Fakte raamatukogu ajaloost (1)

Sarnased õppematerjalid

30

doc

Raamatukogunduse lõpueksam

vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne teadusraamatukogu hangib, säilitab, teeb kättesaadavaks riigi kultuuriväärtused, inforessursid. Ka rahvusbibliogr. keskus. 2. Kõrgkooliraamatukogu ­ teenindab üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid: · ülikooliraamatukogu: o avalikõigusliku ülikooli raamatukogu o eraülikooli raamatukogu · muu kõrgharidusasutuse raamatukogu o riigi rakenduskõrgkooli raamatukogu o erarakenduskõrgkooli raamatukogu 3. Erialaraamatukogu domineerib kindla eriala kirjandus, eelistatult teenindab kindlat lugejakategooriat. o ametiasutuse raamatukogu o meditsiiniraamatukogu o teadusasutuse, kutseja teadusühingu raamatukogu o ettevõtteraamatukogu

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

51

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

...........56 3.Raamatupoliitika olemus ja roll erinevates poliitilistes reziimides....................................57 4.Sõnavabadus ja juurdepääs informatsioonile kirjastustegevuse kontekstis. ......................57 5.Kirjastustegevuse arengutendentsid maailmas ja Eestis.....................................................59 6.Raamatukaubanduse erijooned ja erinevad vormid............................................................61 SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE 1. Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad. Raamatukogu on asutus, mille ülesandeks on trükiste ja muude infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine lugejaile.  3 Raamatukogutüpoloogia on õpetus, mille järgi raamatukogud jaotatakse tüüpidesse nende koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jms alusel.

Infoteadus

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Viimase termini kasuta- misel võetakse aluseks selle sõna autori Valter Ojakääru määratlus: “Levimuusika esmaseks tunnuseks on lihtne vorm, meeldejääv meloodia ja meelelahutuslikkus koos laialdase levikuga nootide, plaatide, raadio, televisiooni, lõbustusasutuste, teatri- ja kontserdilava kaudu” (Oja- käär 2000: 17). Asudes uurima džässmuusika käekäiku meie kultuuriruumis, peame endale aru andma, et tegemist on osaga argielu ajaloost ehk nn marginaalajalooga. Kui inimkonda ei taba mõni katastroof, omandavad vaba aeg ja selle veetmise kultuur, ühes sellega ka restorani- ja tantsu- kultuur, inimeste elus üha suurema tähtsuse. Selles on ka põhjus, miks restorani- ja džässi- kultuuri areng ajavahemikus 1918–1945, s.t kuni bebop-stiili tekkimise ja levikuni on kogu maailmas omavahel tihedasti seotud – džässmuusika oli oma arengu algkümnendeil, nagu

Muusika ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)

Sotsiaalteadused

290

pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Kommentaarid (1)