Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infoteadus, infoteaduse protsessid, teadusliku informatsioonikäsitlus, infokriis al 19 sajandil. (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis eristab 20sajandi II poole ja kaasaja teadust varasema perioodi teadustegevusest?
  • Mis on infoteadused?
  • Mis on signaalinformatsiooni väljaanded?
  • Miks ja millal see väljaannete liik tekkis?
  • Milles seisneb VBushi artikli As We May Think" olulisus infoteaduse seisukohalt?
  • Millised infotöötluse talletamise ja otsingu tehnoloogiad olid kasutusel 20sajandi I poolel?
  • Mille poolest erinesid silmikkaartotsisüsteem ja sälkkaartotsisüsteem?
  • Kuidas võis toimuda infootsing mikrofilmile talletatud allikatest?
  • Mida väidab Bradfordi informatsiooni hajumise seadus?
  • Mille kohta pakuvad informatsiooni Citation Index tüüpi andmebaasid?
  • Kuidas toimub KWIC indeksi koostamine?
  • Kuidas on küberneetika ja matemaatiline infoteooria mõjutanud teaduse arengut?
  • Kellele omistatakse terminite information retrieval ja descriptor kasutusele võtmine?
  • Milles seisneb valikteadistus SDI selected dissemination of information?
  • Milliseid teemasid käsitles Derek de Solla Price oma raamatus Little Science Big Science?
  • Mis on infokriis?
  • Millised on infokriisi põhjused?
  • Millised üldised maailmapoliitilised sündmused mõjutasid infokorralduse arengut 1950ndatel?
  • Mille poolest erinesid MEDLARS ja MEDLINE?
  • Esimese teema kokkuvõte - küsimused


