Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses (0)

KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES
Uurimistöö
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST 4
1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid 4
1.1.1. Helga Nõu „Tõmba uttu “ – KADEDUS 4
1.1.1.1.Helga Nõu 6
1.1.2. Reeli Reinaus „Must vares “ - RASS 6
1.1.2.1. Reeli Reinaus 8
1.1.3. Margus Karu „ Nullpunkt “ – KOOLIKIUSAMINE 8
1.1.3.1.Margus Karu 12
1.1.4. Kerli Altmart „ Makaagid ja majad“ – POISTE IGAPÄEVAPROBLEEMID (bänd, tüdrukud, õppimine) 12
1.1.4.1.Kerli Altmart 13
1.1.5. Kristel Kriisa „ Neetud “ – LIIGNE PIDUTSEMINE ( alkohol , narkootikumid) 13
1.1.5.1 Kristel Kriisa 15
1.1.6. Ketlin Priilinn „Sefiirist loss“ – SOOLINE IDENTITEET JA SEKSUAALNE ENESEMÄÄRATLUS 15
1.1.6.1. Ketlin Priiilinn 16
1.1.7. Margit Sarapik „Vaarao leidmine“ – KUIDAS JÄÄDA ISEENDAKS KOOLIS? 17
1.1.7.1. Margit Sarapik 17
1.1.8. Kersti Kivirüüt „ Okultismiklubi “ - MUST MAAGIA JA SELLE VÕLUD 17
1.1.8.1. Kersti Kivirüüt 18
1.1.9. Diana Leesalu „Mängult on päriselt“ – FÜÜSILINE VÄGIVALD JA KURITEGEVUS 19
1.1.9.1 Diana Leesalu 19
2. ANALÜÜS 21
2.1. Üldanalüüs ja järeldused 21
3.KOKKUVÕTE 23
4.KASUTATUD KIRJANDUS 24
SISSEJUHATUS
Öeldakse, et probleemid ei teki tühjalt kohalt või lihtsalt niisama. Alati peab selleks mingi põhjus või tegur olema, mis seda põhjustab. Muidugi probleeme on seinast seina ja neid on raske lahterdada. Kuid kui keskenduda kooliprobleemidele, siis võib arvata, et mured ja tülid tekivad kergesti, kuna on koos klassitäis eri tüüpi inimesi ja arvamusi . Teatud aja jooksul tekivad liidrid , kellest võetakse eeskuju ja kelle moodi tahetakse igal juhul olla ning samamoodi jäävad paar inimest asjast kõrvale, kuna neile ei meeldi midagi juhi juures. Pärast sellist lahknemist tekivad alles tõelised probleemid, mida on raske nii osapooltel kui ka kõrvalistel isikutel lahendada. Minu uurimistöö on just suuresti ajendatud sellest, kuidas tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid.
Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne . Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid kooliprobleeme leidub Eesti noorsooroomanides.
Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega.
Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu „Tõmba uttu!“, Reeli Reinausi „Must vares“, Margus Karu „Nullpunkt“, Kerli Altmarti „Makaagid ja majad“, Kristel Kriisa „Neetud“, Ketlin Piirilinna „Sefiirist loss“, Margit Sarapiku „Vaarao leidmine“ Kersti Kivirüüdi „Okultismiklubi“ ja Diana Leesalu „Mängult on päriselt“. Kõigepealt lugesin raamatud läbi ja tegin märkusi probleemi põhjuste kohta. Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad.
Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda blogisid, kus nad selgitasid, mis oli nende raamatu mõte ja kuidas raamat üldse sündis. Blogides oli kirjas ka nende enda arvustus oma teoste kohta.

ÜLDVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST

Sisu, autori tutvustus ja probleemid

Helga Nõu „Tõmba uttu!“ - KADEDUS
 
Joonas ja ta sõbrad, kes on ühteaegu ka tema klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ning käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad saavad minna Rootsi esinema , sest nende klassil on sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas satub vaimustusesse sellest, et ta saab välismaale minna, sest ta loodab seal kiiresti ühe nipi abil rikkaks saada. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks.
Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk . Joonase vanaisa oli mitu aastat juba surnud ja see makk oli ainus mälestus Joonasel vanaisast, kuid ometi ta pidi selle nendele poistele andma. Kohe, kui makk oli antud, kahetses Joonas seda.
Mitu päeva polnud Marko ja Piilman kooli ilmunud ning lõpuks otsustas Joonas, et läheb sinna külla, kus elab Marko tädi ja Piilman, et äkki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei tahtnud ju enam, et need poisid neile natuke nalja teeksid.. Joonas hiilis mööda küla ringi. Ühe tühja laohoone juures piilus ta akendest sisse, kuid kui kuulis seal liikumist,  jooksis ta metsa. See, kes seal sees liikus, oli tegelikult Marko, ja ta oli seal laohoones, sest Klinker ja Kang otsisid teda taga. Marko taipas, et piiluja oli Joonas. Ta läks ukse peale Joonast hüüdma, et ta ära ei jookseks ja et ta tagasi tuleks. Joonas teda ei kuulnud , kuid teda kuulsid Klinker ja Kang.
Kui Joonas mõne tunni pärast metsast tagasi tuli, oli laohoone leekides. Joonas läks sinna sisse ja tõmbas ühe keha sealt välja. Uudishimulikud külaelanikud olid juba põleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletõrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas välja tõmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa võtta, kuid oli üks tunnistaja, kes ütles, et Joonas tuli hiljem, kui maja juba põles.
Järgmisel päeval oli lehe esikaanel see tulekahju ja all on kirjas „KOOLIPOISS PÄÄSTIS KAASLASE TULESURMAST“. Joonase vanemad olid vihased , et Joonas üldse oma nina sellistesse asjadesse topib. Joonase arust peaksid nad õnnelikud olema, sest tema nimi on seal ju ka kirjas. Joonas uurib suure huviga lehte ja on väga õnnelik, et tema seal kirjas on. Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab , et ka Gunnar oli seal majas . Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud , et ta põeb leukeemiat.
Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne . Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks.
Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa.
Evelini kadumist märgati alles tükk aega hiljem ja siis oli ka märkajaks Liana. Kuigi Evelini otsiti kõikjalt, ka otsimisgrupiga, ei leitud teda. Öösel tundus nii Lianale kui ka Evelinile, et nad nagu räägiksid teineteisega. Tänu sellele sai Liana teada, et Evelin on mingis augus . Liana rääkis sellest pererahvale, kelle juures ta elas, ning tänu sellele hakati Evelini uuesti otsima . Varsti oli ka Evelin leitud. Kogu au sai endale muidugi Liana majutaja.
Tagasi tulles sai Joonas teada, et ta saab autasu 2000 krooni Marko elu päästmise eest. Joonas jutustas oma vanematele Vivallas juhtunuid asju ja muidugi ka Niklase imelikust perest . Peale seda otsustas Joonase onu Anton ka kurke kasvatama hakata.
Muidugi leidis Joonas ka nipi, kuidas kiiresti edukaks saada. Nipp on nimelt selline, et kui üks nipp ei õnnestu, siis tuleb leida uus nipp.

