Raamatus Little Science, Big Science käsitles ta perioodi 17001960. Oma uuringu põhjal tõi Price välja seoste ahela: teadlaste arv kahekordistub iga 15 aastaga; teadlane toodab ühe ajakirja artikli aastas; aastas on ajakirja kohta pea 10 teadlast. Price järeldas, et ajakirjad ei lähe mahukamaks, vaid suureneb nende arv. Kuid nagu selgub, on toimunud konkreetsete artiklite avaldamise kasv. Keskmiseks pakutakse 100 artiklit ajakirja kohta 26. Mis on infokriis? Millised on infokriisi põhjused? Milliseid infokriisi ilminguid oled täheldanud enda igapäevases tegevuses? Infoteaduses mõistetakse infokriisi all vastuolu informatsiooni kiire juurdekasvu ja info piiratud kasutusvõimaluste vahel. Käesoleval ajal on kätte jõudnud kriitiline piir, kus isegi kitsa eriala spetsialist ei ole suuteline tutvuma iseseisvalt kogu kirjandusega teda huvitavalt alalt. Suur infomassiivi tootmine ja levik tekitab ühelt poolt infoplahvatuse
informatsiooni otsimine. Väga tihti esineb olukordi, kus informatsiooni on liiga vähe. Seda põhjustab eelkõige keelebarjäär. Kuna ma olen vene keelsest perest, siis saan hakkama ka vene keelse informatsiooni otsimise ja töötlemisega. Inglise keelse informatsiooniga töötamine on minu jaoks kordades raskem, kuna mulle tundub, et see tekst on alati nii teaduslik ning sõnad, mida informatsioon sisaldab, on mulle mitte-midagi-ütlevad. Selle probleemi üldnimetus võib olla infokriis. Eesti on nii väike, et kõike maailmas saadavat informatsiooni pole võimalik meie keelde tõlkida. Eelkõige sellest tulenebki just meie riigis infokriis, kus meil pole võimalik saada alati tahetud informatsiooni ning me jääme hätta selle ülesleidmisega. Lahenduseks võib olla ainult infootsingute laiendamine Interneti keskkonnas. Keegi peab tegelema sellega, et teistes keeltes informatsioon oleks saadaval ka eesti keeles,
annaabi.ee 