    Töö tulemus (küsimused koos vastustega) „Esimese teema kokkuvõte – küsimused“ all.
  • Mis eristab 20.sajandi II poole ja kaasaja teadust varasema perioodi teadustegevusest? Milliseid probleeme see võib tekitada konkreetsetest teadusaladest rääkimisel?
    Informatsiooni mõiste sisu hakkas 20.sajandi keskpaigast alates avarduma. Tõuke selleks andis teaduse ja tehnika areng. Varasema perioodil olid esikohal üksikuurijad ning kogu teadustöö problemaatika oli seotud tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 1946-1948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist.
  • Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust avav
    definitsioon?
    INFOTEADUS - Infoteadus on noor teadus, mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust.; infoteadus tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega.
  • Mis on infoteadused? Too näiteid.
    Infoteadus on organismide infotöötlusprotsesse uuriv teadus. Infoteadusel on ühisosad: bioloogia, füüsika, arvutiteadus, sotsioloogia, psühholoogia. Infoteadusel on seosed: raamatukoguteadus, lingvistika, arvutiteadus, psühholoogia. (N:otsingu effektiivsus jne.) e siis informatsiooni uuringud erinevatest aspektidest
  • Millise teadusperioodika väljaannete traditsiooni algatas Lääne-Euroopas 1830.a ilmuma hakanud Pharmaceutische Centralblatt ( Farmaatsia Keskajaleht)? Miks seda tüüpi väljaandeid koostama hakati?
    1830.a hakkas Saksamaal ilmuma Pharmaceutisches Centralblatt - “Farmaatsia Keskajaleht” – esimene klassikaline referaatajakiri Lääne-Euroopas (vahendas keemia ja farmaatsia alaste ajakirjade sisu). Kuna teadusajakirjade arvu suure kasvuga muutus raskemaks nende jälgimine, hakati välja andma referaatajakirju. 19.saj lõpul aktiviseerus referaatajakirjade ilmumine . Teaduslik ajakiri oli seni veel peamiseks teadustöö esmapublikatsiooni kohaks, nii oli ka referaat(ajakiri) andmebaas mingil määral säilitanud tähtsuse teisese väljaandena, kust saab ülevaate teatud perioodi vältel mingil alal ilmunust.
  • Mille poolest on olulised 19.sajandi keskpaigast alates ilmuma hakanud väljaanded International Catalogue of Scientific Paper (1865, USA) ja Catalogue of Scientific Paper (1867, UK Royal Society).
    1865 hakkas Smithsonian Institution kataloogima uusi teadustöid. Sellest kasvas välja the International Catalogue of Scientific Papers. 1867 hakkas The Royal Society Londonis välja andma trükist Catalogue of Scientific Papers. Eesmärk oli koostada kõikide riikide peamistes teadusajakirjades avaldatud teadustööde trükikataloog. Lõpuks kujunes väljaanne 19-köiteliseks.
    1896 korraldtud rahvusvahelisel konverentsi teadusinformatsiooni teemadel . Jõuti järeldusele, et on vaja hakata koostama rahvusvahelist teadusliku kirjanduse kataloogi
  • Mis on signaalinformatsiooni väljaanded? Miks ja millal see väljaannete liik tekkis? Too näiteid.
    Selleks, et anda teadlastele ja spetsialistidele operatiivselt teada, mis üldse on ilmunud, hakatakse välja andma bibliograafilisi nimestikke signaalinformatsiooni bülletäänidena võimalikult lühikese ajavahemiku (kuni 2 nädalat) järel.
    Eugene Garfield (s.1925) avaldas oma esimese signaalinformatsiooni või ka sisulehekülgede - väljaande Contents in Advance I numbri 1952.a. Väljaanne sisaldas raamatukogunduse ja dokumentatsiooni ajakirjade sisukordi.
    1955.a avaldas E.Garfield esimese numbri väljaandest Management ’s Documentation Preview - sotsiaalteadused ja juhtimine. Esimene äriklient oli Bell Laboratories, kelle tellimus oli 500 eks. Väljaanne muutis nimetust 1956.a – Current Contents of Management and Social Sciences.
    1957.a hakkas Garfield koostama sarnast väljaannet, mis sisaldaks farmaatsiafirmade huvivaldkonda kuuluvat kirjandust. Uue väljaande avastasid peagi füüsikud ja biomeditsiini uurijad.
  • Millise ka kaasajal olulise teooria esitas George Boole oma uurimuses An Investigation into Law of Thought?
    George Boole (1815 – 1864) oli inglise matemaatik ja loogik . Ta oli matemaatilise loogika rajajaid . 1854. aastal avaldas George Boole oma raamatu, „An Investigation into Laws of Thought “ mis pani aluse nn Boole'i algebrale väites , et see on lihtne algebra. Boole´i algebra põhimõtet kasutatakse praegu laialdaselt infootsingus.
  • He pointed out the analogy between algebraic symbols and those that represent logical forms.1920-1930ndatel hakkasid infoprotsesse uurima erinevate erialadega seotud isikud, nende hulgas H.Nyquist, R.V.L. Hartley , J. Bernal , S.C. Bradford , A.J. Lotka , H.Bliss, G.Zipf. Milliste uurimisteemadega nimetatud isikud tegelesid?
    Harry Nyquist'i (1889 - 1976) 1924.a ilmunud artiklis Certain factors affecting telegraph speed antud teoreetiline käsitlus informatsiooni edastamisest
    Ralph Vinton Lyon Hartley (1888 - 1970) panustas samuti infoteooria alustesse.
    1928.a formuleeris ta seaduse: "the total amount of information that can be transmitted is proportional to frequency range transmitted and the time of the transmission." (informatsiooni kogusumma , mis võib edasi kanduda on proportsionaalne selle aja edastamise sagedus vahemikuga) Mõlemad teadlased üritasid uurida sellist valdkonda nagu informatsiooni mõõtmine. Hatrley võttis esimesena kasutusele mõiste- teave(bit) s. o. energia mis kannab informatsiooni.
    1930ndatel hakkas füüsik John Bernal tegelema teadusinformatsiooni küsimustega – uuris teaduse arengu ja informatsooni seoseid.
    Samuel Clement Bradford (matemaatik ja raamatukogutöötaja) avaldas 1934.a oma käsitluse informatsiooni hajumisest (Bradford, S.C. Sources of information on specific subjects. Engineering , 137 (1934), 85-86) ning sõnastas informatsiooni hajumise seaduse (Law of Scattering, Law of Scatter, Bradford's Distribution), Bradfordi seadus.
    Alfred James Lotka (1880–1949) rakendas statistilisi meetodeid , et mõõta teadlaste produktiivsust (Lotka, A.J. 1926. The frequency distribution of scientific productivity. Journal of Washington Academy of Science 16, 317-323 ). Ta analüüsis bibliograafiaid ja leidis seaduspärasuse, et keskmiselt 61% kõigist autoritest on andnud bibliograafiasse ühe artikli. Statistilisi meetodeid rakendati ka selleks, et mõõta sõnade sagedust tekstides.
    Harvard lingvistikaprofessori George Kingsley Zipf (1902-1950) nime on saanud nn Zipf'i seadus. Tegemist on esinemissageduse analüüsiga. George K. Zipf'i seadus ütleb, et sõna esinemissagedus mingis tekstis on seoses selle sõna esinemiste arvuga (Zipf, G.K. Selected Studies of the Principle of Relative Frequencies of Language. Cambridge , 1932).
    1929.a.avaldas Henry E.Bliss oma töö teadmiste organiseerimisest - The Organization of
    Knowledge and the System of Science -, mis oli ettevalmistus tema liigitussüsteemi
    (fasettliigitus) väljaarendamiseks.
    Kõik nad tegelesid teadusinformatsiooni küsimustega: igaüks omal moel.
  • Milles seisneb V. Bushi artikli „As We May Think“ olulisus infoteaduse seisukohalt?
    Seda artiklit on mimetatud ka `infoteaduse manifestiks`, kuigi autor pole seda ise niimoodi määratlenud. S. Herner valis selle artikli oma 1984.a. ilmunud `Infoteaduse lühiajaloos`infoteaduse alguspunktiks. Herner väitis, et Bush pööras esimesena tähelepanu informatsiooni rollile uurimis - ja arendustöös ning osutas infoplahvatuse probleemile. Buschi artiklit seostatakse ka hüpertekstsüsteemi ideega
  • Millised infotöötluse, -talletamise ja -otsingu tehnoloogiad olid kasutusel 20.sajandi I poolel?
    20saj I poolel oli kasutusel perfokaardid, mikrofotograafia ja magnetsalvestuste rakendamine infotööstuses.
    Perfokaartseadmed (perfokaartsiseperforatsioon, ääreperferotsioon); silmikkaart e. visuaal-kaartide süsteemid; sälkkaart(kus iga kaart on üks teavik ). Zatocoding oli kodeerimis süsteem- mehaaniliselt sorteeritavate servmulgustusega kaartide jaoks.
    Mikrofotograafia: rull-, lõimikmikrofilm, mikrofišš - otsing mikrofilmilt.
    MEMEX - memory exender - seda iseloomustas vaimsete protsesside tehislik kopeerimine, ideede seostamine, informatsiooni säilitamine mikrofilmidel, informatsiooni kiire kättesaadavus, skänner ja viitatega kokkuvõtvad temaatilised lehed.
    Erinevad off-line otsisüsteemid (WALNUT, MEDIA, MIRACODE)
    Magnetsalvestus-magnetlindiotsing (UNIVAC, Index Seacher)
    Vahendusinformatsiooni väljaanded- referaatajakirjad, perioodika kataloogid , teadustööde aruannete kataloogid, teadusinformatsiooni kättesaadavus, infoväljaanded mikrofilmide kohta, signaalinformatsiooniväljaanded.
  • Kirjelda informatsiooni talletamist ja otsingut visuaalkaart ehk silmikkaartotsisüsteemis?
    Silmikkaart ehk visuaalkaart (ka superpositsioonkaart) on andmete talletamiseks ja käsiotsinguks kasutatav kartongist perfokaart , millel antud tunnusele vastavad objektid ( ajakirjad , patendid , jmt) märgistati aukudena kaardi kindlais kohtades. Kaardid olid varustatud pealetrükitud ruudustikuga ja numbritega, mis võimaldas neile märkida dokumentide järjenumbreid. Iga kaart vastas ühele otsitunnusele. Ruutude arv silmikkaardil määras süsteemi informatsioonimahu. Üks silmikkaartide massiiv võimaldas registreerida niipalju dokumente kuipalju oli kaardil ruudikesi. Süsteemi mahtuvust oli aga võimalik ka suurendada, võttes kasutusele teise või isegi kolmanda kaardimassiivi. Otsingul valiti kartoteegist need silmikkaardid, mille otsitunnused olid vastavuses
    päringuga. Kaardid asetati üksteisega täpselt kohakuti ja hoiti vastu valgust või spetsiaalse valguskasti kohal. Süsteem oli kasutuses 1960ndatel kuni 1970ndate alguseni tavaliselt erialaraamatukogudes. Süsteemi nimetusi eri keeltes: subject based optical coincidence system, optical coincidence card, peek-a-boo, fiches superposables, sichtlochkarten.
  • Mille poolest erinesid silmikkaartotsisüsteem ja sälkkaartotsisüsteem? Millised olid kumbagi eelised ja puudused?
    Silmikkardiotsisüsteemis otsinguks kaardid asetati üksteisega täpselt kohakuti ja hoiti vastu valgust või spetsiaalse valguskasti kohal. Iga kaart vastas ühele otsitunnusele. Ruutude arv silmikkaardil määras süsteemi informatsioonimahu. Üks silmikkaartide massiiv võimaldas registreerida niipalju dokumente kuipalju oli kaardil ruudikesi. Süsteemi mahtuvust oli aga võimalik ka suurendada, võttes kasutusele teise või isegi kolmanda kaardimassiivi.
    Puuduseks oligi, et ruutude arv silmikkaardil määras süsteemi informatsiooni mahu ja kaardil sai registreerida nii palju dokumente, kui oli kaardil ruudukesi.
