1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Si...
kes on 17 aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja andis talle peksa. Rassil olid suured rahamured. Tal polnud raha et isegi süüa saada. Olari pakkus talle rahateenimis võimalust narkootikumidega äritsedes. Rass on nõus sellega raha teenima. Nad lahjendasid kasuisaga narkootikumi ja teenisid hulga raha selle maha müümisega. Olari otsustab ühel peol maha müüa veel suurem koguse kui enne. Rass ärkab järgmisel päeval ja sai aru et ta oli peol käinud sest laual vedelesid pudelid ja toad olid väga sassis.Rass läheb Olarit otsima ja leiab ta ühest toast, kus on ta vahekorras oma poolõega.
Mõssa lükkas mingil määral Rassi Olariga ära ajama. Talis- Rassi lapsepõlvesõber, kellega teismeliseeas hakati ajama bensu äri. ( varastati bensiini tanklast) Säde- esimene tüdruksõber Rassil, kes ei viitsinud koolis käia ja petis oma noormeest peo käigus kõigi nähes. Olar- endine vang. Narkodiiler, kes hakkas Rassiga meta äri ajama , et viimane müüks toodangut oma rikastele koolikaaslastele. Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus? Olari korter ( hall maja,garaažide juures, teine trepikoda, kolmas korrus), rajoon , kool Põhitegevus toimus tänavatel. Narko müümine ja bensiini vargus. Nimeta probleeme (3-4). Missugune probleem jääb lahendamata? Missugune probleem laheneb hästi? 1Hanna, Rass ja Talis, Olari korteris, tarvitanud meta käigus keerati korter pahupidi, seetähendab noored hakkasid endaarust remonti tegema. 2Olari kuritarvitas oma alaealist õde. 3Vaesus takistas Rassil oma unistuse poole pürgimast
Makaagid ja Majad Sündmustik · Vladi e. Vladmir Soolokitarr. Lisaks oli tema ülesandeks otsida omale bändikaaslased ja saada rebastepeoks 7 lugu selgeks. Ta sai omale liikmeteks: Janeki trumm; Esso bass, Markus Laul ja Olari-helimees. · Läbi sai esimene oktoobri koolinädal ja poisid kogunesid fuajeesse. Arutasid õhtust bändiproovi ja lugusid mida peaks harjutama jne. · Sellel ajal, kui kaheteistkümnendikud kümnendike retsisid, tegelesid poisid transa tööga, (viisid võime, kitarre, trumme jne alla saali) sest ei olnud mitte kedagi teist võtta. Kontsert oli hea, poisid suutsid lood puhtalt esitada. Peale kontserti leidis Esso omale silmarõõmu (Hele- Mariin).
aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja andis talle peksa. Rassil olid suured rahamured. Tal polnud raha et isegi süüa saada. Olari pakkus talle rahateenimis võimalust narkootikumidega äritsedes. Rass on nõus sellega raha teenima. Nad lahjendasid kasuisaga narkootikumi ja teenisid hulga raha selle maha müümisega. Olari otsustab ühel peol maha müüa veel suurem koguse kui enne. Rass ärkab järgmisel päeval ja sai aru et ta oli peol käinud sest laual vedelesid pudelid ja toad olid väga sassis.Rass läheb Olarit otsima ja leiab ta ühest toast, kus on ta vahekorras oma poolõega.
Olla või mitte olla? Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House. Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus, au ja tüdrukud, lisaks mõnus sõpruskond ja muusika... Aga kui prozektorituled laval kustuvad, on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi Markus, Olari, Esso, Vladi ja Janek oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus. Selline on siis ametlik kokkuvõte ühest üsnagi vahvast noortekast (ka see raamat on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö). Seekord siis üdini noortekast, mis sobikski lugemiseks pigem alates 9. klassist, kui elust võib olla rohkem "teadmisi" ja mõistmist ning arusaamist, et miks raamatu tegelased
"Klass: elu pärast" (2010) draamafilm "Eestlanna Pariisis" (2012) draamafilm "Kertu" (2013) mängufilm "Ma ei tule tagasi" (2014) 4) Kes näitlejatest filmis üles astusid? Milline neist tegi Sinu arvates parima rolli? Vastus: Näitlejatest astusid üles: Rasmus Kaljujärv – Rass Hele Kõre – Renita Margus Prangel – Mõssa Märt Avandi – Aivo Marilyn Jurman – Säde Johannes Naan – Janar Tambet Tuisk – Olari Doris Tislar – Hanna Nikolai Bentsler – Talis Rafael Jenokjan – Ruslan Minu arvates tegi kõige parema rolli Rasmus Kaljujärv, kuna ta on väga hea näitleja ning mängis oma rolli igati välja. 5) Millest film räägib? Vastus: 17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin. Rass on kindel, et tema rabeleb sellest välja, kuigi loota on tal
"Mina olin siin" Tegelased: Rass - peategelane Säde - Rassi tüdruk Mõssa - Rassi vend Olar - Diiler, müüs narkootikume Hanna - Olari õde Janar - Rassi sõber Talis - Rassi lapsepõlve sõber Renita - Tüdruk kellesse Rass armus Aivo - Rassi sõber Raamat räägib noorte elust, kes peavad ise endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. varastamisega), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest ja milleks on inimesed võimelised. Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks. Ta oli tark, intelligentne ja taibukas,
