50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kaido Höövelson aka BARUTO Introduction Väike-Maarja Raised up in Rohu village Rahkla primary school Laekvere Audentes Basketball Judo Sumo Character Country boy Friendly Kind Warm hearted Sporting career First tournament won kantõsho Yokozuna 19 attempts Kadoban Results/achievement in sport championships Makuuchi Jry Makushita Jonidan Jonokuchi Special Prizes: Fighting Spirit Outstanding Performance Technique Interesting facts Straightforward yotsu-sumou style Order of the White Star Estonian Judo junior championships Meat and fish Eats two times a day Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase References http://en.wikipedia.org/wiki/Baruto_Kaito http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_H%C3%B6%C3%B6velson http://sport.postimees.ee/1828724/baruto-loobumisest-taiega-ei-saa-poolega-ei-oska http://sport.delfi.ee/news/sumo/uudised/online-intervjuu-188-kilone-
Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroon
Kristel Kriisa ,,Neetud" Tegemist on noorsooromaaniga, mis on saavutanud aastal 2009 kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistlusel III koha. Tegemist on autori debüüdiga. Raamat ilmus 2010 aastal ning K.Kriisal on peale selle veel üks raamat. Raamatu tegevus toimub Tallinnas, sügisel ja talvel. See räägib ühest 16.aastasest tüdrukust nimega Mirt. Ta elab täiuslikku elu, tal on vanem vend, ema-isa ja koer. Ühel päeval sureb tema isa infarkti ning ta langeb masendusse. Seetõttu otsustab tema ema, et nad kolivad Tallinnasse. Mirt läheb uude kooli ja kohtab seal poissi nimega Ronan, kes on Mirdile väga sarnane. Ta kolis Ameerikast Eestisse seetõttu, et ka tema ema suri autoõnnetuses. Ronani isa on nende kooli direktor. Mirt ja Ronan hakkavad omavahel suhtlema ja saavad väga lähedasteks- neist saab paar. Neil tekib omavahel erinevaid probleeme, kuid nad saavad neist koguaeg üle. Näiteks oli Ronanil uimastitest sõltuvus. Ta
Kristel Kriisa ,,Neetud" Tegemist on noorsooromaaniga, mis on saavutanud aastal 2009 kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistlusel III koha. Tegemist on autori debüüdiga. Raamat ilmus 2010 aastal ning K.Kriisal on peale selle veel üks raamat. Raamatu tegevus toimub Tallinnas, sügisel ja talvel. See räägib ühest 16.aastasest tüdrukust nimega Mirt. Ta elab täiuslikku elu, tal on vanem vend, ema-isa ja koer. Ühel päeval sureb tema isa infarkti ning ta langeb masendusse. Seetõttu otsustab tema ema, et nad kolivad Tallinnasse. Mirt läheb uude kooli ja kohtab seal poissi nimega Ronan, kes on Mirdile väga sarnane. Ta kolis Ameerikast Eestisse seetõttu, et ka tema ema suri autoõnnetuses. Ronani isa on nende kooli direktor. Mirt ja Ronan hakkavad omavahel suhtlema ja saavad väga lähedasteks- neist saab paar. Neil tekib omavahel erinevaid probleeme, kuid nad saavad neist koguaeg üle. Näiteks oli Ronanil uimastitest sõltuvus. Ta hakkas masend
Järva-Jaani Gümnaasium POPKUNST uurimstöö Kristina Kasemägi Maris vanna Järva-Jaani 2014 POPKUNST AJALUGU Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst kõigepealt Inglise maalikunstis ja Inglismaalt on pärit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama sõna ,,popkunst", esialgu küll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga tähistas termin ,,popkunst" selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist või laiemalt võttes kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust ,,Independent Groupile", mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist
Eesti rahvaarv ja selle muutumine Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 ◦ Rahvaarvu ja rahvastikuprotsesse on Eestis nagu igal pool mujalgi mõjutanud nii looduslikud, majanduslikud, poliitilised kui ka sotsiaalsed tegurid. https://www.google.ee/search?q=k%C3%BC %C3%BCditamine&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=AQHtVKuDPePfywPXiIDQCA&ved= 0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=7qX2Fg019Fvg3M%253A %3BklGWitSDpCt1cM%3Bhttp%253A%252F%252Ff.pmo.ee%252Ff %252F2011%252F09%252F04%252F734864t81he3d0.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fkultuur.postimees.ee%252F553398%252Fpiltuudis-kabala-raudteejaamas-lavastati- kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi. Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest. 17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rä
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Rahvastik Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Minu valitud referaat Malta kohta sisaldab informatsiooni Malta riigi, keele, rahvastiku, religioonide ja muu kohta. Malta kohta internetist küll palju eesti keelset informatsiooni ei leidnud, sest rohkem oli inglise keeles, aga see-eest leidsin teiste tehtud töid, kust sain samuti informatsiooni, mida kasutada. Malta üldandmed Pindala: 316 km2 Rahvaarv: 371 000 Pealinn: Valletta Keeled: malta, inglise Rahaühik: malta liir (MTL) Riigitähis: M President: Guido de Marco Iseseisvus: 21. september 1964 Ajavöönd: maailmaaeg +1 Riigihümn: L-Innu Malti Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub
TAI KUNINGRIIK Globaliseeruv maailm Koostas: Tartu 2015 Tai Riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel. Tai on populaarne turismimaa. Tai Pindala: 514 000 km² Elanikke: 66 405 000 Pealinn: Bangkok Rahaühik: baht 1 baht on 0,02 eurot. Bangkok Valitsev monarh Kuningas Rama IX Ametis viimased 69 aastat. On pikima valitsusajaga monarh Tai ajaloos. Rahvastik Linnades elab 20% rahvastikust. 80% tegeleb peamiselt põllumajandusega. Tootlikus: Riis - 20 miljonit tonni aastas Kookospähklid - 1,4 miljonit tonni aastas Kautsuk - 1.3 miljonit tonni aastas Kalapüük - 2.7 miljonit tonni aastas Kliima Iseloomulik troopiline kliima ja 3 aastaaega. Vihmahooaeg maist-oktoobrini. Talv
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid