..............11 1. LASTEKODU 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule Lastekodulapse erinevus kodus kasvavast tuleneb eelkõige erinevatest psüühilistest stimulaatoritest ja väljakutsetest, mis tingivad ka mõnevõrra erineva minapildi. Koolieelikud lastekodus elavad ööpäevaringselt lasteaiatingimustes, samal ajal kui kodus elav laps viiakse tööpäeva lõpul koju, kus ta võib suhelda oma pereliikmetega üks-ühele pärast pikka päeva omaealiste seas. Lastekodulaps peab aga täiskasvanuga suhtlemiseks edestama oma sõpru, tõmbama enesele tähelepanu. Nii ongi kujunenud, et kooselavad lapsed ammutavad turvatunnet üksteiselt, mis aitab neil muutuva ümbruse ja oludega toime tulla. On hea, kui õed-vennad saavad lastekodus koos elada, aga ka tänapäeval leidub lastekodusid, kus nad koos ei ela - paremal juhul kohtuvad päevas mõned korrad - ja on ametnikke, kes peavad tänaseni õigemaks neid lahutada.
Ta tegi kõik selleks, et nad teda kätte ei saaks. Sõitis rattaga eest ära ja enne välja ei läinud, kui nad olid lahkunud. Lõpuks sai tal sellest kõigest kõrini ja ta läks Sethi juurde. Seal Seth rääkis talle, et ta ema on surnud ja isa on diplomaat, kes elab Ameerikas. Musta Mercedesega mehed on isa töökaaslased ja sõbrad ning isa tahab, et Seth käiks nendega läbi, et siis oleks tal, kellegagi suhelda ja ka isa kuuleks temast. Nad leppisid ära ning hiljem selgus, et üks lastekodulaps oli talle tabletid kotti pannud. Liis läks ühele klassipeole, mis toimus klassikaaslase pool. Neil sai Elinaga sellest kõrini ja nad otsustasid minema minna. Teel maanteele võtsid neid ühed poisid auto peale. Selgus, et poisid tunnevad Steni ja ta on neile narkootikumide eest võlgu. Elina ja Liis võeti kinni ja nad viidi tagasi maja juurde. Kõik klassikaaslased võeti pantvangi. Liisil jäi telefon ainukesena kätte ja ta helistas Sethile, et ta neile appi tuleks
intellektuaalse sfääri ebaharmoonilisus,käitumise vabade vormide arenematus, kõrgenenud konfliktivalmidus ning agressiivsus. Kuna lastekodus kasvavate laste arengu spetsiifilised jooned ja isikuomadused ning kvaliteet, mis ilmnevad varases lapsepõlves, ei kao, vaid säilivad kogu arengu protsessi vältel, tugevnedes aastatega ja avaldudes ühes või teises vormis, võivad defektid nii intellektuaalse kui ka emostionaalse tahte arengus tekitada olukorra, mil lastekodulaps on elulisteks situatsioonideks, normaalseks suhtlemiseks kaasinimestega ning probleemolukordadeks vähem ette valmistatud. Üleelatud raskused ja elukogemused määravad paljuski isiksuse laadi. Otsustavad, kas selles võtavad maad kindlusetus ja ülemäärane tundlikkus, kas laps õpib oma arvamust mugandama lähikonldaste omaga või kaasinimestega ühist keelt leidmata tõmbub endasse ning otsib suhtlemist "elu hammasrataste" vahele jäänute seast, võttes
enesekaitseks nuga kasutama. Ja kui Liis ka nende kohta küsis, siis poiss püüdis alguses kõrvale hiilida, kuid lõpuks siiski rääkis. Raamatu murdepunktiks on see, et Liisil õnnestub välja uurida Sethi tegelik elu. Nimelt on Sethi isa tegelikult elus ja oli kunagi Eesti U.S.A. saatkonna diplomaat, kes armus eesti tüdrukusse. Eestlane ei maininud diplomaadile oma rasedusest ja kui aastaid hiljem lastekodulaps Seth hambaarsti juurde läks, siis sai ta teada, et ta isa elab ja on diplomaat ning kes tahab iga hinna eest, et Seth tema juurde teisele mandrile läheks, pärast siinse kooli lõppu. Enne raamatu lõppu läheb Liis oma klassikaaslase sünnipäevale, mis toimub maakohas. Kuid asjad lähevad seal inetuks. Alguses on seal tavaline lärmakas noorte seltskond, kes alkoholijoobes. Kuid kui saabuvad ühe klassikaaslase sõbrad, siis tekib seal
Karina nagu mäletaks midagi, aga tegelikult ei mäleta ka. Ajalehes jääb talle silma mingi ratastoolis mehe enesetapp, suureks mõistatuseks jääb kuidas ratastoolis mees üldse katusele sai. Jälle tahaks Karina midagi mäletada aga ta ei mäleta. Oma ema, isa ja vennaga hakkab Karina hästi läbi saama ja saab aru, et temast ikka tõeliselt hoolitakse, ennem ta lihtsalt ei näinud seda. 11 Tegelased -Raamatu peategelane on Pärt. Pärt on lastekodulaps, kes otsib oma õde Kerlit. Pärdil on hea iseloom aga teda kardetakse. Pärt ei ole just kõige targem, aga ta on abivalmis ja tore. Ta on hakkaja poiss, kes teab mida ta tahab. -Karina on ilus 16.aastane tüdruk, tal on pikad mustad juuksed ning ta on pikk ja sale. Karina tunneb, et ei saa oma vanematelt piisavalt tähelepanu, seda saab ainult tema poolteist aastat noorem vend Anari. Seetõttu on Karina kurb ja pahur. Probleemid -Probleem on, et Pärt otsib oma vanemat õde Kerlit