    Sälkkaart on andmete talletamiseks ja käsiotsinguks kasutatav kartongist perfokaart, millel objekti tunnused jäädvustatakse sälkudena kaardi serval. Igale otsitunnusele vastas üks sälk või sälgukombinatsioon. Sälkamiseks kasutati sälgutange, otsinguks sortimisvardaid ning -kaste. Iga tunnuserühm märgiti kaardi serval kindlasse välja, kasutades võtit ehk eeskirja, mis suhestas otsitunnused ja sälgukombinatsioonid. Kaardipakki sorditi varrastega: nõutud tunnustele vastavalt sälgatud kaardid kukkusid pakist välja. Sälkkaarte peeti otstarbekas kasutada fakti- ja dokumendiotsisüstemides, kus dokumentide arv ei olnud väga suur - mitte üle 10 000 dokumendi.
    Probleem sälkkaartide süsteemi puhul oli selles, et kaardid olid väikesed ja kodeerida sai ainult väikest hulka informatsiooni. Infohulka sai suurendada, kasutades keerukat kodeerimissüsteemi.
  • Kuidas võis toimuda infootsing mikrofilmile talletatud allikatest?
    Kõik mikrofilmile talletatud dokumendid olid ka indekseeritud. Otsinguteks kasutatigi neid koode. ... Indekseeritud otsikaart asetati valguse ja filmilindi vahele. Otsikaart blokeerib kogu valguse, mis langeb filmile, välja arvatud valgus läbi otsikaardi aukude (indeks). Filmilindi teisele poolele on paigutatud fotoelement, mis annab signaali, kui otsikaardi ja filmi augud ühtivad ja valguskiir jõuab fotoelemendini st otsitud dokument on leitud.
  • Mida väidab Bradfordi informatsiooni hajumise seadus?
    S.C.Bradford avaldas 1934.a oma käsitluse informatsiooni hajumisest (Bradford, S.C. Sources of information on specific subjects. Engineering, 137 (1934), 85-86) ning sõnastas informatsiooni hajumise seaduse (Law of Scattering, Law of Scatter, Bradford's Distribution): Bradfordi seadus.
    Bradfordi uurimisobjektiks olid elektroonikaalased teaduslikud ajakirjad. Ta leidis, et mingi temaatikaga kirjutisi esineb oma eriala ajakirjades ( tuumik ), piirdeala ajakirjades ja hoopis muudes ajakirjades, millel pole mingit seost põhialaga. Suhe kujuneb T:P:M=1:n:n2, kusjuures n~5. Kui meil on näiteks 300 allikat, siis 100 (1/3) on pärit 5 põhiajakirjast,
    100 (1/3) on pärit 25 piiriala ajakirjast ning
    100 (1/3) pärineb 125 muust ajakirjast.
    Hajumine on informatsiooni omadus, mida arvestatakse infoasutuste töös.
  • 1946.a hakkas USAs ilmuma kaks väljaannet: Catalog of Auxiliary Publications in Microfilms and Photoprints ja Bibliography of Scientific and Technical Reports. Mille poolest on need väljaanded olulised?
    Olulised olid selle poolest, et need väljaanded olid teadustööde aruannete kataloogid. Catalog of Auxiliary Pyblications in Microfilms and Photoprints`is viidati pea 2000 dokumendile ja ajakirjade artiklile, mis olid kättesaadavad mikrofilmina. Bibliography of Scientific and Technical Reports – oli teadus-tehnika aruannete bibliograafia (väljaandaja The Publications Board)
  • Millised olid kaks infoteaduses ja infokorralduses olulist valdkonda, millega hakkas 1950ndatel aastatel tegelema E.Garfield?
    1952a. avaldas ta esimese signaalinformatsiooni (või ka sisulehekülgede - contents-page) väljaande Contents in Advance I numbri, mis sisaldas raamatukogunduse ja dokumentatsioooni ajakirjade sisukordi.
    1953a.st tegeles tsiteerimise ja viitamise uuringutega, uuris lähtematerjali Sciense Citation Index-le.
  • Mille kohta pakuvad informatsiooni Citation Index tüüpi andmebaasid ?
    1963.a antakse välja esimene Science Citation Index.
    SCIst saab oluline tööriist teaduskirjanduses orienteerumiseks. SCI ei võimalda mitte ainult otsida vajalikku allikat, vaid pakub laiemat perspektiivi, lubades kasutajal näha, kellele autor on viidanud ja kuidas on hiljem tööd tsiteeritud.
  • Milliseid erinevusi saab välja tuua 1948.a I ja 1958.a II teadusliku informatsiooni konverentside teemade või käsitlusaspektide osas?
    1948 a I konverents tegeles kasutajate huvidega, teadlaste teenindamise probleemidega ja teadmiste leviku probleemidega. Sellel konverentsil oli 500 asalejat ja töö toimus 4 sektsioonis
    1.Esmased allikad(primar publikations) - juhatas J.D.Bernal. Koos D.Urquhart´iga tegid ettekande, mis tutvustas uuringut teadlaste infokäitumisest.
    2.Refereerimine( abstract ) - Kasutuses oli kolme tüüpi referaate(indikatiivne-indicative abstract; informatiivne-informative abstract; kriitiline-critical e. evaluative abstract. Arutati kas referaat peab olema informatiivne või indikatiivne, autorite või infotöötajate poolt koostatud. Indikatiivne referaat toob välja informatsiooni allika kohta, aga ei kirjelda tulemusi.
    3.Ülevaated(reviews)
    4.Infotöö, dokumentatsiooni praktika - liigitamine , indekseerimine ,tõlked jms.
    1958 a II Rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents toimus Washingtonis . Konverents oli eelkõige võimalus uute uuringute ja uuendustega erialal avalikkuse ette tuua. Püüti prognoosida teadusliku informatsiooni tulevikku. Ettekannete pealkirjades oli palju tulevikus olulisi märksõnu: kasutajate vajadused; kirjanduse kasutamine; hindamine, efektiivsus; kvantitatiivsed ülevaated; kodeerimine , arvutid ; mehaaniline tõlge, keeleteadus ; masinotsing; infootsing; jne.
    Füüsik Robert Fano (MIT) andis konverentsil ülevaate oma unelmate infosüsteemist: ta ei soovinud otsida fraasilise päringu alusel, vaid tahtis süsteemi, millele saaks näidata relevantseid dokumente (lähtudes tema probleemist/vajadusest) ja küsida süsteemilt veel selliseid dokumente. Konverentsil oli ka H.P. Luhni KWIC esitlus. Paljudele oli see esimene võimalus näha arvuti kasutamist infotöös
  • Kuidas toimub KWIC indeksi koostamine?
    H.P.Luhn (IBM)kasutas 1958.a terminit Key Word in Context – KWIC – indekseerimine.
    Püüti luua süsteemi automaatindekseerimiseks - algselt pealkirjad , hiljem ka täistekst.
    Pealkirjadest loodi KWIC indeks järgmiselt: iga allika pealkirja kohta tehti alguses üks perfokaart. Seejärel kaarte töödeldi (võib ka öelda, et peakirja töödeldi ehk permuteeriti) ning iga pealkirja kohta tekkis kogum kaarte:
    I kaart – originaalpealkiri;
    II kaart - esikohal on originaalpealkirja teine sõna ja pealkirja esimene sõna on kõige lõpus;
    III kaart - esikohal on originaalpealkirja kolmas sõna ja pealkirja kaks esimest sõna on kõige lõpus; jne - st iga pealkirja sõna oli lõpuks otsitav. Kaardid sorteeriti, järjestati alfabeetiliselt ja tulemuseks võis olla trükitud indeks. Indeksis oli iga sõna kohta üks rida, kus oli näha sõna kontekst (ehk teda ümbritev tekst).
  • Kuidas on küberneetika ja matemaatiline infoteooria mõjutanud teaduse arengut? Millised on seosed infoteadusega?
    Küberneetika - teadus juhtimissüsteemide ehitusest ja juhtimisprotsesside seaduspärasust. Tema üks kesksemaid kategooriaid on informatsioon, mille sihipärane töötlus,edastus ja salvestus on juhimisprotsessi koostiosad. Küberneetiliste süsteemidena hakati vaatlema väga mitmesuguseid nähtusi ja protsesse, näiteks elektronarvutit, elusorganismi närvisüsteemi, reguleeritavat tööstusprotsessi, majandussüsteemi jne. Seetõttu hakati küberneetika arusaamade juurdudes informatsiooni nägema kõikjal.
    Esimestel oma ajaloo kümnenditel mõjutas küberneetika veel ajalooliste süsteemide uuringuid, kognitiivteadust, lingvistikat ja robotiteooriaid. Terminit “küberneetika” kasutatakse kaasajal väga üldises mõttes arvutiteaduses, aga küberneetika kui eraldi distsipliin on järk-järgult taganenud ning tema uurimissuunad on sulanud teiste valdkondade raamistikku – robotiteooriad, tehisintellekt .
    1947-1948.a avaldas C.E. Shannon 2 artiklit, mis kandsid pealkirja “Matemaatiline sideteooria” (ka “Side matemaatiline teoori ”). Seal pakkus ta välja matemaatilise kommunikatsiooniteooria, mida hiljem hakati nimetama infoteooriaks. Need tööd on tähtsad kommunikatsiooni uurimisel , kuna avasid uued võimalused matemaatiliseks lähenemiseks. Uurimustes andis C.E.Shannon infohulga mõiste tõenäosuslikstatistilise määratluse, esitas sidesüsteemi abstraktskeemi, sõnastas sidekanali läbilaskevõime, mürakindluse, kodeerimise jt. teoreemid . Matemaatiline infoteooria on tõenäosusteooria haru, mis uurib infovoogu allikast sihtpunkti. Infoteooria tõlgendab matemaatiliselt järgmisi protsesse: informatsioon edastatakse infoallikalt kodeeritult läbi infokanali infosaajale, kus informatsioon dekodeeritakse.
    Nii küberneetika kui ka matemaatiline infoteooria said aluseks pöördelistele muutustele side- ja informatsioonitehnikas, aga ka informatsiooni kui teadusliku uurimise objekti positsiooni üle. Informatsioonile hakati omistama üldteaduslikku tähendust ning informatsioonilised meetodid võeti kasutusele teaduslikus uurimustöös paljudel aladel: lingvistika-keelte analüüs; neurofüsioloogia-närvitalitluse kirjeldamine jne. Kõik see võimaldas ühtselt seisukohalt läheneda paljudele protsessidele, mis varem tundusid olevat täiesti erinevad.
    Infoteadus aga käsitleb informatsiooni kommunikatsiooniprotsessi kontekstis.
  • Kellele omistatakse terminite information retrieval ja descriptor kasutusele võtmine?
    Calvin Moorers kasutas esimest korda mõistet information retrival(IR)-infootsing. Selleteemaline ettekanne kandis pealkirja`Information Retrieval Viewed as Temporal Signaling.
    Lisaks võttis kastusele ka termini descriptor(kirjeldamine)
  • Kirjelda M.Taube uniterm-otsisüsteemi põhimõtet? Millised probleemid võisid infootsingul tekkida?
    1950-ndatel tegeles M.Taube uniterm-süsteemi uuringuga. See süsteem koosnes unitermkaartidest - lihtne kaart, mis oli ühe märksõna kohta ning millele kirjutatakse seda märksõna otsitunnusena sisaldavate dokumentide järjenumbrid. Otsingu hõlbustamiseks kirjutatakse numbrid veergudesse rühmitatult vastavalt viimasele numbrikohale: kõik ühega lõppevad arvud.1,11,21- kirjutatakse üksteise alla esimesse veergu , kahega lõpevad teise veergu jne. Unitermkaardid on kastis korrastatud märksõnade tähestikulises järjekorras. Otsingul määratakse päringus sisalduvad otsitunnused,võetakse unitermikartoteegist vastavad uniternikaardid ja võrreldakse visuaalselt kaartidel kirjutatud numbreid .
    Sellises mehhaanilises süsteemis ei ole võimalik määrata näiteks terminite lähedust. Selle otsisüsteemi kasutamisel võisid tekkida probleemid sõna erinevas tähenduses. Ei tegeletud sellise probleemiga nagu sõna sünonüümid, homonüümid jne.
    Puudub sõna täpsustus, erinevas kontekstis on sõna tähendus erinev. Seega võib juhtuda, et sama otsinguga leitakse väga erineva teema materjal.
    (Aitchison & Clarke, 2004,
  • Milles seisneb valikteadistus (SDI - selected dissemination of information)?
    Valikteadistus on süstemaatiline (bibligraafia) info vahendamine mingi ainevaldkonna kohta.
    Teenintatava püsiv infovajadus on infokeskuses fikseeritud ning uut saabuvat materjali jälgitakse fikseeritud päringutest lähtuvalt. Kui mõnele spetsialistile huvipakkuv materjal on infokeskusesse saabunud, siis teda teavitatakse.Tegemist on personaalse teenindusega.
  • Nimeta infoteaduse ja infokorralduse alaseid uurimis- ja tegevusvaldkondi 1960ndatest ?
    1960ndatel hakkas ARPA inensiivselt tegelema arvutivõrkude probleemiga. Algselt oli see mõeldud militaarsetel eesmärkidel, kuid pani aluse tänapäeva Inerneti´le. Eesmärk oli luua detsentraliseeritud süsteem, mis suudaks infot vahetada ka siis, kui üks osa sellest on hävinud. Paul Baran'i lõppraport kirjeldas mitmeid võimalusi, kuidas seda teha.
    1962.a avaldatakse Crawford Report teadus-tehnika kommunikatsiooni kohta valitsuses. Raport soovitab , et iga föderaalasutus peaks omama ühte ametit, mis vastutaks teadusinformatsiooni leviku eest.
    1963.a avaldatakse Weinberg report (US President ’s Science Advisory Committee), mis annab hinnangu föderaalsele teadus-tehnikainfo korraldusele. Leitakse, et valitsusasutused peavad vastutama informatsiooni edastamise eest samal tasemel, nagu nad vastutavad uurimis- ja arendustöö eest.
    1963 avaldatakse Robert Helleri ja kaastöötajate aruanne A National Plan for Science Abstracting and Indexing Services. Aruanne teeb ettepaneku asutada " organisatsioon ", mis korraldaks infotenindust. Jätkub ka infosüsteemide efektiivsuse uurimine .
    1963.a loodi esimene töötav andmeside ühendus
    1963a. saab alguse projekt Cranfield II, mille eesmärk oli hinnata otsisüsteeme. Esmalt töötati välja metodoloogiad hidamiseks.
    1965-1966 jätkas Cleverdon koos Karen Sparck-Jonesi, F. Wilfrid Lancasteri ja teistega Aslibi toetusel infootsingu efektiivsuse teemat. Põhinäitajateks said precision (täpsus) ja recall (täielikkus).
    1969.a käivitas U.S. Department of Defense ARPANETi ( Advanced Research Projects Agency Network ) - 4 Ameerika lääneranniku eri osades paiknevat selle aja mõttes superarvutit suhtlesid omavahel sidekanalite kaudu.
  • Milliseid teemasid käsitles Derek de Solla Price oma raamatus „ Little Science, Big Science?
    Price'i on tituleeritud üheks bibliomeetria eelkäijaks.
    Raamatus Little Science, Big Science käsitles ta perioodi 1700-1960. Oma uuringu põhjal tõi Price välja seoste ahela: teadlaste arv kahekordistub iga 15 aastaga; teadlane toodab ühe ajakirja artikli aastas; aastas on ajakirja kohta pea 10 teadlast. Price järeldas, et ajakirjad ei lähe mahukamaks, vaid suureneb nende arv. Kuid nagu selgub , on toimunud konkreetsete artiklite avaldamise kasv. Keskmiseks pakutakse 100 artiklit ajakirja kohta
  • Mis on infokriis ? Millised on infokriisi põhjused? Milliseid infokriisi ilminguid oled täheldanud enda igapäevases tegevuses?
    Infoteaduses mõistetakse infokriisi all vastuolu informatsiooni kiire juurdekasvu ja info piiratud kasutusvõimaluste vahel.
    Käesoleval ajal on kätte jõudnud kriitiline piir, kus isegi kitsa eriala spetsialist ei ole suuteline tutvuma iseseisvalt kogu kirjandusega teda huvitavalt alalt. Suur infomassiivi tootmine ja levik tekitab ühelt poolt infoplahvatuse teiselt poolt aga infomüra, infovaeguse.
    Infokriisi põhjuseks on teadusliku informatsiooni juurdekasv ja selles informatsioonis orjenteerumise raskused.
    Tehes Internetis mingil teemal otsipäringu, saame palju vastuseid, milles peame orienteeruma. Selle informatsiooni läbivaatamine võtab hulga aega, samas on seda teavet siiski liiga palju ja orienteeruda selles suhteliselt raske.
  • Millised üldised (maailma)poliitilised sündmused mõjutasid infokorralduse arengut 1950ndatel?
    1950 aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus.
    1957.a saatis NL orbiidile esimese tehiskaaslase . Vastuseks sellele moodustas USA tehnouuringute keskuse ARPA (Advanced Research Project Agency), mille ülesandeks oli kindlustada USA liidripositsioon teaduse ja tehnika (eriti sõjatööstuse) vallas.
    1960ndatel hakkas ARPA intensiivselt tegelema arvutivõrkude probleemiga.
    1962.a hakati uurima, kuidas USA Armee saaks hallata oma käsu- ja kontrollisüsteeme
    peale tuumarünnakut. Eesmärk oli luua detsentraliseeritud süsteem, mis suudaks infot vahetada ka siis, kui üks osa sellest on hävinud. Paul Baran'i lõppraport kirjeldas mitmeid võimalusi, kuidas seda teha.
    1969.a käivitas U.S. Department of Defense ARPANETi (Advanced Research Projects
    Agency Network) - 4 Ameerika lääneranniku eri osades paiknevat selle aja mõttes
    superarvutit suhtlesid omavahel sidekanalite kaudu.
  • Mille poolest on oluline T. Berners -Lee 1989.aastal avaldatud Information Management – A Proposal?
    1989 a märtsis avaldas Tim Berners – Lee artikli Information Managmen t- A Prosal, kus ta kirjutas asutusesisese ülevaate CERNi tulevasest infosüsteemist. Seda peetakse väga oluliseks dokumendiks veebi arengus.
  • Mille poolest erinesid MEDLARS ja MEDLINE?
    MEDLARS - esimene suur masinloetaval andmebaasi ja otsingusüsteemi
    MEDLINE - See on esimene online teenus
  • Esimese teema raames oli juttu erinevatest väljaannetest, teenustest, projektidest, jmt. Järgnevalt on loetletud näiteid. Too igaühe puhul välja, millega oli/on tegemist ja mille poolest on nimetatu oluline.
    Index Medicus- 1879 aastast ilmunud referaat(ajakiri)andmebaas, mis on mingil määral säilitanud tähtsuse teisese väljaandena, kust saab ülevaate teatud perioodi vältel mingil alal ilmunust
    Chemical Abstracts- 1907a ilmunud referaatajakiri, mis tegeleb vahendusinformatsiooniga.
    Description des Arts e Metiers- 1761 . aastal alustas Pariisi Teadusteakadeemia ajakirja „Descriptions des Arts et Metiers“ väljaandmist. Ajakiri koosnes erinevate kunstide ja teaduste kirjelduste kogudest. Aastatel 1761 kuni 1789 avaldati umbes 100 monograafiat.
    ASIS- 1937.a 13.märts asutatakse Ameerika Dokumentatsiooni Instituut. Algatajaks
    Teadusteenistus (Science Service ) ja NAS (National Academy of Science). 1935 – oli Watson Davis asutanud Teadusteenistuse osana Dokumentatsiooni Instituudi . See viiski erialaühingu - Ameerika Dokumentatsiooni Instituudi - asutamiseni. Liikmed olid alguses organisatsioonid ja neid oli asutamisel 45.
    1968.a jaanuaris muudab ADI nime: ASIS - American Society for Information Science.
    Zatocoding- Zatocoding oli kodeerimissüsteem mehaaniliselt sorteeritavate servmulgustusega kaartide jaoks. Iga pealkirja sõna tähistati numbritega ja vastavad augud sälgutati. 1947-1984 arendas C.Mooers mõistet Zatocoding
    The Philosophical Transactions- 1665.a märtsis – hakkas Londonis Kunigliku Ühingu väljaandena ilmuma ajakiri “Filosoofilised Toimetised” – “The Philosophical Transactions”. Asutajaks oli Henry Oldenburg. Vahel nimetatakse ka Philosophical Transactionit esimeseks teaduslikuks ajakirjaks. Ajakiri ilmub tänaseni. Tegemist oli uurijate jaoks esimese võimalusega avaldada oma originaalseid teadustöid laiale avalikkusele kättesaadavalt.
    Bibliofilm Service- 1934 a. teatasid W.Davis, A.Seidell, R.H.Draeger ja C.R.Barnett teenuse Bibliofilm Service käivitumisest. Teenus pakkus mikrokoopiaid teaduskirjandusest ja mikrofilmi lugereid.
    ADI- 1946a. avaldas ADI esimese osa väljaandest Catalog off Auxiliary Publications in Microfilms and Photoprints. Viidati ligi 2000 dokumendile ja ajakirjale, mis olid kättesaadavad mikrofilmina.
    Current Contents- Infoväljaanded mikrofilmide kohta.
    Dialog - 1967.a hakkas tegutsema USA rahvuslik online otsisüsteem. Alustati 1965.a R. K. Summiti juhtimisel ning NASA toetusel ja väljatöötatav süsteem kandis nime RECON (Remote Console). Süsteem käivitus täielikult 1969.a ja oli ka maailma esimene online infootsisüsteem, mida kasutati globaalselt ja mis sisaldas palju erinevaid andmebaase. 1972.a-ks oli ta üheks USAs kommertslikuks online süsteemiks, mis sai üle USA kättesaadavaks ja tuntuks. Dialog oli esimene online otsiteenus, mis 1973.a hakkas avaldama uudislehte ja reklaame ajakirjanduses.
    ARIST - Annual Review ofInformation Science and Tehnology. 1966a ilmub esimene Infoteaduse ja Tehnoloogia ülevaade ehk ARIST
    UNISIST- 1971 a algatas UNESCO Ülemaailmse Teadusinfosüsteemi loomise - World Science Infotmation System(UNISIST)- teadusalane suhtlemine . See on mudel, sotsiaal süsteemi side, mis seisneb teadmistes tootjate, vahendajate ja kasutajate jaoks.
    LEXIS - 1973 a hakkas LEXIS pakkuma online`s USA kohtumatejalide täistekste. LEXIS oli esimene online otsiteenus, mis hakkas 1974 a õppeasutustele õpetamise ajaks allahindlust pakkuma.
    DATRIX - 1966–1967.a käivitus teenus Direct Access to Reference Information (DATRIX), mis
    sisaldas doktoriväitekirjade andmeid. DATRIX andmebaasis oli 1967.a. üle 120,000 viite doktoritöödele, mis olid filmitud firma University Microfilm Incorporated poolt.
    INIS - 1970.a aprillis sai International Information System (INIS) vahendusel kättesaadavaks Atomindex, tuumauuringute ja aatomienergia rahuotstarbelise kasutuse alane andmebaas. Käivitus esimene rahvusvaheline infosüsteem, mille keskus asub Viinis Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juures. Töö algas 44 riigi koostöö tulemusena.
    INIS, Rahvusvahelise Tuumaenergiaalane infosüsteemi, loodi 1970 vastuseks IAEA mandaati "... soodustada vahetada teaduslikku ja tehnilist teavet tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise".
    INIS on edukalt täitnud oma ülesande: toimib praeguse ajani
    Motoks : luua reservuaar tuumaenergia alase teave praeguste ja tulevaste põlvkondade kvaliteetsete tuumaenergia infoteenused liikmesriikide pädevusse ning aidata kultuuri edendamisele info-ja teadmiste jagamisega.
    ARPANET- 1969.a. käivitas USA kaitseministeerium ARPANET-projekti (Advanced Reserch Projects), mille eesmärgiks oli luua andmesidevõrk, mis töötaks edasi ka kahjustuse järel. Ühendati neli USA eri piirkondades asuvat tolleaegset superarvutit kiirete sideliinidega.
    The Royal Society - Teadlaste omavahelise suhtlemise soodustamiseks ning nende tegevuse toetamiseks hakati asutama teadusühinguid. The Royal Society on üks vanimaid ja tuntumaid teadusühinguid maailmas, asutati 1660
  • Vasakule Paremale
    Infoteadus-infoteaduse protsessid-teadusliku informatsioonikäsitlus-infokriis al 19 sajandil #1 Infoteadus-infoteaduse protsessid-teadusliku informatsioonikäsitlus-infokriis al 19 sajandil #2 Infoteadus-infoteaduse protsessid-teadusliku informatsioonikäsitlus-infokriis al 19 sajandil #3 Infoteadus-infoteaduse protsessid-teadusliku informatsioonikäsitlus-infokriis al 19 sajandil #4 Infoteadus-infoteaduse protsessid-teadusliku informatsioonikäsitlus-infokriis al 19 sajandil #5 Infoteadus-infoteaduse protsessid-teadusliku informatsioonikäsitlus-infokriis al 19 sajandil #6 Infoteadus-infoteaduse protsessid-teadusliku informatsioonikäsitlus-infokriis al 19 sajandil #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Daiga Daiga Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
    51
    odt

