Elukutse Statistik, leiutaja, ärimees Tuntud kui perfokaartide leiutaja IBM asutaja Abikaasa Lucia Beverley Talcott Autasud Elliott Cresson Medal (1890) Herman Hollerithi isiklik elu Hollerith on sündinud Buffalos, New Yorkis Õppis New Yorki linnakolledzis kolis Georgtowni, Washington, D.C.'s lõi oma tabulatsinoonimasinate tehase 31. tänava ja C&O Kanali ristmikule täna on sinna paigutatud IBM koos tänutahvliga Perfokaart Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Praeguseks on perfokaart aegunud meedium Perfokaardid olid laialdaselt kasutuses 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks 20. sajandil muusikainstrumentide kontrollimiseks arvutusmasinates sisend-,väljund- ja salvestusmeediumina. IBM Asutati 1896. aastal toona oli nimeks Tabulating Machine Company.
Töövahendid: MS MicroStation Tahhümeetrisse salvestatud andmete töötlemine MicroStationi abil. Maa-ala ja tehnovõrkude plaani koostamine. Sooritatud tegevused: Kandsin plaanile kõrgushorisontaalid, teed, kraavid, truubid, õhuliinid, katastriüksuste piirid ja naaberkatastrite tunnused. Lisad: Liivaku-Servaku katastriüksuse maa-ala plaan Kaevude perfode koostamine, muutmine Pärnu vee- ja kanalisatsioonitrasside plaanide koostamise kord näeb ette, et iga kaevu kohta koostatakse perfokaart, mis hoiustatakse LV arhiivis. Perfol olevad andmed on järgmised: kaevu sügavus, materjal ning antud kaevu seotus teiste kaevudega. Andmete muutumisel viiaske muudatus sisse ka perfol. Muud tegevused Lisaks otseselt aineprogrammi kuuluvatele tegevustele kaasas juhendaja meid geodeedi elu köögipoolele. Meid kaasati käikudesse Pärnu LV planeerimisosakonna geodeesiateenistusse nind Maaameti Pärnu katastribüroosse. Esimeses ei peetud paljuks meile teenistuse tööd
1632 a Prof. Schickard. Teooria leiutaja. Aritomeeter lubas liita/lahutada/korrutada/jagada. Ehituselt ratas, mille servas numbrid 09 Vajus unustusse sõja tõttu. Aritomeeter (2) 1644 a. Blaise Pascal "taasleiutas". Laialdane kasutus, kuni 1970ndateni. Eestis laialdaselt tuntud aritomeeter "Felix" Kangasteljed 1728 Falconi mehaanilised Kangasteljed Puuliistud mille sisse puuritud augud Läbi aukude niidid Kasutus mustrite kudumisel Hiljem arenes perfokaart juhtimissüsteem Eellugu 1805 a. Jacquard täiendas Falconite puuliiste. Kasutusele kartongpaber. Täisautomaatsed kangasteljed 1834 a. Babbage uus idee luua "analüütiline masin". Esimene programeerija Ada Lovelace Eellugu (2) Boole avaldas 1854 a. teose, kus tutvustas Boole algebrat. Kaheväärtuseline matemaatika. Dublini arveametnik Percy Ludgate alustas 1903 a. "analüütilise masina" konstrueerimist. Täiendas Babbage ideed
Küsimused tunnitööks 9. klassidele. 1. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on üks põhilisemaid suhtlemis ja töö tegemis vahendeid . Arvuti salvestab ja edastab infot. 2. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? I põlvkond elektronlamp ja perfokaart , II põlvkond-transistor ja leiutati , kuidas arvuti suurust oluliselt vähendada (1947a) , III põlvkond-1958a loodi esimene mikrokiip mis pandi arvutitesse alates 1963.-st aastast , IV põlvkond- kogu arvutustöö tehakse ühel kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm
Magnetsalvestusmagnetlindiotsing (UNIVAC, Index Seacher) Vahendusinformatsiooni väljaanded referaatajakirjad, perioodika kataloogid, teadustööde aruannete kataloogid, teadusinformatsiooni kättesaadavus, infoväljaanded mikrofilmide kohta, signaalinformatsiooniväljaanded. 11. Kirjelda informatsiooni talletamist ja otsingut visuaalkaart ehk silmikkaartotsisüsteemis? Silmikkaart ehk visuaalkaart (ka superpositsioonkaart) on andmete talletamiseks ja käsiotsinguks kasutatav kartongist perfokaart, millel antud tunnusele vastavad objektid (ajakirjad, patendid, jmt) märgistati aukudena kaardi kindlais kohtades. Kaardid olid varustatud pealetrükitud ruudustikuga ja numbritega, mis võimaldas neile märkida dokumentide järjenumbreid. Iga kaart vastas ühele otsitunnusele. Ruutude arv silmikkaardil määras süsteemi informatsioonimahu. Üks silmikkaartide massiiv võimaldas registreerida niipalju dokumente kuipalju oli kaardil ruudikesi
-ja kont.vab. aparaatidest.(teekonna-ja lõpplül, sammvalijad, loendurid, programmeeritava loog.sead.) Selliste ajamite hulka kuuluvad ka kopeersüst. Prog.lõikude küsitlemine toimub tsükliliselt üxteise järel nende paiknemise järjekorras tagastumisega prog.algusse pärast kogu tsükliküsitlemise lõppu. Ühe tsükli küsitluse(skaneermise) aeg on 2-10ms. 1000-de mälu sõna kohta. 35. Arvprogrammjuht. El.ajam-Iseloomulik et programme antaxe arvude näol. (perfokaart, perfolint,magnetlint, diskett)Programmikandjale on kirjutatud (fikseeritud)käsklussignaalide andmise järjekord, tööorg.liikumise kiirus, liikumise suund ja suurus. Arvprog.juhtskeemided kasutataxe sageli sammM. milliseid juhitaxe käsklusimpulssidega. Eelised-progr.etteandmine ja täitmise suur täpsus, lihtne üleminek teisele programmile.Jagunevad:analoog e.pideva- toimelised ja diskreetsed e.impullstoimelised. 36. Mikroprotsessorjuht. el.ajam-Ajam peab kindl
Hajussüsteem omab/ei oma: Mitut protsessorit ja erinevatt tüüpi puudub ühine siin puudub ühine süsteemne kell Kasutamiseks mitu põhjust Ressursside jagamine arvutuste kiirendamine turvalisus kommunikatsioon Eesajaloost Täitsa esimene oli muidugi 10 sõrme Abakus leiutati 3. sajandil -e.m.a. 1617 leiutas lord Lapier arvutuslükati 1632 Scickard leiutas aritmomeetri 1728 leiutati kangasteljed 1880 Perfokaart , selle võttis kasutusele Hollerith millega sai rahvaloendusel hästi hakkama 1824-1871 analüütiline masin. Selle ehitas rikas piroloog 1941 leiutas Zuse ,,Z3"e Arvuti ajalugu 1969 Loodi operatsioonisüsteem unix 1972 esimene 8-bitiline mikroprotsessor 1976 Ühe kaardiline Apple 1 sünd 1980 seagate esimene kõvaketas 1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus *Põhimäluhaldus *Failide haldus
Schickard 1625 Blaise Pascal (esimesed mehhaanilised kalkulaatorid) 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas (Ehitas ca 50 tükki). Gottfried Wilhelm Leibniz (Saksa filosoof 1646-1716). Leibnizi arvuti (1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas. Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Programme hoiti perfokaartidel. Praeguseks on perfokaart aegunud andmekandja, kuid perfokaardid olid laialdaselt kasutusel nii 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks kui ka 20. sajandil mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana
Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn "arutlemise aritmeetika" (calculus rationator) KIRJUTUSMASIN: 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: "Type-Writer" Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes' klaviatuur ca 1874: QWERTY Dvoraki klaviatuur ca 1936: AOEUIDH PERFOKAARDID: 1800 (Jacquard) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. * olid laialdaselt kasutusel 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks * 20. saj mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Perfokaarte kasutasid esimest korda Basile Bouchon ja Jean-Baptiste Falcon umbes 1725. aastal kangastelgede juhtimiseks. Joseph Marie Jacquard täiustas märgatavalt seda
Milline füüsikanähtus võib olla info salvetajaks: ·Tal peab olema kaks püsivat olekut ·Kahe püsiva oleku vahel peab olema energia barjäär, see tähendab, et ta ei lähe ühest püsivast olekust teise ilma välise energiaga mõjutamata ·Väliselt peab olema võimalik teha kindlaks kumbas püsivas olekusta on (lugemine) ·Väliselt peab olema võimalik teda viia ühte tema püsivatest olekutest (kirjutamine) Millistel füüsikanähtustel mälud põhinevad: ·Deformatsioon (Perfokaart, PROM; ...) ·Laeng (DRAM, ...) ·Positiivne tagasiside (SRAM, ...) ·Magnetilised nähtused (Kõvaketas, ...) ·Optilised nätused (CD ROM, ...) ·Viiteliin 18. Suvapöördusmälud Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda [1].
annaabi.ee 