· Peategelane · Teose probleemid ja nende lahendused · Teose eripära · Hinnang Teose autor Sass Henno sündis 1982. aasta sügisel Tartus. Vahemikus 1989-2001 aastal õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. 2004. aastal võitis ta romaaniga "Mina olin siin" romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tegevusaeg ja koht · Teose tegevuskoht on Tartu. · Tegevus aeg on peale sajand vahetust. Teose teemad · Olari vanglast välja saamine · illegallsed tööotsad · narkootikumide müük http://3.bp.blogspot.com/_5Qcl1S1MdQQ/STgN_S8PvLI/AAAAAAAA SCU/E-M2-fL_DNs/s1600-h/illus1.gif Tegelased · Rasmus ehk Rass - Peategelane · Mõssa - Rasmuse vend · Aivo - · Olar ehk Olks - Vahendaja · Talis - Rasmuse hea sõber · Renita - Tüdruk rajoonist · Säde - Rasmuse algne tüdruksõber · Hanna - Olari vend · Ruslan - · Janar - Peategelane
Retsensioon Prantsuse Muusika Berlioz&Ravel Käisin 12. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Prantsuse Muusikat Berliozi & Raveli muusika ettekannet vaatamas. Nende muusikat kandsid ette Janja Vuletic metsospranlil, kes on pärit Horvaatiast, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, mille kontsertmeistriks oli Elar Kuiv ja dirigent Olari Elts. Esitati ainult Hector Berliozi ja Maurice Raveli teoseid. Hector Berliozi teostest esitati Avamäng ,,Korsaar", ,,Armastusstseen" dramaatilisest sümfooniast ja ,,Romeo ja Julia". Maurice Raveli teostest esitati ,,seherezade"(kolm poeemi metsospranile ja orkestrile) ja ,,Valss". Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud
Kokkuvõte Merris Kvisoo ,,Makaagid ja majad" Poisid on kõik kümnenda klassi õpilased, Markus, Esso, Valdi, Janek ja Olari, kellele pakutakse võimalust, hakata kooli bändi tegema. Nad võtavad pakkumise loomulikult vastu. Bändi nimeks sai Monkey House. Esimene esinemine on bändil oma koolis rebasteretsimisel, kus kõigile bänd meeldis ning poisid said sellest hoogu ainult juurde. Nad hakkasid rohkem ka oma muusikat tegema. Markus oli nende seast see eluvend, kes koguaeg käis pidudel, suitsetas, jõi, vahel tõmbas ka narkotsi, tal olid ka kõige
mis tähendab, et tootlikkuse kasvuga vabaneb efektiivsematest ettevõtetest tööjõud." Omades taustteadmisi, arvan ma, et see võis olla üks majanduskriisi põhjustest. Enne kriisi polnud elul viga. Palgad tõusid, mis tekitas inimeses kindlama tunde, et saab endale rohkem asju lubada, kui varem. Selline käitumine soodustas ka kergekäeliselt pangalt laenu võtmiseks, kuna tol hetkel ei paistnud probleemiks olevat laenu tagasimaksmine. Kristjan-Olari Leping arutleb Ärilehe artiklis, et riik peaks palju rohkem toetama teadust, innovatsiooni, tehnilist kõrgharidust ja kutseharidust. See on oluline, et Eestis oleks rohkem kindlale alale spetsialiseerunud inimesi, kes suudavad toota oma spetsiifilisel alal kõrge kvaliteediga kaupu. Peale selle leiab Kristjan-Olari Leping, et palgatöölised peaksid olema teadlikud oma karjäärivõimalustest kindlas ettevõttes. Seda võiks lugeda ka üheks motivaatoriks
korda, kui valija seda teha soovib ning arvesse läheb viimasena tehtud valik. E-häälte lugemise protsess on avalik ja selle juures viibivad nii vaatlejad kui ka Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed. E-hääletajate arv on aasta-aastalt nii kohalike omavalitsuste, Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel kasvanud (Vabariigi Valimiskomisjon, 2019). E-häälte statistika läbi aastate Vabariigi valimiskomisjoni liige ja õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel (2020) on öelnud, et siiani ei ole teada ühtegi tõestatud juhtumit, mil antud e-häält oleks õnnetunud tagantjärele muuta, kustutada või lisada viisil, mis pole valimisseadustega ja muude avalike kordadega reguleeritud. Koppel selgitab ülevaatlikult, kuidas e-hääli loetakse. Nimelt saab iga valimiskomisjoni liige valimiste eel krediitkaarti meenutava isikustatud krüptovõtme, mis väljastatakse ja isikustatakse vaatlejate nähes. Toiming protokollitakse ja salvestatakse nii
Teder, Tallinna Tehnikumi direktor N.Nurmiste, Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi direktor Aleksander Veiderma, politseikooli direktor E.Mets, gümnaasiumipidaja Jakob Westholm jt. (Kesküla, Kalle ,,Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi tegemistest", URL) 3 EUGEENIKA SELTSI TEKKE EELDUSED Tervalamma Rehabilitatsioonikliiniku ülemarst, psühhiaater Jaan Olari märgib ühes aastatetaguses Terviselehes, et eugeenikaideed said alguse ja jõudsid Eestisse juba enne sajandivahetust Darwini evolutsiooniõpetuse jätkuna. Üheks eugeenika ,,maaletoojast" oli Tartu Ülikooli hügieenikateedri juures aastatel 1912-1913 töötanud Vene mikrobioloog N.F.Gamaleja. Tema loeng "Eugeenika ülesannetest ja püüdlustest" trükiti ära ka Tõnissoni 1912. a Postimehes. Teinegi TÜs töötanud (1904-1918) Vene hügieeniprofessor E.A.
