Sõnade autor, tekstiautor, stsenarist, lavastaja, eessõna autor, koostaja ja järelsõna autor. 7) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna ,,Ants Eskola", teaviku laad ,,helisalvestis. Eskola, A. (1988). Näitleja on ajastu lühikroonika [Helisalvestis] Tallinn : [Eesti Pimedate Ühing] 8) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, kohaviit ,,CD 4755" Eesti muusika arhiivisalvestisi IX [Helisalvestis] (2003) Tallinn : Eesti Muusikaakadeemia. 9) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, aasta ,,1982", autor ,,Betti Alver", pealkiri ,,Kooli kirvajara". Puskin, A. (1982)
Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitosing: ants eskola Teavikulaad: helisalvestis Näitleja on ajastu lühikroonika [Helisalvestis] : [mälestused] / Ants Eskola ; loeb Andres Ots Tallinn : [Eesti Pimedate Ühing], 1988 Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel 9) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 5723 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avaleht: Kohaviit ja antud kood. Vastus: TÜR Fonoteek / Veni Domine [Helisalvestis] / Choeur des moines de l'Abbaye de Timadeuc ; dirction: Père Fabien Paris : Studio SM, 1989 10) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing: autor Betti Alver, pealkiri kooli kirjavara, kirjastus/koht/aasta 1982
vähemalt kord nädalas. Ta on sama päistiitliga, kaaneta, trükitud ajalehepaberile ja tavaliselt A3 formaadis. 4. käsikiri – käsitsi või masinal kirjutatud originaaldokument; 5. auvis – spetsiaalseadme abil kuulmis- ja nägemismeeltega tajutava info kandja. Auvised võivad olla audiaalteavik, visuaalteavik või kombineeritud auvis 6. elektroonilised teavikud – raalloetav infokandja (CD-ROM); 7. muu teavik – raamatukogus olev teavik, mida eespool ei ole nimetatud, nt lauamängud, pisitrükised, 37. Mida rõhutatakse kogude koostajate ja komplekteerija pädevuse osas? Komplekteerijad peavad olema hästi kursis raamatukogu lugejateenindusega, eriti päringutega ja lugejanõudlusega tegema koostööd kirjandusringkondadega ja piirkonna teiste raamatukogudega. Oskus kasutada kaasaegset infotehnoloogiat ja valdama erialast arvutitarkvara.
· Tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. · Informatsioon on eelkõige mingilkandjal fikseeritud kirjeldus, arutlus, käsitlus vms, aga ka suuliselt edastatav ja vastuvõetav sõnum. 7. Mis on infoallikas? · Informatsiooni säilitamise koht, objekt. 8. Kuidas infoallikad jagunevad? · Inimesed · Teavikud · Esemed 9. Mis on teavik? · Materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon 10. Mille järgi teavikud jagunevad? · Publitseeritud o Trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart vms [paberil]) o Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) o Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms) 1
· Juhataja · Laenutaja · Pearaamatukoguhoidja · Süsteemihalduri Organisatsiooni välised pädevusalad: · Kliendi · Koostööpartnerite · Raamatupidaja Analüüsitavate pädevusalade nimekiri on järgmine: · Laenutaja · Klient · Juhataja 2.2.2 Kliendi pädevusala spetsifikatsioon Kliendi pädevusala eesmärgid Omada ülevaadet laenutamise protsessist, laenutada sobiv teavik, tellida teavik mõnest teisest raamatukogust. 9 2.2.2.1 Kliendi pädevusala vastutused · Laenamine (et sobivat teavikut laenata) · Kontaktandmete andmine(et teaviku tellimust saaks registreerida kliendi nimele) · Tellimuse esitamine(et teavikut tellida) 2.2.2.2 Kliendi pädevusala vajadused
Eriõigustega kasutajad(administraatorid) – haldavad/uuendavad veebiserverit Riistvara Arvutid, kus on ligipääs internetile, et külastada tartu.ester.ee veebikataloogi Serverid, mille kaudu on kasutajatel ligipääs süsteemile Triipkoodi lugeja – raamatukogu töötaja ei pea käsitsi sisse trükkima vastava teaviku koodi, vaid triipkoodi lugeja skaneerib selle ise sisse. See tähendab, et teavik lisatakse automaatselt kasutaja estrisse laenutatud teavikute nimistusse Tarkvara Andmebaas – vaja on tarkvara, mis suudab hallata süsteemi erinevaid andmebaase: estri kasutajate andmebaas töötajate andmebaas teavikute andmebaas Veebilehitseja - E-kataloogi kasutamiseks on vajalik veebilehitseja olemasolu (nt Internet Explorer, Google Chrome, Mozilla Firefox jne), sellega koos JavaScript Tugiressursid
6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 7) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis. Kuidas otsingu läbi viite? 8) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 9) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 5723 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 10) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 11) Leidke elektrooniline teavik, mis käsitleb digitaalallkirja kasutamist riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite?
Kuidas otsingu läbi viite? Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 6) Mitme perioodikaväljaande autoriks on mittetulundusühing Eesti Maaturism? Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 8) Millises raamatukogus leidub videosalvestis Window on Britain? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 9) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb asjaajamist riigiasutuses. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
o Registreeriv arvestus (bibliograafiline arvestus) täidab kontrolli ja teatme funktsiooni. Arvestust peetakse ühise pealkirja ja seeria alusel. Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja statistikanäitajate esitamise korda. 17. Nimeta neli peamist kogude arvestuse mõõtühikut. Eksemplar iseseisev teavik, mis on koondatud ühtede kaante vahele (ümbrisse) ja moodustab terviku Nimetus, pealkiri dokumendi alguses olevad sõnad, mis seda dokumenti identifitseerivad ja üldjuhul teistest eristavad. Uue nimetusena arvestatakse kordustrükke ja mitmeköitelise teose iga köidet Aastakomplekt perioodilise väljaande aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu
6) Mitme perioodikaväljaande autoriks on mittetulundusühing Eesti Maaturism? Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? Võtsin liitotsingu ning autoriks panin Eesti Maaturism, väljaande laadiks ajakiri, ajaleht ja jätkväljaanne. Sain 5 vastet. Nad kõik ilmuvad elektrooniliselt. 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin kohaviite otsingu ning kirjutan sinna kohaviida CD 4775. Saan ühe vaste. Asub EMTA raamatukogus ja arhiivis. Eesti muusika arhiivisalvestisi IX [Helisalvestis]. 2003. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia. 8) Millises raamatukogus leidub videosalvestis Window on Britain? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Panen liitotsingusse pealkirjaks Window on Britain ja valin laadiks kõik videosalvestises. Saan 3
Bürgin, L. (2001). Arheoloogia salatoimikud . Tallinn: Olion 6) Mitme perioodikaväljaande autoriks on mittetulundusühing Eesti Maaturism? Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutasin liitotsingut. Kataloogi osana kasutasin perioodikat. Otsingusse kirjutasin Eesti Maaturism ja otsisin kirjastust. 4 neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt. 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsingu viin läbi Tallinna täielikus kataloogis. Otsingusse lisan kohaviida ja otsing kohaviida kaudu. Salvestis asub EMTA Raamatukogus ja selle arhiivis. Kirje: Eesti muusika arhiivisalvestisi IX. [Helisalvestis] (2003). Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia 8) Millises raamatukogus leidub videosalvestis Window on Britain? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsin pealkirja kaudu
etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde märksõnadeks. · Infosüsteemis toimub pärinu ja otsimassiivis olevate andmete otsitunnustike võrdlemine. · Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on infovajadus. Teavikud ja dokumendid · Teavik andmekandja, materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on nt heliplaat, trükis vms. Infovajadus ja infootsingu tüübid · Teaviku-ehk dokumendi otsing otsitakse andmeid konkreetse teaviku või dokumendi kohta, dokumenti ennast või tema koopiat. Teadusartikkel on ka dokument selles kontekstis! · Faktiotsing otsingu objektiks on konkreetsed andmed, faktid, mis on pärit mingist dokumendist.
informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. 7. Kuidas infoallikad jagunevad? Infoallikad jagunevad: inimesed , teavikud , esemed Inimesed infoallikana: inimestevaheline suhtlemine , eksperdid ehk asjatundjad , informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas suulise vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 8. Mis on teavik? Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 9. Mille järgi teavikud jagunevad? Teavikud võib jaotada: 1. publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) , elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) 2. publitseerimata (käsikirjalised materjalid)
Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika. Eraldi lehele Taru Ester. Tallinnas 16 ja Tartus 10. Varieties of English around the world. 5. Liitotsing, Nimi, tüüp. Eskola, A. Näitleja on ajastu lühikroonika, (helikassett), 1988 6. Liitotsing, aastaarv, asukoht ja sõna ,,arheoloogia" pealkirjas. Bürgin, L., Arheoloogia salatoimikud, Tallinn, Olion, 2001 7. Lihtotsing, kood. Teavik asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus. Eesti muusika arhiivisalvestisi IX, 2003, Tallinn 8. Liitotsing, aastaarv, autor, pealkiri. Puskin, A., Jevgeni Onegin, Tallinn, Eesti Raamat, 1982 9. Liitotsing, E-ressursid, Märksõnad- dokumendihaldus, riigiasutused, õppematerjalid. Porila, H., Asjaajamise korraldamine riigiasutuses, http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/asja.htm#S (12.09.2012)
teadmistele ja vaiketeadmistele tuginedes ka uusi, innovaatilisi teadmisi. Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. inimesed teavikud esemed inimestevaheline suhtlemine eksperdid ehk asjatundjad informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas suulise vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. Alginformatsioon ja vahendatud teave Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused
Tallinn: Eesti Pimedate Ühing. 6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, kataloogi osa TLÜAR teadusraamatukogu, pealkiri arheoloogia, aasta 2001. Kirje: Bürgin, L. (2001). Arheoloogia salatoimikud. Tallinn: Olion. 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, kohaviit, CD 4755 otsingusse. Vastus: Asub EMTA raamatukogus. Kirje: Eesti muusika arhiivisalvestisi IX. [Helisalvestis]. (2003). Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia. 8) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, autor Betti Alver , pealkiri koolikirjavara, aasta 1982. Teos on Jevgeni Onegin.
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram, RIKSWEB ja ESTER NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 1958. aastal sarjas „Seiklusjutte Maalt ja Merelt“, leiate Abja Raamatukogust? Kolm eestikeelset trükitud raamatut. Sarjad: Seiklusjutte Maalt ja Merelt Aasta: 1958-1958 Keel: Eesti keel Raamatukogud: Abja raamatukogu 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Lennart Meri tõlkis eesti keelde Pierre Boulle „Ahvide planeedi“. Sisaldab fraasi: Lennart Meri Aasta: 1973-1973 Keel: Eesti keel 3. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2005-2015, ...
alaosas. Leheküljel kuvatakse korraga kuni 10 teavikut. Kui otsingutulemusi on rohkem, siis tabeli all numbrite reale klõpsates saab näha järgmisi lehekülgi. Kasutajatunnust ja parooli omavad või ID-kaarti kasutavad lugejad saavad elektronkataloogi sisse logides vaadata oma andmeid, laenutusi, võlgnevusi ja reserveeringuid. Samuti on võimalik ise tavikuid reserveerida ja pikendada. Reserveerimiseks tuleb otsinguga soovtud teavik välja otsida ja seejärel klõpsata nupul reserveeri. Esimesed kolm korda on interneti kaudu võimalik pikendada neid lugeja käes olevaid teavikuid, millel ei ole järjekorda ning mille laenutustähtaeg ei ole ületatud. Kasutajatunnus ja esmane parool väljastatakse raamatukogust. ID-kaardiga sisselogimisel kasutajatunnust ja parooli vaja ei ole. Leheküljel tagasi liikumiseks kasutatakse nuppu tagasi, mitte aga brauseri back-nuppu.
a. ilmunu) · ISBD(PM) noodid · ISBD(ER) elektroonilised teavikud 3. Nimeta 2 kirjeldamisviisi. - Kataloogide sisu ja kaartkataloogi järgi. 4. Järjesta kirje alad koos alade põhiandmeallikaga. · Pealkirja - ja vastutusandmete ala ; andmeallikas: tiitelleht · Kordustrükiandmed; andmeallikas : tiitelleht, eesmik, kolofoon · Ilmumisandmete ala ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik , kolofoon · Füüsiline kirjeldus ; andmeallikas : teavik tervikuna · Seeriaandmed ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik, kaas, kolofoon · Märkused ; andmeallikas : mistahes allikas ; keel : eesti · Standardnumber 5. Mis on kataloogimine? - Tööprotsesside kogum, mis kidlustab kataloogide loomise ja fuktsioneerimise. 6. Mis on bibljokirje? - Kujutab endast andmekogumit teaviku kohta. 7. Mis on bibliograafiline kirjeldamine? - On esimene, kõige üldisem teaviku analüüs- sünteesi aste. 8. Mis on monograafia
ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja statistikanäitajate esitamise korda. Kogud koosnevad arvestusüksustest · arvestusüksus üksikteavik või teavikute kogum, mida käsitletakse iseseisva füüsilise üksusena (köide, ajakirja aastakomplekt, kassett jmt.) · kogu suurus teavikute koguhulk arvestusüksustes Kogude arvestuse mõõtühikud · Eksemplar iseseisev teavik, mis on koondatud ühtede kaante vahele (ümbrisse) ja moodustab terviku · Nimetus, pealkiri dokumendi alguses olevad sõnad, mis seda dokumenti identifitseerivad ja üldjuhul teistest eristavad. Uue nimetusena arvestatakse kordustrükke ja mitmeköitelise teose iga köidet · Aastakomplekt perioodilise väljaande aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu · Laudimeeter (lm) UNESCO poolt soovitatud rahvusvaheline mõõtühik raamatukogustatistikas.
raamatukoguhooned, vanad majad, mis pole üldsegi mõeldud raamatute hoidmiseks- säilitamiseks ega ka inimeste teenindamiseks, halb valgustus ruumipuudus, raskendatud juurdepääs puuetega inimestele. Kõik meie ümber on pidevas muutumisprotsessis. Mõned muutused on kohe märgata, teised toimuvad ilma, et me neid märkaks või enesele teadvustaks. Ma usun, et raamatukogunduses on just viimast tüüpi muudatusi tegelikult päris palju. Muudatused, mis seonduvad sellega kuidas raamat, teavik lugejani-kasutajani tee leiab. Tavakasutaja ei tea, milliseid etappe nende kasutatav materjal läbib enne, kui temani jõuab. Kui selles ahelas ümberkorraldused toimuvad on see lugeja jaoks märkamatu. Lugeja märkab pigem neid muudatusi, mis seonduvad teenindusega, teda ümbritseva keskkonnaga raamatukogus, materjalide arvukuse, kvaliteedi kahanemise/kasvamise ja muu sellisega, mis silmaga nähtav või käega katsutav. Rahvaraamatukogude põhilised rahastajad on riik ning kohalik omavalitsus
teenuste hindamiseks vajalike statistiliste andmete osas. Elektrooniliste teavikute kogu · Erinevalt traditsioonilistest ressurssidest ei ole elektroonilistel ressurssidel sageli füüsilist vormi ega piire, ning see mõjutab nii kogu kui ka selle kasutamise mõõtmist. Elektrooniliste teavikute kogu Elektrooniliste teavikute kogusid puudutavad kaks võtmeteemat on määratleda kogu (ulatus) ja tegeliku e-sisuüksuse (enamasti teavik e. dokument) piirid. Põhimõtteliselt koosneb raamatukogu elektrooniliste teavikute kogu kahest laiast kategooriast: · üksused, mida raamatukogu haldab otse (nt digiteeritud sisu, veebilehed, pildid) · üksused, mille kasutamiseks raamatukogul on litsents ja millele võimaldatakse kaugpöördust (remote access) (nt andmebaasid, e-ajakirjad, e- raamatud). Elektrooniliste teavikute kogu · Need erinevused ei ole üksteist välistavad.
19. Mis on teadusraamatukogu? Teadusraamatukogu on teadustööd ja -töötajaid teenindav raamatukogu; Teadusraamatukogu põhifunktsiooniks on vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. 20. Mis on teadusinformatsioon? Teadusinformatsioon on teadusliku sisuga informatsioon mis tahes andmekandjal. 21. Mis on rahvusteavik? Rahvusteavik on eestikeelne, Eestis ilmunud muukeelne, välismaal ilmunud Eestit käsitlev ja/või eesti autoritega seotud teavik mis tahes andmekandjal. 22. Rahvusraamatukogu määratlus/definitsioon. Rahvusraamatukogu on raamatukogu, mis vastutab oma asukohariigis kõigi selles riigis ilmuvate teavikute kogumise ja säilitamise eest. 23. Kõrgkooliraamatukogu määratlus/definitsioon. Kõrgkooliraamatukogu on raamatukogu, mille põhifunktsioon on teenindada üliõpilasi, akadeemilist koosseisu ja spetsialiste ülikoolides ning teistes kõrgharidust andvates õppeasutustes
7) saadetavate raamatueksemplaride arv keelte järgi; 8) saadetavate teavikute kogumaksumus; 9) saatelehe koostamise kuupäev; 10) teavikute üleandja ja vastuvõtja allkirjad. Saatelehe juurde kuuluvas teavikute nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) autor(id); 2) pealkiri; 3) UDK liik; 4) eksemplari hind; 5) eksemplaride arv; 6) eksemplaride maksumus. Igal raamatukogul on oma saatelehtede numeratsioon. Arvestusüksused: 1) nimetus iga omaette tiitliga teavik ühes või mitmes köites. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue nimetusena. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta jooksul saabunud nimetuste arv; 2) köide, mis on samastatud eksemplariga füüsiliselt iseseisev trükis, mis on köidetud kaante vahele ja moodustab terviku või selle osa; 3) aastakomplekt ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu;
informatsiooni kättesaadavus, soodustada teadus- ja arendustegevuse arengut, elanikkonna haridustaseme ja üldise harituse tõusu ning tõsta riigi teaduspotentsiaali. 20. Mis on teadusinformatsioon? (https://www.riigiteataja.ee/akt/727694) Teadusliku sisuga informatsioon mis tahes andmekandjal 21. Mis on rahvusteavik? Eestikeelne, Eestis ilmunud muukeelne, välismaal ilmunud Eestit käsitlev ja/või eesti autoritega seotud teavik mis tahes andmekandjal 22. Rahvusraamatukogu määratlus/definitsioon. National library raamatukogu, mis vastutab oma asukohariigis kõigi selles riigis ilmuvate teavikute kogumise ja säilitamise eest (Sundeksemplariraamatukogu – õiguspäraselt sundeksemplari saav raamatukogu) 23. Kõrgkooliraamatukogu määratlus/definitsioon. Library of an institution of higher education
komplekteerimiskava koostamise põhimõtted ja teadusraamatukogude teadusinformatsiooni ning arhiiviraamatukogude rahvusteavikute hankimise finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ning finantseerimise otsustamise kord.) teadusliku sisuga informatsioon mis tahes andmekandjal. 21. Mis on rahvusteavik? (vt. Teadusraamatukogude ühtse..) eestikeelne, Eestis ilmunud muukeelne, välismaal ilmunud Eestit käsitlev ja/või eesti autoritega seotud teavik mis tahes andmekandjal 22. Rahvusraamatukogu määratlus/definitsioon raamatukogu, mis vastutav oma asukohariigis kõigis selles riigis ilmuvate teavikute kogumise ja säilitamise eest; võib tegeleda ka sundeksemplariraamatukoguna 23. Kõrgkooliraamatukogu määratlus/definitsioon Kõrgkooliraamatukogu on kolledži, era- või muu kõrgkooli üliõpilasi, õppejõude jt. töötajaid teenindav raamatukogu. 24. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid rahvusraamatukoguna
liigitada registrisse. DOK. REGISTREERIMISNUMBER- number, mis antakse registreerides DOK. REGISTREERIMINE-õigusaktides ette nähtud ja / või arhiivimoodustaja poolt kindlaks määratud dokumendi metaandmete kandmine dokumendisüsteemi. Dok. saab registrinumbri registreerimiseks, kantakse registrisse. DOKUMENDI REGISTER- KOV asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt digitaalselt peetav andmekogu DOKUMENDI JA TEAVIKU ERINEVUS- teavik on mitteametlik dokument. DHP- dokumendihaldus programm. DOKUMENDISÜSTEEMI OMADUS Dokumendisüsteemid peavad toetama dokumente, mis on autentsed, usaldusväärsed ja kasutatavad. Neid iseloomustavaiks omadusteks peaksid olema usaldusväärsus, terviklikkus, vastavus õigusaktidele, kõikehõlmavus, süsteemsus. RISO- riigiinfosüsteemi osakond EDHS- elektrooniline dokumendihaldussüsteem DVK- dokumendivahetuskeskus AJALUGU- Esimesed dokumendid 15000e.KR- Lascaux koopamaalingud. 8000 e
ning kättesaadavus 2. Valdkonna põhimõisted: dokumendihaldus- tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokument- mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. arhivaal- dokument või teavik, mida säilitatakse kestvalt tema väärtuse tõttu isikule, organisatsioonile või ühiskonnale. dokumendi elukäik- protsess, mis algab dokumendi loomisega ja lõpeb selle hävitamisega või jätkub püsiva säilitamisega arhiivis dokumendisüsteem - isikute, dokumentide, dokumendihalduse tegevuste, tehnoloogiate ja nendevaheliste seoste kogum. - on infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs.
Tagasiside on protsessi karakteristik, ülevaade sellest, kuidas püstitatud eesmärgid on saavutatud, mis on õnnestunud, mis vajab tõhustamist. Tagasisidet ei anta, vaid võimaldatakse õpilasele, õpetajale, lapsevanemale, koolijuhile, õppevahendite autoritele jne. Tagasisidet ei saada, vaid selleks kogutakse andmeid, saadud vastuste alusel peab inimene ise tegema järeldused. Teave informatsioon. Teavik infot kandev objekt raamatukogus nt trükis, foto, elektrooniline teavik jne. Täiendusõpe - erineva pikkusega kursused erialase või ametialase pädevuse tõstmiseks ning huvialakoolitused, koolitusseminarid, õppepäevad, arenguprogrammid, e-õpe, suveülikooli ja talveülikooli kursused, loengusarjad ning tellimuskoolitused. Vaatlus - tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes.
Seda toimingut saab viia läbi nii raamatukoguhoidja kui ka lugeja ise. Lugejal on näha mitu raamatut kogus on ja kui pikaks ajaks ta võib raamatut laenutada või saab seda vaid kohapeal kasutada. Programm näitab kiiresti ära, kas otsitud raamat on raamatukogus olemas või mitte. Juhul kui raamatut kogus ei ole, siis tehakse uus otsing 9 kõige lähemal olevatesse raamatukogudesse ja tellitakse vajalik teavik sealt ning klient saab selle laenutada. Juhul kui klient saab ise raamatule järele minna, siis lõpeb sellega raamatukoguhoidja ja lugeja suhe selleks korraks. Lugeja teab raamatu nime Raamatu Sisestatakse otsimine kogust raamatu nimi
Esimese teema kokkuvõte küsimused Töö tulemus (küsimused koos vastustega) ,,Esimese teema kokkuvõte küsimused" all. 1. Mis eristab 20.sajandi II poole ja kaasaja teadust varasema perioodi teadustegevusest? Milliseid probleeme see võib tekitada konkreetsetest teadusaladest rääkimisel? Informatsiooni mõiste sisu hakkas 20.sajandi keskpaigast alates avarduma. Tõuke selleks andis teaduse ja tehnika areng. Varasema perioodil olid esikohal üksikuurijad ning kogu teadustöö problemaatika oli seotud tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 19461948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist. 2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust a...
elektronkataloog 6. muud elektroonilised andmebaasid 7. interneti inforessursid Märksõnastamise rakendusalad: Märksõnade liigid: · Tähenduse järgi: o teemamärksõnad tähistavad teaviku teemat o nimed märksõnadena ainult juhul, kui isikust või institutsioonist on kirjutatud, mitte ei otsita nagu autorit 33 o kohamärksõnad juhul kui teavik on sellest kohast kirjutatud, mitte seal ilmunud o ajamärksõnad o vormimärksõnad · Tähtsuse järgi o põhimärksõnad tähistavad teemat o allmärksõnad täpsustamiseks · Struktuuri järgi o lihtmärksõnad o liitmärksõnad vt. veel Indekseerimise ja sisu analüüsi alt, lk 4-6. KOGUDE KUJUNDAMINE 1. Komplekteerimise allikad ja viisid. Komplekteerimise allikad: Peamised
· Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks ja üldtunnustatuks pertinentsiprintsiip iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast: 1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2
asjaajamises kasutusel olnud süsteemi. See hõlbustab korrastustööd ning arhivaalide hilisemat mõistmist ja kasutamist. (AA-s luuakse sama süsteem, mida tahetakse arhiivindudes näha. Arhiivi korrastamisel tuleb järgida päritolu- ja algse korra austamise põhimõtteid. Pertinentsprintsiip tugines klassifikaatoritele, eriti osavad oldi selles osas Saksamaal (kasutusel enne provenientsi ) Jaguneb a) raamatud; b) toimikud; c) lahtised lehed. Iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. PILET 1 1. Põhimõisted: arhiivindus, arhiivihaldus Arhiivihaldus - dokumentide haldamise tegevused, mille hulka kuuluvad säilitustähtaja määramine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine (tegevusala, mis käsitleb dokumentide säilitamist, kogumist, juurdepääsu tagamist.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
