leinaks, demonstratsiooniks, nö leinalipp, peale 8 aastat pesi värvi äädika abil maha - Pidas päeva raamatut ja soovis seda teha salaja, seega otsis sellele peiduka, kuhu see kiirel panna vajadusel, milleks sai laeluugi taga olev laudkast - Sündis koos oma õe Eeva, ja väiksema õe ja vennaga, kes surid peale sündi kurgutaudi tõttu, Tömbi külas, isa Peetri Kannuka talus - Eevale pakuti toateenija ametit mõisas, kuhu ta ka minna otsustas, kuigi vanemad seda just heaks ei kiitnud, kus kohtus ohvitser Timotheusiga - Timotheus von Bock (keisri sõber) ratsutas Kannuka tallu koos Eevaga, soovides paluda isalt luba tütrega abielluda, vandudes, et tahab teda tõeliseks naiseks mitte litsiks nagu arvas seda Peeter (isa) - Tahtis abielluda Eevaga, et tõestada inimeste võrdsust
erinev tõelisest ninasarvikust, kasutati seda siiski mitmetes saksa kooliõpikutes. "Aadam ja Eeva" Vasegravüür ühest kõige kuulsamast paarist. Graveeritud 1504. aastal. Aadam ja Eeva seisavad, pead ja liigutused teineteise poole suunatud. Madu ulatab Eevale saatusliku vilja, ja ka Aadam ise on sirutanud käe õuna järele. "Rüütel, surm ja kurat" Üks kolmest Düreri kõige kuulsamast gravüürist. Detailid on hästi välja toodud, tegelaste ilmed ning nende iseloomud kajastuvad pildil vastavalt. "Autoportree 22aastasena"
Alguses arvas Eeva isa, et Timotheus tahab Eevat litsiks, aga Timotheus seletas kõik ära. - Timotheus saatis Eeva õppima viieks aastaks pastor Masingu juurde. Eeva sai ka oma venna Jakobi kaasa võtta, kes oli alguses väga rõõmus, kuid tundis siis ennast oma rahva reetjana. Nad õppisid seal saksa ja prantsuse keelt ning muud ,,inimesele vaja olevat". Õpingute käigus räägitakse Eevale, et Timotheus on Peterburis ühe uhke naise kätt palunud, kuid korvi saanud, ning Timotheusile räägitakse, et Eeva on teda petnud. Neid üritati lahku ajada, kuna keegi polnud rahul, et nii kõrge inimene abiellub nõnda vaese tüdrukuga. - Peale õpinguid Timotheus (erruläinud kolonelleitnant) ja Eeva abiellusidki.
Ta suundus isegi linna, kus Timo vangipõlve veetis, lootes, et saab seal targemaks, aga kahjuks seda ei juhtunud. Eeva tahtis kirjutada ka mitmel korral keiser Aleksandrile palvekirja, aga kuna ta oli oma mehele ja ta sõnadele truu, ei teinud ta seda. Peale Timo vabastamist sõitis Eeva ise mitmel korral üksi mitmete meeste jutule, tähtsam neist olgu minek Masingu juurde, kus Eeva sai viimaselt teada Rosenblänteri kohta, kes hiljem tutvustas Eevale ja Jakobile kapten Snyderi, kes pidi naise ja Timo välismaale toimetama. Eeva tegi kõike oma mehe nimel, isegi tema haigestumiste korral kiirustas naine Tartusse arste tooma (samamoodi oma poja, Jüri, haigestumisel ppõetas Katariina poega nii hästi kui ta suutis). Eeval oli ka väga suur austus Timo mõtete üle. Isegi kui Timo viimasel hetkel loobus välismaale sõidust, oli naine küll algselt segaduses, leppis ta sellega väga kiirelt. Eeva suhe Jakobiga oli nagu venna-õde suhe alati
jm. Tegelased: Jüri-20a(27 a (vanamees)) Eeva 18-19 ? Mart, Anni Miku-16 a. poiss saaremaalt ( mihkel lepp), hiljem sõjaväkke pannakse ja sealt tulles on ta täismees, otsib ehituse peal tööd, aga ei saa Markus- mängis lõõtspilli pidudel Eedu- kõrtsmiku tütar, sebib Jüriga Virtin- köögitädi Männi noorik- varastas liha ja kartuleid keldrist Puraski naine- kakles Eevaga pliidi pärast. Heinrich Reeberg -saksa härra ,kes Eevat nillis Prossi noorik- andis Eevale kübara Selja- voorimees, kes Annit sõidutab, kui Jüri talle raha annab ja hiljem norib Jüri Sepp, sepa naine, kõrtsi rahvas, linnarahvas, külaelanikud Metskülas ja Kallasmaal II vaatus (1899- u. 1909 mainitud.) Jüril ja Eeval on olnud juba 4 last 2 tütart on mõlemad ära surnud. Viimasena sünnib juurde Hermann.(1900) Tegelaseks põhiliselt Mart, kes lõpetab kooli (13) ja ei taha edasi õppida, tahab lukussepaks minna tööle
Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/Jean Frederic/John Frederick/Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust M - Mõisted · Konstitutsioon - keha ehituse ja talitluse põhilaad / põhiseadus · Hämu vine · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse
Armastus nende vahel oli vastastikune, kuigi Eeva oli juba abielus Sepaga. Glahn algul ei teadnus seda, kuid kui tal oli tüli Edvardaga, siis Edvarda ütles talle seda juhuslikult. See ei seganud aga neid armastamast. See suhe Glahni ja Eeva vahel ei meeldinud Härra Mackile, kes samuti oli kiindunud Eevasse ning ta püüdis Leitnandist iga hinna eest vabaneda. Härra Mack andis igati mõista, et Glahn peaks kodukohast lahkuma ja jätma Eeva rahule. Mack väitis isegi Eevale, et kui ta siit ei lahku, siis juhtub midagi, mis võib lõppeda väga kurvalt. Kui ta siit ei lahkunud, siis pani ta selle väite tõestuseks Glahni hüti põlema ja Eeva raskeid töid tegema, et see paneks Leitnant Glahni kaasa talle tundma ja siit tema nimel lahkuma. See ei kõigutanud ei Eevat ega Glahni ning nad elasid selle üle ja armastasid teineteist edasi. Kahjuks ka seegi armastus lõppeb õnnetult. Tema süül
härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse
Oma tresooraktsiate soetamine 6 Makstud firma omanikele dividend 10 Oma tresooraktsiate müük 7 Väljaantud pikaajaline laen 100 Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Eevale 20 Põhivara soetamine 150 Liisingu tasumine 60 Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid 25 laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum 22
Mis oli alguses? Kes meist ei tahaks teada, miks eksisteerib see universum, milles me elame, ning miks me siin elame? Selle leidmiseks tuleks alustada algusest. Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots. Alguseid on igasuguseid: sõja, rahu, võistluse, elu, kooli, töö, peo, pulma, matuse algus jne. Kuna pealkiri ei täpsustanud millise algusega on tegemist, defineerin ma seda usulise ja teadusliku teooria abil, alustades eelolevast. Usulisi teooriaid algusest on tohutu hulk, kuid Aadama ja Eeva lugu piiblist on vast kõige levinum. Selle loo alusel lõi jumal kõige esimesena põrmust Aadama ning seejärel ta küljeluust naise nimega Eeva. Nad elasid Eedeni aias, kus oli tohutu hulk viljapuid ning kõige keskel hea ja kurja puu, mille vilju Jumal keelas söömast. Kõikidest loomadest kavalaim madu ütles Eevale, et kui hea ja kurja puu vilju süüa saate te ju...
härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust Mis juhtub? Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo
Lohet kui Jumala vaenlast on eredalt kirjeldatud Johannese ilmutuses: „Ja sõda tõusis taevas:Miikael ja tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale. Lohe on Püha Margareta ja Püha Marta jt pühakute atribuudiks, kes olevat lohega võidelnud. Madu kui inimkonna ahvatleja patule, pakkudes Eevale paradiisiõuna. Pealuu - maapealse elu kaduvuse sümbol, maiste asjade tühisuse sümbol. On kasutatud ka pattu kahetsevate pühakute - Püha Maarja Magdaleena, Püha Pauluse, Püha Hieronymuse ja Assisi Püha Franciscuse atribuudina. Ka eremiite on tavaliselt kujutatud koos pealuuga, et viidata nende mõtisklustele surma üle. Kui koos pealuuga esineb rist, viitab see eremiitide meditatsioonile surmajärgse igavese elu üle.
