Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müra, lade, valgala, haabersti, radoon, seire, alternatiiv, tiskre, astangu, kompleks, linnaosa, kambrium, keskkonnamõju, veekiht, reostus, liivakivi, puhke, vendi, kvaternaari, kaldal, spaa, kakumäe, kraav, taimestik, paraneb, järvele, asumi, sadevee, alternatiivid, ojade, muda, tööhõive, lademe, lubjakivi, kraavi, ümbrus, paljand, kriteerium1. Harku valla loodusgeograafia 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal. See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna, Keila ja Saue valla vahel. Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Harku valla külad on Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik - neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid. Harku valla asukoht Eesti kaardil: Harku valla asukoht Harjumaa kaardil: 1.2 Aluspõhi ja maavarad Harku vallas Rannamõisa ja Tiskre vahel ligi 5 km pikkusel lõigul on
osaliselt mattunud või astmeline. Kratoon mandrituum, vana mandrilise maakoorega tektooniliselt tasakaalustunud ala, mis kunagi geoloogilises minevikus esines iseseisva ürgmandrina; tänapäeva geoloogilise struktuuri tähenduses kasutatakse ka nimetust platvorm. Kukersiit Eestis kaevandatav põlevkivi. Lade teatud piirkonnas geoloogilise ea jooksul moodustunud kivimid; lademe nimi on tuletatud kohanimest, kus lade on tüüpilisel kujul esindatud. Ladestik ladestu alajaotus, vastava ajastiku jooksul moodustunud kivimid; ladestiku nimetus moodustatakse enamasti täiendsõnade ,,Alam-", ,,Kesk-" või ,,Ülem-" lisamisega vastava ladestu nimetuse ette. Ladestu samanimelise ajastu jooksul moodustunud kivimid. Liustikujõesetted ehk glatsiofluviaalsed setted liustiku all, sees, peal või selle serva ees voolanud jões kuhjunud kihilised setted.
Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel ajal oli Kirde- ja Põhja Eesti alal mageveekogu, kuhu settisid liivad ja savi vahekihtidega aleuroliidid. (Aleuroliit on liivast peenem ja savist jämedam settefraktsioon.) Lääne- ja Edela Eestis vendi setted puuduvad. Fauna- ja elutegevuse jäänused setetes peaaegu puuduvad. Jälgi vaid vetikatest. Vendi setendid Eestis ei paljandu.
järvedel. Suure valgealaga järves kuhjuvad setted intensiivsemalt sügavamatesse kohtadesse ja sügavused ühtlustavad kiiremini. Mudastumise ja kinnikasvamise tagajärjel jäävad järved järjest madalamaks ja väiksemaks. Järvede kinnikasvamist soodustavad ka veetaseme alandamine ja maakoore kerkimine. Kinnikasvamine on järve arengu algstaadiumis väga aeglane, kuid kiireneb oma lõppjärgus. Veereziim ja vee kvaliteet Järvevee kvaliteet ja kihistus sõltuvad järve valgala suurusest ja iseloomust ning vee mahust, sõltudes seega ka järve veevahetuskiirusest. Järvede valgalad on tavaliselt väikesed, mistõttu ka järvede veevahetus aeglane. 88% järvedest oli valgala pindala alla 50 km 2, 32% kuni 2 km2. Ligikaudu 63% järvedest vahetub vesi kuni 4 korda, neist 37% 0,82 korda aastas. Kõige väiksema veevahetusega on suhteliselt sügavad umbjärved või allikalised lähtejärved, kus vesi vahetub 1 kord
HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%) M
punakat penikeelt, ahtalehist penikeelt, muda-lahnarohtu, ujuv-jõgitakjat. Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, olles seega Eesti suuruselt teine järv. Osa Võrtsjärve valgalast kuulub ka Läti Vabariigile. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Järve pindala on 270 km2, aga valgala pindala on 3380 km 2. Järve maht (ruumala) on umbes 0,75 km3. Võrtsjärve sügavaim koht asub Sapi süvikus ja selle sügavus on 6 meetrit. Seevastu Võrtsjärve keskmine sügavus on 2,8 meetrit. Võrtsjärve kõrgus merepinnast on ligikaudu 33 meetrit. Järve suurim laius on kuni 15 km ja suurim pikkus on 35 km. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tännassilma. Ainus Võrtsjärvest välja voolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärves
Järv asub 77,3 meetri kõrgusel merepinnast. Järve suubub põhjast Alakonnu oja ja kirdest kaks väiksemat oja, esineb allikaid. Väljavool toimub lõunakaldalt Saera oja kaudu Ahelo jõkke. (info saadi vikipeedia leheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84hij%C3%A4rv , 01.10.2012). Ähijärv kannab ka teist nime Ahijärv. Tegemist on loodusliku järvega, mis on avalikult kasutatav. Tegemist on eutroofse ehk rohketoitelise järvega. Valgala pindala on 14,7 km² ja veepeegli pindala on 181,2 ha. Saari on järvel 2, mille pndala kokku on 0,24 ha. Veetüüp(VRD) on keskmise karedusega kihistumata. Järve pikkus on 2550m, järve laius 1000m, kaldajoone pikkus 9849m ning kaldajoone liigendatus on 0,086. Limnoloogiline tüüp on kalgiveeline eutroofne ehk kalgiveeline rohketoiteline. Veevahetuse skaala on väga nõrk ehk <0,5 ( http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx? obj=veekogu&id=87845578 , 01.10.2012).
Tallinna Pedagoogikaülikool Referaat Eesti ala arengust holotseenis: Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis Juhendaja: J-M. Punning Koostas: Hannes Tõnisson L 31 Tallinn 2000 Sisukord Tallinn 2000..............................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS...........................................................................................3 2.MAAVÄRINAD EESTIS..................................................................................4 3. EESTIMAA MAAKERGE PEALE JÄÄAEGA..............................................7 4. KOKKUVÕTE........................................................
katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem.. Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega. Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladestu, mis kuhjus aguaegkonna lõpus u 600 kuni 570 milj a tagasi, kui Põhja- ja Kirde-Eesti aladel oli ulatuslik mageveekogu. Kuna see veekogu tungis meie aladele idast, väheneb vendi setendite paksus läääne suunas ning Lääne- ja Edela-E need puuduvad
siledaks lihvitud kristalse aluskorra kivimid (oinapead). Lõuna-Eestis on paar tuntud meteoriidikraater. Üks on Ilumetsa Põrguhaud u 6000 aastat (pärast jääaega). Turvast on veidi sisse settinud. Läbimõõt on umbes 60 m ja sügavus 10 m. Teiseks on Räpina lähedal Tsõõrikmäe kraater u 9500 a tagasi. Sügavus ei ole suur, ja see on turbaga täitunud. Selliseid väikseid kraatreid võib Eestis olla väga palju. II loeng Aluspõhja settekivimid Settekivimite kompleks on kujunenud maakoore platvormilise arengu staadiumil, mistõttu vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud tardkivimite intrusiive. Küll võib leida settelünki ja nendega seotud põiksusi. Vanaaegkonnast kvaternaarini on väga ulatuslik settelünk, mistõttu kvaternaari setted on ehituselt vanematest setenditest väga erinevad. Neid iseloomustab koostismaterjali pudedus, kihtide piiratud levik ja suur horisontaal-ja vertikaalsuunaline muutlikkus PEAB TEADMA:
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Ürgmandri ränne on mõjutanud oluliselt Eesti ala loob aluse sellise mustri pikemaajalisele lubjakivi muutub osaliselt või täielikult kliimat, settekivimite koostist ning elustiku kaasnes ka väljasuremine…vt joonist säilimisele. (Narva lade, Devon) dolomiidiks (dolokiviks).Lubjakivi koosneb arengut. Baltika kraaton hõlmab tänapäeva Ilmselt on küsija mõelnud ka suuri sündmusi elu peamiselt mineraal kaltsiidist (CaCO3), dolokivi
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
niivõrd otstarbekad, seetõttu 17.sajandi vahetati osaliselt need välja tinatorude vastu. Tänapäevane veehaarde süsteem põhineb suuresti 1920.datel rajama hakatud Tallinna veevärgist. Vett hakati filtreerima ja kloreerima. Rajati veehaare Piritajõest ja 60.nedatel rajati Paunküla veehoidla, et vähendada veedefitsiiti. 1970 ja 1975 suvi väga kuiv ja põuane, tekkis vajadus rajada veehaare Jägala joa ülemjooksule, 80.datel rajati veehoidla kompleks Jägala joa keskjooksule. 5)Kliimamuutuste mõju veestikule Vastus: Hüdroloogiline tsükkel. Sademete ümberjaotamine. Sademete olulisus veestikule. Sisemerede kokku kuivamine. II 1)Hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite mõju madalate veekogude ökosüsteemile Vastus: Võrtsjärvel on probleemiks nii liiga madal kui ka kõrge veetase. Madalaveetaseme tingimustes taimede kasvuala laieneb, hiljem veetaseme tõusuga nii palju need taimed ei vähene, järv kasvab kinni
Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt. Vesi vahetub keskmiselt korra aasta jooksul (Mäemets 2001). Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL) 4 Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud Nimi Pikkus, km Valgala, km2 Väike Emajgi 83.6 1273 Õhne jõgi 94.0 573 Tänassilma jõgi 34.0 454 Rngu jõgi 25.6 109 Tarvastu jõgi 22.0 108 Purtsi jõgi 30.6 107 Konguta pkr. 19.0 97
Saartest asuvad põhjaosas kahest saarest liitunud Sõsarsaared, lõunas Kloostrisaar, Suur Lepasaar ja Väike Lepasaar. Pühajärv on üsna hea läbivooluga (vesi vahetub 13 kuu jooksul). Järvel on neli suuremat sissevoolu: Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja ja Mülke oja. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev (1-1,7 m), kuid talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini (Mäemets 1977: 144). Visula jõe pikkus on 19,1 km ja valgala pindala on 60,7 km 2. Jõgi on heledaveeline. Visula jõgi algab Uhtjärvest ja suubub vasakult poolt Väikesesse Emajõkke 60 km kaugusel suudmest (Keskkonnaregister. Visela jõgi, 2015). 11 Muud nimed: Visela, Vilema, Sarapuu, Restu, Urvaste, Soe, Mustjõgi. Tähtsamad lisajõed on Lõntsu oja ja Koigu oja. Visula jõgi voolab kogu pikkuses Otepää kõrgustiku edelaserval, Urvaste-Lõõdla ürgorus
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba.................................................................................................
on järv, oleks vaja tegeleda tõsiselt järve probleemidega. Dendroparki on korrastamisel, mille üle on hea meel. Loodan, et ka dendropargist saab ilus park, mida inimesed tahavad rohkem külastada. 15 Kasutatud kirjandus http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=1704437195 (23.03.15) „Raadi järve ja Jaamamõisa oja valgala reostuse saneerimiskava ning Raadi järve ja Jaamamõisa oja valgaladel pinnavete ärajuhtimise eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm.“ http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/raadi- moisa-park/#Legendid (23.03.15) http://info.raad.tartu.ee/uurimused.nsf/236552664d75f727c2256c4b00207453/72aef9e86f8 85893c2257c6d004c582b/$FILE/53HI13%20-%20Raadi%20dendropargi%20hinnang.pdf (23.03.15) http://register.muinas.ee/public.php
keskus). Lisas, joonisel 2, on välja toodud paekalda ehitus Pakri neemel. Pealiskorra vanimaks üksuseks on vendi ladestu. Eristada on võimalik ainult ülemvendi Kotlini ladet. Uurimistel on selgeks tehtud, et ülemvendi setete paksus Pakri poolsaarel ja selle ümbruses kõigub 35 - 50 meetri vahel. Kivimiliselt on valdav liivakivi. Vendi alumine piir on maapinnast 180 kuni 205 m vahel. Kambriumi ladestust on esindatud Dominopoli ja Lontova lademed. Esimeses ladestus paljandub Tiskre kihistu ainult Pakri neeme lähistel,selle paksus on u. 18 m.Kivimiliselt koosneb setend peeneteralisest tsementeerunud liivakivist ja rohekashallist aleuroliidist ning aleuroliitsavist. Lükati kihistu poolsaarel ei paljandu ent Põlluküla puuraugu andmetel on kihi paksus u 12 m. Lontova lademes samanimeline kihistu poolsaarel ei paljandu, küll aga mujal ümbruses on setendi paksuseks määratud 66 – 77 m. Kivimiliselt sisaldavad aleouriidikat savi ja liivakivi.
Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Temperatuurireziim ja stratifikatsioon. Kliimavöötmele vastavalt on Eesti järved dimiktilised st. täielik
pinnaseomadused on põhjustanud jõesängi Keskmine 70,1 m3 s-1 tugeva meandeerumise, mille tulemusel on vooluhulk kujunenud arvukalt vanajõgesid. Jõesängi laius suudmes on 40-100 m, jõe laius on suviti 20-100 m ja Valgala 9740 km2 sügavus 1,4-11 m (enamasti 2-4 m; sügavaim Äravoolumoodul 7,2 dm³ s-1 km-2 koht on Kavastu haud, kõige madalam Kärevere kärestikus). Emajõgi on ainuke täies Aastane 2,26 km³ ulatuses laevatatav jõgi Eestis (lisajõgedest on keskmine äravool osaliselt laevatatavad Elva, Pedja ja Ahja). Emajõe veetaseme maksimaalne tõus üle suvise madalseisu on kuni 4 meetrit
pool, peamiselt järvest idas (Vehendi ümbruses), endisi rannamoodustusi (luited). Jääjärvede kuhjetasandikke leidub ka Võrtsjärvest põhja pool (Väikese Emajõe orundis). Kuigi Võrtsjärve ase on tüüpiline liustikukündenõgu, kus kõikide jäätumiste ajal valdas kulutus, paljandub aluspõhi siiski vaid vähestes kohtades (Tammel, Trepimäel, Limnoloogiajaama juures). Kogu Võrtsjärve nõo põhja moodustab keskdevoni Aruküla lade, mida iseloomustab punakas- kuni lillakaspruunide aleuroliitide ja punakate või kollakate liivakivide vaheldumine. Settekivimid on enamasti põimkihilised ja sisaldavad rohkesti kvartsi (75-90%), päevakive (7-25%) ja vilke (1-10%). Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve piirkonnas väga mitmekesise geneesi ja koostisega materjalid. Suurema osa piirkonna pinnakattest moodustab moreen. Enamasti on tegemist punakaspruuni saviliivase või liivsavise moreeniga, mis on üsna kivine
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef..........................................................................................................4 1.4. Kliima............................................................................................................................ 5 1.5.
Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid. Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad Võhandu e. Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, Üra oja, lisaks pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi on paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi
Prioriteet 1: Välisõhu kvaliteedi parandamine Eesmärk: Säilitada välisõhu kvaliteet piirkondades, kus see on hea ja parandada õhu kvaliteeti neis piirkondades, kus see veel ei vasta kehtestatud piirväärtustele. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sh parima võimaliku tehnika rakendamine (sihtgrupp: ettevõtted, välja arvatud energiaettevõtted); 2) Kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid); 3) Osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine (sihtgrupp: järele- valvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid, mittetulundusühingud); 4) Välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid);
järvemuda jne. VEND = EDIACARA > 600 mln a ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu. Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu KAMBRIUM 542-488 mln a ! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett (Värska, Häädemeeste) sinisavi (80m) kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris. Liivakivi paljandub klindi alumises osas: Pakril, Türisalus, Rannamõisas. Sinisavi tõuseb üle merepinna Tallinna kohal ja kõrgeneb ida suunas ORDOVIITSIUM 488-443 mln a ! Pakerordi lade nn oobulusfosforiidis leidub fosforit (P2O5) sisaldavate peajalgsete kodade fossiile, sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m). Kukruse lade kukersiit e põlevkivi. Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa,Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi
50. Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Kronostratigraafilised ühikud. Ainuke kriteerium on neis aeg, piirid on neis samaaegsed, see on geoloogide idealism, aga sinna ei jõuta. Ladekond Aegkond (vendi, paleossoikum, mesosoikum jne) Ladestu Ajastu (kambrium, ordoviitsium, silur, devon, perm) Ladestik Ajastik (vana, kesk, ja hiliskambrium jne) Ladejärk Ajajärk (väikseim globaalne ajaüksus) Lade Iga (lokaalne üksus) 51. Maavarad Eesti pinnakattes Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate, lisaks turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, veerised. 52. Kuidas tekib põhjavesi? Kui sademete vesi satub maapinda, siis algselt liigub see maa raskusjõu toimel maapinnas sügavamale kuni tuleb vastu veepide. Vesi tungib edasi ka veepidemesse, kuid saab seal liikuda hästi aeglaselt ning seetõttu
veekogu põhja settisid mitmesugused liivad ja savid. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eesti klindi jalamil, moodustades 150 m paksuse lasundi (kõige paksem Saaremaal). Vara-Kambriumi keskel umbes 545-520 miljonit aastat tagasi kuhjusid platvormil levinud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid. Selle tulemusel tekkis kuulus Lontova sinisavi. Üsna laial alal paiknevad ka Alam- Kambriumi Lükati ja Tiskre kihistu aleuriidi- ja liivakivikihid, mis tekkisid pärast mõningat kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid Kagu-Eestis. Kesk- ja Hilis-Kambriumis valdasid Eestis peamiselt kulutusperioodid, mistõttu neid kihistud on väiksemal alal. Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmiselt 160-180 m. Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 milj. a. t.) oli Eesti ala jälle mere all
Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. Savi Kambriumi Lontova lade. Liiv ja kruusliiv Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted.
Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. Savi Kambriumi Lontova lade. Liiv ja kruusliiv Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted. 10. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted
kuhjumiskiirus loomsete organismide elutegevuseks soodne ning selle tõttu ei ole Eesti vendi ladestust faunajäänuseid ega ka nende elutegevuse jälgi leitud. Vendi rakenduslik tähtsus seisneb eelkõige selle purdkivimiga seotud suurtes põhjaveevarudes. Koos lasuvate alamkambriumi setenditega moodustab vendi liivakivide ja aleuroliitide kompleks nn. kambriumivendi põhjaveekompleksi. Kambriumi ajastu Pikem maismaa periood (570480milj. a.t.), mille vältel osa varem tekkinud settekivimid ära kulutati ja murendmaterjal minema kanti. Järgneva mitmekümne miljoni aasta jooksul oli Eesti ala kord rohkem, kord vähem normaalsoolsusega mere poolt üle ujutatud ja selle veekogu põhja settisid mitmesugused liivad ja savid.
mandrijää sulamisveed olid sunnitud endale teed rajama kirde-edela-suunaliste moreen- küngastike ja mõhnastike vahel. Kõrgustiku mõlemat tiiba eraldava Pühajärve vagumuse madalam osa asub 120 - 130 m kõrgusel (Pühajärve veetase on 115 m). Otepää kõrgustiku aluspõhja moodustavad kesk- devoni liivakivid. Kõrgustiku äärmine põhjaosa jääb aruküla, valdav osa kõrgustikust burtnieki ja lõunaosa osaliselt ülemdevoni gauja lademe avamusele. Aruküla lade koosneb peamiselt punastest, burtnieki ja gauja lade heledatest (valgetest, roosakatest, kollakatest, helepunastest) põimkihilistest liivakividest. Aluspõhja paljandeid esineb kõrgustiku ääreosades, peamiselt ürgorgudes. Kõrgustiku keskosas on aluspõhi kaetud paksu pinnakattega. Otepää kõrgustiku aluspõhja pealispinna kõrguse ja reljeefi iseloomu kohta on avaldatud vastukäivaid andmeid. Lähtudes sellest, et kõrgustiku keskosas aluspõhi ei paljandu isegi
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. PEIPSI MADALIKU ISEÄRASUSED
annaabi.ee 
