Eesti kaubamärgid (2)

SISUKORD

sissejuhatus 2
1. Liviko 3
2. Farmi 3
3. Wõro 4
4. Leibur 5
5. Kalev 6
6. Premia 8
7. Felix 9
8. Eesti Pagar 10
9. Tere 11
9.1 Tere missioon 12
9.2 Tooted 12
9.3 Tere kaubamärk 12
10. Balbiino 12
KOKKUVÕTE 14
kasutatud kirjandus 15

sissejuhatus

Referaadi teemaks on Eesti kaubamärgid. Siin räägime me erinevatest kaubamärkidest ja nende ajaloost.

1. Liviko

19. sajandi lõpul kuulutati Venemaal, mille koosseisu Eesti siis kuulus, välja riigi viinamonopoli seadus. Seoses sellega pandi 25. septembrit 1898 Vene tsaari käsul pidulikult nurgakivi Kroonu Viinalaole Tallinnas. Et just selles hoones asub tänini AS Liviko tootmiskorpus, loetakse seda kuupäeva AS Liviko sünnipäevaks.
Pärast Esimest maailmasõda asutati iseseisva tootmisüksusena Likööri-ja Napsivabrik. Rikkalik sortiment ja suurepärane kvaliteet tagas püsiva klientuuri Eestist kaugemalgi. 1937. aastal. Pärast Teist maailmasõda mõlemad tehased ühendati, omanikuks sai riik ja nimeks Tallinna Likööri- ja Viinatehas . Kogu järgneva nõukogude aja täitis ettevõte riiklikku tellimust, hoolitsedes inimeste janu kustutamise eest üle piiritu kodumaa. Ja see janu oli teadupoolest vägagi suur. Sellele vastavalt oli aasta-aastalt üha suurem ka toodetud tulivee hulk. Võiks arvata, et seoses lugematute võimuvahetustega väikeses Eestis viimase sajandi jooksul on ka Liviko käekäik olnud tulvil dramatismi ja värvikaid üksikasju. Tegelikkuses on aga kõik üleminekud viinavabrikus toimunud kriitiliste vahejuhtumiteta.
1. jaanuar 1971 on üks oluline verstapost Eesti alkoholitootmise ajaloos. Sel päeval moodustati Tallinna Likööri- ja Viinatehasest ning reast väiksemast piiritusevabrikust tootmiskoondis Liviko. Legend, mida tänapäeval jätkab vähemasti sama tõhusalt AS Liviko, oli sündinud. Liviko on vanim alkohoolsete jookide tootja Eestis ja säilitanud ka tänapäeval turuliidri koha. (Liviko koduleht : http://www.liviko.ee/?id=1890 )

2. Farmi

Rakvere tootmistsehh. Rakveres asuv Maag Piimatööstuse tootmistsehh on Eesti vanim piimatööstus, millel ajalugu ulatub pooleteise sajandi taha aastasse 1850, kui hakkas tööle Kunda Virumaal tekkis arvukalt meiereisid ( Ubja , Selja, Karitsa jt.) Kohupiima, hapukoore ja
võiga varustati põhiliselt Virumaad ja Peterburgi, kuid kaup jõudis ka Inglismaale ja Taani. Rakvere linna jõudis piimatööstus aastal 1893. Eestlaste ühispiimatalituste loomise aegu asutati 1921. aastal ka Rakvere Piimaühing.  Viisteist aastat hiljem ehitasid nad endale uue ja moodsa meierei, mis on nüüd praeguse piimatööstuse osa.
Nõukogude ajal toodeti meiereis kohupiima, hapukoort ning võid, mida turustati Põhja-Eestis ning Peterburis. 1950.a sügiseni eksisteerisid põllumajanduslikud ühistud, seejärel ühistud likvideeriti ja moodustati riiklikud võitööstused, mis allusid võitööstuste keskustele. 1954 - 1958 loodi keskuste asemele trustid. Kunda, hilisem Linnuse tsehh , allus Tallinna Trustile. 1959 . aastal alustati kombinaatide moodustamist. Rakvere Võitööstus kuulus Kiviõli Piimatoodete Kombinaadi koosseisu. 1991.a oktoobrist sai ettevõttest RAS Rakvere Piimatööstus, 1995.a jaanuarist AS Rakvere Piimatööstus. 1995. aasta mais erastati AS Rakvere Piim Rakvere Piimaühistule. 1996. aastal emiteeris Rakvere Piim aktsiaid AS-le Põlva Piim, et saada vahendeid investeeringuteks. Tulemuseks oli Rakvere Piimaühistu osaluse vähenemine Rakvere Piimas 51 %-ni, Põlva Piima osalus 46 % ja väikeaktsionäridel 3 %. 1998. aastal ehitas Rakvere Piim uue külmhoone. 1999. aastal tõi Rakvere Piim turule kaubamärgi "Farmi" ja alustas jogurti tootmist. 2000. aastal sai Rakvere Piima Annikvere juustutsehh tunnustuse Euroopa Liidu standarditele vastavuse kohta. (Farmi koduleht: http://www.farmi.ee/aboutcompany/ajalugu )

3. Wõro

1993. aastal alustanud AS Wõro Kommerts annab tööd ligi 200 inimesele, olles Lõuna-Eesti üks suuremaid tööandjaid.
Ettevõtte areng ja tulemused leidnud äramärkimist erinevates edetabelites. Wõro on esimene ettevõte Eestis, kes omab ISO 22000 sertifikaati. Wõro toodab keedu- ja suitsuvorste, viinereid, sardelle-grillvorste ning veretooteid ja valmistab allhankena suitsutussaadusi ja marineeritud liha kokku ligi 100 nimetust . Suitsu- ja grillvorstides on Wõro turuliider. Eesti suurtest lihatoodete valmistajatest ainsana kasutab Wõro tootmisprotsessis traditsioonilist ja naturaalset lepapuusuitsu. Wõro toodete tarbija on keskmine Eesti inimene, kes eelistab kodumaist ja usaldusväärset kaupa. Wõro tooted on keskmises hinnaklassis ja esindatud kõigis suuremates jaekettides. Wõro sloganiks on “Oma ja Hää”, mis rõhutab Wõro toodete naturaalsust, maalähedust ning traditsioonilist tootmist lepapuusuitsu baasil.
(Wõro koduleht: http://woro.atria.ee/index.php?page=99 & )

4. Leibur

Juba 247 aastat on Leibur teinud leiba kohalike traditsioonide ja retseptide järgi eesti tarbija toidulauale.
Esimest korda mainitakse Tallinna pagarmeistreid juba 1312. aastal seoses tsunftide tekkimisega. Samal ajal viitavad erinevad ajalooallikad, et pagarid tegutsesid vanas Tallinnas juba paarkümmend aastat varemgi. Teada on, et 1660. aastal küpsetasid linnas leiba ja saia 14 pagarit , kel oli oma majas nii töökoda kui ka pood .
Tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis loetakse 2. novembrit 1762. aastal. See kuupäev on ka Leiburi sünnipäev.
1957. aastal anti Tallinna leivakombinaadi koosseisu kuulunud makaronitootmine üle Viktor Kingissepa nimelisele teraviljakombinaadile. 1960. aastal liideti Suur- Patarei tänaval asuv leivatehas Tallinna leivakombinaadiga, mis oli seni töötanud Viktor Kingissepa nimelise teraviljakombinaadi alluvuses. 1976. aastal võeti kasutusele Leiburi nimi
1976. aasta 1. jaanuaril liideti neli tehast ja viis tootmisüksust ning nimetati uus ettevõte tootmiskoondis Leiburiks. Tootmiskoondisega liideti ka Salutaguse pärmitehas ja Haapsalu leivatehas. Ettevõte läks üle valmistoodangu konteinervedudele, mis oli oluline samm tootmisprotsesside ajakohastamisel.
80. aastate lõpus oli Leiburi koosseisus neli tehast Tallinnas ja üks Haapsalus ning neli tootmisüksust.
Mustamäe tehases valmistati kuuel tootmisliinil leiba ning kahel saia. Pagaritöökojas valmistati vigursaiu. Lasnamäe tehases oli neli saia- ja kaks väikesaia tootmisliini . Samuti oli tehasel maisikepi- ja kondiitritsehh, kus valmistati torte, keekse ja kooke. Suur-Patarei tänaval asuvas tehases valmistati vormileiba ja -saia. Hobujaama tänava tehases valmistati makaronitooteid.
Tootmisüksused asusid üle kogu Tallinna. Laia tänava tootmisüksuses valmistati väikesaiu, Mulla tänaval maguskuivikuid ja keekse ning Graniidi tänaval küpsiseid. Lomonossovi (praegusel Gonsiori) tänaval asus pikki saiu valmistav tootmisüksus.
Alates 90. aastate algusest keskendus Leibur peamiselt  pagaritoodete valmistamisele.
1991. aastal loodi riigi aktsiaselts Leibur. Ettevõte erastati 1993. aastal, mil Leiburi omanikeks said toiduainetööstuskontsern Cultor ja kontsern Cerealia. Cultori leivaosakonnast kujunes tänane Vaasan Grupi leivatehaste kett.
1997. aastast on Leiburi tootmine koondatud Kadaka tehasesse Mustamäel.
Pidevalt on Leibur ajakohastanud tootmisprotsesse, soetades nii leiva- kui ka saiapakkimis- ja -viilutusmasinaid, samuti uuendanud leivaahjusid.
Lähtudes tarbijate soovidest ja nõudmistest, on Leibur uuendanud oma pagaritoodete valikut. Nii näiteks tulid 1990. aastate keskpaigast müügile röstsaiad. Viimastel aastatel on lisandunud traditsioonilistele pagaritoodetele täisteraleivad ja -saiad ning koorikleivad.(Leiburi koduleht: http://www.leibur.ee/?op=body&id=30 )

5. Kalev

1806 - Eesti kondiitritööstuse sünd, suhkrupagar Lorenz Caviezel hakkas pidama kondiitriäri Tallinnas Pikal tänaval kohviku Maiasmokk asukohas .
1864 - Georg Stude ostab kondiitriäri ja laiendab seda. Stude äri toodangust olid eriti nõutud martsipanist figuurid ja käsitsi valmistatud šokolaadikompvekid. Muuhulgas tellis Stude ärist regulaarselt maiustusi ka Vene keisri õukond. AS Kalev valmistab vanu retsepte ja töövõtteid kasutades tänaseni martsipanifiguure ning valikkäsitöö kompvekke.
1921 - asutatakse ASi Kalev tuntuim eelkäija šokolaadi- ja kompvekivabrik Kawe .  Tolleaegse Eesti suurima kondiitrivabriku Kawe toodang oli hästi tuntud kodumaal ja mitmel pool mujalgi. Ettevõtte eksportis tähelepanuväärse osa oma toodetest erinevatesse sihtriikidesse: Ameerikasse, Inglismaale, Tuneesiasse, Marokosse, Prantsusmaale, Indiasse , Hiinasse ja mujale. Teistest suurtest tolleaegsetest magusatootjatest tasub nimetada Ginovkeri (asutatud 1906), Brandmanni (1901) ja Klaussoni (1920) vabrikuid. Neis ettevõtetes koos Kawega töötas 1930.-ndate aastate lõpus üle 75% kogu Eesti kondiitritööstuse töötajatest.
1940 - algab kondiitritööstusettevõtete natsionaliseerimine ja liitmine .  Brandmanni äri ühendati vabrikuga Riola, ettevõte sai uueks nimeks kompvekitehas Karamell . Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja šokolaadikompvekkide osakond . Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos . Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all.
1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev.  Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, et Kawe nimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud sobiv nõukogude ettevõttele. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut “Punane Kompu" ja “Kalev" – vaid ühe häälega jäi peale nimi “Kalev".
1957 - aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev, millega aasta hiljem liidetakse vabrik Karamell.
1962 - kondiitritööstusettevõtete liitmine jõuab lõpule: Uus Kalev ja Kalev ühendatakse, ettevõtte nimeks saab kondiitritoodete vabrik Kalev.  Eestisse jääb üks maiustustetootja asukohaga Pärnu mnt. 139.
Kogu nõukogude perioodi tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka pea terve ülejäänud endise N. Liidu tarvis, varustades muuhulgas ka Kremli “kroonimata valitsejaid? Kalevi maiustused võitsid tunnustust ka väljaspool N. Liidu piire , tuues mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt koju auhinnalisi kohti.
1991 - kondiitritoodetevabriku Kalev baasil moodustatakse RAS Kalev.
1995 - RAS Kalev erastatakse ning moodustatakse aktsiaselts.
1996 - ASi Kalev aktsiad noteeritakse Tallinna Väärtpaberibörsil.
2003 - AS Kalev lahkub Tallinnast Harjumaale Rae valda Põrguväljale uude kaasaegsesse tootmiskompleksi. (Kalevi koduleht: http://www.kalev.eu/ajalugu )

6. Premia

1951. aasta augustis avati Tallinnas, tollasel Leningradi maanteel , Tallinna Külmhoone. Ettevõtte põhitegevusalaks oli algusaastatel piimatoodete hoiustamine . Külmhoone ladudes hoiti nendel aastatel tuhandeid tonne piimatooteid - võid, koort, piima, juustu, margariini jm.
1956. aastal otsustati ehitada seniste väikeste jäätisevabrikute asemele Tallinnasse üks suur ja tsentraalne jäätisevabrik. Tallinna Külmhoone kasuks osutus ettevõtte soodne asukoht suure maantee ääres, sadama lähedus ning oma raudteeharu olemasolu. Kõige tähtsamaks aastaks Tallinna Külmhoone ajaloos võibki lugeda aastat 1956, sest siis pandi vabriku avamisega alus pikaaegsele jäätisetootmise traditsioonile, mis on kestnud nüüdseks pea pool sajandit.
Tallinna Külmhoone oli nõukogude-aegsel perioodil suurim jäätisevabrik Baltikumis, varustades väärt toodanguga eelkõige põhjatut Nõukogude Liidu turgu. Jäätise nõudlus oli nii suur, et rekordaastatel toodeti 6000 t jäätist aastas. Nõukogude-aegset perioodi meenutavad mitmed tellimusel valmistatud jäätisesordid, näiteks ENSV 25. aastapäevaks toodetud plombiir või 1980. aasta Olümpiamängude jäätis " Regatt ".
Jäätise kõrval tegeles Tallinna Külmhoone ka jahutatud ja külmutatud toodete kaubandusega. Iga päev võeti vastu ja hoiustati Külmhoone territooriumil 100-120 t liha, millest lõviosa eksporditi Nõukogude Liidu riikidesse, samuti ka Prantsusmaale ja Inglismaale. Uus ajastu algas Tallinna Külmhoone jaoks 1995. aasta kevadel, mil loodi RAS Tallinna Külmhoone. Järgmisel, 1996. aastal asutati Tallinna Külmhoone AS, ning juba 1997. aastal noteeriti Külmhoone aktsiad vabaturul. Algas sortimendi ümbervahetamine ja kohandamine muutunud turuolukorrale. Esimene tunnustus saabus juba järgmisel, 1996. aastal, kui Jäälille vahvlituutu sari võitis Eesti parima toiduaine tiitli .
17. juunil 1999. a. avati Tallinna Külmhoones pidulikult uus ja euronõuetele vastav jäätisetehas, mille avamisel viibis ka endine Eesti Vabariigi president hr. Lennart Meri. Tegemist on Baltimaade suurima ja modernseima tehasega, mis on kohati täisautomaatne. Taasiseseisvunud Eestis on see siiani võimsaim vundamendist ehitatud tootmisüksus; tehasesse investeeriti 90 miljonit krooni ja selle pindala on 2500 m². Uus tehas võimaldas arendada sortimendi kvaliteedi mõistes täiesti uuele tasemele .Suursündmuseks 1999. aasta kuumal suvel oli uues tehases valmistatud uus pulgajäätiste sari Premia, mis saavutas enneolematu müügiedu ja pälvis ka samal aastal Eesti parima ekspordipotentsiaaliga toiduaine tiitli.
Uuel aastatuhandel jätkab Eesti suurim ja vanim jäätisetehas, Tallinna Külmhoone AS, oma tegevust, toetudes ligi poole sajandi pikkustele traditsioonidele ja kogemustele. Täna on Tallinna Külmhoone Eesti sortimendis ligikaudu 100 erinevat nimetust jäätist. (Premia koduleht: http://premia.ee/?id=10472 )

7. Felix

• 1920
  

AS Põltsamaa Felix eelkäija, ETK, alustas tootmistegevust Põltsamaal
1920. aasta detsembri lõpul sõlmiti tolleaegse Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse ja põllutööministeeriumi vahel leping, mille kohaselt esimene ostis Vana-Põltsamaa mõisast grupi hooneid , nagu viinavabrik ja selle korsten , katlakamber, õlleköök, härjatall jt.

• 1923Alustati veinide tootmist (esimesed katsetused olid tehtud juba 1921. aastal). Veinitehase ruumid saadi vana õllevabriku ümberehitamise teel ja sisseseade maksis 200 000 marka ning sellega töötas 7 inimest.
  
• 1930
  

28. mail süttis peahoone sigurite põletamisest kohvitehases, mille tagajärjel hävis kogu teine korrus ja tootmiseseadmed. Loobuti kohvi, kama ja piirituse tootmisest ning jätkus ainult veini ja mahla tootmine.

• 1941
  

Sõja oludes soikus tööstuslik tegevus peaaegu täielikult. Veinivarud hävitati ja suur osa sellest valgus Põltsamaa jõkke.

• 1961
  

Esimese ettevõttena meie vabariigis hakati toiduaineid tuubidesse pakkima. Tuubide valmistamiseks  rajati Valgas uus tsehh. Moodne tuubiagregaat valmistas aastas 20 miljonit tuubi . Tuubitooted sobivad tarvitada kosmoses ja aastail 1967-1970 valmistati neid selleks suures koguses. Erakordne tunnustus oli tootjaile see, kui kombinaati külastanud NSV Liidu kosmoselendur Vitali Sevastjanov neid maitsvate tuubitoodete eest südamlikult tänas.
Samal aastal alustati ka sinepi tootmist. Esialgu valmistati lauasinepit, hiljem lisandusid Vene ja Põltsamaa sinep, mida on nüüdseks kokku müüdud ligi 50 miljonit tuubi.

• 1993
  

Loodi ühisettevõttena AS Põltsamaa Felix (ETK ja AB Felix).

• 1996
  

ETK vähendas oma osaluse 9%-ni kuna soovis enam keskenduda jaekaubanduse arendamisele. Algas valmistoidu tootmine ja võileivakurgi tootmine Rootsi ja Soome turule.

• 2000
  

Osteti Formeer majoneesitootmine Tallinnas ja rajati tootmine Põltsamaale.
Sellest ajast valmistatakse suurim osa eesti majoneesist Põltsamaal.
(Feliksi koduleht: http://www.felix.ee/?op=body&id=64 )

8. Eesti Pagar

Eesti Pagari missiooniks on küpsetada tradistioonilist eestimaist leiba ja saia austuse ning armastusega.
Eesti Pagar peab oma kohuseks säilitada Eesti pagaritööstuse head kvaliteeti, väärtustades kodumaist toorainet ja hinnates teraviljatoodete tervislikkust. Eesti Pagari tooted on valmistatud Eesti inimestele, arvestades nende klassikalisi maitse-eelistusi. Eesti Pagari kaubamärk on turul alates 2004. aastast, kuid tema eelkäija ajalugu ulatub eelmise sajandi algusesse . Juba1914. aastal alustas Antslas väike pagaritöökoda leiva- ja saiatoodete küpsetamist. Tänu pagaritoodete suurepärastele maitseomadustele
võideti kiiresti oma klientide poolehoid. Ajapikku pagariäride arv kasvas ning väiksemad ärid pidid koondama oma jõud, et täita tarbijate suurenenud vajadusi.
60-ndatel koondati leivatehased ETK kaubamärgi alla, mis varustas erinevaid ETK (Eesti Tarbijate Kooperatiiv) süsteemi kuuluvaid kauplusi. Et tulla oma tarbijale lähemale ning keskenduda oma põhitegevusele – pagaritoodete küpsetamisele, otsustati tooted koondada Eesti Pagari kaubamärgi alla. Nii on traditsioone edasi kantud juba 90 aastat . Eesti Pagari kondiitrid on hinnatud üle Eesti. Nende osavate käte all valmib sadakond erinevat kondiitritoodet, mis köidavat pilku ning maitsevad imehästi. Tänaseks annab Eesti Pagar tööd üle 300 inimesele. Pagaritooteid küpsetatakse Paide ja Võru tehastes .
(Eesti Pagari koduleht: http://www.eestipagar.ee/ettevote/eesti-pagar )

9. Tere

Tere AS on kaasaegne ning laia, ent samas efektiivse tooteportfelliga müügi- ja tootmisettevõte, mis on tõusnud piimatöötlejast hästi organiseeritud innovaatiliseks ettevõtteks.
Tere AS peamisteks tegevusaladeks on toorpiima kokkuost , piimatoodete tootmine ja müük. Tooteportfelli täiendamiseks turustame ka mujal valmistatud kastmeid , sojajooke ning ka teisi mittepiimapõhiseid tooteid.
Tere tootmisüksused asuvad Tallinnas, Kosel, Viljandis ,  Paides ja Põlvas. Tere tütarettevõtteks on Meieri Transport.
Väärtustab kõrgelt kodumaist toorpiima ja traditsioone, olles samas innovatiivsed ja uutele suundadele avatud. Tundes tarbija ootusi kasutab uusi tehnoloogiaid ja arendab tervislikke tooteid, pakkudes nendega elujõudu ja rahulolu igas eas inimestele.

9.1 Tere missioon

Tere AS missiooniks on uuenduslike ja tervislike toodete kaudu pakkuda tarbija vajadustele vastavaid tooteid ja teenuseid ning arendada tarbija teadlikkust.

9.2 Tooted

Tere tootenimekirjas on kokku üle 250 kõrge kvaliteediga toote. Tuntumad kaubamärgid, mille all tooteid müüme on Tere, Dr. Hellus , Haps, Merevaik, Emma, Kohuke , Black Mama ja Mumuu.
Lisaks oma toodetele turustab Tere Eestis ka Joya sojajooke.
Kõigi meie toodete valmistamine on kooskõlas riiklike õigusaktidega, ISO 9001 :2000 standardiga ning hea tootmistava nõuetega.

9.3 Tere kaubamärk

Tere kaubamärk loodi enam kui kümme aastat tagasi - aastal 1996. Tere oli uue aja kõige esimene piima kaubamärk. Täna on see tuntuim ja eelistatuim piima kaubamärk Eestis. 19. juunil 2006 muudeti ka ettevõtte juriidiline nimi selle tuntuima kaubamärgi järgi Tallinna Piimatööstusest Tere AS-iks.
(Tere koduleht: http://www.tere.eu/ettevottest/yldinfo )

10. Balbiino

Täielikult Eesti kapitalil põhinev AS Balbiino asutati 1995. aastal ning tänaseks on ta hõivanud enam kui 40% kodumaisest jäätiseturust. 2005. aastal oli Balbiino konsolideeritud käive 320 miljonit krooni. Aktiivselt ja edukalt käib ka uute turgude otsimine. Balbiinole kuulub juba 10% Läti turust ning ka Leedus, Soomes ja Saksamaal ollakse tarbija tähelepanu võitmas.
Hetkel annab Balbiino tööd enam kui 200 inimesele. Balbiino tuli turule kümne aasta eest liitristes pakendis perejäätistega ning sealtpeale on nii firma tootmismahud kui tuntus kiiresti kasvanud. 1997. aastal nimetati just Balbiino loodud Eesti esimene jäätisetort parimaks kodumaiseks piimatooteks. Tänaseks on Balbiino jäätisevalikus enam kui 95 erinevat nimetust.
Toodete kvaliteet ning tarbija rahulolu on Balbiino tegevuses kesksed märksõnad. Firma jätkuvat populaarsust kinnitavad iga-aastane käibekasv, sortimendi pidev uuenemine ning positiivne tagasiside turult . Et leida üles tarbijale kõige meelepärasemad maitsed , jätkab Balbiino loovalt tootearendust. Selle tulemusena on ostjateni jõudnud näiteks firma enda toodetud jogurtist valmistatud jogurtijäätis Dixi , küpsisejäätis Raks ja uudse vahvliga Roxy. Lisaks jäätistele alustas Balbiino 2004. aasta oktoobris kohukeste tootmist ja saavutas siin märgatava turuosa. Samuti sündis just Balbiinos Eesti esimene ja siiani tuntuim külmutatud juurviljade bränd Härmavili. Siingi on sortiment aastate jooksul oluliselt laienenud. Balbiino omab ka eksklusiivõigust esindada Eestis selliseid külmutatud toodete brände nagu Dujardin, Uvic, FarmFrites, Hortex, Marine jt.
Tuleb rõhutada, et kogu Balbiino tootmistegevus baseerub enamjaolt kodumaisel toorainel.
Lisaks igapäevatööle on Balbiino jaoks juba aastaid tähtsalt kohal olnud heategevus. Prioriteediks on muidugi lapsed ja noored – lisaks SOS Lastekülale ning Tallinna Lastehaiglale toetatakse ka noorte spordi- ja kultuuriüritusi.
(Balbiino koduleht: http://www.balbiino.ee/?Menu=43 )

KOKKUVÕTE

Kaubamärk on tähis, mis eristab ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise ettevõtja samaliigilistest kaupadest või teenustest.
Kaubamärgiks võib olla tähis, mis koosneb ühest või mitmest erinevast sõnast, tähtedest, numbritest, joonistustest või piltidest, embleemidest, monogrammidest või allkirjadest, värvidest või värvikombinatsioonidest.

kasutatud kirjandus

Premia ajalugu – [WWW] URL http://premia.ee/?id=10472 (10.10.2009)

Kalevi ajalugu – [WWW] URL http://www.kalev.eu/ajalugu (10.10.2009)

Tere ettevõttest - [WWW] URL http://www.tere.eu/ettevottest/yldinfo (10.10.2009)

Balbiino ajalugu – [WWW] URL http://www.balbiino.ee/?Menu=43 (10.10.2009)

Eesti Pagar ettevõttest – [WWW] URL http://www.eestipagar.ee/ettevote/eesti-pagar (10.10.2009)

Leiburi ajalugu – [WWW] URL http://www.leibur.ee/?op=body&id=30 (10.10.2009)

Felixi ajalugu - [WWW] URL http://www.felix.ee/?op=body&id=64 (10.10.2009)

Liviko ajalugu – [WWW] URL http://www.liviko.ee/?id=1890 (10.10.2009)

Farmi ajalugu – [WWW] URL http://www.farmi.ee/aboutcompany/ajalugu (10.10.2009)

Wõro ajalugu – [WWW] URL http://woro.atria.ee/index.php?page=99 & (10.10.2009)