saksakeelse käsikirja võõrkeelsed osad.“ Jakob oli ametilt maamõõtja. Peale abiellumist oli tal tööd tarvis, kuna ta tundis tööd hästi pakkus tuttav talle ühe tööotsa Riias, tagasi tulles otsustaski ta selle töö peale jääda ja tegemist oli tal üpris palju. Samuti tegi ta ka väga palju teeneid Timole ja Eevale, abistas neid põgenemisega, planeeris seda ning rääkis vajalikke isikutega. Peale Timo ära viimist arvas J., et kõik toimuv on Eevale veidi liiga palju kuna E. oli oma juuksed ära värvinud, tagasi värvis alles siis (pesi äädikaga maha) kui Timo koju lubati. J. parastas oma õde mõtetes, kuna ta oli tahtnud liiga kõrgele lennata ja sai kõik omale näkku tagasi (lk 69). J. taunis Timo ja Eeva kurameerimist lauas tema ja doktor Robsti juuresolekul. Samamoodi taunis ta ka asjaolu, et Eeva oli varjanud paljusi asju tema eest, näiteks seda, mille eest Timo oli kinni pandud ja seda, et ta Timot ikka veel kaitses
Ta räägim , et tema ongi see uus nuhk, kes peab pdevalt keisrile kirju saatma. Ta oli sellega nõus vaid tingimusel, et Timo need enne läbi loeb. Timo aga ei taha , sest usaldab meest ja ei taha oma mõistust sellega vaevata. Esmaspäeval, 25-ndal juulil 1827 Aasta 1818 nende juurde sõidab Timo vend Georg, kes tahab sünnitamise juures olla. Temalt küsitakse krahv Stedingki(see, kes võla kustutas) kohta, kuid tema väidab ,et sellist inimest enam ei eksisteeri. Georg räägimb Eevale sellest, et see kunagine kosja jutt olevat väljamõeldis, ja isegi keisri enda käsk kuna too kellele Timo nn kosja läks oli keisri kasutütar , keda ta väga hoidis. Igatahes mõtles Georg oma vennast sama hästi, kui muidu ning viis isegi Eeva kirja , et ta poja sünnitanud Timoni. Teisipäeval 26-ndal Jakob loeb jälle Timo kirja keisrile, seal seisab palju. Ta tahab, et orjust ei kaotataks, sest nii on talupojad juba harjunud ning peaks ennem nende poolehoju ja austuse teenima.. Kuid see
mitte ei vaiki seal kus teised valetaks, vaid tuleb ja ytleb kohe näkku mis ta asjast arvab). Keiser oli selle vande talt ise välja nõudnud (Lisaks teab sellest ka Laming, kes seda ära yritab kasutada ja räägib Timoga nagu oleks tema keiser Aleksander ja nõuab, et Timo oma tegemisi yles tunnistaks -see mäng käib seoses Timo hullusega). *Sellal kui Eeva õpib Masingu juures räägitakse Timole, et Eeva on teda petnud, Eevale räägitakse aga, et Timo on Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, aga korvi saanud - see viimane on natuke tõsi, sest see uhke preili oli keisri sohilaps, keda too tahtis oma lemmiku, Timoga, paari panna, aga kuna Timo Eevat tahtis, siis maskeeriti ta keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis
Arvatavasti sattus Timo talle peale ja Leming haaras seinalt ettejuhtunud haavlipüssi ning tulistas, põgenedes akna kaudu. Küsimus Timo surmast jääbki lahendamata, nii nagu see ka ajaloos on. Kuid teoses püstitatud küsimus leiab kindla vastuse: Timotheus von Bock jääb oma vaadetele truuks ja võidab 61. lahingu keisriga: ootas ju Aleksandri I, et Timo hakkab teda paluma. Romaanis on ka teine liin- see on Jakobi enda ja tema armastatu lugu. Palju lehekülgi on pühendatud Eevale, tema elule, kui ta mees vangis oli.' Romaan kuulub eesti kirjanduse tippteoste hulka ja on ka Krossi loomingu parim teos koos mitmeosalise suurteosega ,,Kolme katku vahel".
Kangelane on mõneti uudne: Eestist pärit baltiaadlik Timotheus von Bock, kes oli 1812.a. Isamaasõja kangelane ja keiser Aleksander I tiibadjutant. Teoses kujutatakse Bocki katastroofi, mida põhjustas tema edumeelsus, demokraatlik ellusuhtumine. Tähtis küsimus: kas inimene jääb kannatuste järel truuks oma ideedele? On kirjutatud Jakob Mättiku päevaraamatuna. J.Mättlik- talupoja perest pärit noormees, kes sai hariduse O.W.Masingu juures tänu oma õele Eevale, kelle T.von.Bock saatis neljaks aastaks haritud naiseks saamise eesmärgil Masingu juurde, et seejärel temaga abielluda. Timo mõttekäigud ei jõua seega otseselt lugejani, vaid Jakobi suu läbi, nii läheb mõndagi kaduma. Kross on aga väitnud, et ta ei saanud kirjutada Bocki seisukohalt, sest tal polnud niipalju materjali. Haritud, mõtleva inimesena näeb Bock riigis võimutsevat alatust ja arutust, keeldub respekteerimast üldisi valesid
Arvatavasti sattus Timo talle peale ja Leming haaras seinalt ettejuhtunud haavlipüssi ning tulistas, põgenedes akna kaudu. Küsimus Timo surmast jääbki lahendamata, nii nagu see ka ajaloos on. Kuid teoses püstitatud küsimus leiab kindla vastuse: Timotheus von Bock jääb oma vaadetele truuks ja võidab 61. lahingu keisriga: ootas ju Aleksandri I, et Timo hakkab teda paluma. Romaanis on ka teine liin- see on Jakobi enda ja tema armastatu lugu. Palju lehekülgi on pühendatud Eevale, tema elule, kui ta mees vangis oli.' Romaan kuulub eesti kirjanduse tippteoste hulka ja on ka Krossi loomingu parim teos koos mitmeosalise suurteosega ,,Kolme katku vahel".
on täpselt dateerinud ja signeerinud täisnimega ALBERTUS DURER NORICUS FACIEBAT 1504, mis tähendab, et Albrecht Dürer tegi selle gravüüri 1504. aastal. Signeeringuga tahvel ripub puuoksal. Papagoi annab sellest märku oma sädinaga.Vasegravüür "Aadam ja Eeva" kujutab jändrike puudega Eedeni aeda, kus hiir lebab vaguralt kassi kõrval. Põder, veis ja jänes ei põgene inimeste jalaaste eest. Aadam ja Eeva seisavad, pead ja liigutused teineteise poole suunatud. Madu ulatab Eevale saatusliku vilja, ja ka Aadam ise on sirutanud käe õuna järele. Nende alastus ei väljenda veel pattu, vaid üht hetke õnnelikust elust enne pattulangemist. Kolmas töö, mis tõestab, kui täpselt käsitses Dürer uuritsat, on gravüür "Rüütel, surm ja kurat". Teemaks valis Dürer ristiusu jõu, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis. Tema teekond jätkub läbi kuristiku raudse sihikindlusega, teda ei eksita jubeda grimassiga Kurat ega kohutav Surm
Eeva juurde tuli madu, kes oli kõigist teistest kavalam. Ta ütles, et kui Eeva ja Aadam kurjatundmise puu vilju söövad, siis saavad nad Jumala sarnasteks. Eeva võttis puult vilja ja sõi seda. Ta läks Aadama juurde ja rääkis, mis juhtus, ning ulatas talle vilja, mida Aadam ka sõi. Nad peitsid end Jumala eest, kuid Jumal leidis nad ning saatis inimesed paradiisist välja, sest nad olid Jumala käsust üle astunud. Nad olid kaotanud surematuse. Aadamale ja Eevale sündisid kaks poega: vanem poeg Kain, kes oli põllumees, ja noorem poeg Aabel, kes oli karjakasvataja. Kui lõikusaeg kätte jõudis annetasid mõlemad pojad midagi Jumalale. Kain ohverdas oma vilja põllult ja Aabel noorima looma oma karjast. Jumal võttis vastu ainult Aabeli ohverduse. Aabeli suits läks otse Jumala poole, kuid Kaini suits roomas vaid maa lähedalt. Kain vihastas. Kain tappis Aabeli. Kain oli neetud ja Jumal ütles, et Kain peab olema maa peal kodutu ja põgenik.
Kahjuks on nad aga kõik kodust ära kolinud ning pole kedagi, kes aitaks Johannesel emaga tegeleda. Ema ise ei taha aga tunnistada, et ta haige on, ning keeldub ravile minemast. Kohe esimesel koolipäeval saab ta tuttavaks kahe klassiõega. Koos klassini jõudes märkab ta teiste seas üht tuttavat nägu. See on Eeva. Tüdruk, keda ta tunneb konverentsilt, kuhu nende mõlema klassijuhatajad olid sundinud neid minema. Nii nad ka edaspidi suhtlesid. Johannes helistas mõnikord taksofonist Eevale ning tüdruk kutsus ta isegi enda sünnipäevale. Kahjuks juhtus seal midagi piinlikku seoses purjus peaga nõudepesemisega ning pärast seda nad enam ei suhelnud. Nagu võiski arvata, pidi Johannes peaaegu igas tunnis istuma õpetaja laua juures eespingis. Samuti pidi ta tegema paljudes ainetes järeltööd, et vajalikud hinded kätte saada. Kahjuks polnud ka tema vene ja rootsi keele tase nii kõrge kui tema klassikaaslastel. Vene keeles on tal võimalik emalt
programmi sisse saada lisaks Rapidile, ning lisaks tundus Werpi tarkvara ajast maha jäänud, ennekõike lõi see välja installeerimisel, kus lõi nii viirusetõrje kui ka Windows 8 poolt mitmeid hoiatusi ette. Pärast arvutisse paigaldamist järgisin etteantud samme, kuid ikkagi tööle ei saanud, jällegi pettumus. Installeerimine käis lihtsalt ning vastupidiselt Rapidile ja Verpile, mida üldse tööle ei saanud, ning Eevale, mis on ülemäära keeruliseks aetud, on see väga kaasaegne ning ka Windows 8 ning ka viirusetõrje igati aktsepteerib antud programmi vastukaaluks Verpi installation guide'le, mis on ikka väga klikiaegne. Programmi esileht meeldib mulle väga, kus on kohe eraldi välja toodud tähtsamad otseteed. Kujundus on hea käepärane ja kaasaegne. Firma sai hõlpsasti moodustatud ning ka esmane kapitali sissemakse tehtud, kus ma hõlpsasti
Eevale räägitakse aga, et Timo on Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, aga korvi saanud - see viimane on natuke tõsi, sest see uhke preili oli keisri sohilaps, keda too tahtis oma lemmiku, Timoga, paari panna, aga kuna Timo Eevat tahtis, siis maskeeriti ta keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kõige ustavamal mehel silma peast lõi - Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius
päevaraamatu. Eeva(väike Eeva) .. oli Jakobi ja Anna tütar, kes abiellus tohtriga ning päris oma vanemate maja. Hr. Laming .. oli mõisavalitseja ja valitsuse kõrv Võisikul. Timo ei sallinud teda. Karl .. oli Timo vend, kes avaldas Eevale armastust, kuid sai naiselt korvi. Samuti olid nad Timoga vastuolus. Dr. Robst .. oli doktor, kes hoolitses mõisarahva eest. Krahv Peter Pahlen .. oli episoodiline tegelane, kes koosnes tegelikult kahest mehest ning oli välimuselt
Ta on vahaste kätega äraneetud patu- ja nutukott, vana narr (lk 155). Krahv Lieven on variserlik ja võlts. Teda iseloomustatakse negatiivsete atribuutide (maskisarnane nägu) ja tegudega (salgamine). Seejuures on oluline märkida, et nii iseloomustab teda Timo vend Georg, Lieveni rahvuskaaslane. See rõhutab veel eriti Lieveni negatiivsust. "Keisri hullus" on Timo otseselt Jakobi (ja Eeva) olukorra põhjustaja: Timo võttis endale talutüdrukust naise, keda ta laseb koolitada. Eevale seltsiks võetakse kaasa Jakob, viimase arvamust küsimata. Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes "ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane; tema identiteet ei asu kummalgi poolel". Kui Timotheus von Bock kannab romaani sõnumit, siis
Ta on vahaste kätega äraneetud patu- ja nutukott, vana narr (lk 155). Krahv Lieven on variserlik ja võlts. Teda iseloomustatakse negatiivsete atribuutide (maskisarnane nägu) ja tegudega (salgamine). Seejuures on oluline märkida, et nii iseloomustab teda Timo vend Georg, Lieveni rahvuskaaslane. See rõhutab veel eriti Lieveni negatiivsust. "Keisri hullus" on Timo otseselt Jakobi (ja Eeva) olukorra põhjustaja: Timo võttis endale talutüdrukust naise, keda ta laseb koolitada. Eevale seltsiks võetakse kaasa Jakob, viimase arvamust küsimata. Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes "ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane; tema identiteet ei asu kummalgi poolel". Kui Timotheus von Bock kannab romaani sõnumit, siis suure osa ülejäänud baltisakslaskonna funktsioon on
Kahjuks on nad aga kõik kodust ära kolinud ning pole kedagi, kes aitaks Johannesel emaga tegeleda. Ema ise ei taha aga tunnistada, et ta haige on, ning keeldub ravile minemast. Kohe esimesel koolipäeval saab ta tuttavaks kahe klassiõega. Koos klassini jõudes märkab ta teiste seas üht tuttavat nägu. See on Eeva. Tüdruk, keda ta tunneb konverentsilt, kuhu nende mõlema klassijuhatajad olid sundinud neid minema. Nii nad ka edaspidi suhtlesid. Johannes helistas mõnikord taksofonist Eevale ning tüdruk kutsus ta isegi enda sünnipäevale. Kahjuks juhtus seal midagi piinlikku seoses purjus peaga nõudepesemisega ning pärast seda nad enam ei suhelnud. Nagu võiski arvata, pidi Johannes peaaegu igas tunnis istuma õpetaja laua juures eespingis. Samuti pidi ta tegema paljudes ainetes järeltööd, et vajalikud hinded kätte saada. Kahjuks polnud ka tema vene ja rootsi keele tase nii kõrge kui tema klassikaaslastel. Vene keeles on
seda lugu, lisades, et mässavad inglid peidavad end “/.../vette, pilvedesse, maa pääle, esimesed teevad kurja neile, kes purjetavad, teised teevad kurja välkude ja kõuega, kolmandad kisuvad ööl inimesi.”(Masing 1998:120) Teine liik lugusid on naisest, keda nimetatakse mõnikord ka Eevaks, kes peidab oma poegasid Jumala eest. Siin on iseloomulikumaks näiteks bulgaarlaste lugu, mis sarnaneb Venemaalt tulnud looga naisest, kelle peidetud pojad Jumal haldjateks muudab: “Jumal teatab Eevale ingliga, et ta varsti tulla külla. Eeva riietab lapsi paremini ja valmistab toitu, kuid lapsi on niipalju, et ta ei jõua neid korralikult riietada. Kui lapsed teatavad, et Jumal on tulemas, ta ajab need lukutaha kuskile tuppa, sest häbeneb näidata neid. Jumal sööb-joob 13 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud
See on viigilehtede hind mõõdetuna õuntes. Asendamise piirmäär näitab, kui palju ollakse nõus vahetama viigilehti õunte vastu. Joonisel on asendamise piirmäär 4. Samuti on tootjapoolne tehnilise asendamise piirmäär 4. Seega: MRSAVÕ= MRSEVÕ=MRTSVÕ See on oluline tingimus Pareto efektiivse taseme määramiseks. Eelnenud arutelu iseloomustas erakaupade pakkumist. Nüüd vaatame lähemalt ühiskaupade pakkumist. Oletame, et nii Aadamale kui Eevale meeldib ilutulestik. Ilutulestik on ühiskaup. Järelikult kui Eeva vaatab ilutulestikku ei tähenda see, et Aadam ei võiks seda vaadata (ja vastupidi). Ilutulestiku suurus on muudetav ning on teada, et nii Aadam kui Eeva eelistavad suuremat ilutulestikku väiksemale. Praegu on meil 19 raketti. Täiendava raketi kasutamine maksab 5 krooni. Aadam on nõus maksma 6 krooni. Eeva on nõus maksma 4 krooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