1.1.1.1. Helga Nõu
Ta sündis metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena . Pere elas Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus ning põgenes Rootsi septembris 1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu Uppsalas, 2000. aastast peale veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus.
Helga Raukas käis Pärnu Linna 5. Algkoolis. Kuid sõda tuli vahele ja ta pidi jätkama oma haridusteed Rootsis. Seal alustas ta õpinguid Adelsö algkoolis 1945–1948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis . Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi Õpetajaseminaris, kus ta sai õpetajakutse Örby kooli.
Helga Nõu on eesti proosa- ja lastekirjanik ning samuti on ta tõlkinud ka Rootsi autorite tekste eesti keelde. Peale selle on ta tõlkinud ka oma novelle ning tema loomingut on veel tõlgitud soome, läti ja vene keelde.
1.1.2. Reeli Reinaus „Must vares“ – RASS
Maalt tuleb linnakooli õppima Liis, kelle üllatuseks kõik tema uued klassikaaslased käituvad võltsilt ja hoolimatult. Kõik püüavad välja näha ja käituda nii nagu nad mitte millestki ei hooliks, väljaarvatud muidugi mõnda kampa kuulumine .  Liis puutub selles kõledas linnadžunglis kokku narkootikumide, alkoholi liigtarbimise, vägivalla ja rassismiga. 
Kui kõik teised klassikaaslased püüavad endast jätta võimalikult “lahedat” muljet ja pidevalt silma paista ja kuuluda mõnda kampa, siis mulatipoiss Seth on ennast teistest täiesti isoleerinud. Ta elab omas maailmas. Ja seda seetõttu, kuna kogu ülejäänud klass teda vihkab. Vihatakse tumedanahalist ning lastekodust pärit poissi, kellel on paremad asjad.
See maailm hakkab muutuma siis, kui  Seth ühel hämaral õhtupoolikul Liisi pargis ahistajate käest päästab ja kui halva mainega kutid Liisi jooki kahtlast ainet sisse panid. See äratab Liisis huvi Sethi vastu ja ta püüab temaga lähemalt tuttavaks saada. Mis tal ka õnnestus ja samal ajal tärkas ka poisis siiski huvi tüdruku vastu, kuid ta proovib alguses seda maha suruda.
Kuid Liisi hakkasid segama need kahtlaselt kallid vidinad, mida kellelgi teisel klassist polnud ja veidrad tumedates masinates sõbrad. Lisaks tulid välja veel vahejuhtumid, kus Sethi klassikaaslased üsna koletute viisidega Sethi vigastada ja rünnata tahtsid või kus Seth pidi enesekaitseks nuga kasutama. Ja kui Liis ka nende kohta küsis, siis poiss püüdis alguses kõrvale hiilida, kuid lõpuks siiski rääkis.
Raamatu murdepunktiks on see, et Liisil õnnestub välja uurida Sethi tegelik elu. Nimelt on Sethi isa tegelikult elus ja oli kunagi Eesti U.S.A. saatkonna diplomaat, kes armus eesti tüdrukusse. Eestlane ei maininud diplomaadile oma rasedusest ja kui aastaid hiljem lastekodulaps Seth hambaarsti juurde läks, siis sai ta teada, et ta isa elab ja on diplomaat ning kes tahab iga hinna eest, et Seth tema juurde teisele mandrile läheks, pärast siinse kooli lõppu.
Enne raamatu lõppu läheb Liis oma klassikaaslase sünnipäevale, mis toimub maakohas. Kuid asjad lähevad seal inetuks. Alguses on seal tavaline lärmakas noorte seltskond , kes alkoholijoobes . Kuid kui saabuvad ühe klassikaaslase sõbrad, siis tekib seal pantvangisituatsioon, kus enamus sünnipäevalisi on majas kinni kolme jõhkardi pärast, kes soovisid Stenilt (Sethi klassivend ja tema kiusaja) narkoraha kätte saada. Sten viiakse autoga kaasa, aga kaks teist kutti jäävad maamajasse valvama noori.
Liisil õnnestub telefon saada ja ta kutsub abi. Nimelt Sethi olukorda klaarima. Ta hiilib suvemajale lähedale ja saab ühe vaenlastest kätte, kuid peagi selgub , et tal tuleb neid veel juurde ja nii läkski, kuid Seth saab veel paar poissi kinni siduda, kui üks kriminaalidest võtab Liisil noaga kõri alt kinni. Asi lahenes sedamoodi, et enne oli Seth ühelt poisilt relva ära võtnud, nüüd proovis ta survestada relvaga Liisi kinni hoidnud tüüpi, kuid samal ajal tulistas teda seljatagant neljas. Seth sai haavata rindkeresse, kuid enne mahakukkumist suudab ta tulistada veel Liisi kinnihoidvat tüüpi ja metsas passivat kutti. Mõlemad lasud tabavad. Kuid samal ajal hakkab Seth kullihaava pärast verest tühjaks jooksma . Seejärel tekib suur vaidlus, et kas helistada abi järgi või mitte, kuid siiski võetakse kõne 112-te. Seth toibub haiglas alles mitme päeva pärast. Samal ajal on Eestisse ka tema isa lennanud. Lõpuks on isa otsuse teinud ja tahab lahkuda koos oma pojaga, kuid Seth tahab lahkuda ka koos Liisiga ja nii see ka läheb.
1.1.2.1 Reeli Reinaus
Reeli Reinaus on sündinud 1977. aastal Keilas ning on lõpetanud sealse gümnaasiumi. Ta on lõpetanud Tartu Tehnoloogia Akadeemia ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdlev rahvaluule erialal ja kaitsnud samas ka magistrikraadi.
Tema loomingusse kuuluvad peale selle raamatu veel kümme raamatut. Lisaks on ta kirjutanud ka luuletusi, mis on vähemtuntud.
Reeli Reinausi „Must vares“ võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esimese koha.
Sel aastal võitis ta jälle kirjastuse Tänapäev, ajakiri Täheke ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud jutuvõistluse „Minu esimene raamat“ käsikirjaga „Aguliurka lapsed“ ning talle kuulub ka sama võistluse teine koht käsikirja „ Detektiiv Triibik loomaaias “.
1.1.3. Margus Karu „Nullpunkt“ - KOOLIKIUSAMINE
Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama .
Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad. Kodus ei ole tal kõik sugugi korras. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest naine on skisofreenik ning hakkab iga väiksemagi asja peale nutma , sest arvab, et teda süüdistatakse kõiges. Isa ei oska aga midagi teha, peagi kolib ta välja ning Johannes peab emaga kahekesi jääma.
Tal on kaksikõde Kreete, kes õpib Tais . Poiss igatseb teda väga, sest neil on tugev sõprussuhe. Nad võivad üksteisega kõigest rääkida, nad tunnevad seda, mida teine tunneb. Samuti on tal veel kaks venda ning üks õde. Kahjuks on nad aga kõik kodust ära kolinud ning pole kedagi, kes aitaks Johannesel emaga tegeleda. Ema ise ei taha aga tunnistada, et ta haige on, ning keeldub ravile minemast.
Kohe esimesel koolipäeval saab ta tuttavaks kahe klassiõega. Koos klassini jõudes märkab ta teiste seas üht tuttavat nägu. See on Eeva . Tüdruk, keda ta tunneb konverentsilt, kuhu nende mõlema klassijuhatajad olid sundinud neid minema. Nii nad ka edaspidi suhtlesid. Johannes helistas mõnikord taksofonist Eevale ning tüdruk kutsus ta isegi enda sünnipäevale. Kahjuks juhtus seal midagi piinlikku seoses purjus peaga nõudepesemisega ning pärast seda nad enam ei suhelnud.
Nagu võiski arvata, pidi Johannes peaaegu igas tunnis istuma õpetaja laua juures eespingis. Samuti pidi ta tegema paljudes ainetes järeltööd, et vajalikud hinded kätte saada. Kahjuks polnud ka tema vene ja rootsi keele tase nii kõrge kui tema klassikaaslastel. Vene keeles on tal võimalik emalt abi küsida, kuid rootsi keeles pole kelleltki abi loota .
Kui algul tundus poisile , et klassikaaslased sallivad teda ning kõik läheb hästi, ei vastanud see siiski tõele. Klassi hakkab levima jutt Johannesest kui ülbest poisist, kellega ei tasu rääkida. Paar klassikaaslast siiski seda ei usu, kuid peagi eemalduvad ka nemad Johannesest ning poiss ongi sattunud nohikustaatusesse.
Ta korraldab enda pool isegi peo, et klassikaaslasi paremini tundma õppida, kuid sinna tulevad kohale ainult kolm. Nädalavahetusel läheb ta oma vanade tuttavatega välja, kuid lahkub peagi, sest poisid on end täiesti täis joonud ja helistavad Johannese telefonilt Marileenule, tema klassiõele. Johannes saab vihaseks, paneb saapad jalga ning lööb ukse pauguga kinni ja läheb koju.
Pärast seda, kui keegi temaga enam ei suhtle, hakkab Johannes vahetunde lausa vihkama . Ta ei taha olla nohik, kellega mitte keegi ei suhtle. Kuid muuta seda tundub võimatu. Ka kodus on asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi.
Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb.
Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse.
Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla. Ta hakkab jooksmas käima, iga korraga lähevad ajad paremaks. Ka tema isa oli noores eas tegutsenud jooksmisega ning ajad üles märkinud. Peagi õnnestub Johannesel isegi isa ajad üle joosta . Ta teeb kõvasti trenni , käib jõusaalis. Tema elu hakkab minema paremuse poole. Ta saab lõpuks endale tõelised sõbrad: Kairi , Saša, Estri ja Ingmari.
Käes on üheteistkümnenda klassi lõpp, ees ootab suvi ning kolm kuud ilma klassikaaslasteta. Johannes ja tema uued sõbrad lähevad nädalaks Kairi suvilasse puhkama . Koos võetakse napsu, lauldakse ning mängitakse pilli. Johannes saab Sašaga väga hästi läbi, koos võetakse veel viina, kui teised magavad, ning nad saavad üksteise kohta palju teada. Samuti saab Saša teada, et Johannes on hea riimiseadja. Peagi saabuvad sinna ka Riina, Karmo ning mõned nende tuttavad. Riinast ning Johannesest saab paar. Õnnetuseks läheb tüdruk sügisest Norrasse tööle, kuid seni on nad koos ning õnnelikud, et nad üksteisel olemas on. Kahjuks tekib Sašal ja Karmol tüli ning pärast suurt kisa ja peksmist lõpetatakse politseis.
Johannes räägib kõik ausalt ära ning ka Riina ja Kairi kinnitavad tema juttu . Siiski leitakse poisi taskust sinine tablett , mille ta sai kunagi sõbranna käest. Ära visata ta seda ka ei raatsinud ja nii jäigi see teksade taskusse. Ta lasti küll vabaks, kuid kästi mõne nädala pärast koos vanematega tagasi tulla, et tabletiasjast rääkida.
Isa tuleb talle jaoskonda järele. Johannes küsib ema kohta. Isa oli seal käinud nädal tagasi. Ema oli olnud täiesti läbi, ei käi kodust väljas, ei tõuse isegi voodist püsti. Pärast väikest pausi ütleb isa, et nii ei saa enam jätkuda.
Jällegi mööduvad soojad suvepäevad Riinaga. Käes on aeg minna politseisse. Johannesel kästi kindlasti tulla koos mõlema vanemaga . Jaoskonna poole sõites oli poiss magama jäänud ning virgus äkki autos. Vanemad olid kadunud. Varsti tulid nad jaoskonna uksest välja ja kõik olevat korras, poiss ei saanud aru, mis toimub. Ema ja isa koos, tableti asi lahendatud. Koos mindi sööma ning ema tundus esimest korda üle pika aja normaalne, rõõmus ning elujõuline.
Johannesel avaneb võimalus oma laulusõnad produtsendile viia ning lõpuks saab lugu väga kuulsaks . Kahjuks aga varastab produtsent need sõnad ning kuulutab enda omaks. Viimaks minnakse kohtusse välja ning Johannes saab palju raha. Samuti lubab ta Saksamaal tegutsevale tüdrukutebändile, kes tema laulu esitas, veel lugusid kirjutada.
Käes on taas uus kooliaasta. Tänu Sašale, kes sai teada, et talle kuulub Kreekas mitu hotelli ning palju raha, saab Johannes osta endale uued moodsad riided. Ta hakkab vastu oma klassikaaslastele, teeb nalja, on lahe ning suudab lõpuks võita kõigi oma klassikaaslaste südamed. Ta kolib ema juurde tagasi. Koju minnes on ema küpsetanud koogi, ka isa on tagasi koju kolinud ning teeb remonti. Kõik on justkui muinasjutus, kõik on nii hästi. Ainult Riinat pole, sest ta kolis Norrasse ja arvatavasti jääbki sinna elama.
Johannes saab endale aga uue pruudi , klassiõe Bianka, kellega ta lõbusasti koos aega veedab. Peagi tuleb Kreete Taist tagasi, ta ei suuda emaga leppida ning lõpuks lahkub. Johannes ei saa aru, miks õde nii tegi. Kuid ta leppis sellega. Käes on eksamite periood. Bianka ja Johannes lubavad teineteisele, et kui nad saavad matemaatika eksamis üle kahekümne punkti, panevad nad uusimad riided selga ja õhtustavad kallis restoranis . Bianka sai viiskümmend kuus ja Johannes viiskümmend neli punkti. Kreete jõudis lõpuks välja Kreekasse . Johannes, Saša, Bianka ja Kairi lähevad talle sinna varsti külla. Restorani jõudes on Bianka juba kohal, tal on seljas punane lõpukleit. Poiss hakkab juba istet võtma, kui äkki heliseb telefon. Ta vastab. Helistajaks on Paula . Tüdruk, keda ta juba ammu enam tunda ei taha. Ta kutsub poisi koos endaga Hiiumaale suvepäevi veetma . Tüdruk on aga Johannesel nii palju halba teinud ning ütleb talle väga ropusti ja lõpetab kõne.
1.1.3.1.Margus Karu
Ta on sündinud 11. septembril 1984. aastal Tallinnas. Margus Karu on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala.
Margus Karu on olnud „Kuukulgur Filmi“ reklaami- ja filmiprodutsent.
2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmiski romaan „Nullpunkt“.
Margus Karu ainus raamat senimaani on „Nullpunkt”, mis on saanud hulgaliselt positiivset tagasidet teistelt kirjanikelt ja ta on olnud ka üks enim loetud eesti kirjanik 2010. aastal.
1.1.4. Kerli Altmart „Makaagid ja majad“ – POISTE IGAPÄEVAPROBLEEMID (bänd. tüdrukud, õppimine)
Olla või mitte olla? Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House. Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus, au ja tüdrukud, lisaks mõnus sõpruskond ja muusika … Aga kui prožektorituled laval kustuvad , on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi – Markus, Olari , Esso, Vladi ja Janek – oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja igapäevaelus. Just sellest see raamat pajatabki.
Kirjanik toob lugejani põneva loo viiest kutist, kes hakkavad koolibändi tegema ja lisab sinna vürtsi tüüpide argipäevaelust. Nii leiab raamatust armumist ja kohmetut esimest armastust, pidusid ja kooliskäimist, argipäeva elu. On helgeid hetki ja on elu pahupoolt – nii räägitakse savu tõmbamisest, alkoholi tarbimisest, üleolevast suhtumisest tüdrukutesse, konfliktist rahvuste tasemel, probleemidest õpetajate ja vanematega jne. Eks jagunevad ka viis bändikaaslast nii-öelda headeks ja halbadeks poisteks, kuigi ega vist keegi neist pole läbi ja lõhki hea või halb, kuid eks see elu ju kord selline olegi.
Võiks öelda, et see on läbinisti poistele kirjutatud raamat. Peategelasteks on ju viis gümnaasiumisse astunud noormeest,  kes hakkavad koos tegema koolibändi. Jälgitakse ühte aastaringi bändi ja poiste elus. Kiirelt kulgev positiivse alatooniga raamat.
1.1.4.1.Kerli Altmart
„Makaagid ja majad“ on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008.aastal toimunud noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.
1.1.5. Kristel Kriisa „Neetud“ – LIIGNE PIDUTSEMINE
Raamat räägib ühest tüdrukust, kelle nimi on Mirt ja kes peab peale isa surma kolima Tallinna ja sellega seoses ka kooli vahetama . Esimesel koolipäeval tutvub ta Miaga, kes saab tema sõbrannaks. Aktusel kohtub ta ka direktori pojaga Ronaniga, kes ennem elas Ühendriikides ja tuli siia õppima.