PowerPoint Olari Simson Sisukord Uue slaidi valik Teksti kujundamine Tausta valik Animatsioonid Slaidide tüübid Tiitelslaid Ettevalmistus Loeteluga slaid esinemiseks Tabeliga slaid Tehnilised Diagrammiga slaid ettevalmistused Piltidega slaid Tühi slaid Uue slaidi valik Lisa menüü Uus slaid Ctrl+M Tööriistaribalt Uus slaid Tausta valik Tööriistaribalt Kujundus Vali sobiv taust Kontrolli mõjupiirkonda Saab muuta värviskeemi Vorming menüü Slaidikujundus Taust Teksti sisestamine See kiri on paks (P) See kiri on kaldu (K) See kiri on allakriipsutatud (A) See kiri on varjuga (S) See kiri on reljeefis (vorming...) Saab muuta suurust (A^) ...
· http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eutanaasiast-juba-vargamae-indrek-andis-piinades- emale-murki.d?id=66017070 · http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/saatuslik-hetk-palun-lubage-mul-minna.d? id=36773905 · http://epl.delfi.ee/news/lp/andrei-hvostov-minu-elu-annleenaga.d?id=66001958 · http://arvamus.postimees.ee/1227936/martin-helme-eutanaasia-on-inimvihkajalik-motteviis · http://arvamus.postimees.ee/1559469/jaan-olari-eutanaasia-seadustamine · http://arvamus.postimees.ee/1227880/imre-murk-eutanaasia-seadustamine-pole-lahendus- vaid-pea-liiva-alla-peitmine · http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eutanaasia-seadustamine-oleks-vaga-ohukesel-jaal- kondimine.d?id=66021996 Tere! Mina olen ... ja esindan jaatavat poolt väitluses teemal: ,,Halastussurm peab olema seadusega lubatud". Kõigepealt sõnastaksin, mis on eutanaasia.
isaga ta läbi ei saa. Ta elab üksi Tallinna äärelinnas ning käib eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b
2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta salaja unistab. Minule see film meeldis, see oli õpetlik ja kohati jõhker,
MAKAAGID JA MAJAD Kokkuvõte Raamatusisu kirjeldus. Olla või mitte olla? Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House.Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus,au ja tüdrukud,lisaks mõnus sõpruskond ja muusika... Aga kui prozektorituled laval kustuvad,on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi markus,Olari,esso,vladi ja Janekoma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus. Raamatu kirjutas Kerli Altmart. Siit tuleb väike jutustus mina vor mis Kerli Altmartist. Mul on mitu nägu,kuigi väline ilme on üsna muutumatukaks silma,suu ja nina,kõrvad ka.Armastan nalja,aga pole just palju neid,kes seda õigesti mõistavad.Olen "ummamuudu"kui tahan,teen,kui ei taha,ei tee,kui just tegematus tagant ei torgi.Igapäevaselt kantseldan kaht last ja meheraasu ning
Sädega. Tema unistus oli saada arstiks. Tegeleses kuritegevuse ja narkootikumide müümisega, et saada raha ning maksta kinni sõbrale auto mille ta politsei eest sõites puruks sõitis. Säde- Oli Rassi tüdruk ning suudles purjus ollena teist meest ning läks Rassiga lahku. Mõssa- Rassi vend kes aitas Rassil narkootikume müüa. Tegelased: Olks(Olar)- Oli väga julm ning seetõttu paljud kartsid teda. Andis Rassile narkootikume müüa. Hanna- Olari õde. Hanna oli häbelik ja lõikus ennast. Autorist: Sündis 13. Septembril 1982 Tartus. Õppis Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Eesti Kirjanike Liidu liige. Õppib praegu Balti Filmi- ja Meediakoolis stsenaristiks. Arvamus: Meie meelest oli see hea raamat sellepärast, et see rääkis umbes meie vanustest noorukitest kes on võtnud omale sõbraks valed inimesed. Ja see raamat peaks olema
kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas ka välismaal. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni ning orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajaks. Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, aastast 2002 on kunstiline nõustaja Paavo Järvi ning aastast 2007 peakülalisdirigent Olari Elts. Orkestri varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots (1939–44), Paul Karp (1944–50), Roman Matsov (1950–63), Neeme Järvi (1963–79), Peeter Lilje (1980–90), Leo Krämer (1991–93), Arvo Volmer (1993– 2001) ja Nikolai Aleksejev (2001–10). Hooajal 2012/13 on ERSO resideeriv artist Mihkel Poll ning resideeriv helilooja Helena Tulve. ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud mainekates klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu
vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 4) Kuidas tehti ,,benzukat"? ,,Benzukat" tehti nii, et mindi bensiinijaama ja lasti autol bensiinipaak täis pluss veel mõned kanistrid ning siis ilma maksmata sõideti minema. Käes olid kindad ja näod olid peaagu varjatud. Autole, millega varastamas käidi, pandi valed numbrimärgid. Kontrolliti ka, et kaameraid ei oleks. 5) Kelle valis Rass oma perekonda? Miks? Hanna, kuna Rassile ei meeldinud, kuidas Olari temaga käitus. 6) Kelleks tahtis Rass saada? Millal ja kellele ta seda rääkis? Rass tahtis saada arstiks. Ta rääkis sellest Sädele, kohe filmi alguses. 7) Kes olid Rassi vanemad? Rassi ema oli surnud. Ta isa oli politsei, aga nad ei suhelnud eriti. 8) Mida tead Mõssast? Mõssa oli Rassi poolvend. Ta oli Rassiga koos diiler. 9) Nägime filmi lõpuni ju.
Olari Simson Nobody can win a war Historically people have always been at war. By hook or by crook they fight no matter what is the reason. This is in human natures people need to fight with ohter people. They cannot sit in one place and deal with their own business. Human just need to know everything and be part of it. Is war worth fighthing? Why people just cannot get along with everyone?
"TANTS MAAILMADE VAHEL" NYYD `07: Mark-Anthony Turnage. Scorched 19. oktoober 2007 "Estonia" kontserdisaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dzässtrio John Parricelli (kitarr, Suurbritannia) Peter Erskine (löökpillid, USA) John Patitucci (kontrabass, USA) Dirigent: Olari Elts Tegemist oli kümnenda rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD `07 raames toimunud kontserdiga, mis leidis aset "Estonia" kontserdisaalis. Kontsert oli pühendatud ühe Briti noorema põlvkonna edukaima helilooja Mark-Anthony Turnage`i loomingule. Kontserdile eelnes Erkki-Sven Tüüri ja külalise vaheline avalik vestlus sealsamas. Positiivne oli see, et oma küsimustega võisid Turnage`i kõnetada ka ülejäänud saalisviibijad. Tegemist oli äärmiselt vaba ja siira, isegi
lõpuks Rass isegi, et tegu oli lolluse ja rahaahnusega, mis talle kätte maksis. Peategelane Loo peategelane oli 17. aastane Rass. Ta elas koos Sädega, kuigi armastas Renitat. Ta oli arukas, ning oskas hästi valetada. Rass unistas sellest, et ka tema saaks tulevikus arstiks nagu ta isa oli olnud. Raha teenis ta varastamisega ja hiljem hakkas müüma narkootikume. Selle tõttu võttis politsei ta kinni ning ta oli ka pooleldi vastutav Olari surma üle. Probleemid Alkohol ja narkootikumid Suhted omavahel Katkised perekonnad Suhted tüdrukutega Vangis olek Hinnang teosele Hea raamat, mis oli kirjutatud sujuvalt ja noortepäraselt. Siiski ei olnud see päris minu maitse, sest oli meeletult palju roppuseid ja veidi liiga julm. Raamat vastas ootustele ja soovitan kõigile, kellele meeldivad realistlikud ja põnevust täis raamatud. Sass Henno
valituga rahul. Kohe alguses tundus jutt huvitav ning kaasaelamist väärt. Kuidas sujus raamatu lugemine ? Huvitun ise muusikast nagu poisid raamatustki. Lugesin seda igal vabal hetkel, millal aga raamat võtta oli. Peategelased Markus endast väga heal arvamusel, laisk ning omakasupüüdlik. Elas vennaga linnas, vanemad pidasid maal talu. Suhteliselt rikas, sai lubada endale mis tahtis. Olari tagasihoidlik, armas ja väga sõbralik. Andekas kirjutas bändile lugusi. Peres polnud asi kõige parem , ema oli joodik,kuid töötas raamatupidajana, isa kodust lahkunud. Esso aktiivne ning armas. Mõtles kõik enne tegemist läbi. Vladi temperamente, tõmmu, arukas ning aktiivne. Väga hea huumorimeelega, järjekindel. Janek mängis jalgpalli, oli lõbus ning hooliv. Kuidas raamat lõppes ? Algas jõuluvaheaeg. Koolis toimus viimane üritus, kus
Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus. Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab taaskord küsimuse : ,,Kas üldse on piir spordi ja poliitika vahel?" Erakonnad meelitavad enda ridadesse üha enam sportlasi, kes neile peibutuspartidena hääli koguvad. Nii näiteks võib Keskerakonna nimekirjast leida Ksenija Balta ja Andres Operi, kodukandist meenub esimesena käsipallur Olari Paumets. Tõsi on see, et tänapäeval enam poliitikas ilma rahva poolt armastatud sportlasteta läbi ei löö. Seega, sport trügib üha enam poliitikasse; kas ka vastupidi? Konkreetne piir nende kahe vahel tuhmub veelgi, kui hakata äsja püstitatud küsimuse üle pikemalt juurdlema. Hiljuti kirjutasid kõik ajalehed Rakvere Tarva mängujuhi Kristo Saage siirdumisest Leedu korvpalliklubisse KK Kaunas ning fännide rõõmukisa kostus taevani. Skeptikuna uurisin asja
Muusikaarvustus „Mees La Mancast“ 09.01.13. käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas muusikali „Mees La Manchast“. Muusikali esitasid Rene Soom, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Olari Viikholm, Kadri Kipper, Andres Köster, Märt Jakobson, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Rasmus Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel
Tema annab oma pillil a noodi. Selle järgi häälestavad pillid teised orkestrandid. 6. Millal ja kus asutati Eesti esimene sümfooniaorkester? Aleksander Läte eestvedamisel asutati aastal 1900 Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. 7. Nimeta 3 Eesti olulisemat orkestrit ja nende dirigendid hooaeg 2020/2021 seisuga 1.Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Dirigendid: Olari Elts, Neeme Järvi, Paavo Järvi 2.Rahvusooper Estonia orkester Dirigendid: Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Risto Joost, Vello Pähn 3. POLITSEI- JA PIIRIVALVEORKESTER, dirigendid Hando Põldmäe ja Riivo Jõgi
..2008. Kommunismist. http://www.minut.ee/comments.pl?sid=82892&cid=64189. 12.04.2008)! · Kolmapäeva õhtul Võru politsei arestikambrisse kainenema viidud naine leiti tunni aja pärast pooduna. Naisest jäi maha kuus last. Inimene on inimesele hunt. See on igatahes tõestatud (Kuue... 2008. Kuue lapse ema tegi politsei arestikambris enesetapu. http://www.vorumaateataja.ee/? a=uudised&b=6616&c=1. 12.04.2008). · Jaan Olari: Paraku on maailm aga märksa salakavalam ja kurjem. Nii on mehe või naiseikka jõudval inimesel oht sattuda ühiskonnaohtliku ja väärastunud mõttemaailmaga eakaaslaste seltskonda, milles valitseb moraal, et inimene on inimesele hunt, tugevama kohuseks on nõrgem alla suruda, tõeliselt tugev inimene hoiab oma tunded enda teada jne (Olari, J. 2008. Kas lastele võiks lubada antidepressante? http://woman.delfi.ee/tervis/tervis/article.php?id=17572329. 12.04.2008).
märtsil 2003 kõlas Erkki-Sven Tüüri muusika esimest korda New Yorgi Carnegie Hallis ("Exodus": Cincinnati Sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel) ja sama aasta 1. augustil BBC Promsil (Viiulikontsert: Isabelle van Keulen, BBC Filharmooniaorkester, dirigent Paavo Järvi). 1. veebruaril 2005 kõlas uue muusika festivalil ECLAT Stuttgardis esiettekandes Tüüri sümfoonia nr. 5 bigbandile, elektrikitarrile ja orkestrile, SWR Big Bandi ja Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkestrit juhatas Olari Elts. Septembris 2007 oli Tüür üks resideerivatest heliloojatest festivalil Auftakt Frakfurdi Alte Operis, mille raames peetud ettekannetest Tüüri muusika sümpoosionil avaldas 2008. aastal saksa kirjastus Schott Music Erkki-Sven Tüürist raamatu "Schwarze Milch und bunte Steine" (toimetaja Hans-Klaus Jungheinrich). Aastail 19912011 oli Erkki-Sven Tüür rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor
aasta 1. juunil, peatselt pärast aktsiaseltside seaduse väljatulekut. 1980. aastatel oli ta Tartu Ülikooli psühholoogiaaspirantuuris ning Talis Bachmann kutsus mind oma konsultatsiooniäri kaasasutajaks. Sündiski riiklik väikeettevõte (tol ajal ainuvõimalik eraettevõtluse vorm) nimega Option, osanikeks Talis Bachmann, Tõnis Arro ja Tartu Maja. Optioni tähtsaim klient oligi Tartu Maja võimas firma 1400 töötaja ja 30 tütarettevõttega, tollaseks juhiks Olari Taal. Kontserni kaugeim tütarfirma asus Siberis Kogalõmis. Seejärel sai temast Tartu Maja peadirektori asetäitja personali alal. Et firmast oli toona huvitatud Soome kontsern Partek, sain käia küllalt palju Soomes ning tutvuda sealse juhtimiskultuuri ja personalitööga. Sel ajal oli see haruldane ja väärtuslik kogemus. Samal ajal asutasid nad koos Heiti Paku (juhib praegu Ida-Euroopas Goldratti konsultatsiooniäri toim) ja Jüri Allikuga 1990
Gabriela Ortiz ,, Surnute altar'' oli rõõmus ja rütmikas. Tekkis tunne nagu oleks folgil mingisugust kontserdi vaadanud, sest enamasti olen kuulnud seda laadi muusikat suvisel folgil. Viiuleid ja tsellot mängisid maskides inimesed,kes kujutasid vist surnuid surnuid. Jimi Hendrix ,, Lilla udu'' on päris hea viis. Selline sisukas ja palju ütlev. Väga huvitav. Kujutan ette ,et ma oleks seda paar aastat tagasi isegi igapäevaselt kuulanud Olari Elts on orkester ,,Nyyd'' dirigent .Kuulasime teost ,,Signaalid taevast'' ,mis koosnes kahes osast. Esimene osa oli Torn Takemitsu ,,Öösignaal''. See oli nagu aeglustatud versioon mängumuusikast. Natukene isegi igav ja väsitav. Ei suuda keskenduda . Teine osa oli Erki-Sven Tuuri ,,Puhta vee mälestuseks'', see oli sügav ja jõuline. Isegi natukene sünge. Tekkisid vastuolulised emotsioonid. Viimane teos , mida me kuulasime oli Schwantner'i ,,On mäestik tõusmas ei kuskilt''
· Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy · Plaatide nimekiri täieneb pidevalt KONTSERDID · Iganädalased kontserdid Estonia kontserdisaalis · Sageli ka teistes linnades · Mitu korda hooajas välismaal · Arvukad turneed Euroopas, USAs, Hiinas, endises Nõukogude Liidus. · Muusikafestivalid nii Eestis kui välismaal (Birgitta festival, Läänemere festival, MustonenFest jt.) DIRIGENDID · Kunstiline juht ja peadirigent: Neeme Järvi · Peakülalisdirigent: Olari Elts · Kunstiline nõustaja: Paavo Järvi PEADIRIGENDID LÄBI AEGADE · Alates 2010.aastast Neeme Järvi(samal ametikohal ka 1963-1979) · Olav Roots (1939-2001) · Paul Karp (1944-1950) · Roman Matsov (1950-1963) · Peeter Lilje (1980-1990) · Leo Krämer (1991-1993) · Arvo Volmer ( 1993-2001) · Nikolai Aleksejev (2001-2010) NEEME JÄRVI · Õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist · 1955-1960 õppis Leningradi konservatooriumis orkestridirigeerimist · 1963
Sümfoonia; Tobias – “Joonase lähetamine”; Soštakovitš – 14. sümfoonia, Sibelius "Kullervo" jpt). Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja (Sumera, Põldmäe, Kaumann, Pertmann, Andersson jt.). Pille Lill on teinud koostööd mitmete dirigentidega (Gennadi Roždestvenski, Carlo Felice Cillario, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Aleksejev, John Storgårds, Gintaras Rinkevičius, Arvo Volmer, Mihkel Kütson, Jüri Alperten, Olari Elts, Andres Mustonen, Lauri Sirp jt) ning tema hääl on jäädvustatud mitmetel CD-del – R. Tobias “Joonase lähetamine” (dir. N. Järvi 2009 DVD; Grammofon AB BIS 1995), M. Sink "Jõululaulud” (PLMF 2006), L. Sumera “To Reach Yesterday” (Megadisc 2005), “Oreli- ja kammermuusikat” (Eres 2000), J. Torrim “Orelimuusika/Orgelwerke” (Antes 1997).
vaimseid või füüsilisi võimeid. Minu arvates on enamus 15-aastased noored tujukad, kuid paljud on ka väga asjalikud. Tujukad selle poolest, et kõik peab neile meelejärgi olema ja neile meeldima. On ka selliseid, kes tegelevad väga tõsiselt oma huvialaga ja õppimisega. Minu seisukoht on see et 15-aastane on raske olla. Kaisa Vallas Olari Simson Rauno Odem Raido Vaan
2008), Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (20.01.2010) Huvitavaid fakte Tsitaat ,, Väliseestlased on need, kes on elus hoidnud tsensuuri-vaba, demokraatliku kirjanduse traditsiooni ning erapooletut eesti ajaloo käsitlust. Ilma meieta olnuks mõlemad kadunud. " T.H. Ilves Publikatsioonid Ilves on mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse. 2006. aastal ilmus Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumik "Eesti jõudmine", mille koostas Ilvese nõunik Olari Koppel. ISBN 9985-3-1275-9 Filmid Ilves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi. Kasutatud allikad: Tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves Pildid: http://google.com Tänan tähelepanu eest!
aastast on ta olnud vabakutseline laulja.Solistina on Turi esinenud mitmete tuntud ansamblite ja kollektiividega:Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri , Tallina Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri,Riia Kammerorkestri, Malmö Sümfooniaorkestri, Iisreali Kammerorkestri, Austraalia Kammerorkestri, Hollandi Kammerkoori ja paljude teistega.Ta on teinud koostööd ka mitmete tuntud dirigentitega, nende seas Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Arvo Volmer, Paavo Järvi, Eri Klas, Olari Elts.Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002) ning Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012). Martti Raide alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallina Muusikakeskkoolis,kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk.Tsehhi linnas Ustinad-Labem toimunud noorte pianistide konkursil pälvis Martti Raide esikoha (1980).Aastail 1983-1990 õppis ta Tallinna konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) prof Bruno Luki klaveriklassis.Martti Raide on
aastal Pärnus lavale G. Puccini ooper "Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast 1998), Kristjan Järvi, Olari Elts, Toomas Vavilov, Vello Pähn, Erki Pehk, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Lauri Sirp, Endel Nõgene, Roman Matsov, Eri Klas, Neeme Järvi... Lõpetuseks veel niipalju, et kontserdil esinenud solistid olid vägagi erinevad. Omaaegne täht Tõnis Mägi on rokilikult käriseva häälega jõuline esineja. Maarja-Liis Ilus aga väga romantilise ja õrnakõlalise häälega laulja, kellele sobivad hästi klassikalised Ameerika filmidest tuntud-kuuldud jõululaulud.
(A. Einstein) 9. Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad. (K. Kraus) 10. Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja. Francis Bacon 11. Maailmas on ainult kaks kohta, kus aeg omab suuremat kaalu kui töö- need on kool ja vangla. William Glasser 12. Pidevad kõikumised on andestatavad üksnes pendlile.Emil Krotki 13. Aeg on sinu kaaluja. Juhan Liiv 14. Armastust, vikerkaart ja aega osta ei saa. Olari Taal 15. Mul vedas koolis-õpetaja jäi viieks aastaks minu klassi. George Burns 16. Hariduse võti peitub õpilase austamises. Ralph Emerson 17. Kool on selleks, et meie pea ei oleks prügi täis, kuid meie haridus on kindlasti poolik, kui me koolis katsume prügist lahti saada, kooliteel aga teeme näo, et seesama prügi meile korda ei lähe. Lennart Meri 18. Haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud. Burhus Skinner 19
Muusikaretsensioon Reedel 30. märtsil kell 18.00 käisin ma Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kuulamas proffessor Jakko Ryhäneni lauluklassi kontsertit. Esinejateks olid: Aule Urb, Toomas Kolk, Sarah Nagel, Kadri Kipper, Olari Viikholm, Maria Kallaste, Simo Breede, Ott Indermitte ja neid saatis klaveril Piia Paemurru. Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest. Teo-Endel Maiste sündinud 29. veebruaril 1932 Võrus on eesti laulja (bass) ja näitleja. Lõpetas Tomski Muusikakooli A.Tihhomirova lauluklassi 1957
Kreekas ja USA-s. Ta on astunud üles koos ERSOga, Läti Rahvussümfoonikutega, Põhjamaade Sümfooniaorkestriga, Magdeburgi Philharmoonikutega, Norrbotteni Kammerorkstriga, Vanemuise Sümfooniaorkestriga, Sinfonia of Birminghamiga, Norwichi Phiharmooniaorkestriga, Lincolni Sümfooniaorkestriga, Pärnu Linnaorkestriga ja EMTA Sümfooniaorkestriga, dirigentideks Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Anu Tali, Olari Elts, Mikk Murdvee, Richard Laing, Matt Andrews, Jüri Alperten, Toomas Vavilov, Toomas Kapten, jt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Mihkel Polli repertuaar on zanriliselt ja ajastuliselt väga lai, hõlmates nii suurvorme kui miniatuure, ning meistriteoseid Bachist Ligetini. Ma . Ma arvan, ka, et nii andekas ja noor pianist jõuab elus väga kaugele ja aina rohkem inimesi soovib teda kuulata ning ta saab ülemaailma kuulsaks.
mõne muusikakollektiiviga. Näiteks Eino Tamberg oli aastatel 1997/98 ERSO ( Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) resideeriv helilooja. Aastatel 1998/99 oli seda Raimo Kangro ning 2003/2004 Tõnu Kõrvits. Sellel ajal loodi ka palju uusi kollektiive. 1993. aastal alustas uuekoosseisuga Tallinna Kammerorkester, mis tegi koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Samal aastal loodi ka NYYD Ensemble, mis on asutatud noore dirigendi Olari Eltsi poolt ning Weekend Guitar Trio. 1996. aastal loodi vanamuusikaansambel Vox Clamantis ning aasta hiljem pandi alus Eesti-Soome sümfooniaorkestrile, mida juhatab Anu Tali. Eesti heliloomingut on mõjutanud ka kaks festivali. Üks nendest on 1979. aastal alguse saanud Eesti muusika päevad, mida korraldav Eesti Heliloojate Liit ning teiseks on rahvusvaheline uue muusika festival NYYD. Tänase eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti
Sass Henno raamat räägib nimelt ühe 17-aastase poisi nimega Rass elukäigust ehk see on tema enda ülestunnistus kunagi juhtunud sündmustest. Teos räägib noorte elust ja nende probleemidest ning vaesusest ja vägivallast. Et eluga toime tulla, on vaja raha, aga selle saamiseks käis Rass vargil või siis vahetas oma esemeid raha vastu. Rassi elu muutus pärast vangist välja pääsenud Olariga kohtumist, kui ta nõustus Olari narkootikume müüma ning hakkas narkoäriga tegelema. Samas oli juttu ka Rassi armuelust ning suhetest tema sõpradega. Kahjuks ühendas Rassi sõpradega peamiselt ainult pidutsemine ning varastamine. Raamatu esimesi lauseid oli vägagi imelik lugeda arvestades seda, et ma pole kunagi varem ühestki kirjanduslikust teosest roppusi lugenud. Hetkelisest üllatusest üle saades tuli veel mõista algset olukorda ning tasapisi muutus ka ebasobiv sõnavara üpriski loomulikuks
Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. Tunnustused 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang 2003 - pressisõber Mati Alaver, pressivaenlane Peeter Tali 2002 - pressisõber Allar Jõksi, pressivaenlane Heiki Kranich 2001 - pressisõber Ingrid Rüütel, pressivaenlane Mart Laar 2000 - pressisõber Ivar Tallo, pressivaenlane Toivo Jürgenson 1999 - pressisõber Jüri Mõis, pressivaenlane Lennart Meri 1998 - pressisõber Lennart Meri, pressivaenlane Olari Taal 1997 - pressisõber Paul Varul, pressivaenlane Robert Lepikson 1996 - pressisõber Tunne Kelam, pressivaenlane Tiit Made 1995 - pressisõber Siim Kallas, pressivaenlane Edgar Savisaar 1994 - pressisõber Mart Laar, pressivaenlane Lennart Meri Kasutatud kirjandus http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/09/selgusid-pressisober-ja-- vaenlane http:// www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sven-mikser-raagib-peatoimetajatele-mida- ta-teeks-kui-oleks-peaminister
Kristjan Mäeots Terje Terasmaa Kontserdid sel hooajal: APRILL 2014 MAHLERI ÜHEKSAS 4. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaa Mahler. ERSO, dirigent ERI KLAS. LOE LÄHEMALTOSTA PILET HEA EESTI ASI 11. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Tüür, Tulve, Eller. Mihkel Poll (klaver), ERSO, dirigent OLARI ELTS. Tule kohale juba kell 18! LOE LÄHEMALTOSTA PILET TELEKONKURSI "KLASSIKATÄHED 2014" VÕITJATE GALAKONTSERT 16. aprill 2014 kell 18 -- Estonia kontserdisaal ERSO ees soleerivad konkursi "Klassikatähed 2014 finalistid. LOE LÄHEMALT SUVEÖÖD 25. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Berlioz, R. Strauss. Marianna Tarassova (metsosopran), ERSO, dirigent NIKOLAI ALEKSEJEV. LOE LÄHEMALTOSTA PILET MAI 2014 FOOKUSES OLLI MUSTONEN 2. mai 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal
sündinud siinsamas Paides, on rahvusvaheliselt tuntud helilooja. Ta on tuntud oma isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli-tehnika). Lõpetuseks C.Gounod'i ,,Ave Maria", mis põhines J.S.Bachi prelüüd nr.1 C-duur põhjal. Guonod oli prantsuse helilooja, kes oli tuntud just tänu Bachi töö põhjal kirjutatud ,,Ave Maria"'le. Kontratenor Ka Bo Chan on sündinud Hongkongis 1975. aastal. Ka Bo Chan on üles astunud selliste dirigentide taktikepi all nagu Olari Elts, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Arvo Volmer, Risto Joost, Lydia Rahula, Tomi Rahula, Hirvo Surva, Andres Heinapuu, Mikk Üleoja jt. Ta on teinud koostööd mitmete suurepäraste kollektiividega ja musitseerinud erinevates kammermuusika projektides mitmete andekate muusikutega. Ka Bo Chan on esinenud solistina nii Eestis, Leedus kui ka Prantsusmaal. Praegu töötab Ka Bo Chan Eesti Rahvusmeeskooris ning täiendab oma lauluoskusi Uku Jolleri juures. Ka Bo Chani repertuaar
Joost. Tallinna Kammerorkester on andnud kontserte kõikjal Euroopas, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Argentiinas, Ameerika Ühendriikides. Edukalt on osaletud mitmetel mainekatel muusikafestivalidel, samuti löödud kaasa kodumaistel festivalidel. Tallinna Kammerorkestriga on koostööd teinud sellised dirigendid nagu John Storgårds, Jaakko Kuusisto, Richard Tognetti, Daniel Raiskin, Valentin Zhuk, Terje Tønnesen, Olari Elts, Risto Joost, Paul Mägi, Arvo Volmer, Kristjan Järvi, Vello Pähn, Andres Mustonen, Jüri Alperten jpt. 2013. aastal pälvis Tallinna Kammerorkester Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. CD "Arvo Pärt. Adam's Lament" võitis samal aastal Tallinna Kammerorkestri osalusel Grammy parima koorimuusika esituse kategoorias. Orkester oli väga heal tasemel, kõik taktid läksid perfektselt täppi, mida oli raskemate loode puhul raske teha
arest", kuna loo lõpus Rass ja tema sõbrad võetakse kinni ning Rass saab oma elu kohta seletuskirja kirjutada. Selle kaudu loodab ta pääseda kõigest halvast ning aastate pärast välja tulles alustada uue eluga. Rassi kõrval tegutseb veel rida tegelasi esmalt saab ta tuttavaks Olariga. Olar on äsja vanglast vabanenud narkoärimees, kellel oleks vaja jooksupoissi. Rassil on raha vaja, nad sobivad üksteise jaoks täpselt. Olaril on noorem poolõde Hanna, kes elab Olari terrori all ning keda Rass lubab enda kaitse alla võtta. Üldjoontes on Hanna ja Rass sarnased. Kogu tema ärides aitab Rassi tema poolvend Mõssa. Loo alguses on Rassi tüdrukuks Säde üsnagi mõistev tüdruk, kes elab üksinda korteris. Rass elab enamasti tema juures. Säde petab Rassi ning Rass jätab ta maha. Peol kohtub Rass Renitaga. Renita on kvartali ilusaim tüdruk, olgugi, et Rassist 5 aastat vanem.
annaabi.ee 