    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

    ...............................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1

    Infoteadus
    Infoteaduse eksamiküsimused
    9
    doc

    Infoteaduse eksamiküsimused

    Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja ­ infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    mälu - E Tulving-1
    10
    odt

    mälu - E Tulving-1

    Selle raamatu puhul on aga tema diskreetne osalus, tõsi küll mitte päris esimest korda, otseselt nähtav. Inspireerituna Endel Tulvingu mälu-uuringutest lõi Ruth Tulving, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, seeria maale. Raamatu kaas illustreerib mitte üksnes seda, kuidas teadus inspireerib kaunite kunstide muusat, vaid ka harmoonilist inimlikku kooskõla nende kahe loovinimese vahel. Tõlkest Ingliskeelse teadusliku teksti tõlkimine eesti keelde on tõlkijale parajaks katsumuseks. Omajagu vaeva on eesti keele maailmanägemise kohandamisega sellele viisile, kuidas inglise keel lahterdab ja liigitab asju ning sündmusi. Teiseks probleemiks on terminid. Kuigi igas kahtlusi tekitavas kohas on tõlkele sulgudes lisatud termini või mõiste originaalkuju, on vist mõtet kohe alguses peatuda olulisematel tõlkeprobleemidel. Encoding tähendab seda viisi, kuidas midagi pannakse mällu

    Kategoriseerimata
    Fakte raamatukogu ajaloost
    9
    docx

    Fakte raamatukogu ajaloost

    1994. I" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B nr 2). o Ilmus Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 80. aastapäeva teaduskonverentsi "Muutuv ülikooliraamatukogu" ettekannete kogumik (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria A nr 2). o Aiki Tibar kaitses magistriväitekirja teemal "Tööstusspetsialistide infovajadused ja nende rahuldamine TTÜ Raamatukogus". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduse alal. · 2001 o Valmis "TTÜ raamatukogu tegevuskava aastateks 2001-2005". o Raamatukogu õpikute osakond viidi Akadeemia tee 5 ühiselamust ülikooli peahoone I korrusele. Kuna uutes ruumides oli pinda vähem, tuli õpikute lugemissaal likvideerida. o Uued, renoveeritud ja senisest avaramad ruumid sai majandusteaduskonna raamatukogu. o Üldlugemissaali paigutati kaheksa internetiühendusega Windows-terminali lugejatele.

    Ajalugu
    Raamatukogunduse lõpueksam
    30
    doc

    Raamatukogunduse lõpueksam

    eestikeelse kirjandusega raamatukogude tekkimisele. Laenuraamatukogud, lugemisringid. 18. saj. II pool: raamatute kaupmehed kommertsraamatukogud, laenutamine tasuline. Lugemisseltsid raamatuid osteti ühise rahaga rahvaraamatukogude algus. Esimene ring Põlvamaal Hupel. Tartu Ülikooli Raamatukogu 1802. Direktor 18021839 Karl Morgernstern. Osteti vaid teadustööks vajalikke raamatuid, raamatuid hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele, otsustati, et ei osteta tervet raamatukogu, vaid sealt valitakse vajalik. Morgenstern alustas süstemaatilise kataloogi, hiljem alfabeetilise kataloogi loomist. 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts (Faehlmann, Kreutzwald) koguti kõiki teoseid mis eesti keeles või Eesti rahva kohta. 1853 Loodusuurijate Selts ­ ka raamatukogu. Tallinnas 1825 Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu.

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    Eesti psühholooge
    15
    doc

    Eesti psühholooge

    Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekes

    Psühholoogia
    Teaduslik revolutsioon
    14
    odt

    Teaduslik revolutsioon

    Teaduslik revolutsioon 15431600 I One of the most important developments in the western intellectual tradition was the Scientific Revolution. The Scientific Revolution was nothing less than a revolution in the way the individual perceives [ tajub ] the world. As such, this revolution was primarily an epistemological revolution it changed man's thought process. It was an intellectual revolution a revolution in human knowledge. Even more than Renaissance scholars who discovered man and Nature, the scientific revolutionaries attempted to understand and explain man and the natural world. Thinkers such as the Polish astronomer Nicholas Copernicus(14731543), the French philosopher René Descartes(15961650) and the British mathematician Isaac Newton(16421727) overturned the authority of the Middle Ages and the classical w

    Ajalugu
    Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt
    35
    pdf

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt

    masinkoodi. Kirjelduskeeled (mitte programmeerimiseks): HTML, SQL, JSON SQL – päringukeel, database queries HTML – kujunduskeel, text layout JSON – data representation tekstilisel kujul, nt dictionary: {name: john, age: 35} Keelte äratundmine: http://lambda.ee/w/images/e/e6/Itsissejuhatus7.pdf Pythoni näide oli ka. Data warehouse – andmepank? 7. nädal • Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Opsüsteemi roll - Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke, võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. Mida opsüsteem nt teeb:

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse




    Kommentaarid (2)

    KKasepalu profiilipilt
    KKasepalu: Väga hea on antud teksti puhul see, et eelnevalt on eitatud küsimus ja siis vastus
    04:19 05-01-2013
    kitike profiilipilt
    A U: Hea kujunduse ja vastustega materjal
    19:29 12-04-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun