Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt (0)

1.  nädal  
•  Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait,  megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis 
programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, 
lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, 
kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, 
Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid.     Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi 
tegemiseks.  
    Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks.  Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid 
suudavad täita ainult programme.  Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku 
väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. 
Nibble - 4 bitti. 
Bait – arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti, kõige levinum infohulga 
mõõtühik. Tähistatakse B. 
Kilobait, megabait, gigabait, terabait, petabait(inimmälu hulk), eksabait, zettabait, 
jottabait. Kõik on eelnevast 2 10 korda suuremad. St 1 MB = 1024 kB. Sest see on lähim kahe  aste tuhandele. Võib teatud kontekstis olla ka 1000 korda suurem, st 1 MB = 1000 kB 
Arvuti RAM üldiselt 4,8,16,32 GB, mobiil 4 GB. Ülejäänud SSD tüüpi mälu.    Tähtede ja sümbolite kodeerimine – Peavad olema tõlgitud kahendsüsteemi arvudeks. 
Olemas erinevad koodisüsteemid: 
  •  ASCII (American Standard Code for Information Interchange) – Iga sümboli  kodeerimiseks on 1 bait, tabelis on 2 8=256 erinevat sümbolit. – Algses versioonis  (1963) oli 7 bitti, st 127 sümbolit – Laiendatud tabeli osa võib olla erinev.  •  EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code)- IBM võttis  kasutusele.  •  UNICODE, UTF-8, UTF-16 (laiendatud ASCII, tutvustati 1993, alates 2008 kõige  levinum kodeering veebis)  


 
Kasutab 8 bitist koodiühikut, mida konkreetse märgi jaoks võib olla kasutuses 1 kuni 
4. 8 bitti annab kokku ühe baidi ja baitide kaupa on mõistlik arveldada. Esimesed 127 
tähemärki on samad, mis ASCIIs, nende puhul kasutatakse ühte kaheksabitist 
koodiühikut. Järgneva 1920 märgi puhul kasutatakse kahte kaheksabitist koodiühikut 
(kreeka, kirillitsa, heebrea, araabia, kopti ja armeenia tähed). Kolme kaheksabitist 
koodiühikut kasutatakse nt hiina, koera ja jaapani kirjamärkide puhul. Nelja 
koodiühikut on vaja ülejäänud Unicode tabelis olevate märkide jaoks, mille hulgas on 
nt matemaatilised sümbolid ja piktogrammid.  
Kuna kahendsüsteemis läheksid arvud kiirelt pikaks, on tabelites kasutatud kümnend- 
ja kuueteistkümnendsüsteemis arve.  Unicode-i kirjapanekuks on kasutusel mitmesuguseid kaardistusi, tuntud kui UTF (Unicode 
Transformation Format). Nende seas on UTF-32, UTF-16, UTF-8 ja UTF-7, kusjuures 
numbrid näitavad, kui mitu bitti on minimaalselt tarvis ühe tähemärgi kirjapanekuks. UTF-32 
puhul kasutatakse iga sümboli jaoks 32 bitti ehk 4 baiti, ülejäänute puhul on sümboli 
kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev.  Loogika olemus – klassikalisest kreekakeelsest sõnast logos, algtähendusega sõna ehk mida 
räägitakse. Loogika on teadus mõtlemise alustest.  Kreeka loogikud:  Permenides (5 saj e.m.a) – kasutas pikki loogilisi põhjendusi  Zenon Eleast (5 saj e.m.a.) – apooriad/paradoksid  Sofistid: Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428 – 347 e.m.a.)  ARISTOTELES: Väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt.  Aristotelese „kategoorilised väited“:  Iga b on a  Mitte ükski b pole a  Mõni b on a  Mõni b ei ole a 


Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on 
teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel 
samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see 
omadus on neil ka tulevikus.  Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.   Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus 
väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus.  Näiteid süllogismidest:  1.  Eeldus: iga koer on imetaja.  2.  Eeldus: mõned neljajalgsed on koerad.  Järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad..  Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x, y, z abil ning tuletus on õige sõltumata 
fraasidest, millega neid muutujaid asendada.  1.  Eeldus: Iga x on y.  2.  Eeldus: Mõni z on x.  Järeldus: Mõni z on y.  Schickard 1625  Blaise Pascal (esimesed mehhaanilised kalkulaatorid) 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis 
ja lahutas (Ehitas ca 50 tükki).    Gottfried Wilhelm Leibniz (Saksa filosoof 1646-1716). Leibnizi arvuti (1671) liitis, lahutas, 
korrutas, jagas. Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. 
Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda 
keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) 


Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt 
avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Programme hoiti perfokaartidel. 
Praeguseks on perfokaart aegunud andmekandja, kuid perfokaardid olid laialdaselt kasutusel 
nii 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks kui ka 20. sajandil mehaaniliste 
muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja 
salvestuskandjana. Esimesed digitaalsed arvutid kasutasid perfokaarte peamise meediumina 
programmide ja andmete sisestamiseks. ca 1800 Jacquard mõtles välja programmeeritavad 
kangasteljed , mis kasutas perfokaarte mustrite tegemiseks. Info talletus perfokaartidele. 
Sealt edasi tuli idee kasutada neid arvutites.   19. sajand hakati mõtlema programmeeritava arvuti peale. Charles Babbage (1822) oli kõige 
kuulsam, kes üritas teha programmeeritavat arvutit, kuid ei saanud 
hakkama(diferentsiaalvõrrandite lahendamine). Esimene programmeerija oli Ada Lovelace, 
tema nimest on ka tulnud proge keel Ada.  LAUSEARVUTUS  George Boole, de Morgan  Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. T = Tõde ja V = Vale  Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon), V (või e. disjunktsioon), - (ei e. eitus), => 
(järeldus e. implikatsioon), == (samasus e. ekvivalents)  1890 ehitas (tegi oma firma) Herman Hollerith perfokaartidega masina USA rahvaloenduse 
andmete töötlemiseks. Tema firmast tekkis IBM.  Turing mõtles 1937 välja Turingi masina (masin (idee), mis peaks suutma kõike lahendada, 
tegelikult polnud võimalik kõike arvutada)    Claude Shannon mõtles välja info kodeerimise tehnoloogia (kuidas saada arvud bittideks 0 
ja 1). MIT, 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid 
ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid. 


Zuse tegi esimese programmeeritava arvuti, Z2 oli täiesti programmeeritav, Z1 polnud.  Konrad Zuse. Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt.   1936-38: Z1: puhtmehaaniline  1938: Z2: rehkendus releedega.  1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav.  1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti Zürichi tehnikaülikoolile: Releedega rehkendus 
Mehaaniline mälu.  1950-1967: Z5 ... Z64  By 1967, the Zuse KG had built a total of 251 computers. Due to financial problems, the 
company was then sold to Siemens.  Saksa krüptomasinad : mehaanilised, krüpteerisid tekste 2 MS ajal  Enigma: alates 1920 aastatest.  Lorenz SZ 40 and SZ 42  Geheimfernschreiber: Saksa lennu- ja merevägi  Colossus: Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks 1800 elektronlampi 
Ideoloogia ja matemaatika: olulises osas Alan Turing             


2.  nädal 
•  Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas  instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, 
Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee.  TRANSISTOR – 1947. a kolm meest Bell Telephone Laboratories’ : William Shockley, Walter 
Brattain ja John Bardeen, leiutasid transistori, said hiljem ka Nobeli preemia selle eest, transistori 
tööpõhimõte  on  analoogiline  raadiolambile:  elekter  tahab  vahekihist  (metallisulamitest,  kus 
vaakumit/õhku pole) läbi minna, tuleb kas pinge peale panna (käivitab läbimineku) või vastupidi-
ei pane pinget peale/blokeerib, on palju eri variante transistore – üldine põhimõte on peaaegu alati 
sama(kolm juhet, millest üks juhib, kas elekter saab kihtidest läbi või mitte), peale leiutamist neid 
veel laialdaselt ei toodetud, tehti parandusi ja läks aega  SAMUEL –  1952. a kirjutas Arthur Samuel IBM jaoks AI kabeprogrammi(the first AI programm 
to run in the U.S)  SHOCKLEY  SEMICONDUCTOR  –  1955.  a  asutas  William  Shockley  Shockley 
Semiconductori  Palo  Altos  (need  kes  töötasid  Shockley  Semiconductoris  moodustasid  hiljem 
Inteli ja AMD)  FORTRAN – 1957. a tehti esimene kõrgtasemeline programmeerimiskeel Fortran, eestkätt töötati 
see välja IBM-is, inseneride ülesannete lahendamise lihtsustamine(simulatsioonid nt)  FAIRCHILD  –  1957.  a  kaheksa  inseneri  lahkusid  Shockley  Semiconductorist(Julius  Blank, 
Victor Grinich, Jean Hoerni, Eugene Kleiner, Jay Last, Gordon Moore, Robert Noyce, and Sheldon 
Roberts.)  ja  moodustasid  uue  firma  -  Fairchild  Semiconductors,  1961.  a  laseb  Fairchild 
Semiconductors välja esimese laiatarbe integraalskeemi  SAGE  ehk  Semi-Automatic  Ground  Environment  –  1958.  a  loodud  Interneti  esiisa,  USA 
sõjavägi tegi suure võrgustiku(SAGE) nö tuumasõja valveks  (et  radaritega võimalikult varakult 
näha  vastase  rakette  ja  osutada  võimalikult  vara  vastupanu),  radarid  olid  põimitud  kokku  ja 
ühendatud lennukite süsteemidega, olid ka suured kontrollsüsteemid/keskused  TEXAS  INSTRUMENTS  –  1954.  a  andis  Texas  Instruments  teada,  et  hakkab 
(esimesena)kaubanduslikult  tootma  silikoonist  transistoreid.  Oli  pikemat  aega  üks  juhtivaid 
arvutitükkide tootjaid, palju tehti ka transistore (hetkel tootavad nišitooteid pigem), 1976. a toovad 
turule esimese 16-bitise mikroprotsessori  INTEGRAALSKEEM  –  1958.  a  loodud,  loojaks  loetakse  Jack  Kilbyt  (sai  hiljem  ka  Nobeli 
preemia),  esimesel  integraalskeemil  oli  peal  5  komponenti  ja  see  oli  peenem  kui  hambaork, 
integraalskeem on mikrokiip, räniplaadile loodud elektronsüsteem 


COBOL  –  1960.  a  mõeldi  välja  USA  mereväes  logistika,  raamatupidamise  ja  laomajanduse 
jaoks(USA  pankades  ja  kindlustusfirmades  suure  tõenäosusega  kasutatakse  veel  Coboli 
programme,  hoiavad  seda  keskkonda  üleval,  kuna  raskem  oleks  kõike  otsast  alustada  ja 
ümberkirjutada)  LISP  –  1960.  a  John  McCarthy  väljamõeldud  keel,  mis  sobis  pigem  AI  laadseteks 
ülesanneteks(mitte ainult, aga sinnapoole), mõeldi välja lambda-arvutuste mikrokeele põhimõtete 
peal, paljud keeled on Lispist mõjutatud(nt Python, JavaScript)  PDP–1  –  1960.  a  Digital  Equipment  Corporation  (DEC)  hakkas  tegema  PDP  arvuteid,  MIT-s 
kirjutati sellele videomäng Space Wars (väidetavalt esimene), esimesed PDP arvutid  ei müünud 
väga hästi, aga mingi hetk hakkas hästi müüma (umbes alates PDP-8-st, hulga odavamad kui IBM 
mainframed, siis polnud ikka veel integraalskeeme seal sees), integraalskeeme veel tööstuslikult 
ei  toodetud,  kuigi  need  juba  eksisteerisid,  seega  arvuti  koosnes  trükiplaatidest  mille  peal  olid 
näiteks  transistorid,  kondekad  ja  takistid(eraldi),  it  is  famous  for  being  the  computer  most 
important in the creation of hacker culture at MIT, BBN and elsewhere  SYSTEM  360  –  1964.  a  System/360  on  mainframe(ehk  suurarvuti  -  ulatuslike  võimaluste  ja 
ressurssidega  arvuti,  mis  tavaliselt  asub  arvutuskeskuses.),  kuni  selle  ajani  arvutid  omavahel  ei 
suhelnud, ei saanud ühele arvutile panna nt teise arvuti kettaid, loodud IBM-i poolt, kokkusobivate 
arvuti täiendusseadmete ’’perekond“, siiamaani alles (nišitoode)  MOORE’I  SEADUS  –  1965.  a  tegelikult  on  Moore’i  seadus  tähelepanek/prognoos,  ühe 
integraalskeemi  peal  olevate  komponentide(transistoride,  takistite)  arv  kasvab  umbes  2  korda 
pooleteise aasta jooksul  INTEL  –  1968.  a  Robert  Noyce  ja  Gordon  Moore  lahkusid  Fairchildist  ja  asutasid  Intel 
Corporationi (nemad on kõige kuulsamad asutajad, oli ka teisi), 1970 intel 4004 CPU (single chip 
computer)  ENGELBART  –  1963.  a  Douglas  Endelbarti  saab  arvutihiire  patendi,  1968.  a  töötas  välja 
kaasaegse näoga, lihtsakoelise süsteemi(klaviatuur, keypad?, hiir, windows?). Süsteem oli nagu 
Wordi  analoog/kontori  komplekti(tabelarvutust  see  süsteem  ei  teinud),  reaalsesse  kasutusse  ei 
läinud kunagi, demo on väga kuulus.  XTEE – 2001. a infovahetus riigiregistrite vahel, e-riigi andmete hoidmise ja vahetamise süsteem   
     


3.  nädal 
•  Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix  ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm 
pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Küberkaitse termineid: 
turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. 
  UNIX  JA  C–  umbes  1969.  a  (töötasid  tegelikult  UNIX-it  välja  mitu  aastat)  AT&T  Bell 
Laboratories  programmeerijad  Kenneth  Thompson  ja  Dennis  Ritchie  töötasid  DEC-i  PDP 
arvutil(odavamat sorti suured arvutid) välja UNIX operatsioonisüsteemi(esimene op-süsteem, mis 
on  siiamaani  kasutusel),  UNIX-ist  arenes  hiljem  palju  harusid(nt  Linux,  mille  pealisehitus  on 
Android, macOS, OS X, iOS). Kenneth Thompson mõtles välja keele B, mis baseerus varasematel 
keeltel, Dennis Ritchie koos Kernighaniga tegi keele C (ALGOL –> BCPL -> B -> C), et oleks 
kergem UNIX-it kirjutada, C keel on oluline, kuna peaaegu kõik arvuti baasasjad on C keeles (op 
süsteemid (Windows,  Linux, Apple, BSD põhised), suuremad infrastruktuurid, tekstiredaktorid, 
andmebaasid,  veebiserverid  jne),  selles  keeles  on  lihtne  teha  vigu  ja  neid  üles  leida  on  raske, 
masinalähedane ja kiire keel  AMD  –  1969.  a  tekkis  AMD  ehk  Advanced  Micro  Devices  paralleelselt  Inteliga,  samadest 
inimestest,  kes  olid  koos  ära  tulnud  Shockley  Semiconductorist  ja  asutanud  Fairchild 
Semiconductorsi, ühed lõid Inteli ja teised lõid AMD  ESIMENE  MIKROPROTSESSOR  –  1970.  a  tegi  Intel  esimese  mikroprotsessori  4004, 
mikroprotsessor ise koosnes  ainult  ~2000-st  transistorist ja töötas  väga aeglaselt-108 kHz, seda 
mikroprotsessorit  kommertsiaalselt  väga  ei  toodetud,  aga  Intel  hakkas  selle  põhjal  arendama 
uuemaid ja paremaid mikroprotsessoreid, mida loodetavasti saaks ka müüa  SQL –  IBM-is prooviti leiutada uut andmebaasikeelt ja tekkis System R, mis aja jooksul kujunes 
sujuvalt SQL-iks, SQL on ühtlasi ka tänapäeval peamine andmebaasikeel ja on olnud seda päris 
pikalt.  Esimese  SQL  andmebaasi  töötas  välja  Honeywell(1976.  a),  hiljem  muutus  põhitootjaks 
Oracle  ARPANET – 1971. a katsesüsteem uue võrguprotokolli jaoks (kuidas arvutid omavahel suhelda 
võiks).  Pandi  katsetamiseks  üles  väike  võrk,  kus  olid  näiteks  USA  ülikoolid  jms  asutused, 
DARPA(varasemalt ARPA) nimeline asutus finantseeris seda katsesüsteemi(USA sõjaväe asutus, 
nägi selles potentsiaali sõjaväe jaoks), ARPANET-ist hakkas välja arenema kaasaegne Internet, 
1972. a Ray Tomlinson tegi muudatusi email programmile ARPANETIS ja võttis kasutusele @ 
märgi emailides 


CP/M  –  1973.  a  Gary  Kildall  kirjutab  primitiivsele  Intel  8008  protsessorile  lihtsakoelise  op 
süsteemi CP/M, mis muutus vähemalt 10 aastaks mikroarvutite kõige levinumaks op süsteemiks, 
1974. a töötab välja CP/M op süsteemi Intel 8080-l põhinevatele süsteemidele  WINCHESTER – 1973. a IBM-i välja töötatud odav kõvakettaüksus , maht 70 MB  ALTAIR – et päästa enda firmat MITS, hakkab firma omanik Ed Roberts ehitama väikearvutit, 
mis baseerub Inteli uuel mikroprotsessoril 8080 ja 1974. a saab MITS valmis enda esimese Altair 
8800  mikroarvuti,  Popular  Electronics  ajakiri  avaldab  artikli  sellest  arvutist(hind  ligikaudu 
~500$), 1975. a MITS toob turule enda esimese üldsusele kättesaadava Altair arvuti hinnaga 375$, 
Altair  oli  esimene  edukalt  müünud  arvutikomplekt,  1978.  a  lõpetatakse  Altair  tootmine, 
koduarvutid olid palju edukamad  ALTO – 1972. a Xerox tahab hakata tegema väikest kontoriarvutit, mis oleks väiksem kui PDP ja 
IBM(Project ALTO algus), 1973. a Esimene Alto tööjaama arvuti prototüüp lülitatakse Xeroxis 
sisse,  selle  ekraanipilt  on  Sesame  Street  tegelane  Cookie  Monster,  1974.  a  Xerox  Alto  arvutile 
tehakse  programm  Bravo,  mis  on  esimene  korralikult  töötav  tekstiredaktor  personaalarvutile(WYSIWYG  programm)  ja  samal  aastal  lastakse  välja  Xerox  Alto 
arvuti(kommertsedu ei tulnud, suureks eeskujuks)  MICROSOFTI ALGUS – 1974. a Bill Gates ja Paul Allen said inspiratsiooni tõsiselt tegeleda 
tarkvaraga  MITS  mikroarvutitelt  Altair  8800,  kui  Paul  Allen  nägi  Popular  Electronics  ajakirjas 
artiklit Altair arvutist, hakkasid sellele softi kirjutama, samal aastal said inspiratsiooni ka Xerox 
Alto arvutist, 1975. a kirjutasid BASIC-u interpretaatori varasel Intelil, litsentseerisid selle MITS-
ile,  1975.  a  teevad  oma  firma  Micro-Soft,  nende  toode  on  BASIC  interpretaator  MITS-i  arvuti 
jaoks, 1978. a teeb COBOL-i(progekeel)  APPLE ALGUS – 1974. a said inspiratsiooni Xerox Alto arvutist(mõjutas Macintoshi väga palju), 
Steve Wozniak oli insener ja Steve Jobs oli pigem visionäär ja väga edukas müügimees, Jobs saab 
Wozniakiga kokku klubi hobitegevuse käigus ja nad panevad kokku arvuti Apple I(ilma korpuseta, 
et saaks ise kokku panna arvuti), ei olnud väga edukas(prooviks tehtud)  1977 KODUARVUTID – esimesed massiliselt edukad koduarvutid: Chuck Peddle- Commodore 
PET(6502 protsessor), Jobs ja Wozniak - Apple II(6502 protsessor), Tandy Ranio Shack – TRS-
80(Z80)  VISICALC  –  1979.  a  tegid  Daniel  Bricklin  ja  Robert  Frankston  VisiCalci,  esimese 
spreadsheeti(nagu Excel), kõigepealt oli see Apple II jaoks(Apple hakkas väga hästi siis müüma)  APPLE II  –  1976. a hakkab Steve Wozniak töötama välja Apple  II, 1977. a sai  valmis,  töötas 
6502 protsessoriga 


SYMBOLICS  –  1980.  a  loodud,  spetsiaalne  riistvara  LISP-i  programmide  edukaks 
jooksutamiseks(põhiliselt AI)  IBM  PC  –  1981.  a  IBM  tegi  IBM  5150  PC,  ehitasid  kiiresti  valmis  ja  tegemine  maksis  palju, 
kasutas  Intelit,  suretas  sujuvalt  kõik  teised  koduarvutid  välja,  enamik  tänapäeva  arvuteid  on 
sarnase ehitusega (va Apple)  SUN – 1982. a asutatud (Sun Microsystems), tegeles peamiselt võrgundusega, leiutasid Network 
File Systemi (NFS), Oracle ostis nad ära 2010. a  ORACLE – SQL andmebaasid  MACINTOSH –  1978. a Apple teeb algul masina Lisa, töötas hästi aga oli väga kallis, hiljem 
tegid ümber ja tegid odavamaks ning sellest kasvas välja Macintosh(1984), mis oli esimene edukas 
hiire ja GUIga PC  APPLE JA MICROSOFT TOOTELIINID – Basic, C (1975-), MS-DOS (1981-2004), Win 1-
3 (1985-1996), Office (1983-)  Küberkaitse terminid:  TURVATEATER - illusoorne turve  MALWARE – tarkvara, mis loodud kahju tegemiseks  COOKIE – vähene info, mida veebilehed hoiavad sinu arvutis  PHISHING – andmepüük, interneripettus (valed e-kirjad ja chatid)  SOCIAL ENGINEERING – inimeste manipuleerimine konfidentsiaalse info saamiseks   
     


4.  nädal 
•  Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed  eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. 
  PYTHON – 1989. a hakkas Guido van Rossum tegelema Pythoni implementeerimisega, Python 
2.0 lasti välja 2000. a ja Python 3.0 lasti välja 2008. a  HTML  JA  HTTP  –  1990.  a  Tim  Berners-Lee  lõi  HTML-i(Hyper  Text  Markup  Language) 
füüsikute omavaheliseks  väga lihtsaks suhtluseks, HTML-i abil sai internet laieneda World Wide 
Web-iks,  kasutades  spetsifikatsioone,  nagu  näiteks  URL(ühtne  ressursi  lokaator)  ja  HTTP 
(hüperteksti edastusprotokoll), tekkis võimalus luua veebilehti  INTERNET EESTIS – (1990. a Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud modemi abil panid 
Küberneetika  instituudi  teadurid  käima  regulaarse  ühenduse  oma  instituudi  ja  Soome  UNIX-i 
kasutajate seltsi masina vahel. Küberneetika Instituudi arvuti helistas iga poole tunni tagant Soome 
arvutisse ja saatis edasi ning võttis vastu vahepeal saabunud e-teated (põhiliselt e-posti). Ca 400 
rubla eest kuus said Eesti-poolsed kliendid ennast oma modemi abil Küberneetika Instituudi arvuti 
külge haakida ning samuti e-posti saata. Küberneetika instituudi e-posti aadressi lõpus oli .su, ehk 
NSVL) Päris internet Eestis: 1992. a Lippmaa organiseerimisel rajas KBFI kaks kallist satelliidi-
otseliini  TCP/IP(päris  interneti)  jaoks:  Tallinn(KBFI)-Stockholm(KTH)  ja  Tartu(Biokeskus)-
Stockholm. Ants Wõrk Küberneetika Instituudist organiseeris internetivälisühenduse kaablitpidi 
Helsingisse.  KBFI  satelliidiühendus  sai  valmis  kuu  aega  enne  Küberneetika  Instituudi 
kaabliühendust: Tõelise Interneti käimapaneku juures 1992. aasta märtsis viibisid paar rootslast ja 
eesti poolelt Andres Bauman, Jaak Lippmaa ning Toomas Kadarpik. Kuivõrd KBFI uus interneti-
ots  sai  valmis  enne  Küberneetika  Instituudi  oma,  hankisid  nemad  Eestile  Soviet  Unioni  .su-st 
erineva interneti aadressi .ee ja hakkasid Eesti-sisest internetti administreerima.  LINUX – 1991. a Linus Torvalds Helsingi Ülikoolis hakkas Linuxit hobina arendama, Linux on 
Minix-inspired  kernel  for  Gnu,  1994.  a  kui  Linux  1.0  välja  tuli,  olid  Linux  ja  BSD  sama 
populaarsed, edaspidi Linux-i populaarsus kasvas ja BSD langes  NETSCAPE – 1994. a esimene suur netibrauser, 1998. a Netscape müüs end AOL-ile maha ja 
tegid enda brauseri vabavaraks -> Mozilla brauseri projekt (läks palju aastaid enne kui see projekt 
suutis levinud brauseri tekitada -> Firefox)  USENET – 1994. a postituste/artiklite jagamise võrk, sai massiliselt infot levitada  PHP – 1994. a progekeel, mis on peamiselt mõeldud veebilehtede tegemiseks, on olnud mingitel 
aegadel suurim veebilehtede tegemise progekeel, nt kogu Wikipedia on PHP-s kirjutatud 


PÄEVALEHED EESTIS – 5.okt 1995. a Eestis esimene päevaleht internetis  PALM PILOT – 1996. a esimene edukas pihuarvuti, U.S. Roboticsi tehtud  GOOGLE – 1995. a Stanfordi ülikoolis oli projekt, mille käigus taheti teha raamatukogu süsteem 
paremaks, Larry Page ja Sergey Brin mõtlesid seda süsteemi teha põhimõttega base rank  DEEP BLUE – 1997. a IBM poolt tehtud paralleelarvuti Deep Blue võitis male maailmameistrit 
(esimene kord kui AI võitis maailmameistrit)  WIKIPEDIA –  2001. a loodud online entsüklopeedia   
     


5.  nädal 
•  Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid. Lihtsad andmetüübid (täisarvude, ujukoma- arvude, tähtede esitamine), stringid, massiivid, puud. 
  TURINGI MASIN – Turingi masina mälu on lint, mida loeb/kirjutab eraldi pea. Programm on 
eraldi tabelis ridadena, mis on kujul:     
  RELEE – mootoriga lüliti, kui panna vool sisse, siis magnet tõmbab lüliti kinni ja vool läheb läbi, 
kui  voolu  sees  pole  siis  vedru  hoiab  lülitit  lahti(saab  teha  ka  vastupidi,  et  vedru  hoiab  kinni  ja 
magnet tõmbab lahti)  MÄLUTÜÜBID :  Arvuti  põhimälu  DRAM  on  ehitatud  väikestest  kondensaatoritest:  iga  kondensaator  hoiab  ühte 
bitti. Tema juhtimiseks on kasutusel veel üks transistor:  •  Kondensaatoritega mälu ei osata väga kiireks teha. 
•  Kondensaatoritega mälu on odav.  Protsessori registrid ja cache mälu on ehitatud transistoridest (SRAM): 4 või 6 transistori ühe biti 
kohta.  •  See on kiire tehnoloogia. 
•  Samas on see kallis. 
•  Protsessoril on mitu tuuma: igaüks on sõltumatu omaette töötav protsessor. 
•  Üks tuum püüab (ja tihti suudab) täita hulka käske paralleelselt. 
•  If-lausete  puhul  püüab  protsessor  paralleelselt  ette  täita  ühte.haru,  mida  ta  peab  tõenäolisemaks.  •  Cache salvestab erinevaid hiljuti kasutatud põhimälu juppe kiires SRAM mälus. 
•  Põhimure on minimeerida põhimälu poole pöördumisi.  SSD (flash mälu, mälupulgad) on samuti transistoridest, aga aeglane ja odav.  LIHTSAD ANDMETÜÜBID (täisarvude, ujukoma-arvude, tähtede esitamine) :  Protsessor toetab otse ainult lihtandmetüüpe: täisarve ja ujukomaarve. Tõeväärtused ja tähed on 
täisarvu erivariandid. Mäluaadress ehk pointer on samuti lihtsalt täisarv.  


Kompleksandmetüüpide  mugavaks  ehitamiseks  ja  kasutamiseks  on  enamuses  programmeerimiskeeltes hulga  •  Spetsiaalseid teegifunktsioone. 
•  Spetsiaalset süntaksit 
•  Aga protsessori jaoks nad ei ole „asjad“ mida protsessor otse toetaks.  STRINGID – Tekst on lihtsalt jada baite mälus järjest pluss pikkuse määrang. Lihtsamal juhul 
(ascii ja iso-8859-1 kodeeringud) on üks täht üks bait. Keerukamal juhul (utf-8) on ascii tähed üks 
bait, teised rohkem.  MASSIIVID – Massiiv on jada ühetüübilisi väärtusi: tähti, täisarve, ujukoma-arve, teisi massiive 
vms. Massiiv on hulk kõrvuti sama tüüpi või sama suurusega objekte (täisarvud, ujukoma-arvud 
alammassiivid vms). List üldiselt tähendab, et objektid ei pea olema sama tüüpi/sama suured ja 
nad võivad sisaldada kuitahes sügavaid alamliste.  PUUD – Arvutiteaduses on puu laialt levinud abstraktne andmetüüp, mis simuleerib hierarhilist 
puustruktuuri  põhiväärtuse  ja  alamväärtustega(’’vanem  ja  lapsed“),  mis  on  ühendatud  sõlmede 
kogumina.       


6. nädal  •  Eksamiks: kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood,  programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, 
fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse.    Kompileerimine - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java 
baitkoodi)  - Kompilaator teeb neist assemblerikeelsed ajutised failid / võtab “source code”i ja 
tõlgendab selle masinale arusaadavaks koodiks.  Masinkoodis programm nimega kompilaator teisendab keeles X programmi 
masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y.   Näited: C, Fortran, Go.  Interpreteerimine – masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili, 
teisendab ta nö pseudo-assembleriks / vahekoodiks ja asub seda vahekoodi varianti rida-realt 
täitma.   Näited: Python, PHP, Perl, vanemad Javascripti mootorid jne.  Funfact: Programmi interpreteerimine on ca 10-200 korda aeglasem, kui kompileeritud 
koodi täitmine.   Põhimõtteliselt saaks igas keeles kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui 
kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist.  Interpreteerimisel on ka kompromissvariandid:  1)  Kompilaator kompileerib X faili vahekoodiks Y, seejärel interpreteeritakse  vahekoodi Y (Python, Java).  2)  Interpretaator interpreteerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st  masinkoodiks, mida seejärel täidab (Java, C#, Firefoxi Javascript) nn just-in-time 
compilation ehk JIT.   3)  Chrome V8 Javascript kompileerib algul kogu programmi masinkoodiks kiire  kompilaatoriga, seejärel kompileerib töö käigus selgunud kriitilised kohad 
aeglasema optimeeriva kompilaatoriga, mis annab kiiremini töötava tulemuse.   


Parsimine – ehitab mällu süntaksipuu, mida siis edasi töödeldakse  Jit – osa interpreteeritud vahekoodist kompileeritakse töö käigus   Näiteks Java, C sharp  Interpretaator interpreteerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st 
masinkoodiks, mida seejärel täidab (Java, C#, Firefoxi Javascript) nn just-in-time 
compilation ehk JIT.     Vahekood – interpreteerimise tulemusel tekkiv kood, mida masin saab täita  Programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled  Programmeerimiskeeled: Fortran, C, Java, C#, Python, Javascript  Programmeerimise keeled on inimeste jaoks, arvuti ei saa sellest aru ning vajab 
masinkoodi.  Kirjelduskeeled (mitte programmeerimiseks): HTML, SQL, JSON  SQL – päringukeel, database queries  HTML – kujunduskeel, text layout  JSON – data representation tekstilisel kujul, nt   Keelte äratundmine:  http://lambda.ee/w/images/e/e6/Itsissejuhatus7.pdf   


            Pythoni näide oli ka.   Data warehouse – andmepank?       


7. nädal  •  Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android,  protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. 
Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, 
markdown.    Opsüsteemi roll - Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke, võimaldada kasutajal 
arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis 
on.  Mida opsüsteem nt teeb:  oskab kettalt programme lugeda, neid käima panna ja seisma panna,  oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu,  oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada,  oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda,  oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) ja võrguga suhelda,   oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda, suhelda graafikakaardiga  NB: Kui opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki neid asju ise teha oskama  Linux – opsüsteem, vabavaraline ja tasuta versioon UNIXist  -  Mobiilid (Android) 
-  Serverid (70% servereid) 
-  Pisiseadmed (domineeriv) 
-  Tava-arvutid (2%)  Distro – Linux distribution ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi 
operatsioonisüsteemil; N: Ubuntu  Taust: Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid kõiki 
ükshaaval raske installida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, 
levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada.   Mac OS X – Apple’i opsüsteem, mis põhineb Darwinil. 


Android – opsüsteem, tasuta versioon/laiendus Linuxist, mida arendab Google ja Open Handset 
Alliance  Protsessid – OS jälgib kõiki arvutis toimuvad protsesse (töös olev programm) ja peab nende üle 
arvet protsessitabelis (nt mis programm kasutab kui palju mälu)  Multitasking – arvuti suudab mitut programmi korraga töös hoida  Paralleeltöö – OS jooksutab igat programmi vahedega, et see saaks käia, ja siis jääb programm 
ootama oma järgmist korda  Wait/run – protsessi olek, et kas protsessor saab seda tööle panna või mitte  Interrupt – protsess pannakse seisma (pärast seda salvestatakse machine state, protsessitakse ja 
siis kutsutakse process scheduler ja dispatcher, et protsess uuesti käima panna)  Virtuaalmälu – OS mapib reaalse mälu „näilikuks“, virtuaalmälu kombineerib aktiivse 
muutmälu ja mitteaktiivse mälu kettal, et saavutada laiem kogumälu maht  Tekstitöötlus:   Lihttekst – kogu info ainult tekstina, võib sisaldada kujundusmärgendeid, lõppvarianti 
kuvab mõni teine rakendus või seade, N: HTML  WYSIWYG (What you see is what you get) – teksti protsessor, suunatud teksti 
kujundamisele, lõplik vormindus kuvatakse otse redigeerimistarkvaras  Kooditabel – määrab, kuidas tuleb faili salvestatud sümbolit ekraanil näidata  Ascii – ehk American Standard Code for Information Interchange on 128-tähemärgiline 
keelemärkide tabel, 7-bitine  Unicode - rahvusvaheline standard arvutites kirjasüsteemide kodeerimiseks, unicodes 
antakse igale märgile oma koodipunkt, mis on unikaalne  utf-8 – Unicode’i 8-bitine kooditabeli formaat  Latex – tekstilao kirjeldamise märgendikeel, de facto standard ülikoolidel;              - TeX keele laiendus erinevate makrodega (kasutuses akadeemiliste ja tehniliste 
dokumentidega, mata, statistika, keemia, füüsika, arvutiteadus) 


Markdown - Märgituskeel (markup language) teksti vormindamiseks (juhendite, 
lühikeste dokumentide loomiseks, veebisisu (foorumipostitused, kommentaarid) 
kujundamiseks)    8. nädal  •  Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited,  arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-
vabavaralised), gpl-i põhipoindid.     Teegid – Konkreetseid, piiratud funktsioone realiseerivad väikesed komponendid ja nende 
komplektid    N: Trükkimine, faili kirjutamine, võrguühenduse avamine  Raamistik - Edasiarendamiseks ja ümbertegemiseks mõeldud terviklikud näiterakendused, 
levinud eeskätt „tüüpiliste“ andmebaasi-kesksete veebirakenduste jaoks.    N: Ruby on Rails, Python Django, Java Spring  Litsentsi tüübid:  Litsents - ühepoolne „võta-või-jäta“ leping, et kuidas tarkvara tohib kasutada.  - kommertslitsents - väga mitmekesised: igaüks kirjutab endale sobiva.  - vabavara – programmi saab jooksutada, näha source codei, jagada koopiaid ja jagada 
enda   modifitsseritud versiooni koopiaid; vaba as in free speech, mitte vaba as in free 
food  - dual-licensed - valid, kas kasutad piirangutega vabavarana või teistsuguste piirangutega 
kommertslitsentsiga.  GPLi põhipoindid – General Public License  - Kui tarkvaral on GPL litsents (tarkvara saab arendada ning laiendada) ja keegi näiteks 
laiendab antud tarkvara, siis laiendatud tarkvara läheb automaatselt GPLi alla (piirav 
litsents, n-ö kleepub järgmistele) 


- Arendaja saab näiteks GPLga anda tarkvara välja, kuid kui keegi tahab seda kasutada 
ilma GPL-ita, siis peab ta ostma arendajalt selle tüki kasutamiseks kommertslitsentsi  Taustaks: GPL kaitseb arendajat ning samas julgustab open source arendust, näiteks Linux 
kernel on GPLi all     9. nädal   •  Eksamiks: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes  töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile 
ei küsita). Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, 
kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.    Http – protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes, on andmete edastamise aluseks veebis.  Https – krüpteeritud variant http päringust: päring ise ja vastus krüpteeritakse võtmega, mis 
automaatselt genereeritakse iga ühenduse jaoks.  Html – Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel  Css – Täpset teksti paigutust ja kujundust võimaldav keel HTML täienduseks  Javascript – Brauseri programmeerimiskeel: javascripti programmid töötavad otse brauseris: 
muudavad htmli, css-i, võtavad ühendust serveriga jne  Ajax – kogum omavahel seotud veebiarenduse tehnikaid, mida kasutatakse rakenduse kliendi 
poolel interaktiivsete veebirakenduste loomisel (ing. k. Asynchronous JavaScript And XML)  Json – Andmete esitamise formaat tekstina (Javascripti programmeerimiskeele „native“ 
andmestruktuur, väga lihtne ja mugav kasutada, kaasajal brauserirakendustes eelistatum kui 
XML.) (ei ole programmeerimiskeel)  Xml – Struktureeritud teksti esitamise formaat, XML standard ütleb, kuidas teksti struktuuri 
märgistada; Saab kasutada andmete esitamiseks tekstina; Lihtne, aga veidi kohmakas kasutada 
(ei ole programmeerimiskeel)  Klassikaline veebirakendus - server ehitab html teksti (server saadab brauserile html teksti, 
kasutaja täidab vormid/vajutab nuppe, brauser saadab sisestatud parameetrid serverile ja server 
arvutab parameetrite järgi uue html lehe)  Single-page app: 


- server ehitab datat: json teksti  - javascript brauseris muudab/ehitab html teksti otse brauseri kõhus  Tldr: lehte kirjutatakse dünaamiliselt ümber, seega on ühendamist serveriga vähem ja 
laadimisajad väiksemad  Arvutivõrgud:   Mac aadress – Etherneti aadress masinal, unikaalne kohtvõrgu piires, sõltub 
võrguliidesest. Näiteks on MAC-aadress arvuti võrgukaardil ja ruuteri võrgupesadel  Ip aadress – kohtvõrkude sidumiseks antakse igale masinale unikaalne nn IP aadress: 
tüüpiliselt neli baiti  Port – programmispetsiifiline aadress (port ütleb OSile, mis programmi kätte tuleks 
füüsiliselt data anda)  Ethernet – on internet kohtvõrgus (sh wifi)  Ip (internetiprotokoll) – reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel internetis 
kasutatavate võrguseadmete vahel  Tcp (transfer control protocol) – põhiprotokoll, mis kasutab IP-d. Toimub kontroll, kas 
info jõudis pärale -> kindlam, aeglane  Udp (user datagram protocol) – põhiprotokoll, mis kasutab IP-d. Ei kontrollita, kas info 
jõudis pärale -> kiirem, osad võivad kaduda  Kapseldamine (mis mille sees) - saadetud informatsioon on kihtides (siht, transport, 
data)      10.  nädal  •  Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni  ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida 
mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus. Prologi 
näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Arendusprojektide kohta küsimusi ei tule. 
 
Puhtas funktsionaalses keeles – Haskell, Hope, Miranda, FP – ei ole programmeerijal 
peale funktsioonide definieerimise ja sisseehitatud baasfunktsioonide (artimeetika, 
loendid jms) mingeid lisavahendeid. Kõik kõrvalefektid on keelatud. Puhas 


funktsionaalne keel ei luba muutujale väärtusi omistada. Ainus efekt, mis funktsiooni 
rakendamine argumentidele annab, on resultaadi leidmine.  
 
Kombineeritud funktsionaalsed keeled – MI, Lisp, Scheme – kombineerivad puhaste 
funktsionaalsete keelte mehhanisme imperatiivsete mehhanismidega.       
  Rekursiooni äratundmine – funktsioon kutsub iseennast välja. On defineeritav iseenda 
kaudu (ei anna mingit infot).  Rekursiooni baasjuht - rekursiooni enam välja ei kutsuta (tingimus, millal rekursioon  lõpeb)  Rekursiivne juht - rekursioon kutsutakse välja, iga välja kutse on lihtsam (kas asi läheb 
lihtsamaks, ise vaja välja mõelda) 
 
Rekursiooni ekvivalentsus tsükliga - kõike mida saab progeda while ja for tsükli abil, 
saab progeda rekursiooniga ja vastupidi  lambda-arvutus - Lambda-arvutuse keel on Alonzo Churchi poolt 1930. aastatel 
leiutatud lihtne ja universaalne meetod funktsioonide kirjapanekuks. Churchi tees: mida 
saad mõnes keeles progeda, saad lambda arvutusese keeles kirja panna. Asendusmeetod.    Prolog on esimene loogilise programmeerimise keel. Põhiidee on nõuda otsitava 
lahenduse kirjeldamist esimest järku predikaatarvutuse keeles, kusjuures Prolog-i 
süsteem sisaldab teatud tüüpi automaatset teoreemitõestajat, mis on võimeline lahendust 


automaatselt otsima ja tuletama. Siiski pole Prolog automaatse teoreemitõestamise 
süsteem.      __________________________________________________________________      11.  nädal  •  Eksam: lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete  täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. 
Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. 
Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. Keerukusest: mis on 
algoritmide keerukus ja mis on O-notatsioon. Mis on sorteerimise parim keerukus 
halvimal juhul.  Lahenduvus tavamõttes: 
Tüüpilised põhjused, miks me ei saa tavaprobleeme lahendada:  •  Ei ole piisavalt infot : kui teaks, kus on mõni peidetud aare, kaevaks kohe üles.  Kui teaks, mis firma ülesostmine homme välja kuulutatakse, ostaks selle aktsiaid.  •  Juhuslikkus segab: Teel aaret välja kaevama minnes võin kraavi sõita. Kasiinos  panustades ei tea, mis nr ruletis tuleb. Kas aktsia lähiajal tõuseb või langeb, sõltub 
tihti hullult paljudest juhuslikest teguritest.   


Lahenduvus matemaatika mõttes (teoreetilises mõttes): 
Lahendatavad ülesanded:  •  Infot on piisavalt: meil on olemas kõik vajalikud aksioomid/programm/täpne  ülesanne, nt: Maleseis ja käigureeglid, täisarvude massiivi sorteerituse kriteerium, 
programmi sisend ja seismajäämise tuvastamise kriteerium  •  Juhuslikkust ei ole: Malemäng käib täpselt reeglite järgi, sorteerimisel ei toimu  juhuslikke muutusi massiivis, programm ei tee juhuslikke tegevusi.  Iga täpselt formuleeritud probleemi (matemaatika- ja programmeerimisprobleemid) jaoks 
ei leidugi lahendavat algoritmi.   Vähe sellest: kui võtta „juhuslik“ probleem, siis tõenäosus, et lahendav algoritm leidub, 
on lõpmatult väike.  Intuitiivne seletus lahendamatusele:  
Saab näidata, et erinevaid probleeme on lõpmatult rohkem, kui erinevaid algoritme. Kuna 
probleeme on lõpmatult rohkem kui algoritme, siis iga probleemi jaoks lihtsalt ei jätku 
lahendavat algoritmi. 
Probleeme ei saa olla rohkem kui täisarve (st on sama palju või vähem): 
Iga Pythoni programm on string (aga iga string ei ole Pythoni programm). Iga string 
koosneb järjestikustest baitidest, iga bait vahemikus 0-255. Iga string vastab ühele 
täisarvule. St Pythoni programme ei saa olla rohkem kui täisarve.  Probleeme on sama palju kui reaalarve:  Reaalarv on arv, kus koma järel võib olla kuitahes palju komakohti. Kahendsüsteemis 
reaalarvul on iga number kas 0 või 1.“yes“ või „no“ lahendus: Iga kahendsüsteemis 
reaalarv alla ühe vastab ühele probleemile, seega võib neid olla lõpmatult.  Positiivsete+negatiivsete täisarvude hulk (N) on kaks korda suurem kui positiivsete 
täisarvude hulk (Z) ????  Hulgad on sama võimsad: Kui saad panna üksühesesse vastavusse. Igale A elemendile 
vastab täpselt üks B element ja vastupidi.  Võtad suurema hulga ja hakkad kirjutama üle ühe (0, 1, -1, 2, -2 jne). Sinna alla kirjutad 
positiivsed täisarvud sinna alla (0, 1, 2 ...). 


Kuna nii saab N ja Z vastavusse seada, siis on nad sama suured (sama võimsad).  Murdarvud:  Kas reaalarvude lõpmatus on suurem kui täisarvude lõpmatus?  Koostame kõigi 0 ja 1 vahel paiknevate reaalarvude tabeli. Ja konstrueerime diagonaali 
järgi uue diagonaali. Konstrueeritud arv ei saa olla tabelis. Kuna seda arvu tabelis pole, 
siis ei saa olla täisarvude ja reaalarvude vahel üks ühest vastavust. Seega reaalarvude 
lõpmatus on suurem kui täisarvude lõpmatus.  Kontiinumhüpotees- Kas täisarvude ja reaalarvude vahel on veel lõpmatusi. Ei saa 
öelda, kas hüpotees on õige või vale.  Cantori teoreem: reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui positiivsete täisarvude 
hulk.  Hulgad on sama võimsad: Kui saad panna üksühesesse vastavusse. Igale A elemendile 
vastab täpselt üks B element ja vastupidi.  Kõigi alamhulkade hulk on suurem kui hulk ise. Reaalarvude alamhulkade hulk on 
suurem kui reaalarvude hulk.  Peatumisprobleem, selle lahendamatuse idee: 
Kontrollime, kas etteantud programm jääb seisma. 
Kui while ega rekursiooni pole, siis peatub. While korral interpretaator käima, lihtsamate 
korral saame teada, raskemate puhul ei tea, kas peatubki. 
 
3n + 1 Collatz conjecture:  
Alati on peatunud, aga kuna arve on lõpmatult palju, siis ei saa kindel olla, et pole olemas 
olukorda, kus ta ei peatuks. Saaks tõestada matemaatiliselt, aga keegi pole osanud. 
Haltanswerer  ei ole võimalik kirjutada, või kui saaks, siis oleks maailm 
vastuoluline. (Pythoni Nasty(Nasty) näide). 
 


Keerukus on funktsioon f, mis seab andmete mahule n vastavusse algoritmi sammude 
arvu (ajaline keerukus) või kasutatava mälu mahu (mahuline keerukus)  •  Algoritmi keerukus on põhioperatsiooni(de) arvu sõltuvusfunktsioon K(n)  sisendi(te) suurusest n.  Põhioperatsioon on midagi, mis on riistvaras tehtav 
piiratud arvu sammudega – aritmeetika tehe, võrdlus, omistus – rida 
programmikoodis, mis ei sisalda tsüklit ega funktsiooni   •  Sisendi suurus võib olla defineeritud erinevalt – Sisendandmete maht (massiivi,  listi, andmebaasi suurus) – Sisendparameetri väärtus – Sisendparameetri suurus 
(bittide/baitide arv)  Mis on o-notatsioon?  Keerukuse hindamiseks. Annab keerukusklassi – millise proportsiooniga suureneb 
arvutusaeg sõltuvalt sisendi suuruse muutusest  Nt 1/2 (n-1)*n  O(n**2)  Sorteerimise parim keerukus halvimal juhul:  Maksimaalne suhteline aeg, mis võib algoritmil minna  O(n 2)      12.  nädal  •  Eksamiks: mis on tugev ja mis nõrk AI, mis on turingi test ja mis on eliza. Mis on  otsimeetodites minimax ja alpha-beta (tehnilisi detaile ja näiteid ei tule). Mis on 
masinõpe. Mis on IBM Watson ja Wolfram Alpha. Võib tulla küsimus, et kas mingit sorti 
ülesannet praegused tehisintellektisüsteemid suudavad ok/väga hästi/väga halvasti 
lahendada. Andmeanalüüsi kohta küsimusi ei tule. 
  Tugev ehk lai AI: Oskab rääkida, saab küsimustest aru, oskab teha neid asju, mida 
inimene.  
Samal tasemel või parem kui inimene, pole veel tehtud. 


Nõrk ehk kitsas AI: tarkvara, mis lahendab konkreetseid inimese jaoks raskeid 
ülesandeid. Lahendab valemeid, mängib videomänge, tuvastab pilte.  Hästi: kabe, kuldvillak, pildituvastus, fikseeritud reeglitega mängud, süsteemid 
(lihtsamad) 
 
OK: male, pokker 
 
Halvasti: chatbox  Miks AI areng aeglane? 
Inimene ei teadvusta oma ajutegevust. Igapäevased toimingud paistavad lihtsad, kuid 
nõuavad ülikeerukaid ajuprotsesse (nt trepist üles minek, ukse avamine), samas roboti 
jaoks lihtsam kõrgemate matemaatiliste tehete tegemine, mille puhul ühene algoritm 
lahendusele. 
  Turingi test: Mõistata, kas chat-ekraani taga on inimene või programm. Kui katsetajad ei 
suuda ära arvata(st arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin 
päriselt intelligentne. Sisulist Turingi testi läbivat chatboxi pole tehtud, lihtsa vestlusega 
saab hakkama. 
  Eliza: 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T.  
Inimesega vestlev chatbox. Lihtne programm, mille sees on suur hulk „standardlauseid“ 
ja „standardsõnu“. Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema „standardsõnade“ loetelus, 
siis Eliza valib mõne „standardvastuse“ ja paneb sinna sisse osi talle antud tekstist. Jääb 
mulje, et Eliza haakub vestlejaga. Eliza poolt antud laused on samuti harilikud 
inimkeelsed laused (sest need on programmeerija talle andmebaasi pannud) 
Kui sa küsid midagi keerulist, siis ütleb „uuri wikipediast“, „ma räägin sulle parem ühe 
nalja“ või mõne muu kõrvale juhtiva lause. 
Tänapäeval nt Siri. 
Minimax-protseduurid püüavad minimeerida käigust tuleneda võivat maksimaalset 
kahju. Algoritmi idee on genereerida jooksvast positsioonist lähtudes võimalike järglaste 
hulk kuni puu lehtedeni (terminaalsete tippudeni), nendele positsioonidele rakendada 
kasulikkusfunktsiooni ja, liikudes puus tase-haaval kõrgemale tagasi lähtepositsiooni, 


arvutada selle hinnang. Siin me eeldame, et kasulikkusfunktsioon omistab suured 
väärtused headele positsioonidele, nii et meie eesmärk on maksimeerida järgmise 
positsiooni hinnangut. Igas tipus, kus meie oleme käigul, püüame teha parima käigu, s.t 
liikuda tippu, mille väärtus on võimalikult suur. Seevastu kui käigul on vastane, siis tema 
püüab valida sellise käigu, mis on parim tema jaoks, kuid halvim meie jaoks, s.t. 
võimalikult väikese hinnangufunktsiooni väärtuse. Seetõttu nimetataksegi mängijaid 
minimeerijaks ja maksimeerijaks ning meetodit minimax-meetodiks.  Minimax (otsing mängupuust)-  vaheldumisi  maksimeerid ja minimeerid seisu. Masin 
teeb enda jaoks parima käigu, inimene teeb masin jaoks halvima käigu.    Alpha-beta pruning  Standardsele minimax mängupuule rakendades tagastab see sama käigu, mille tagastaks 
minimaxi algoritm, aga kärbib välja harud, mis lõplikku otsust kuidagi ei mõjuta.  Alfa-beeta kärpimist on võimalik rakendada mistahes sügavusega puudele ning sageli on 
lehtede asemel võimalik kärpida terveid alampuid. Algoritmi üldine põhimõte on 
järgmine: Võtame vaatluse alla mängupuu tipu n. Kui mängijal on võimalik teha parem 
valik mistahes tipule n eelnevas tipus, siis tipuni n tegelikus mängus ei jõutagi. Seega, kui 
oleme tipu n kohta piisavalt infot kogunud (läbi vaadates osad tema järglastest), et sellele 
otsusele jõuda, võime n’i mängupuust kärpida. Alfa-beeta kärpimine on oma nime saanud 
kahelt parameetrilt, mis seavad piirid puuharudes esinevatele väärtustele.  Alpha–beta pruning – käikude arvu vähendamine, mis alati leiab optimaalse võimaluse, 
ilma et seis läheks kehvemaks.   Masinõppimine on teadusvaldkond, mille eesmärk on välja töötada empiiriliste andmete 
põhjal otsuseid ja ennustusi tegevaid algoritme  Õppimise koolkonnad Statistika, Neurovõrgud   


IBM Watson on tehisintellekt, mis on võimeline vastama inimkeeles esitatud 
küsimustele. Nimetatud IBM juhi Watsoni järgi.  IBM Watson - 2011 võidab Jeopardy mälumängu  Wolfram Alpha – otsingusüsteem, mis arvutab vastused küsimustele ise välja 
sisseehitatud andmete põhjal, mitte ei otsi neid suurtest andmebaasidest, nagu teeb 
Google ja teised tänapäevased otsingumootorid. 
Sobib kasutamiseks teadlastele, üliõpilastele, ekspertidele, tavatoimingute jaoks liialt 
keerulised vastused.      13.  nädal  •  Eksamiks: Arendusprotsessi kohta loengumaterjalidest küsimusi ei tule. Küll aga on  küsimused allpool kohustuslike artiklite kohta. P2P teemadel: peamised P2P liigid, 
milleks on / mida optimeerib Bittorrent, darkneti / TORi põhiideed, mis ja milleks on 
Bittorrentis kaevandamine / proof of work.    P2P – PEER TO PEER – OTSE SAATMINE ARVUTIST ARVUTISSE:  Liigid:  Napster- esimene muusika jagamise süsteem (MP3 failid). Paned programmi käima, annad teada, 
mis failid sul on ja nimekiri failidest saadetakse keskserverisse. Kui keegi otsib, siis serverist saab 
teada, kelle käest ta saab vastavaid faile ja saab IP järgi neid teisest arvutist tõmbama hakata. 
Tehniline probleem, väline programmi info küsimist takistab firewall, selleks vaja võimelda, et infot 
kätte saada. Kuna Napster toetas piraatlust, siis pandi keskserver kinni. Seepärast järgnevates 
lahendustes üritati leida süsteem, mis keskserverit ei kasuta. 


Gnutella- keskset serverit pole. Paned programmi käima ja saadad neile arvutitele küsimuse (faili 
kohta), kelle kohta sa tead, et kas neil on see programm, nemad saadavad omakorda edasi 
(laviinitaoline süsteem) tõmbamine toimub otse. Mure, kuidas sa tead, mis masinates veel Gnutella 
töötab (lahendused: paned listi kaasa, teed veebilehe, kus on nimekiri, iga kord kui päring tehakse, 
salvestab info kus päring tuli. Palju masinaid ja päringud läbivad kõik sõlmed läbi ning liikluse hulk 
läbi interneti on nii suur, et interneti ühendused ei pea vastu    Kazaa/Skype- need kes tegid Skype, tegid enne Kazaa. Ajutised kesksed serverid e supernoded 
(arvuti), millega on arvutid ühendatud. Kesksed alto serverid saadavad laviinina infot, aga neid ei 
ole nii palju. Mobiilidega probleem supernode-ks tegemisega (mobiilid polnud nii võimsad). Kui 
MS ära ostis, siis MS tegi ümber ja tegi fix servereid pilve (supernoded)    Structured Model DHT- keskset serverit pole. Gnutella tüüpi laiali saatmine. Igal masinal on infot 
teiste maisna kohta ehk iga masin sisaldab andmebaasi osa. Kui masin ei tea kus fail on, siis ta ei 
saada küsimust laiali, vaid oskab öelda masina, kes on lähemal vajaliku infole (mitte 
geograafiliselt).    Bittorrent- fookus ei ole info leidmisel. ÜL on optimeerida suure faili jagamist. Nt pannakse kinni 
vahepeal ja suurte failide tõmbamine raske. Tõmmatakse tükkide kaupa ja hakkavad randomiga 
laiali jagama, see aitab lahendada probleemi, et kui keegi arvuti nt kinni paneb. Alguses pole sul 
tükke, aga saad randomiga neid ja allalaadimine muutub kiiremaks (kui sina ei anna tükke, siis sulle 
ka ei anta). Kuidas saadakse teada, kellel tükid on? Serverid hoiavad infot, kellel mis tükid on. 
Torrentid jagatakse laiali kasutajate vahel (info kellel mis tükid on) käib paralleelselt. Kasutatakse- 
suurte softide saatmiseks, filmide tõmbamiseks.     


Darknet- lehel käimine proxyde kaudu: proxyde idee on viidud äärmusesse (krüpteeritud ka veel), 
eesmärk varjata, kust liiklus tuleb  TOR-  Analoog Freenetile: krüpteeritud P2P ühendused, garanteerimaks, et ei ole võimalik tuvastada 
ühenduse osapooli. USA sõjavägi rahastab suures osas.      Bitcoin:  Bitcoin kaevandamine/ proof of work- tuleb kontrollida, kas ülekanded on korrektsed (kas raha oli 
nii palju üldse kontol, kui tehti ülekanne). Posu kontrolle (1MB) üks blokk ja tekib ahel. Et inimesed 
tahaks kontrollida, makstakse preemiat. (kontrollimine on tehtud kunstlikult raskeks) Kasutatakse 
ainult seda haru, kus rohkem ülekandeid ja väiksemad kaovad ära.  Kuidas raskeks tehtud: tekst + jura ja hash peab algama nullidega, ehk siis peab nonce-t muutma, kuni 
saad nullidega algava hash-i. Koodi läbiproovimine võtab ~10min. Alles siis saad ülekandeid 
kinnitada. Kui keegi scammib, siis suure tõenäosusega teised ei kinnita ja jääb oma harusse üksi. 
Tänapäeval üksi kaevandamine juba raske (liiga suur investeering elektritarbimise ja seadmete näol), 
tehakse boole.   
 
 
  14.  nädal  •  Eksamiks: peamised masinõppe liigid, mille jaoks nad sobivad (näited ja lühiselgitus).    Supervised learning – antakse ette piisavalt palju näiteid (pildid, dokumendid) ja 
õiged vastused, mille läbi masin õpib tuvastama. (nt profiilis tehtud pildist 
eestvaate genereerimine, maksupettused, milline loom on pildil jne). Neural 
Network   


Reinforcement learning – stiimulõpe – nt robot teeb mitmeid kordi sama 
liigutust (kõndima õppimine), kukub korduvalt, aga salvestab need andmed, 
millal ei kukkunud ja seeläbi parendab oma tegevust. Q Learning    Unsupervised learning – pole näiteid, hulk andmeid (nt loomapilte, inimene 
peaks kõik läbi käima) andmete sees on seosed ja masin suudab eristada ja 
lahterdada andmeid ja aru saada. Topic Model LDA     
 
  15.  nädal  •  Eksamiks: mida peab hääletamissüsteem tagama, miks on i-hääletamine keerulisem, kui  internetipangandus, mis on topeltümbriku süsteem ja kuidas see põhijoontes on Eesti i-
hääletusel implementeeritud, mis on i-hääletamisel hääle töötlemise põhisammud (ehk, 
mida on protsessi käigus vaja teha).    Miks on i-hääletamine keerulisem kui internetipangandus?  Internetipanga toimingud ei ole anonüümsed: kõik identifitseeritakse, logitakse ja vajadusel 
saab minna kohtusse.   E-hääled on anonüümsed: ei ole võimalik tuvastada, kes kuidas hääletas.   
Hääletamissüsteem peab tagama:  •  Hääled loetakse õigesti kokku 
•  Hääled on anonüümsed 
•  Ainult hääletamisõiguslikud saavad hääletada, ei saa hääletada topelt, ei saa  hääletamisõigust delegeerida  •  Hääletajaid ei diskrimineerita 


Hea oleks häälte ostmist takistada  Topeltümbriku süsteem – sinu hääl on sisemises ümbrikus: seal ei ole sinu nime. Sinu nimi on 
välimisel ümbrikul. Välimise ümbriku järgi sind registreeritakse hääletajaks, võetakse välja 
sisemine ümbrik ja pannakse valimisurni.  Topeltümbriku kasutamine i-hääletamisel – Hääl läheb topeltümbrikuna süsteemi, välimine 
ümbrik on digiallkirjastatud. Hoitakse süsteemis, sest terve e-valimise perioodi võib korduvalt 
valida → eelnev hääl tühistatakse. E-hääletamise lõppemisel oodatakse ära ka jaoskondades 
valimise lõpp, kui inimene käis jaoskonnas uuesti valimas, siis e-hääl kustutatakse. Ülejäänud 
hääled võetakse välimistest ümbrikest välja ja pannakse krüpteeritult e-urni. Dekrüpteerimise 
võti on erinevad inimeste käes, kes peavad häälte lugemiseks kokku tulema.  !!! E-häält tohib üle hääletada terve eelvalimiste perioodi. E-hääle saab muuta valimispäeval 
jaoskonnas paberil valides.  !!! Enne häälte kokkulugemist tuleb teada, kas inimene on osalenud valimispäeval. St enne seda 
ei saa e-urni moodustada, hääli hoitakse topeltümbrikuna.  E-valimiste turvariskid:  Risk jaoskondades valimisel hajutatud – korruptsiooniga saab mõjutada vaid väikest osa 
tulemusest, seega tsentraliseeritus on e-valimiste suurim risk.  Võimalus riski vähendada: mitu süsteemi paralleelselt, erinevad tarkvarad, administraatorid.