Andmeanalüüs 1)Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Eelnevad: Uurimusprobleem, uurimusmeetodi valik (kvantitatiivne, kombineeritud, kvalitatiivne), valimi koostamine, andmestiku loomine. Järgnevad: Andmete analüüsimine ja tulemuste esitamine. Millised on alternatiivid kvantitatiivsetele meetoditele. kombineeritud, kvalitatiivne 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Võimalikult lühike, viisakalt sõnastatud, lihtsa grammatikaga, sisaldab infot ühe teema kohta, sama tähendusega kõigi jaoks, sobival spetsiifilisuse tasemel Ankeedi struktuur, sissejuhatus, miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed, tänud juba ette, lihtsamad küsimused, avaküsimused, keerulised ja põhiküsimused. Sotsiaal-demograafilline osa, lõpusõna ja tänud. Küsimuste tüübid: Avatud ( vastaja vastab oma sõnadega) Su...
tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 19461948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist. 2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust avav definitsioon? INFOTEADUS Infoteadus on noor teadus, mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust.; infoteadus tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. 3. Mis on infoteadused? Too näiteid. Infoteadus on organismide infotöötlusprotsesse uuriv teadus. Infoteadusel on ühisosad: bioloogia, füüsika, arvutiteadus, sotsioloogia, psühholoogia. Infoteadusel on seosed: raamatukoguteadus, lingvistika, arvutiteadus, psühholoogia
Kultuuripärandi säilimist tagavad seadusandlikud aktid Seadus Terminoloogia Kogumispõhimõtted Säilitamispõhimõtted Muinsuskaitse Mälestis - riigi kaitse all Muinsuskaitse alla käivad Mälestise hävitamine või olev kinnis- või vallasasi kõik alad või asulad, mis rikkumine on keelatud. või selle osa või asjade omavad mingisugust Mälestise omanik või kogum või terviklik kultuurilt väärtust. valdaja vastutab ehitiste rühm, millel on Samuti on ka olemas mälestise säilimise eest. ajalooline, ajutise kaitse all olevaid Mälestise omanik või arheoloogiline, asulaid. Muinsuskaitse valdaja on kohustatud: etnograafiline, alla saadavaid alasi...
· Eesti rahvusraamatukogu seadus · raamatukogu trükiste müügi juhend · raamatukogudevahelise laenutuse juhend · raamatukogude töökorralduse juhend · kooliraamatukogude töökorralduse alused EBLIDA Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo. Seal on kallis liikmemaks, esindab raamatukogu- ja infotöötajaid ning peamised huvivaldkonnad on autoriõigus jm. (loeng 6,7) 3. Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad. Infoteadus teadus sellest, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. MÄÄRANG Infoteadused: · on sotsiaalteaduste hulka kuuluvad teadused informatsiooni vahendamisel informatsioni loojalt informatsiooni tarbijale · uurivad ja fikseerivad sellise teabevahenduse seaduspärasusi Informatsioon ja teadmised on infoühiskonna strateegiline ressurss. Infoteadusel on palju erinevaid definitsioone. Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus
Sissejuhatus Infoteadusesse Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest). Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija Infoteadused uurivad informatsiooni kui füüsikalist semantilist, statistilist, jne nähtus Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. 2
Kordamisküsimused Loe moodlest: Infoühiskonna arendamisest Eestis - veebileht ja arengukava 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3
Tegurid, mis põhjustavad materjalide vananemist ja kahjustumist Essee Arhiveerimise maailmas on väga oluline, et kõik objektid (pildid, helimaterjal, raamatud jne) oleksid võimalikult hästi säilitatud, et neid saaks kasutada võimalikult kaua. Paraku paljud, eriti vanemad materjalid, on tehtud materjalidest, mille hävitusprotsent on väga kõrge. Mis põhjustab näiteks teavikute hävinemist ning millest need tulenevad? Tänapäeval hoitakse teavikuid ja muid objekte hoidlates, mis on pimedad, külmad ja vastava keskkonnatingimusega kindlustatud. Paraku paljud teavikud hävinevad loomulikul teel. Loomulikku hävinemist põhjustavad materjali kemikaalid, niiskus ja hapnik. Pole vahet kui heas keskkonnas sa materjali säilitad, minimaalne hävinemise protsent on siiski olemas. Üks hullematest hävinemisviisides teavikutele on hallitus. Paraku seda ei tule palju ette kui toimub hoidlate ja arh...
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt
PRAKTILINE TÖÖ 5 Ülesanne 1 Märksõna: tordid Kahjuks, mitte kõik artiklid on täidatud annotatsioonidega. Mõlematel on lisatud märkused, aga seda ei saa pidada annotastioonideks. Nad näevad välja rohkem nagu selgitus. Arvan, et neid võiks veel täidata, sest nad ei ole piisavalt informatiivsed. Kui valida selle märksõna 9 tulemustest parimad annotatsiooni, mina valiksin need 2. Minu meelest nad on piisavalt sisulised ja korrektsed Ilves, Lehte. Haapsalu juubelipirukas ootab 145 küpsetajat. // Lääne Elu. - (2004/May/25) - Lk. 1 MÄRKUS: Haapsalu linnavalitsus kutsub Haapsalu 725. juubeli puhul õles Eesti pagarifirmasid, restorane jt. osalema 725 meetri pikkuse piruka kьpsetamisel. Lõhidalt ka juubeliüritustest Vilbas, Maire. Rahvas pani Ridala valla uhkuse tordi sisse. // Lääne Elu. - (2009/Apr/25) - Lk. 6 MÄRKUS: Juubeli puhuks valmistatud koduvalla kaardiks olid seatud imekaunid ja maitsvad külatordid. Samas: Tordid ja tordimeistrid Ü...
illustraatorid illustrators illustreerimine illustration infograafika infographics; information graphics kleepsud stickers miniatuurmaal miniature painting moejoonistus fashion illustration pildid pictures raamatuillustratsioon illustration in a book raamatukujundus book design raamatukunst book art Valdkonnad: KUNST. ARHITEKTUUR. INFOTEADUS. RAAMATUKOGUNDUS. MÄLUASUTUSED. KIRJASTAMINE. TRÜKINDUS. b) Märksõnadega seotud raamatute ja artiklite arv: • „Koomiks“ - ESTER: 46, ISE: 45 • „Lõputöö“ - ESTER: 5, ISE: 21 • „Pilt“ - ESTER: 66, ISE: 50 • „Illustratsioon“ - ESTER: 3, ISE: 20 c) Raamatud ja artiklid, mille lugemisest alustaksin teemaga tutvumist: • “Koomiksi väärtusküsimus
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal- kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija ;
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esi...
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada
Organisatsioon rajati 1937. aastal American Documentation Institute nime all. Alates 2000. aastast on organisatsiooni nimi American Society for Information Science and Technology. ASIS&T liikmed jagavad ühist huvi parandamaks viise, kuidas ühiskond säilitab, otsib, analüüsib, haldab, arhiveerib ja levitab informatsiooni. Liikmeteks on tuhanded teadlased, arendajad, õpilased, praktikud ja professorid 50 eri riigist üle maailma. ASIS&T liikmed esindavad erinevaid valdkondi: infoteadus, arvutiteadus, keeleteadus, haldus, raamatukogundus, ehitus, õigusteadus, meditsiin, keemia ja haridus. 1.1. http://www.asis.org/Chapters/europe/ (Euroopa kontekst) ASIS&T-EC on Euroopa juhtiv organisatsioon, kus on teadlased ja praktikud, kes tegelevad infoteaduse valdkonnaga. ASIS&T-EC on ASIS&T organisatsiooni osa. Organisatsioon loodi 1993. aastal, kui Põhja-Euroopa peatükk muutus üle Euroopa peatükiks.
tulemused on tõenäosuslikud ja interpretatiivsed ● Sotsioloogia kui teaduse lähtekohaks on inimloomuse kollektiivne iseloom ja mõjustatus ühiskonnast; inimene teeb valikuid ühiskondlike struktuuride raames lähtuvalt üldistest tavadest ja normidest ● Osalemine sotsiaalsetes gruppides ja võrgustikes on määratud grupi omaduste ja sotsiaalse võrgustiku struktuuriga Kaasagne ühiskond ning info- ja sotsiaalteadus Infoteadus: sotsiaalteadus, mis uurib info vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu tegureid ja seaduspärasusi sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Hõlmab ka raamatukoguteadust, raamatuteadust, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadust. Teadus info edastamisest loojatelt tarbijatele. Eesmärk: luua käsitlus organisatsioonide ja
kogumiseks, talletamiseks ja edastamiseks. Muudab andmed toored faktid ja pildid informatsiooniks, mida saame kasutada; kommunikatsioonitehnoloogia koosneb seadetest ja süsteemidest (elektromagnetilistest seadmetest, optilistest fiibritest) ehk kõigest, mis on mõeldud info edastamiseks teatud vahemaade taha. Siinkohal on mõistlik käsitelda ka interneti mõju (mille kaudu saab samuti infot vahetada ja talletada); infoteadus andmete muutmine informatsiooniks ehk organiseeritud, analüüsitud ja parandatud ja andmete esitamine. Sageli on kombeks klassifitseerida infotehnoloogiat (IT) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alamvaldkonnana. Kuigi nad on seotud omavahel väga tihedalt, siis antud artiklis käsitletakse peamiselt infotehnoloogiaga seonduvaid aspekte ehk lähenemine on arvutite/arvutisüsteemide keskne.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogundus ja infoteadus R12 Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2
Hävitamisakt asutus dokumenteerib oma dokumentide hävitamise hävitamisaktiga. Hüpotees eeldus või tingimus, mille esinemisel on see õigusnorm kohaldatav Informatsioon- edasiantud teadmus (fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisted või muid objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis tähendus. Infosüsteem - organisatsiooni teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Infoteadus keskendub äriprotsesse toetavale infole (publikatsioonid, andmebaasid, otsustusprotsessi toetavad süsteemid) Isikuandmete töötleja - füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. Isikuandmete töötlemine - iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine,
DOKUMENDIHALDUR- laiapõhjalise ettevalmistusega spetsialist, kellel on teadmised ja oskused asjaajamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ja infotehnoloogiast. DOKUMENDIHALDURI KUTSESTANDARD- dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Selles on sätestatud dok. haldurile esitatavad nõuded. DOK.HALDUSEGA SEOTUD DISTSIPLIINID · INFOTEADUS- keskendub äriprotsesse toetavale infole (publikatsioon, andmebaasid, otsustusprotsessi toetavad süsteemid. Tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. · TEADMUSJUHTIMINE- keskendub erinevate inforessursside juhtimisele, püüdes kaasata `vaikivat` teadmust. INFOSÜSTEEM- info haldamise süsteem ANDMED- ISIKUANDMED- ,,isikuandmete kaitse seaduse" tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku
Rahvusraamatukogu ülesanded teadus ja arendusasutusena on: 1) raamatukogunduse, bibliograafia, raamatuteaduse ja informaatika ning nendega seotud valdkondade teadus ja arendustöö, Eesti raamatukogude sellealane nõustamine, raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus, arengu ja koostööprogrammidest; 2) rahvusvaheliste infoteadus ja kirjastamisstandardite rakendamine Eesti raamatukoguvõrgus; 3) infotehnoloogia arendamine, infosüsteemide projekteerimine, arvutiprogrammide väljatöötamine ja andmebaaside loomine Rahvusraamatukogu infovara üldkättesaadavaks tegemiseks raamatukoguvõrgu kaudu; 4) raamatukoguvõrgu erialase koostöö juhtimine ja koordineerimine oma haldusalas raamatukogusid