Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõmba uttu! (0)

1 Hindamata
Punktid
T�MBA UTTU Joonas ja ta s� brad /klassikaaslased elavad �hes Eesti v�ikelinnas ja k�ivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud �he n�idendi, millega nad l�hevad Rootsi esinema . Nimelt on nende klassil s�prusklass �hes Rootsi v�ikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab v�lismaale minna. Ta m� tleb , et ta p�geneb Rootsis �ra, l�heb �he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus t�tar ja saab nii Rootsis rikkaks. �hel p�eval tuleb � petaja Piilman Joonase juurde ning �tleb, et Joonas ei saagi s�itu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis n�itlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis �ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu t�lgi eest. Joonas sai muidugi selle peale �livihaseks. Ta karjus �petaja peale, et see on pettus, l�puks jooksis Joonas klassist minema. V�ljas r��kis ta Markole sellest. L�puks tuli v�lja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile k�tte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb k�ttemaksu eest ise. J�rgmine p�ev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid n�us Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk . Joonase vanaisa oli mitu aastat juba surnud ja see makk oli ainus m�lestus Joonasel vanaisast, kuid ometi ta pidi selle nendele poistele andma. Kohe, kui makk oli antud, kahetses Joonas seda. Mitu p�eva polnud Marko ja Piilman kooli ilmunud ning l�puks otsustas Joonas, et l�heb sinna k�lla, kus elab Marko t�di ja Piilman, et �kki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei tahtnud ju enam, et need poisid neile natuke nalja teeksid.. Joonas hiilis m��da k�la ringi. �he t�hja laohoone juures piilus ta akendest sisse, kuid kui kuulis seal liikumist, jooksis ta metsa. See, kes seal sees liikus, oli tegelikult Marko, ja ta oli seal laohoones, sest Klinker ja Kang otsisid teda taga. Marko taipas, et piiluja oli Joonas. Ta l�ks ukse peale Joonast h��dma, et ta �ra ei jookseks ja et ta tagasi tuleks. Joonas teda ei kuulnud , kuid teda kuulsid Klinker ja Kang. Kui Joonas m�ne tunni p�rast metsast tagasi tuli, oli laohoone leekides. Joonas l�ks sinna sisse ja t�mbas �he keha sealt v�lja. Uudishimulikud k�laelanikud olid juba p�leva maja juurde tulnud, keegi oli ka tulet�rje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas v�lja t�mbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa v�tta, kuid oli �ks tunnistaja, kes � tles , et Joonas tuli hiljem, kui maja juba p�les. J�rgmisel p�eval oli lehe esikaanel see tulekahju ja all on kirjas �KOOLIPOISS P��STIS KAASLASE TULESURMAST�. Joonase vanemad olid vihased , et Joonas �ldse oma nina sellistesse asjadesse topib. Joonase arust peaksid nad �nnelikud olema, sest tema nimi on seal ju ka kirjas. Joonas uurib suure huviga lehte ja on v�ga � nnelik , et tema seal kirjas on. �kki m�rkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas s��di. Ta arvab , et ka Gunnar oli seal majas. � nneks j�rgmine p�ev �tleb �petaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar p�des leukeemiat ning oleks nagunii varem v�i hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud , et ta p�eb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua s�itma, kuni l�puks kohale j� udsid . Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere t� iesti ebanormaalne . Niklas m�ngis p� evad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. N�iteks esimesel � htul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale �livihaseks. �hel p�eval mindi kunagisse h�bedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin �hel hetkel mitte kuskil neid enam ei n�inud, p� genes ta metsa. Evelini kadumist m�rgati alles t�kk aega hiljem ja siis oli ka m�rkajaks Liana. Kuigi Evelini otsiti k�ikjalt, ka otsimisgrupiga, ei leitud teda. ��sel tundus nii Lianale kui ka Evelinile, et nad nagu r��giksid teineteisega. T�nu sellele sai Liana teada, et Evelin on mingis augus . Liana r��kis sellest pererahvale, kelle juures ta elas, ning t�nu sellele hakati Evelini uuesti otsima . Varsti oli ka Evelin leitud. Kogu au sai endale muidugi Liana majutaja. Evelin saadeti lennukiga koju. Teised l� ksid aga alles m�ne p�eva p�rast tagasi. Tagasi tulles sai Joonas teada, et ta saab autasu 2000 krooni Marko elu p��stmise eest. Joonas jutustas oma vanematele Vivallas juhtunuid asju ja muidugi ka Niklase imelikust perest. Peale seda otsustas Joonase onu Anton ka kurke kasvatama hakata. Muidugi leidis Joonas ka nipi, kuidas kiiresti edukaks saada. Nipp on nimelt selline, et kui �ks nipp ei �nnestu, siis tuleb leida uus nipp.
Tõmba uttu #1 Tõmba uttu #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tozze Õppematerjali autor
Tõmba uttu! on noorte kirjandus. Autor on Helga Nõu. Raamat on väga tore ja huvitav. Tegevus toimub ühes väikeses eesti külas. Raamatus leidub parasiit sõnu aga need ei sega kedagi.Tegu on lühikirjeldusega raamatu sisust.

Sarnased õppematerjalid

Tõmba uttu - Helga Nõu
2
doc

Tõmba uttu - Helga Nõu

TÕMBA UTTU Joonas ja ta sõbrad/klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ja käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad lähevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab välismaale minna. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilma

Kirjandus
Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses
24
odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne. Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid kooliprobleeme leidub Eesti noorsooroomanides. Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi" ja Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt". Kõigepealt lugesin raamatud läbi ja tegin märkusi probleemi põhjuste kohta. Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases

Kirjandus
JÜRI PARIJÕGI-TERASPOISS
4
txt

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui

Kirjandus
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused
2
txt

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused.

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Cru

Eesti keel
Eduard Bornhöhe-Tasuja
3
txt

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust sa

Kirjandus
Looming kokkuvõte 3 2009
15
txt

Looming kokkuvõte 3/2009

Tartu Tiskasvanute Gmnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres kitumisreeglid.Kui oli platsis kas vi ks ainus puhkeala paketi ostnud klastaja,tuli pererahval olla vimalikult mrkamatu-ei mingeid lugavaid raadioid vi muid mramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere klastaja otsib siit eelkige rahu.Tna ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita ngi tulemas Gerdi kabrioletti tkkepuu taga ootamas.Auto plaadimngijast kaikus klassikaline marsiviis hlgava orkestri esituses. Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei vraid ega Gunnarit,kellega kik pidid arvestama,et poleks torisemist,siis tekkis vimalus talletada kahanevast suvest endale veel ks kirgas mlupilt talvevarudesse.Seltskond kogunes je rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver,ngid toredad vlja-hel veel ei olnud vananemismrke,teine hakkas kohmakast poisist kujunema triksis-traksis noorm

Kirjandus
Baskervillide koer
10
txt

Baskervillide koer

1Peatkk Hommikul tundi pevas 1889 , Sherlock Holmes ja dr Watson rkvel avastada , etklaline oli oma korter eelmisel htul , kuid lahkusid enne ninud kas mees . Kuid ta maha jttisjalutuskepp . Jalutuskepp kannab mrget : " James Mortimer , MRCS , tema sbradCCH " See vimaldab kahe alustada tehes mned mahaarvamisi tema iseloomu ja elukutse kasutades Holmes meetodeid ( philiselt valides vlja ksikasjadobjekti ja teha tenoliselt asjaoluna seda). Watson kirjeldabsmpaatne vana maa-arst , kes saidstick kohalikust hunt ,teooria , et Holmes on mitmeid vastuviteid . Ta vidab selle asemel , et tegemist on noore praktik esitatakse koosstick , kui ta lahkus Londoni Charing Cross haigla ( CCH ) liikuda riigis. Watson kontrolli mned ksikasjad ja vlimuslokkis spanjel kelle hambajljed jljendsuhkruroo jrgnevad peagi tema omanik , James Mortimer , lejnud mahaarvamised on vimalik uurida. Nagu selgub , Holmes on vaid veidi vlja, nagu Mortimer antiroo kui ta oli abielus ( misdetektiiv poleks arvanud ) , mis o

Kirjandus
Tutanhamon
16
txt

Tutanhamon

1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuverevalum lpetas enneaegselt tema elu, ta oli kigest

Vabaaeg




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun