Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Loodus - Keskkonna kaitse

1 Hindamata

Tallinna Tehnikaülikool
Ehitusteaduskond
Keskkonnatehnika instituut
Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine
Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit "
Koostas:
Juhendas: Enn Loigu
Tallinn 2014

Sisukord

Sisukord 2
1. Sissejuhatus: 4
2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus 5
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund 6
3.1 Asukoht 6
3.2 Geograafiline ehitus 6
3.3 Geoloogiline ehitus 7
3.3.1 Aluspõhi 7
3.3.2 Pinnakate 8
3.3.3 Põhjavesi 9
3.4 Hüdrogeoloogia 10
3.5 Taimestik ja rohevõrgustik 11
3.6 Loomastik 12
3.7 Kaitstavad loodusobjektid 13
3.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond 13
3.9 Radoon 14
3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused 15
3.10.1. Tuul 15
3.10.2 Kliima 16
4. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju 18
4.1 Mõju põhja- ja pinnaveele 18
4.2 Müra ja Vibratsioon 18
4.3 Mõju õhukvaliteedile 19
4.4 Mõju loodusele 20
4.5 Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale 20
4.6 Mõju kultuuripärandile 21
4.7 Jäätmetekke võimalused 21
4.8 Mõju maastikule sh visuaalne mõju 21
4.9 Kumulatiivsed mõjud 21
4.10 Riskid 21
5. Alternatiivide võrdlus 22
6. Negatiivse mõju vältimise ja minimeerimise meetmed 26
6.1 Üldised meetmed ja soovitused 26
6.2 Veestik 26
6.3 Müra 27
6.4 Õhusaaste 27
6.5 Taimestik ja loomastik 27
7. Kavandatav seire ja edasised uuringud 28
8. Avalikkuse kaasamine protsessi 29
9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus 30
10. Kasutatud materjalid 31

1. Sissejuhatus:

Kavandatava tegevuse eesmärk on arendajal "Harku Veepark " projekteerida ja ehitada Harku järve ida kaldale krundile hotell ning vabaaja veekeskus brutopindalaga 15 316 m². Esimese etappi uusehituse osast koosneb hotellist ja saab olema 7 korrust ning teise etappi uusehitisena rajataval spaa hooneosal 4 korrust ning neid hakkab ühendama kahekorruseline galerii. Hoontesse on planeeritud kokku 100 numbrituba koos retseptsiooni ja lobby baariga, konverentsikeskus, restoran , bowling, vee- ja saunakeskus, ravihoolduste ala, ilu-, laste- ja spordikeskus.
Rajatava spaa asukoht kaardil
Hoonete juurde on plaan veel lisaks rajada liivarand hotelli ja veekeskuse külastajatele, koos kahe paadisillaga, et külastajad saaksid paate või skuutreid rentida. 2 välibasseini (klassikaline sportlik ja väiksem lastele). Lastele mänguväljak. Lisaks veel erinevad sportimisplatsid ( korvpall , võrkpall, tennis , golf ) ja tünnisauand.
Spaasse on plaan rajada Fitness -keskus koos jõusaali ja rühmatreenigu ruumidega. Veekeskus kujutab endast 25 m ujumisbasseini, atraktsioonidega basseini (liumäed ja liutorud, vastuvoolu ujumisrada, mitmete veealuste massaaživõimalustega lõbubasseinid, lastebassein koos eraldi lastealaga, välibassein), mullivannid. Lisaks on plaanitud erinevad saunad . Wellness keskus- erinevate hoolduste ja protsetuurideruumidega, nii ilu, kui ka ravi eesmärgil.

2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus

Maksimumvariant - ehitatakse uus suur puhke ja spordikompleks koos veepargi, nagu sissejuhatuses kirjeltatud on - 2 paadisillaga, 100 paadi ja skuutri laenutusega, 2 välibasseini, tünnisaunade, mänguväljaku ja liivarannaga. Õhu ja vee kvaliteet võib saada küll vähesel määral kannatada. Müra tase võib tõusta . Samas inimeste tööhõive paranbe, kuna tuleb juurde uusi töökohti ja sellega paraneb ka elukvaliteet üldselt, kuna inimestele tekitatakse puhas puhkeala.

Kompromissvariant ehitatakse puhke ja spordikompleks koos veepargiga, kuid paatide ja skuutrite arvu vähendatakse miinimumini, et need ei segaks müraga teisi rannalisi. Õhu ja vee kvaliteedile võib veekeskus küll vähesel määral mõjuda, aga samas tuleb juurde ikkagi töökohti ja inimeste üldine elukvaliteet tõuseb.

Miinimumvariant- ehitatakse ainult puhkekeskus koos ranna alaga ja pallimängude väljakutega ja paadisildasi ei tule üldse. Vee kvaliteet otseslt ei muutu, kuna tehakse puhastamist ja seiret, samas mingil müral jääb müra ikkagi ja ka õhukvaliteet võib saada vähesel määral kannatada, kuna veekeskusel on oma ventilatsioonid ja seadmed , mis võivad tekitatda vähesel määral kahju keskkonnale.

0- alternatiiv - oleks olukord, kus uut spaa kompleksi koos kõige kaasnevaga ei tule ja kõik jääb nii nagu praegu on, sellega kaasneb, aga see,e t kui järve eest ei hoolitseta ja seireid ja puhastusi ei tehta , siis vee kvaliteet langeb ja võib saada ohtlikust inimestele.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund

3.1 Asukoht

Harku järv (varem Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv) asub Tallinna läänepiiril ja on koos Tiskre ojaga Haabersti linnaosa piiriks Harku vallaga.
Pildil vasakpoolsel järvekaldal on näha rajatava spa ala.

3.2 Geograafiline ehitus

See on looduslik järv, mille pindalaks on mõõdetud 1,64 km², pikkus 2 km, laius 1,16 km ning sügavuseks kuni 2,5 meetrit (keskmine sügavus on 1,6m, sügavaim koht asub kirdekalda lähedal). Kaldajoone pikkuseks on 6,647 km . Valgala pindala 47,2km². See on kunagine Läänemere osa, mis umbes 2000 aastat tagasi maapinna kerkimise tagajärjel omaette veekoguks eraldus. Järv asub Põhja-Eesti rannikumadalikul Tiskre ja Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km kaugusel merest, kuulub Lääne-Eesti vesikondac- Harju alamvesikonda,. Järve põhjas on 2–3 meetri paksune mudakiht. Järv on vaevalt 0,9 m merepinnast kõrgemal.

3.3 Geoloogiline ehitus

3.3.1 Aluspõhi

Kristalseist kivimeist koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas 130-150 m allpool merepinda. Aluskorral lasuvad agu-ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhja kivimite kihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 0,3 ... 0,5 m 100 m kohta. Kristalsel aluskorral lasuvaist settekivimeist on vanimad Vendi ajastul tekkinud liivakivid, aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Gdoovi jaKotlini kihistu . Kihid asetsevad sügaval hilisemate setete all.
Vendi kompleksil lasuvaist Kambiumi kivimeist on vanim nn sinisavi , mille lasundi paksus küünib 75 meetrini (Lontova lade ). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate
liivakivide tüüpleiukoht on Rannamõisa pank . Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambiumimeri Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni .
Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argiliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda jalamil ( Astangu ). Pakerordi lademest kõrgemal asetsev Latorpi ( Leetse ) lade koosneb glaukoniitliivakivist, mis kohati paljandub 1-2 m paksuse kihina paekaldal.
Paekalda ülaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid . Vanimad neist moodustavad Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade. Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka lavamaa pervel.
Tallinna klindilõik
Tallinna aluspõhja geoloogilis-litoloogiline skeem (R. Männili, A. Verte ja V. Karise järgi). 1 – liivakivi , kohati savikate vahekihtidega (gdoovi ja kotlini kihistu); 2 – savi (lontova kihistu); 3 – liivakivid (pirita ja tiskre kihistu ning pakeroidi lademe liivakivid); 4 – diktüoneemakilt ; 5 – lubjakivid (volhovi, kunda, aseri ja lasnamäe lade); 6 – merglilised lubjakivid (uhaku lade); 7 – lubjakivi põlevkivikihikestega ( kukruse lade); 8 – merglilised lubjakivid (idavere ja jõhvi lade); 9 –paekallas.

3.3.2 Pinnakate

Haabersti piirkonnas on pinnakatte paksus väga erinev ja sellest tulenevalt koostis mitmekesine . See linnaosa paikneb valdavalt rannikumadalikul, kuid ulatub ka klindipealsele paelavale, Kadaka lavaneemikule.
Harku ja Lilleküla ürgorgude kohale jäävate samanimeliste tasandike piires on pinnakatet paiguti enam kui 130 m. Siin on mulla või täitepinnase lamamiks mereliste liivade kompleks (tolm- ja peenliivad) paksusega 1...8 m. Järgneb jääjärveliste savipinnaste kompleks paksusega kuni 11 m. Selle ülaosa moodustavad voolava konsistentsiga liivsavija savi, allosas levivad ebamäärase lasuvuse ja üleminekulistepiiridega voolava kuni plastse konsistentsiga saviliiv ja liivsavi. Savipinnaste kompleksi paksus on suurim Harku järve piirkonnas.
Liustikujõeline liiva-kruusa kompleks algab 4...17 m sügavusel maapinnast . Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted .

3.3.3 Põhjavesi

Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht ), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9...10 m sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega.
Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade jakruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2...4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vaba pinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane. Ürgorud on lõikunud sügavalt aluspõhja kivimitesse ja avavad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium -Vendi veekihid.
Kakumäe aluspõhja kõrgendikul levib põhjavesi mereliivades (Kvaternaari veekiht) ja Kambriumi liivakivides ja aleuroliitides (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht).
Aluspõhjalised veekompleksid on Haaberstis paksu pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud on põhjavesi õhukese pinnakattega paelaval ja Kakumäe aluspõhja kõrgendikul. Reostuse eest kaitsmata on ka Kvaternaari setetega seotud maapinnalähedased põhjaveekihid.
Haabersti linnaosas kasutatakse veevarustuses Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kvaternaari põhjaveekihtide vett. Kambrium Vendi töötavate puurkaevude arv on 29, neist 10 on ühendatud veevärgiga. Puurkaevudesügavus on 105...150 m. Ordoviitsiumi-Kambriumi puurkaeve on 2 (Paldiski mnt ja Tähetorni) sügavus 42...55 m. Kvaternaari veekihist võetakse vett 9 puurauguga, millest 2 on ühendatud veevärgiga. Osaliselt jääb Haabersti linnaossa Seevaldi põhjaveemaardla. Õismäe, põhilise veetarbija, varustamine veega toimub Ülemiste järvest . Ülemiste järve väljalangemisel muutub Õismäel olukord pingeliseks kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud veehaarde rajamine Astangule. Veehaarde rajamine Astangule võib osutudaproblemaatiliseks seoses radionukliidide kõrgendatud sisaldusega Kambrium-Vendi põhjaveekihis.
Põhjavee kaitstuse suhtes peab järgima üldisi eesmärke. Eelkõige tuleb lähtuda sellest, et hinnata joogiveeks kasutatavate (või potentsiaalselt kasutatavate) veekihtide kaitstust. Seejuures tuleb linna tingimustes välistada, et kasutatakse joogiveeks Kvaternaari kompleksi maapinna-lähedast vabapindset põhjavett. Nimetatud veekiht on inimtegevuse surve all ja paraku on seda kaitsta raske või võimatu.
Kambrium-Vendi veekihid on pea kogu linnaosa alal väga hästi kaitstud ala. Erandiks on Harku ja Lilleküla ürgorgude merepoolsed osade, kus eksisteerib hüdrauliline seos Kvaternaari ja Kambrium-Vendi veekihtide vahel. Teisisõnu , kui Kvaternaari veekihti reostatakse, siis see reostus võib sattuda ka Kambrium-Vendi veekihtidesse.

3.4 Hüdrogeoloogia

Harku järv on võrdlemisi suure valgalaga (üle 50 ruutkilomeetri) ja nõrga läbivooluga. Edelast voolab sisse Harku rabast algav Harku oja, kagust Järveotsa soon ehk Iisaku oja, lisaks voolavad veel sisse Harku karjääri veeäratuse kraav , Soone oja (kanaliseertud, väljavoolutoru allpool veepinda) ja mitmed väiksemad ojad (kraavid. Välja voolab loodesopist Kivioja ehk Fiśmeistri oja ehk Tiskre oja. Edelakaldal leidub ka allikaid . Harku oja on oja Harjumaal . Oja saab alguse Muraste rabast, mis asub Muraste külast lõunas teisel pool Tallinna-Klooga maanteed , ja suubub Harku järve. Oja pikkus on 16,5 km ja valgala 30,5 km² suurune. Lõunast suubub Harku ojja Harku karjäärist vett ära juhtiv kraav. Keskjooksul kulgeb oja piki Tabasalu raba lõunaserva. Suurema osa pikkusest voolab oja kunstlikus voolusängis. Tiskre oja on oja Harjumaal. Oja saab alguse Harku järvest ja suubub Kakumäe lahte Kakumäe supelrannast lõunas. Oja pikkus on 4,6 km ja valgala on (koos Harku järve valgalaga) 50 km² suurune ja väljavoolul Harku järvest on 0,27 m3/s .
Järve vesi seguneb ja soojeneb suvel põhjani ja on hapnikurikas. Mõõdukal hulgal on hapnikku isegi talvel, kuigi mõnel aastal on järv ummuksile jäänud. Suvel on vesi kollakas - või pruunikasroheline, vees hõljuvate vetikate ja pudeme (detriit) tõttu erakordselt vähe läbipaistev. Järv on eutroofne ehk rohketoiteline. Veevahetus umbes 5 korda aastas. Tüpoloogilise kuuluvuse järgi keskmise karedusega kihistumata.
Harku järve seiret on Tallinna Keskkonnaamet korraldanud alates 1971 . a. Kõik järve suubuvad ojad on suuremal või vähemal määral reostunud ja põhiliseks probleemiks on kõrge fosforisisaldus. Suurim fosfori sissekanne toimub Harku oja kaudu. Seire tulemused näitavad, et Harku järv ja Tiskre oja on vee füüsikalis-keemiliste näitajate poolest tugevasti reostunud veekogud.
Harku järv kuulub hüpertroofsete (ülirohketoiteliste) järvede hulka, millele osutab fütoplanktoni suur biomass ja sinivetikate osa selles. Tehtud seire ja reostuskoormuste arvutuste alusel saab väita, et järve sisekoormus on suur (hõljum, BHT) – kõrgeväetisainete sisaldus ja selle tõttu vohavad mikrovetikad.
Harku järve supelrannas ja Tiskre ojas järve väljavoolu lähedal on vee omadused olnud sarnased. Erinevust võis märgata ainult lahustunud hapniku, pH ja rauasisalduse suhtes. Muude näitajate puhul erinevust ei tuvastatud, sest praktiliselt on tegemist järve veega. Järves ületavad piire lämmastiku- ja fosforisisaldus, sageli ka pH. Tiskreülemjooksul ei vasta nõuetele pH, BHT, ammooniumi- ja fosforisisaldus.
Aastate jooksul on fikseeritud, et Harku karjääri kraavi vees on kõrgendatud ammooniumi sisaldus. Aja jooksul on vähenenud kraavivee hõljumisisaldus. Kohati on kraavi vesi osutunud suuremal määral reostunuks kui varem. Samas on vaja rõhutada, et karjääri oja vooluhulk moodustab ca 8% järve sisenevast vooluhulgast. Aastatel 2002-2007 oli järve siseneva vee vooluhulk keskmiselt 6210 tuh m3/a. Harku karjääri mõju Harku järvele on väike seoses vooluhulga ja saasteainete väiksusega. Põhilise reostuskoormuse Harku järvele annab Harku oja (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2011).
Järve seisundit halvendab läbivoolu vähenemine. 2001-2007. aastal järve väljavoolus mõõdetud vooluhulgad on väiksemad kui kümmekond aastat tagasi. Läbivoolule on mõjunud linnaehituse käigus järve valgalas tehtud kuivendustööd. Kuivendamisel kogutav vesi juhitakse mõnikord järvest mööda. Harku oja vooluhulk onviimastel aastatel pidevalt vähenenud.
Järve sissevoolavatest ojadest-kraavidest on kõige veerikkam Harku oja. Selle tõttu on Harku oja kaudu järve kantavad ainehulgad muude sissevooludega võrreldes palju suuremad ja oja mõju järve vee kvaliteedi kujundamisel teistest olulisem. Aastatel 2002-2007 andis Harku oja mõõdetud sissevoolude poolt järve kantud veest 81%, fosforist 88% ja lämmastikust 86%.
Viimastel aastatel toimunud ehitustegevuse ja suurte alade kõvakattega katmise tulemusel on suurenenud lämmastiku ja fosfori ärakanne Harku järve. Praeguste arendusprojektide lõpuleviimisel võib fosfori osa neilt aladelt ulatuda kuni 30%ni. Seda peab silmas pidama Harku järve valgalal kavandatavate arendustegevuste osas (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007).
Kavandatavad tegevused Harku järve valgalale toovad kaasa olulise negatiivse mõju Harku järve vee niigi halvale kvaliteedile. Seega objektilt tulev mõju järvele on tunduvalt madalam, kui seda on tema valgaladele ehitatavatel ehitistel .
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on hinnanud Harku järve valgalasehitustegevusest tulenevat lisakoormust järvele. Praegu tuleb viimase aja ehituste kõvakatetelt 0,1-1,4% järve valgala lämmastikust ja 0,7-16% fosforist. Kui lõpetatakse praegu pooleli olevad planeeringud, siis ulatub kõvakatete lämmastiku osa 0,2-2,7 protsendini ja fosfori osa 1,3-30 protsendini. Lisaks sellele tuleb biogeene valgalasse juurde uute eramute dreeniveega. Fosfori sisaldused võivad uued arendusalad muutuda Harku järve tähtsateks toiteallikateks.

3.5 Taimestik ja rohevõrgustik

Linna tingimustes omab mõiste roheala laiendatud tähendust. Sealne algne looduslik taimkate on sajandite jooksul tugevasti inimese poolt mõjutatud. Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus. Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel.
Järve ümbrus on tasane , enamasti heina-, põllu- ja aiamaade all. Tiskre oja ääres võib esineda ka niite. Ka kaldad on madalad ja enamasti mudased, loodes ka liivased. Edelakaldal võib näha linaleokive. Põhi on kaetud 2-3 m paksuse mudakihiga.
Tiskre oja ja Harku järve ümbruse rohealade ohuks on uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele, mida antud objekt pole, seega otsets kahju ei tekiks. Lisaks pole linnapiirkonnas võimalik säilitada kõiki rohekoridore, kuna antud piirkond on niigi tiheasustatud, siis ei saa loomade sattumist linna välistada ja suurtele loomadele liikumisteede loomine nt ökodukt on ebaotstarbekas.
Viiendikku järvest kattev taimestik on liigivaene. Kõige rohkem leidub kaldaveetaimestikku. Järves on palju fütoplanktonit, millesse kuulub ka kogu maailmas haruldane ränivetikas Synedra berolinensis. Põhjaloomastikku on vähe.
Suure antropogeense surve all on ala, mis Harku jääb järve ja Paldiski maantee vahele. Seal levib peamiselt roostik, niisked niidud ja pajupõõsastik. Surve Harku järve läänekalda niitudele ja põõsastikele on väiksem, kuid seal on ohuks arendustegevus (elamuehitus) Harku vallas. Kolmanda piirkonnana saab eristada segametsa ala Vana-Rannamõisa maantee ja Pikaliiva elamurajooni vahel.

3.6 Loomastik

Harku järv on ka hea kalapüügikoht.Üsna hea kalajärv, kus domineerib latikas ja leidub särge, ahvenat, haugi, linaskit, kiiska, mudamaimu, angerjat jt. kalu.
Tiskre oja rohekoridoris on lagedaid kuivi rohumaid, niiskeid niite, ojaäärseid lehtmetsi, männikut ja ka palju aedu. Seepärast on seal kohatud linnuliikide arv suhteliselt suur, seda ka haudelindude osas. Linnudirektiivi I lisa liikidest on kohatud roo-loorkulli ja täpikhuika. Muudest kaitsealustest liikidest on veel hänilast, väänkaela, suitsupääsukest ja väike-kirjurähni.
Ka Harku järv on olnud linnurikas: enne II maailmasõda esinesid seal tutt- ja sarvikpütt ning sinikael - ja rägapart. Praegu võib järvel näha peamiselt jõgitiiru ja kõrkja-roolindu. Ilmselt on liiga intensiivne inimtegevus linnud järvelt peletanud. Seega projektilt otsest kahju neile juurde enam ei tule, kuna antud piirkonnas ei pesitse nad niigi.
Olulisematest liikidest on seal registreeritud põdra, metskitse, metssea, rebase jm loomade esinemist .
Jõgitiir

3.7 Kaitstavad loodusobjektid

Harku järv ümbruses pole Natura 2000 alasid.
Looduskaitse all on Haabersti piirkonnas järgmised objektid:
• Vabaõhumuuseumi kivikülv
•Kevade kivi
•Lesta kivi
•Lõuka kivi
•Mustkivi
•Varjualune kivi
•Vesiveski kivi
•Veskimetsa kivikülv
•Võrgukuuride kivi
•Kakumäe paljand
Lisaks on kaitse all endise Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1907-1940) kunagine puukool -aed. Kaitsealustest taime-, seene ja loomaliikidest on Haabersti linnaosas esindatud 2 kaitse-alust loomaliiki ( nahkhiired ), üks seeneliik ja 5 taimeliiki.
Väärtuslikud taimekooslused ja haruldased liigid ning esinemiskohad on järgmised:
•loopealsed ja looniidud Astangul ja Mäekülas ;
•Astangu ja Mäeküla piirkonnas paikneb II kaitsekategooria kaitsealune pruuni-raunjala populatsioon (Asplenium trichomanes subsp. quadrivalens); piirkonnas esineb ka III kaitsekategooria kaitsealuseid liike (nõmmnelk, aaskarukell jm).
Haaberstis asuvad järgmised maakasutust ja ehitust piiravad objektid:
•arhitektuurimälestised - Peeter Suure merekindluse objektid Kakumäe poolsaare tipus
ja Astangu asumis;
•arheoloogiamälestised – kivikirstkalmed Mäeküla asumis;
•arhitektuurimälestised Eesti Vabaõhumuuseumis.
Kõik nimetatud objektid ei asu antud piirkonnas, seega ei oma projekt antud objektidele mõju.

3.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond

Tallinna-lähedase asukoha tõttu on järv väga suure puhkemajandusliku tähtsusega. Õismäe asumi külje all paikneva järve ametlik supelrand on pealinnas üks esimesi, mis suviti veetemperatuuri poolest ujuda kannatab. Rannast saab laenutada vesijalgrattaid, mängida minigolfi , harrastada erinevaid veespordialasid. Järve kaldal on sõudebaas ja supelrand, järvel peetakse rahvusvahelisi veemootorispordivõistlusi. Lisaks toimuvad ümber järve erinevad jooksuvõistlused.
Suurem osa Harku spa planeeritud teedevõrgust on juba olemas. Teed vajavad ainult korrastamist, remontimist, puhastamist või veidi laiendamist. Ehituse jaoks peab raiuma vaid otseseid rajatisel viibivaid puid , kuid kuna paljud seal piirkonnas olevaid puid on vähem elujõulised eksemplarid ja tegu on alusmetsaga, mis ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Juurde on plaan rajada ka jalutusrajad, kuid nende rajamine ei oma keskkonnamõju.
Jalutusradade eesmärk on avada ja rikastada maastiku mitmekesisust näiteks rõhutada reljeefi, vaateid ja veekogu.
Uus puhkekompleks looks uus töökohti ja suurentaks antud piirkonnas turismi. Lisaks saaksid ka kohalikud poepidajad, tanklad, sõudebaas jne oma kasumi sellest. Kuna antud objekt asub Tallinnas, siis on suur tõenäosus, et selle kaugemad külastajad, kasutavad ka muid Tallinnas pakutavaid huvi- ja turismiobjekte. Ligidal asub loomaaed ja vabaõhumuuseum . Suur kaubakeskus ja mitmed muud poed.

3.9 Radoon

Radoon on gaas , mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Uraani leidub pinnases, setetes ja kivimites. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertne gaas, mis on vees hästi lahustuv. On tõestatud, et radoon põhjustab sissehingamisel kopsuvähki. Radoon on ohtlik siis, kui see tungib läbi ehituskonstruktsioonide elamutesse ja gaasi sisaldus suureneb võrreldes välisõhuga.
Radooni sihipärasemate uuringutega alustatimöödunud sajandi lõpukümnendil. Joonisel on antud väljavõte kaardist, mis iseloomustab radoonist tulenevat terviseriski Tallinna piirkonnas.
Väljavõte kaardist, mis iseloomustab radooni
Jooniselt on näha, et kõrge radoonist tulenev terviseriskiga on Haabersti linnaosas Astangu piirkond. Radoonioht on fikseeritud Astangu ehitusmääruses(KO 2005, 157, 1622) ja maaala käsitletakse radooniohtliku alana . Radooni hoonetesse sattumise vältimiseks peab järgima standardit EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006).
Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit . Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %.
Andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radooni sisaldus väga varieeruv , valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) kuni 10 korda (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006).

3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused

3.10.1. Tuul

Tallinna laht on valitsevate tuulte eest võrdlemisi hästi varjatud. Edela- ja lõunatuulte eest varjab lahte Eesti mandriosa ning nende tuultegaon lainekõrgus lahes üldiselt alla 1 m. Ida-kaare tuulte eest varjavad lahte Aegna saar ja Viimsi poolsaar.
Tallinna laht ning sellega külgnev piirkond asetseb teatavas mõttes kahe erineva tuulerežiimiga piirkonna vahel. Kogu Soome lahel valitsevad lõuna- ja läänetuuled . Soome lahe põhja- ja idaosas puhuvad tugevad tuuled (>10 m/s) enamasti lõunast või edelast, lõunarannikul aga edelast või läänest. Läänekaartest puhuvad tormid on tugevamad kui idakaartest puhuvad. Maksimaalne edela- ja läänetuule kiirus kestvates tormides võib ulatuda 22–23 m/s, kuid maksimaalne kestev ida- ja kirdetuul ulatub vaid 16–18 meetrini sekundis.
Tallinna lahe piirkonna ja kogu Soome lahe tuulte struktuuri oluline iseärasus on, et tugevaimad tormid (tuule keskmine kiirus 20–23 m/s) puhuvad sealt, kus isegi tugevate tuulte (>10 m/s) sagedus on madal.

3.10.2 Kliima

Tallinna kliimale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,7°C. Kõige külmem kuu aastas on veebruar. Meri mõjutab nii Tallinna kui ka Haabersti linnaosa kliimat. See avaldub esmalt õhutemperatuuris. Haabersti linnaosas on õhutemperatuur suvisel ajal 1,1 – 2 kraadi madalam ning talvel 1,1 – 1,5 kraadi kõrgem võrreldes Ülemiste ilmajaamas mõõdetuga.
Valdavad sademed langevad soojal perioodil. Võib täheldada, et viimasel kümnendil on sademete hulk suurenenud. Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed. Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude pinnalt jäävabal ajal on 603 mm (Климат Tаллина, 1982).
Linna kliima formeerumist mõjutavad märgatavalt selle territooriumi füüsikalis-geograafilised eripärad , hoonestuse iseloom, roheliste massiivide, tööstusettevõtete, tehispinnaste olemasolu jne. Linnareljeef mõjutab ka tuule suunda ning tugevust. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled, kusjuures kevadel ja suvel suureneb kirdetuulte sagedus. Käesoleva KSH raames ei ole võimalik ja vajalikkäsitleda (analüüsida) kõiki antud piirkonna kliima kujundamise faktoreid

4. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju

4.1 Mõju põhja- ja pinnaveele

Harku järve ümbruses paiknevad ojad täidavad mitmeid funktsioone, olles sade- ja kuivendusvee vastuvõtjaks ja ärajuhtijaks. Need funktsioonid jätkuvad ka tulevikus. Ideaalsel juhul on vaja eraldada kuivendusvee sadeveest, kuid praktiliselt ei ole seda võimalik teha, seda eriti vanades elu- ja ärirajoonides. Kui ehitusel ja edaspidises tegevuses toimub kõik vastavalt seadustele ja järve heitvett ei juhita, siis ei ole järvele otsene keskkonnakahju tuvastatav.
Harku järv, sinna suubuvad ojad ja Tiskre oja

4.2 Müra ja Vibratsioon

Praegune müratase iseloomustab Tallinna Keskkonnaameti poolt tellitud Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart. Selle järgi põhiliseks tehisliku müra allikaks on autotransport . Müra tekitavad tööstusettevõtted linnaosas praktiliselt puuduvad. Kultuuri ja spordivallas on potentsiaalsed müraallikad Saku Suurhall, kardirada Paldiski maantee ääres ja Harku järvel korraldatavad veemoto võistlused. Transpordi poolt tekitatud müra on pidev, müratase väheneb öösel ja mõningal määral ka puhkepäevadel. Kultuuri- ja spordiüritustega, samuti lennukite ülelendamisega, kaasnev müra on ajutine ja piiratav öörahuga. Üldiselt võib öelda Harku järvel levib 50 dB-müra päeval 500 meetrilise vööndina.
Viimane punkt näitab, et arentatava spa veesõidukite hulk võib põhjustada suurema müra, kui lubatud, kuna liskas spa 100 veesõidukile on järvel ka muid veesõidukeid. Projekti peaks vaatama, kas müra tekitavaid paate saaks asendada aerupaatide või vesiratastega, mis pakuks inimestele sama palju rõõmu, aga ei koormaks keskkonda müraga.
Ehituse käigus on kindlasti müra ja vibratsioon antud piirkonnas suurem, kuid kui kasutada parimat võimaliku tehnikat ja järgida seadusest tulenevaid norme ei tohiks ehitusel suuri keskkonnamõjusi olla ja kuna antud ehitus on ajutine, siis pole ka pikaajalist mõju.

4.3 Mõju õhukvaliteedile

Välisõhk on elukeskkonna oluline komponent , mis mõjutab elanike tervist. Välisõhu kvaliteedi all mõistetakse välisõhu puhtust, mida igapäevaselt sisse hingatakse. Selle kvaliteeti langetavad erinevad saasteained, mis avaldavad otsest või kaudset negatiivset mõju inimeste tervisele.
Harku järve piirkonnas on põhiline õhu saastaja ja müra emiteerija autotransport. Seal ei ole suuri tööstusettevõtteid. Suurima Haabersti asumi Väike-Õismäe soojavarustus põhineb Mustamäe katlamajal. Teistes asumites on kasutusel ka ahiküte, kuid olulist õhureostust need ei põhjusta. Tallinna õhukvaliteedi mõõtejaamadest asub üks Väike-Õismäel. Võrreldes Väike-Õismäe õhu kvaliteeti Kopli või kesklinna omaga , siis on see pea kõigi näitajate suhtes parem. Üldiselt jäävad saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtusi.
Üldist mõju õhukvaliteedile ei näe, võib küll olla ajutine suurem peenosakeste arv, ehituse käigus, mis on ajutine, aga edasises tegevuses ei näe mõju õhukvaliteedile.
Tallinna üldplaneering aastaks 2010 keskkonnaekspertiisi joonis

4.4 Mõju loodusele

Seoses ulatusliku ehitustegevusega ja suuremate alade katmisega, kas sillutise ja/või asfaltkattega, suureneb sadevee hetkeline äravool , samuti suureneb sadevee reostusaste. Kõige suurem negatiivne mõju on selles suhtes Harku järvele. Tuleb arvestada, et sadevesi koos kuivendusveega satub Harku järve ka Harku vallast . Harku oja on põhiline järve veebilansi ja kvaliteedi mõjutaja. Seega pead rangelt jälgima, et järve ei satuks nii ehituse käigus, kui ka hiljem heitvett, sodi või muud kahjulikkku.
Looduses seisult, kuna antud piirkond on võsastunud ja ka järve ala vajaks puhastamist, siis võib selle korrastamine ja edaspidine regulaarne hooldus pigem kasu tuua, kui kahju. Rohevõrgustik küll väheneb, kuid samas on võiamlus hotelli ja spaa ümbrus istudada rohelist täis ja tekitata nii kunstlik roheala.

4.5 Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale

Inimesed otsest kahju ei saa. Pigem teeb järve regulaarne puhastamine ja hooldamine head, kuna on olnud olukordi , kus Harku järvel on olnud väga tugevad veeõitsengud. Vee läbipaistvus on seal kunagi olnud vaid 9 cm. Põhjuseks olid kunagised reoveepumplate rikked. Seal on planktonis palju organisme, kes tahavad kergesti lagunevat orgaanilist ainet ehk eesti keeles solki. Seega pidev seire ja puhastamine tagab hea veekvaliteedi, mis peaks suplejatele ja kalastjatele meeldima .
Spaa ise pakub väga palju erinevaid võimalus ka kohalikud ise saaksid kasutada neid huvisi ja ei peaks kaugele trenni , jõusaali või ujulasse sõitma vaid kõik oleks ligidal olemas.
Haabersti linnaosad
Kuna antud objekt asub Haaberstis ja sealses piirkonnas on viimasel ajal palju ehitatud. eriti Astangu ja Mäeküla piirkonnas, siis sobiks sinna piirkonda väga hästi uus spordikompleks, kus nii suured, kui ka väiksed saaksid end välja elada, lisaks oleks võimalus linnaga koostöös arendada välja kogu Harku järve ümbrus atraktiivsesk puhkusalaks kogu Tallinnale.
Spaa ehitamisega ei tohiks tekkida inimeste varadele otsest ega kaudset mõju, pigem võib tuua keskkonna parandamine juurde kohalike uusi sportimis ja vabaajaveetmiskohti.

4.6 Mõju kultuuripärandile

Kuna antud objetil ei ole ühtegi kaitstavat objekti, siis mõju kultuuripärandile puudub.

4.7 Jäätmetekke võimalused

Antud objektil pole mingeid jääkreostuse jälgi, seega enne ehitust ei ole vaja midagi kõrvaldada. Ehitusel ja edaspidisel jäätme tekkimsel tuleb jäätmekäitluses juhinduda Eesti ja Tallinna vastavatest õigusaktidest ja neist rangelt kinnipidama.

4.8 Mõju maastikule sh visuaalne mõju

Visuaalne mõju peaks antud keskkonnas paranema, kuna kompleksi juurde rajatakse korralik rannaala koos paadisildadega ja antud piirkond, mis tühjana seisab, saaks uue elu ja inimestele atraktiivseks puhkuse kohaks.

4.9 Kumulatiivsed mõjud

Kui seadustest ja normidest kinni ei peeta võivad tekkida liitmõjud, aga kui kõik teha vastavalt ettekirjutustele, siis ei näe antud objektil kumulatiivseid mõjusi.

4.10 Riskid

Kui seadustest ja normidest kinnipidada, kasutada parimat võimalikku tehnikat ja tagada ohutus kõikjal, siis ei tohiks keskkonnale riske tekkida.

5. Alternatiivide võrdlus

Alternatiivide võrdluseks valisin paari võrdlus meetodi.
Alternatiivid on kirjutatud lahti antud KSH 2. punktis ja lisaks tabel nr 1.
Kriteerium
A1
A2
A3
A4
Õhk
Halveneb 15%
Halveneb 10%
Halveneb 5%
0%
Vesi
Halveneb 10%
Halveneb 5%
Halveneb 0%
Halveneb 5%
Müra
Halveneb 15%
Halveneb 10%
Halveneb 5%
0%
Elukvaliteet
Paraneb 10%
Paraneb 10%
Paraneb 5%
0%
Tööhõive
Paraneb 15%
Paraneb 10%
Paraneb 5%
0%
Tabel nr 1.
Lahendamisel arvestan, et vee kvaliteet on kõige tähtsam, sellele järgneb müra, elukvaliteet, õhk ja tööhõive.
Kriteerium
Kriteeriumi kaal
Summa
Osakaal
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
F1 Õhk
0
0
0
1
1

2
0,13
F2 Vesi
1

1
1
1
1

5
0,33
F3 Müra

1

0

1
1
1

4
0,27
F4 Elukvaliteet

1

0

0

1
1
3
0,20
F5 Tööhõive

0

0

0

0

1
1
0,07
F6 Fiktiivne

0

0

0
0
0
0
0,00
Kokku
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
15
1,00
Tabel nr 2.
Edasi tulevad Alternatiivide eelistuste kriteeriumite tabelid.
Alternatiiv
Õhk
Summa
Hinne
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
A1
0,25
0
0
1

1,25
0,125
A2
0,75

0,25
0
1

2
0,2
A3

1

0,75

0,25
1

3
0,3
A4

1

1

0,75

1
3,75
0,375
A5 Fiktiivne

0

0

0
0
0
0
Kokku
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
10
1
Tabel nr 3.
Alternatiiv
Vesi
Summa
Hinne
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
A1
0,25
0
0,25
1

1,5
0,15
A2
0,75

0,25
0,5
1

2,5
0,25
A3

1

0,75

0,75
1

3,5
0,35
A4

0,75

0,5

0,25

1
2,5
0,25
A5 Fiktiivne

0

0

0
0
0
0
Kokku
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
10
1
Tabel nr 4.
Alternatiiv
Müra
Summa
Hinne
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
A1
0,25
0
0
1

1,25
0,125
A2
0,75

0,25
0
1

2
0,2
A3

1

0,75

0,25
1

3
0,3
A4

1

1

0,75

1
3,75
0,375
A5 Fiktiivne

0

0

0
0
0
0
Kokku
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
10
1
Tabel nr 5.
Alternatiiv
Mõju elukvaliteedile
Summa
Hinne
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
A1
0,5
0,75
1
1

3,25
0,325
A2
0,5

0,75
1
1

3,25
0,325
A3

0,25

0,25

0,75
1

2,25
0,225
A4

0

0

0,25

1
1,25
0,125
A5 Fiktiivne

0

0

0
0
0
0
Kokku
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
10
1
Tabel nr 6.
Alternatiiv
Mõju tööhõivele
Summa
Hinne
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
A1
0,75
1
1
1

3,75
0,375
A2
0,25

0,75
1
1

3
0,3
A3

0

0,25

0,75
1

2
0,2
A4

0

0

0,25

1
1,25
0,125
A5 Fiktiivne

0

0

0
0
0
0
Kokku
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
10
1
Tabel nr 7.
Kriteerium
Kaal
Hinne
A1
A2
A3
A4
F1
0,13
0,125
0,2
0,3
0,375
F2
0,33
0,15
0,25
0,35
0,25
F3
0,27
0,125
0,2
0,3
0,375
F4
0,20
0,325
0,325
0,225
0,125
F5
0,07
0,375
0,3
0,2
0,125
Tabel nr 8.
Kriteerium
A1
A2
A3
A4
F1
0,02
0,03
0,04
0,05
F2
0,05
0,08
0,12
0,08
F3
0,03
0,05
0,08
0,10
F4
0,07
0,07
0,05
0,03
F5
0,03
0,02
0,01
0,01
Väärtusindeks
0,19
0,25
0,30
0,27
Tabel nr 9.
Kõrgeima väärtusindeksiga parim alternatiiv on 3, mis on nö miinimumvariant- ehitatakse ainult puhkekeskus koos ranna alaga ja pallimängude väljakutega ja paadisildasi ei tule üldse. Samas on üldised vahed väga väiksed ja protsentide erinevused ei ole väga suured.
Ise leian, et ka 1 variant ei ole kõige halvem, kuigi ta sai kõige vähem, kuna näiteks on väga raske ette määrata müra suurust, kas paatide ja skuutrite poolt tulev müra on ainult veepargi tekitatud või on ka järve tava külastajad.

6. Negatiivse mõju vältimise ja minimeerimise meetmed

6.1 Üldised meetmed ja soovitused

Üldine soovitus on, et kaaluda hoolega antud erinevates punktides ja kogus ksh välja toodud murekohti ja proovida neid vältida või kui muud võimalust pole, siis minimaaliseerima neid nii palju, kui annab.

6.2 Veestik

Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmised:

pöörata tähelepanu asfaltpindade puhastamisele; suuremad sade- ja kuivendusvee väljalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks puhastusseadmetega;

üheks võimaluseks on juhtida sade- ja kuivendusveed Apametsa peakraavi;

samal ajal on vaja järve puhast vett – s.t tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja, kui suurima vooluhulgaga oja, oleks puhta veega, vähendada oluliselt fosfori sisaldust;

tuua puhast vett kusagilt mujalt; on pakutud lahendust , et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikatest (Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006. SWECO Eesti AS); vanasti voolas sealt Harku järve Iisaku oja.

Võimalikud leevendused Harku järve puhul:

rajada lodud, seda nii Astangu ja Mäeküla asumites; lodud klindi peal ja klindi all ning Harku järve kaldale, rajada ka settebasseinid;

ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal;

järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse, mitte maha raiuda kaldal olevaid põõsaid ja puid, sestka ojad on rohevõrgustiku elemendid;

kardinaalne Harku järve veekvaliteedi parandamine on muda väljavõtmine . See on keeruline ülesanne mitme aspekti suhtes - hõljuv muda, pole maad muda nõrutamiseks jm;

Soone oja suhteliselt puhta vee juhtimiseks Harku järve tuleb rekonstrueerida Harku järve ääres paiknev heit- ja sadevee pumbajaam nii, et oleks võimalik juhtida endise Soone oja vooluhulk järve. See vähendaks edaspidi ka elektrienergia kulu pumbajaamas, kuna kaoks ära osa sadevee pumpamise vajadus pumbajaamast Paldiski mnt - Rannamõisa tee ristmikuni.

Kui on vajalik sadevee äravoolu aeglustada, siis on oluline sadevett hoida sademete mahalangemise piirkonnas niikaua kui võimalik. Kui antud projektis kasutavad sillutise tegemiseks vett läbilaskvat katet , katustelt voolava vee kogumise süsteeme, vett kinnipidavaid ökokatuseid, siis need abinõud võimaldavad sademetel antud asukohas infiltreeruda.
Teiseks momendiks on reostuse ärakande vähendamine. Siin saab kasutada ka vett puhastavate taimede (puude) abi. Äravoolu aeglustamisega väheneb heljumi ja toitainete ärakanne. Kõik need tegevused võib võtta kokku kui keskkonda säästev linna kuivendussüsteem programmi loomist ehk sellega peaks linnaga nõu pidama ja proovima leida ühist lahendust.

6.3 Müra

Võimalusel rajada kõrghaljastusega puhveralad, et järvelt ei kanduks müra edasi elurajoonidesse. Lisaks peab tagama selle, et spa ja hotelli ventilaatorid ja muud seadmed ei tekitaks lisa müra, kui on võimalus,et tekitavad tuleb ka neile mõleda puhvreid või muid lahendusi.

6.4 Õhusaaste

Õhusaastes suuri probleeme ei näe, tuleks proovida jälgida erinevate paatide ja skuutrite ökonoomsust ja vastavalt selle neid valida, et nad võimaluklt vähe kahju tekitaks või kui see pole võimalik, lihtsalt need masinad välja jätta ja kasutada muid alternatiive ( vesiratas , aerupaat jne).
Lisaks peab tagama, et ventilatsiooni süsteemid töötavad korralikult ja filtreid vahetatakse regulaarselt.

6.5 Taimestik ja loomastik

Leevendusabinõud on järgmised:

jätta Harku järve suubuvate ojade kaldad looduslikku seisu, mitte raiuda põõsaid ja puid ojade kallastelt; rangelt jälgida, et ka Tiskre oja ehituskeeluvööndis säiliks looduslik taimestik, mis oleks puhvriks;
väiksemate loomade tarbeks on võimalik rajada truupe.

Suuremate loomade sattumine järve äärsetele rohealadele on ohtlik, seda nii loomadele kui ka
inimestele. Ökoduktid - loomade tarbeks teede kohale sildade rajamine on Haabersti linnaosas mõttetu tegevus, kuna on liiga asustatud piirkond.

7. Kavandatav seire ja edasised uuringud

KSH üks rakenduslik väljund on olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus (KeHJS § 40, lg 13). Need on nii plaanitud tegevuste õigeaegsuse ja tõhususe jälgimine kui ka konkreetsed seireprogrammid (vesi, õhk jm).
Olulised keskkonnamõjud on seotud Harku järve ökoloogilise seisundiga . Harku järve puhul tuleb jätkata juba aastaid tehtud seiret, seda ka järve suubuvate ojade ja väljavoolava Tiskre oja suhtes. Üheks seire valdkonnaks on vajalike uuringute õigeaegse läbiviimise jälgimine ja tegevuste koordineerimine nii Tallinnas Haabersti linnaosaga, kui ka Harku vallaga. Seega üks vajalik uuring on Harku järve valgala uuring ja ettepanekute tegemine järve seisundi parandamiseks.
Oluline on järgida, et elamualade arendus ja väljaehitamine toimuks sünkroonselt teedeehitusega ja liikluskorralduse parandamisega. Seega peab antud projektis vaatama ka liikluse üle ja vaatama kas on vaja rajada juurde teid (ka. kergliiklusteid).
Lisaks peab vaatama, kui palju paate hakkab regulaarselt järvel olema. Nii spa, sõudebaasi ja ka muidu kalameeste või lõbusõitjatel, vajadusel on seda vaja reguleerida, kuna sellest võib tulla riski nii inimeste ohutusele (õnnetused, kokkupõrked, liiga tihetalt üksteise ligi jne), kui ka järvele ökoloogiale.

8. Avalikkuse kaasamine protsessi

Kuna kohalikud elanikud on juba protestinud antud objekti vastu, siis tuleks kindlasti ka nende arvamust ja murepunkte kuulata.
Tuleb korraldada avalik küsitlus ja infotunnid ja antud objektist täpsemalt rääkima ja tuua välja oma argumendid ja siis kuulata kohalikeelanike probleemid ära ja tegema neist järeldused ja kindlasti ka arvestama nendega ja tegema vajadusel muutused.
Lisaks peab ka avalikult kuulutama projekti välja ja andma projekti vastuväideteks piisavalt aega, et vajadusel saavad inimesed on arvamust selle kohta anda.
Samas peaks kaaluma anda kohalikele teatuid soodustusi või korraldada nö tasuta päevi, et kohalikud saaksid ka uut veeparki külastada. See võib tuua ka kasu firmale, kuna inimesed saavad tutvud objektiga ja kui neile see meeldib hakkavad nad seal ise ka tihedamini oma kulul käima.

9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt on Tallinna Keskkonnaameti tellimusel tehtud pikemaajalist seiret Harku järve ja sinna suubuvate ojade ning väljavoolava Tiskre oja suhtes. On olemas piisav andmebaas , et koos Tallina linna ja Harku vallaga leida lahendus Harku järve, kui olulise puhkemajandusliku veekogu seisundi parandamiseks. Tervikuna vajab Harku järv iseseisvat projekti. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Teiseks projekti eesmärgiks on sade- ja kuivendusvee lahendus, mis parandaks ka vee kvaliteeti
Harku järve valgalas. Põhilised märksõnad koostöö Tallinna linna ja Harku vallaga on vallas tekkiva reo- ja vee ja sadevee puhastus Harku oja valgalas. Samuti on oluline otseselt Harku järve kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja muu ehitustegevusega. Seega tuleks teha tugevat koostööd nii linna, kui ka vallaga, et teha antud piirkond atraktiivseks puhkealaks.
Üldpildis ei ole projekt halb ja isegi kui ta oli paaride meetoti kasutades viimane, ei välistaks see projekti tegemist, kui kasutada parimat võimalikku tehnikat ja viies tekiv keskkonnale mõjuv kahju miinimumini, siis võib nii antud piirkonna elukeskkond, kui ka tööhõive paraneda.

10. Kasutatud materjalid

Haabersti linnaosa üldplaneering - aruanne 2009
http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6449s51596

Harku-Nõmme _mustamäe rekreatiivala teemaplaneeringu strateegiline keskkonnamõju hindamine - aruanne 2003
http://www.kootplaan.ee/HARKU/E862_Harku_rekrala_teemaplan_KMH.pdf

Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2007
http://vana.harku.ee/.files/660.pdf

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vikipeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Harku_j%C3%A4rv

EMHI
http://www.emhi.ee/

Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2010-2011 Eesti keskkonnauuringute Keskus OÜ
http://www.tallinn.ee/g2914s58090

Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007 Eesti keskkonnauuringute Keskus OÜ

Põhja Eesti klint
http://www.klint.envir.ee/klint/est/13.html

Tallinna haljastuse arengukava kinnitamine, 2005
https://riigiteataja.ee/akt/869823?tegevus=salvesta-link

Enn Loigu, aine "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" materjalid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 31 lk · .docx · 1 allalaadimist

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #1

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #2

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #3

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #4

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #5

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #6

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #7

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #8

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #9

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #10

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #11

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #12

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #13

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #14

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #15

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #16

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #17

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #18

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #19

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #20

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #21

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #22

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #23

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #24

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #25

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #26

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #27

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #28

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #29

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #30

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine #31

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

feel Õppematerjali autor

Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit aines tehtud töö Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

Harku keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnaaudit müra radoon alternatiiv

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

HARKU VALD

Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2

Geograafia

doc

Konspekt 2009 geoloogia

Loode-Eesti klindilõik - hõlmab ligi 100-kilomeetrise osa Põhja-Eesti klindist Osmussaare ja Paldiski vahemikus. Klindilõigule, mis jääb Lääne- ja osaliselt Harjumaa piiresse, on iseloomulik saareline ehitus ja valdavaks veealused astangud. Üle veepinna kerkivad üksnes mõningate klindipoolsaarte nt Osmussaare, Suure- Pakri, Väike-Pakri tipmised osad. Sellesse klindilõiku jääb ka Neugrundi meteoriidikraater. Lääne-Harju klindilõik - hõlmab Paldiski ja Harku klindilahe vahelisel alal ligi 120- kilomeetrise lõigu. Sellele klindilõigule on iseloomulik loode suunas eenduvate klindipoolsaarte nt Suurupi, Pakri, Türisalu, vaheldumine sügavalt klindiplatoosse lõikunud lahtedega nt Lahepera, Keila-Joa, Harju jne. Tallinna klindilõik - levib Harku klindilahe ja Maardu vahemikus ning selle lõigu pikkus on 35 km. Siin on sügavad mattunud ürgorud ning nende vahel klindipoolsaared. Näiteks Harku klindilaht, Kakumäe klindineemik, Toompea klindisaar.

Geoloogia

doc

Eesti geoloogiline ehitus

väiksemad jõed. Jõed on suure languga, eriti suur on see lang just rannikumadalikul. 14 Eesti suurema languga jõe hulgas on 7 põhjaranniku jõge (Valgejõgi, Loobu, Kunda, Vihula jõgi e Mustoja, Jägala, Purtse ja Selja jõgi). Suurim lang on Vihula jõel ehk Mustojal. Vahelduvad väikese ja erakordselt suure languga lõigud. Mitmel juhul on lang ligi 8 m/km, Valkla oja lang on ühel lõigul koguni 20 m/km. Suuremad järved: Harku, Lohja, Käsmu. On merest hiljaaegu eraldunud maatõusu tõttu. Eutrofeeruvad kiiresti, see tähendab, et toimub kiire kinnikasvamine ja muda settimine. Taimkate Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on Soome lahe rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on endiselt metsaga kaetud. Panga servalt alla vaadates jääb silme ette enamasti ulatuslik metsalaam. Ülekaalus on okasmetsad

Eesti loodus ja geograafia

doc

Eesti siseveekogude seisund

Vee värvus varieerub rohekassinisest kuni punakaspruuni ja tumepruunini. Enamiku järvede vesi on kollakasroheline või rohekaskollane. Suvel on vesi rohekama tooniga, ülejäänud aastaaegadel valdavad kollased ja pruunid toonid. Järvede vesi on tavaliselt väikese läbipaistvusega, seda eriti suvel vetikate vohamise kõrgperioodil. Ligi 50% uuritud järvedest on vee suvine läbipaistvus alla 1,5 m. Kõige väiksem (0,2 0,3 m) on see Harku, Peta- ja Pappjärves. 37% on vee läbipaistvus suvel 1,53,0 m, 3% üle 4,5 m. Järvevee värvus koos fütoplanktoni hulgaga määrab olulisel määral vee temperatuuri- ja hapnikukihistuse. Vee koostis Vee keemiliselt koostiselt on valdav osa järvi magedaveelised. Arvestataval hulgal kloriide ja teisi merveele iseloomulikke sooli leidub merest hiljuti eraldunud või tugeva ühenduse säilitanud rannajärvedes. Kloriidide hulk on suurenenud ka reostunud järvedes

Keskkonnakeemia

doc

Hüdroloogia materjalid

meandrid. Kui jõgi silmuse kaelast läbi murrab, kujuneb sellest seisva veega soot. JÄRVEHÜRDOLOOGIA NB! Järvehüdroloogia ei ole sama mis limnoloogia Seisuvesi, mida nimetatakse JÄRVEKS, peab olema vähemalt 1 ha suurune ning sisaldama heljumi settimist. Eesti järvenõgude teke (geoloogiline): · Mandrijäätumine Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv. · Merelahtedest tekkinud järved ehk rannajärved Harku järv, Mullutu- Suurjärv. · Laugas ehk rabajärved Parika järv, Väike järv · Karstijärved · Meteoriidijärve- Kaarli järv · Looduslikud paisjärved- Ülemiste järv · Tehisjärved- Narva veehoidla Veevahetus järvedes Aeglane vahetus Kiire vahetus Umbjärv (sageli toimub Lähtejärv Läbiva vooluga järv veevahetus aurumise või põhjavee kaudu)

Hüdroloogia

docx

Eesti järved

Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv,

Eesti veed

odt

ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011

Tartu Ülikool Geograafia osakond ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011 Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Juhendaja: Tartu 2012 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. METOODIKA ............................................................................................................4 2. TULEMUSED.............................................................................................................5 3. ANALÜÜS................................................................................................................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.................

Seminaritöö

doc

Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis

selgunud, et Tallinn mitmes kohas hoopis vajub. Ajavahemikul 1911- 1977 on vajumine mõnes paigas ulatunud 60 cm-ni. Milles selline vajumine põhjustatud võiks olla? Kvaternaari ajastule eelnenud sadade miljonite aastate pikkuse kulutusperioodi käigus lõikus Tallinna aluspõhja neli sügavat ürgorgu, mis praeguseks on täitunud mitmesuguste liustiku ja meresetetega. Kõige sügavam orgudest kulgeb Õismäe tagant üle Harku järve ja suubub Kakumäe lahte (Joonis 4). Selle põhi asub kuni 145 m allpool praegust merepinda. Teine org algab Ülemiste järve läänekaldalat ja lõpeb Kopli lahes. Kolmas, mis jõuab Tallinna lahte, läbib kiiresti vajuva linnasüdame. Neljas org asub Mähe ja Merivälka piirkonnas. Nendegi orgude põhi jääb 80-130 meetrit allapoole merepinda. Orud on täitunud nõrkade, ehitiste all kergesti kokkusurutavate kvaternarisetetga, mille tihenemist soodustab orgudes voolava põhjavee

Geograafia

Rohkem sarnaseid