuda mugavalt padjaga toolil
Feromoonid teatud keemilised ühendid, mida loomad eritavad suhtlemiseks. Märgistavad territooriumi, annavad teateid seksuaalkäitumise kohta. Inimese lõhnatundlikkus on kõige suurem 30 60 aasta sees. On vahe ka naiste ja meeste lõhnatundlikkusel, naistel teravam xD. Aga see sõltub ka harjumustest. Nt suitsetajatel madalam tundlikkus. Võib leida ka lugusid, kus haiguse tagajärjel lõhnatundlikkus kaob täiesti, nt mingid gripivormid. Maitsmisaisting maitsmine ja haistmine on tugevalt seotud omavahel. Maitset tunneb siis, kui süües lahustuvad ained mõjuvad maitsmisretseptoritele, mis asetsevad keelepinnal. Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine
TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB NAHAS, LIHASTES JA LIIGESTES ASUVATELE RETSEPTORITELE. KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES. NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS. MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL. KEELE OTS TUNNEB KÕIGE PAREMINI MAGUSAT, SERVAD HAPUT JA PÄRA MÕRU MAITSET, SOOLANE ON SUUREM KEELE OTSAS NING SERVADES. TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID, MILLEL ON
Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsmisaisting tekib keele pinnal (maitse retseptorid), keel on jagunenud erinevateks osadeks: ots on tundlik magusta suhtes, tagumine osa kibeda, keele küljed hapu ja terve keel soolase maitse suhtes * Haistmisaisting nina ülakoopa limaskestas (ntks. tolm ajab aevastama) 2. Värvipimedus 1 punkt
· Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele. · Aisting on vahetu ( siin ja praegu toimuv protsess) · AISTINGUTE LIIGID : Nägemisaisting Kuulamisaisting Haistmisaisting Maitsmisaisting Kompimisaisting · AISTINGUTE OMADUSED : Adaptatsioon- ärritajaga kohanemine Kompensatsioon- ühe aistingu liigi korvamine või asendamine teisega Suuraju poolkerade koore ehitus · Suuraju koor on ca 3 mm ja ta sisaldab 10-14 miljardit närvirakku · Suuraju jagatakse ajusagarateks: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar,kuulmissagar Otsmikusagar- seotud liigutuste planeerimise,teostamise ja kontrollimisega
vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. (11) Keele ehitus. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi keelenäsasid. Nende tipus ning külgedel paiknevad mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tundmiseks peab suuõõnde saatnud aine lahustuma süljes. (12) Kuidas tekib maitsmisaisting? Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. (13) Mis on haistmine? Kuidas me lõhnu tunneme? Mis on haistmisaisting? Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. (14) Mis on kompimine
Keelel keelenäsad 2. keelenäsadel maitsmispungad 3. maitsmispungadel meelerakud 4. maitsmiselund? maitsmispungad ka suulaes, kõripealises, neelu tagaseinas 93. kus asuvad maitsetundlikud Keele tipul (magus), keele külgedel (hapu-soolane), keelepäral (mõru) retseptorid? 1. Suhu pandud toiduained lahustuvad süljes 2. lahustunud ained ärritavad maitsmispungade 94. kuidas tekib maitsmisaisting? meelerakke 3. erutus liigub maitsmiskeskusesse suuraju oimusagaras, tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid, tunneme maitset 95. nimeta 4 erinevat maitset, mida 1. magus 2. hapu 3. soolane 4. mõru keel tajub? 96. kus asub maitsetundlik keskus Posttsentraalkääru piirkonnas suuraju koores? 97. milliseid reflekse vallandavad
tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Retseptoritel on võime vastu võtta ainult kindlaid impulsse. Iga retseptori liigi jaoks on oma spetsiifiline ärritaja, mille suhtes vastavatel retseptoritel on eriti madal ärrituslävi, s.o. kõrge tundlikkus. Näiteks maitsmisretseptorite ärritamise teatud keemiliste ainetega tekib maitsmisaisting (soolane, hapu, magus, mõru). Ärritajad võib jagada adekvaatseks ja mitteadekvaatseks. Mitteadekvaatse ärritaja tagajärjel ei teki reaktsiooni (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon Retseptor- meeleelundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevatele ärritajatele (stiimulitele). Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid, mis reageerivad keskkonna teatud mõjutustele ning muudavad ärritused spetsiifilisteks erutusprotsessideks s.o. aktsioonipotentsiaalideks.
annaabi.ee 