Teel aktuselt koju kohtub Mirt mustlasega, see nõuab talt raha ja lubab selle eest ennustada tulevikku, Mirdil raha pole ja ta keeldub sellest ning seejärel teatab mustlane, et mirti ootavad ees kohutavad õnnetused ja et ta on neetud. Seepeale tuleb eikusagilt Ronan ja päästab tüdruku mustlase käest. Nii saab Mirt lähemalt tuttavaks oma tulevase armastatuga.
Kuid vahepeal suudab tema klassikaaslane Oliver temasse ära armuda. Ja Mirt peab võtma julguse kokku, et öelda poisile, et ta ei meeldi talle eriti. Alguses ei tule tal see välja, kuid pika kokutamise peale saab ta hakkama.
Mõne aja pärast selgus, et Mirdi kooli direktor ühel päeval Mirdi kodus, siis sai ta suure üllatuse osaliseks , sest ema ja direktor said hästi läbi ja hakkasid üha rohkem suhtlema .
Vahepeal saab pidudel Mirt Roniga rohkem tuttavaks ning ta otsustab Ronanit ka oma vennale ja emale tutvustada. Paraku tunne Mirdi vend Henri Ronani ära, sest mõni päev ennem oli Henri saanud kõvasti peksa kellegi käest, kes oli pilves olnud. Ja kui Henri tunneb Ronani ära, siis poiss ka tunnistab oma tegu ja lahkub vaikselt . Mirdil on keelatud temaga kohtuda ning kõike seda saadab suur segadus Mirdi peas.
Paari päeva pärast kohtus Mirt Ronaniga ja poiss selgitas tüdrukule, miks ta rahusteid võtab ja miks ta Henri aegu pilves oli. Ta selgitas seda sellega, et oli eelmisel aastal läbi teinud avarii, kus ta ema sai surma ja pärast seda on ta jäänud nendest rahustavatest ainetest sõltuvusse. Seepeale rahunes Mirt maha.
Ühel õhtul tuleb Henri piltidega Mirdi juurde ja ütleb, et Ronanil on Ühendriikides olnud ühe ilusa tüdrukuga pikka aega suhe. Mirt satub jälle segadusse ja on nõutu ning tahab poisilt aru pärida. Ronan annabki tüdrukule aru, ja selgitab, et nüüd on kõik läbi jne. Tüdruk leebus seepeale ja asi sai jälle korda.
Järgmisel peol esinesid Mirdi klassi poisid ja ka Ronan. Mirt sai ka personaalse esitusega loo. Kuid kui Mirt kuulis, et ta vend ja klassiõde Maria ka peole tulevad, siis langes tema peotuju totaalselt. Kui Henri kohale jõudis, siis läks asjade klaarimiseks. Õnneks lõppes asi siiski rahulikult ja nad said sõpradeks.
Peo lõppedes viis Ronan oma autoga mõned koju ja ka Mirdi. Mirdi kodu oli tühi, sest ta ema oli konverentsil Tartus ja vend ikka veel peol ning Mirt ise ei suutnud võtmega ust avada, kuna oli liiga joobes. Ronan aitas tüdrukul uksest sisse saada ja lahkus.
Kolme nädala pärast toimus Elisabethi sünnipäeva pidamine klubis. Kõik Mirdi klassi tüdrukud olid kohal. Klubis jäid tüdrukud silma kahele heledasse riietatud kutile. Nad tantsid mitu lugu koos ja jõid päris palju alkoholi. Siis järsku kutsu esimene kutt Mirdi eemale ja asi oleks väga inetuks läinud, kui Maria poleks vahele tulnud ja õudust lõpetanud. Mirt lõpetas öökides poti kohal ja Mia hoidis tema juukseid. Elisabethi jaoks lõppes pidu kurvalt. Teised said peost suure ehmatuse.
Raamat lõpeb siiski sellega, et Ronan läheb tagasi Ühendriikidesse, kuna tema sealne bänd oli saanud seal korraliku plaadilepingu ja promoduuri. Mirt jääb üksi siia poissi igatsema.
1.1.5.1.Kristel Kriisa
„Neetud“ on autori esikteos, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel kolmanda koha.
Autori teine romaan „Piinatud hinged “ saavutas kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2011. aasta noorteromaani võistlusel II koha.
1.1.6.Ketlin Priilinn „Sefiirist loss“ – SOOLINE IDENTITEET JA SEKSUAALNE ENESEMÄÄRATLUS
Inga- Kerstin sõbruneb oma uues koolis Jakobiga, kellel on saladus . Nimelt poiss on homoseksuaal ja talle meeldib käia geibaaris. Kuid kahjuks tuleb saladus tema klassis ilmsiks ning ta satub tõsise koolikiusamise ohvriks. Seepeale moodustavad Inga-Kerstin, Kaila ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid sellest jääb kahjuks väheseks.
Raamatu alguses on kõik klassis korras, kedagi ei kiusata ega norita. Kuid kui Jakob ühel õhtul geibaarist välja tuleb, näeb teda tema klassivend, kes kulub viisikusse. Nägija laseb jutu lahti, et nende klassis käib gei. Algab meeletu tagakiusamine viisiku poolt ja Jakobil muutub pea võimatuks selles klassis käimine. Üks näide raamatust: enne vene keele tundi visati Jakobi koolikott kooliaknast välja ning ta pidi ise neile järgi minema, samal ajal irvitasid akende peal tema klassivennad.
Jakobi jaoks oli ka positiivset. Nimelt geibaaris leidis ta endale ka kaaslase Andrease . Neil omavahel klappis ning neile meeldis asju arutada.
Kuid kahjuks sattus Andrease isa ühel korral oma pojale ja Jakobile peale. Isa vihastas, viskas Andrease kodust välja ja ei suhelnud temaga pikka aega. Andreasel ei jäänud muud üle, kui Darja juurde kolida , sest muidu oleks ta tänavale jäänud.
Raamat lõpeb Jakobi surmaga vägivaldsel teel. Tema klassikaaslased olid vihased kuna tol päeval oli Jakob koolis mitu viite saanud ning ta klassivennad olid vihased ja soovisid talle seepeale koha kätte näidata pärast tunde koduteel. Mõeldud, tehtud. Nad lasid Jakobil kõndida mõnisada meetrit kodu poole, kui äkki tõkestasid tal tee. Tekkis kähmlus ja Jakob lendas vastu asfalti. Järgnes kole stseen , kus vaest poissi taoti mitmekesi jalgadega .
Raamat lõppeb sellega, et Jakob sureb haiglas ajuverejooksu tagajärjel, mille tekitasid viisiku antud jalahoobid, kuna Jakob oli homoseksuaal.
1.1.6.1.Ketlin Priilinn
Kerlin Priilinn noor kirjanik ning vabakutseline ajakirjanik. Raamatuid kirjutab ta peamiselt lastele ja noortele, ent on avaldanud ka mõned ajaviiteromaanid naistele.
Sündis 31. märtsil 1982. aastal Viljandis , kuid järgnevad 22 aastat elas ja õppis Tallinnas. Alates 2004. aastast elab Harjumaal, täpsemalt Keila vallas.
Ketlin on omandanud rahvusvahelise turismi juhtimise eriala, ent selles valdkonnas pole ta kunagi töötanud. Ta ei kahetse oma õpinguid, ent kui ta oleks täna taas 18-aastane ja eriala valimas, siis valiks kindlasti millegi südamelähedasema kasuks.
Alates 2003.aasta lõpust on Priilinn tegutsenud hoopiski ajakirjanduse vallas ning teinud vabakutselisena kaastööderinevatele väljaannetele. Ta kirjutab põhiliselt majandusteemadel ajalehele Äripäev ja ajakirjale Director, kuid Ketlin on koostanud üsna palju artikleid ka sisustusajakirjale Interjöör.
Ta ütleb oma blogis: „ Tunnen , et just vabakutselise põli sobib mulle kõige paremini. Ma ei suudaks enam ettegi kujutada, et peaksin kellast kellani kusagil kontoris viibima. Olen läbinisti vaba hing ja eelistan ainult ise oma aega planeerida . Mulle sobib kodukontoris töötamine – olen õppinud sättima oma tegemisi nii, et kõik tööd tähtajaks valmis saaksid.“
Vahepeal tegeles ta ka tõlkimisega, nimelt on Ketlin tõlkinud neli raamatut inglise keelest eesti keelde tõlkinud.
„Sefiirist loss“ saavutas kirjastus Tänapäeva ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2010. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha.
1.1.7. Margit Sarapik „Vaarao leidmine“ – KUIDAS JÄÄDA ISEENDAKS KOOLIS?
12-aastane Rasmus on hiljuti koos emaga maalt linna kolinud ja peab harjuma uue kooli ning linnaeluga. Esialgu tundub Rasmusele, et sõprade leidmine polegi keeruline, sest poisi sügav  huvi  Egiptuse ja vaaraode vastu lummab ka tema klassikaaslasi. Kuid, siis  lisanduvad ootamatult klassiperre ülbed kaksikud – Ragnar ja Gert, kes otsustavad, et Rasmust tuleb hakata kiusama – temast tuleb teha peksupoiss ja rahaväljapressimise ohver.
Lugema hakates tundus väga realistlik noortekas. Mõjus isegi veidi masendavalt. Ja ajas mul natuke närvi mustaks. Seda viimast lootusetuse tundest ja kurbusest, et koolides selline tagakiusamise probleem jätkuvalt eksisteerib ja mõnikord eriti võika vormi võtab. Aga siis  lisab loo kirjapanija seiku, mis ei ole nii väga  reaalse maailmaga seotud, peale selle poetab autor kaante vahele põnevuse tekitamiseks peotäie kriminaalsust,  teeb Rasmusest ülijulge ja vapra poisi ning annab tollele  kaks toredat emolikku riietumisstiili armastavat sõpra Mari-Liisi ja Elina , nii et kõik see kokku kaotab esialgse masendava üldmulje ja ei mõju enam ka väga realistlikult. Aga teisest küljest. Mis siis, et ei ole minu silmis realistlik. See on lõppudelõpuks siiski lugu, mis võib  anda teistele taolistele tagakiusatavatele omamoodi lootust, julgust ja südikust vastu seista oma vastikutele kiusajatele.
1.1.7.1.Margit Sarapik
„Vaarao leidmine“ saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.
1.1.8. Kersti Kivirüüt „Okultismiklubi“ – MUST MAAGIA JA SELLE VÕLUD
Sündmused hakkavad hargnema Kõivussaare tuhandeaastasest kivikalmest, kus ajalooõpetaja mõtisklemas käib, komistab, kukub ja pea vastu kiviplaati ära lööb. Seeläbi vallandub kalmest mingisugune iidne vägi, mille heast või halvast loomusest esialgu aru ei saada. Et mängus on üleloomulikud jõud, saadakse lõplikult aru öösel koolimajas peetaval "folklooriõhtul", kus keerutatakse taldrikut ja kasutatakse  ouija - lauda.
Umbes 150 aasta eest oli kohalik mõisahärra kivikalmes väljakaevamisi korraldanud ja hiljem kadunuks jäänud. Kuidagi on asjaga seotud iirlased, kullast jroon ja sellega kaasnev needus . Õpetaja juhtimisel moodustavad lapsed "okultismiklubi", jagavad ära ülesanded ja hakkavad uskumatu iseenesestmõistetavusega mõistatust lahendama.
Nagu Eesti oludesse paigutatud vaese mehe "Da Vinci kood", ehkki siin on rõhku paranähtustel, gootihõngulistel motiividel ja veidi ka tegelaste ealistest iseärastust tulenevatel probleemidel (poiss-tüdruk suhted, suitsetamine , jmt). Üldiselt on väikese maakooli miljöö siiski üsna armas, ei ole koolivägivalda, erilist ropendamist ega narkomaaniat ja õnnelik lõpp tundub juba ette sisseprogrammeeritud. Väike moraliseerimine käib sellest hoolimata asja juurde.
1.1.8.1.Kersti Kivirüüt
„Okultismiklubi” autori arvates sai sellise sisuga raamatut sündida vaid seetõttu, et ta on Kuustes koolis ajalooõpetaja. Samuti ka sellest, et Vana – Kuuste kandis on siiski paranähtusi.
Kersti Kivirüüt, kuuldes õpilastelt või külarahvalt kohalikke legende, püüab tungida nende sügavamasse sisusse, et mõista rahvajuttude tekkimise põhjusi ja tausta, et määratleda jutustatava tõepärasust. Olles loova hingelaadiga noor inimene, on ta rahvajutte ka omatahtsi edasi arendanud – nõnda vormuski „Okultismiklubi”.
Kersti Kivirüüdil on valminud juba uue noorteraamatu käsikiri, mis on saadeti tutvumiseks ja hinnangu andmiseks ühe kirjandusvõistluse žüriile ning nüüd on edukalt ka ilmunud järg eelmisele raamatule.
1.1.9. Diana Leesalu „Mängult on päriselt“ – FÜÜSILINE VÄGIVALD JA KURITEGEVUS
Raamat räägib perekonnast, kus isa on kooli direktor, ema laseb mingi tantsijaga jalga ja lapsed peavad ise oma probleemidega hakkama saama.
Õde on kooli lõpetanud ja läheb Tartusse õppima. Tema vend käib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor. Mikul saab kõrini ja ta otsustab kooli põlema panna ja ise kodunt ära põgeneda.
Mirjam ei viisti koolis käia ja hakkab oma ühikakaaslastega koos pidutsema ning ta hakkab suhtlema oma sõprade tuttava Marioga, kes kaasab tüdruku mängu.
Mikk hääletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tänavalaps. Ta tutvub Šasa ja Jaanikaga. Šasa võtab Miku enda hoole alla ja õpetab talle, kuidas tänaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada.
Mikk hakkab koos Šasaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sõbrad, kellega koos poisid eramajades vargil käivad. Mikk rikub kõik ära ja signalisatsioon hakkab tööle, Marx lubab poisid ära tappa.
Mirjam joob koos Vilma ja Jartsiga kogu raha maha. Nad suitsetavad kanepit ja mängivad (mäng seisneb selles, et igaüks tõmbab ühe tiku ja kellel on kõige pikem annab ülesande ja kellel kõige lühem peab selle täitma). Nad korraldavad ühikas kõikvõimalike jamasid. Oma sünnipäeval magab Mirjam Jartsiga.
Mario kaob kahtlaselt.
Šasa ja Jaanika võetakse kinni, Mikk pääseb põgenema. Ta ei leia Jaanikat ja Šasat. Raamat lõppeb sellega, kuidas Mikk sillalt alla kukub ja surma saab. 
1.1.9.1. Diana Leesalu
Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas ning ta on eesti kirjanik.Ta lõpetas 2001. aastal hõbemedaliga Põlva Keskkooli ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude . Alates 2008. aastast õpib Diana Leesalu  Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia lavakunstikooli  XXV lennus dramaturgi õppesuunal.
Tema 2005. aastal ilmunud debüütromaan "2 grammi hämaruseni" oli Betti Alveri debüüdiauhinna üks nominentidest. "2 grammi hämaruseni" on lugu sellest, millisena näeb 21. sajandi väikelinna teismeline tüdruk oma elu, peresuhteid ja maailma. Eesmärgiks pole noorte armastuslugu , vaid pigem ohujutustus sellest, kuidas kõik puruneb kildudeks, kui me ei saa kätte neid, keda tegelikult armastame.
Diana Leesalu teine romaan "Mängult on päriselt" võitis 2006. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorsooromaani võistlusel ülekaalukalt esimese preemia. Võistluse korraldajate sõnul kohtab nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti väga harva. "Mängult on päriselt" jutustab pisut hirmutava, kuid ehmatavalt ausa ja häbematult vaimuka loo 19-aastasest Mirjamist ning selle maailmaga pahuksisse läinud väikevennast Mikust.
2.ANALÜÜS
Selles peatükis on eraldi analüüsitud erinevaid probleeme seoses kooliga . Välja on toodud peamised probleemid, nende esinevus raamatutes ja kuidas probleemid lahenesid.
2.1.Üldanalüüs ja järeldused
Selles peatükis on pikemalt lahatud neid probleeme, mis esinesid raamatutes ning on välaja toodud raamatute sarnasused ja erinevused.
Nendes üheksas raamatus esineb kooliprobleeme kaheksas raamatus. Ainuke raamat, kus seda ei esine on Kersti Kivirüüdi „Okultismiklubi“. See raamat on erakordne selle poolest, et nii õpilased kui ka õpetajad said omavahel hästi läbi. Selles raamatus oli küll üks poiss, kes suitsetas ja õppis küll mitte kõige paremini, kuid ta ei norinud kedagi ning ei teinud koolis ka pahandusi peale selle, et ta suitsetas.
„Makaagid ja majad“, „Vaarao leidmine“, „Sefiirist loss“, „Neetud“ ja „Must vares“ on sarnased selle poolest, et kõigis nendes raamatutes on peategelane kohandumas uue kooliga ja uue keskkonnaga ning otsimas vastuseid küsimustele, nagu kuidas leida sõpru ja tulla toime vaenlastega, keda esmapilgul justkui poleks, aga järgmisel hetkel on neid juba pool tosinat. Kuidas mõista, mille põhjal vormuvad teiste noorte arusaamad sellest, mis on oluline ja kuidas kujunevad noorte väärtushinnangud. Kas kuulata massi arvamust või jääda siiski iseendaks ja sellega kaotada peaaegu kõik, peale iseenda ja oma sõbra.
Kõik viis raamatut räägivad peategelase armumisest inimesse, kes massist erineb millegi poolest, et kas ta on tumedanahaline ning rikas, nagu seda on „ Mustas vareses“ peategelane Seth, või on tagakiusatav oma klassi poolt. Või peab raamatu meespeategelane taluma nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda oma klassikaaslaste poolt nagu näiteks juhtub seda teostes „Vaarao leidmine“, „Must vares“, „Sefiirist loss“ ja „Neetud“.
Eriliselt traagiline on peategelase elu teoses „Mängult on päriselt“, kus võtab koolikiusamine sellise pöörde, et peategelane paneb oma isa kooli põlema ja seepeale hakkab kodutuks lapseks ning puutub tänaval kokku nii joomise kui ka narkootikumidega ja on ellujäämise nimel sunnitud suisa varastama.
Kui nendes teostes on õpilastel probleeme koolis, (kas nad ise on kiusajad või hoopiski kiusatavad), siis kahjuks tulevad mängu narkootilised ained ja alkohol. Nagu näiteks Diana Leesalu raamatus „Mängult on päriselt“ või „Neetud“.
Hea lõpuga raamatuid on neli: „Okultismiklubi“, „Nullpunkt“, „Makaagid ja majad“ ja „Tõmba uttu“. Nendes raamatutes esineb vähesel määral koolikiusamist (välja arvatud „Nullpunkt“) ja lõpp on hea. Peategelased elavad rasked ajad üle ja vaenlastest saavad mitte just sõbrad, aga riid või tüli laheneb mittevägivaldsel teel.
Kõik probleemid ei leia lahendust nendes teostes, näiteks „Sefiirist lossi“ puhul lõpeb vägivald sellega, et peategelane tapetakse . „Mustas vareses“ lõpeb vastasseis sellega, et kiusatav peab päästma oma vere hinnaga klassikaaslased, kes teda kiusasid.
Raamatus „Mängult on päriselt“ saab peategelane Mikk surma (ta kukutati sillalt tahtlikult vette), kuid tema surma jääb põhjus avalikkusele teadmata.
Loetud raamatutest tuleb välja ka see, et kui kiusatav on tihti parem õpilane, kui on kiusajad tahavad, siis teevad kõik, et parema õpilase elu koolis põrguks teha igasuguse vägivallaga. („Sefiirist Loss“).
Probleemid on kõikides nendes raamatutes seotud sellega, et peategelane erineb teistest täielikult ja julgeb olla selline, nagu ta on, ja mitte kaasa minna massiga. Selle peale saavad, aga pahaseks need, kes tahavad allutada kõik oma tahte alla.
3.KOKKUVÕTE
Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjuseid ja teada saada ning seejuures tekkis küsimus, et miks need üldse tekkisid.
Töö koosneb üheksa raamatu, sisu ja kooliprobleemide tutvustusest. Täpsemalt on välja toodud raamatute sisu ja analüüsis on nimetatud peamised ühised ja erinevad probleemid nendes raamatutes.
Enamus loetud teostes esines rasket füüsilist ja vaimset vägivalda peategelase suhtes. Tavaliselt oli tegu sellega, et peategelane eristus massist väga. Näiteks ta oli mulatt , lastekodulaps, väga hea õpilane koolis, gei või lihtsalt erakliku loomuga. Vägivallatsejateks olid tavaliselt halvad ja kadedad kaasõpilased, kes soovisid, et kõik oleksid nende moodi. Need, kes massiga kaasa ei läinud, hakati kiusama.
Kõige enam esines koolivägivalda. Eriti koleda lõpuga olid kaks raamatut: „Mängult on päriselt“ ja „Sefiirist loss“. Kõige positiivsemad olid „Tõmba uttu“, „Makaagid ja majad“, „Okultismiklubi“.
Neid raamatuid oli raske lugeda, kuna autorite sõnakasutus on liialt noortepärane ja esines palju roppusi. Eriti raske oli lugeda raamatutes neid kohti, kus kirjeldati, kus keegi peab taluma rasket füüsilist vägivalda.
Töö kirjutajat puudutas see teema väga, kuna on teostes olnud probleemidega ise kokkupuutunud ja püüdnud nende vastu võidelda. Koolielu peaks siiski turvaline olema. Teostes sain ma sellele kinnitust.
Need raamatud on kirjutatud noorte ja kogenematute autorite poolt, kes ise on alles kooli lõpetanud ning raamatutes kajastavad nad tõenäoliselt seda, mida on ise läbi elanud või on näinud/kuulnud.
4. KASUTATUD KIRJANDUS
Internetist:

• http://www.google.com/
  
• http://www.hot.ee/ketlinpriilinn/
  
• http://kirjanik-helga.weebly.com/elulugu.html
  
• http://www.wikipedia.com/
  
• http://reelireinaus.weebly.com/cv.html
  

Raamatud:

• Helga Nõu „Tõmba uttu“ ja AS Kupar, 2001
  
• Diana Leesalu „Mängult on päriselt“ ja kirjastus Tänapäev, 2006
  
• Kerli Altmart „Makaagid ja majad“ ja kirjastus Tänapäev, 2009
  
• Kersti Kivirüüt „Okultismiklubi“ ja kirjastus Tänapäev, 2009
  
• Ketlin Priilinn „Sefiirist loss“ ja kirjastus Tänapäev, 2010
  
• Margus Karu „Nullpunkt“ ja kirjastus Pegasus, 2010
  
• Reeli Reinaus „Must vares“ ja kirjastus Tänapäev, 2010
  
• Kristel Kriisa „Neetud“ ja kirjastus Tänapäev, 2010
  
• Margit Sarapik „Vaarao leidmine“ ja kirjastus Tänapäev, 2011