HARKU VALD (0)

Lagedi Põhikool
Uurimistöö
Harku vald
Rasmus Leichter
2012
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4
1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4
1.2 Aluspõhi ja maavarad 6
1.3 Tähtsamad pinnavormid , pinnamoe kujunemine 7
1.4 Veestik 8
1.5 Mullastik 9
1.6 Taimestik ja loomastik 10
2. RAHVASTIK 11
2.1 Rahvaarv ja selle muutumine 11
2.2 Rahvastiku paiknemine 12
3. MAJANDUS 13
3.1 Ettevõtlus 13
3.2 Majanduslik areng ja tulevikuperspektiivid 14
3.3 Haridus ja tervishoid 14
4. LOODUSHOID 16
KOKKUVÕTE 17
LISA 18
KASUTATUD MATERJALID 19

Sissejuhatus

Mina hakkan uurimistööd tegema Harku vallast . Selles uurimistöös ma käsitlen selle valla sisest loodusgeograafiat, kliimat, rahvastikku, majandust ja loodushoidu. See on kokkuvõttev töö üheksandas klassis seni geograafiatunnis õpitud teemadest.
Ma valisin Harku valla mitmel põhjusel. Esiteks, ta on meile lähedal – valla keskus asub Tallinna kesklinnast vaid umbes kolmeteistkümne kilomeetri kaugusel. Teiseks – mu vend elab Harku valla suurimas asunduses Tabasalus ja mul on muidki tuttavaid seal elanud. Kuid kolmandaks – Harku valla kaunis loodus: meri, pankrannik , kus asub ka Eesti (kuri)kuulsaim pank – Türisalu pank. Mulle meeldib ka luiteline rand Harku vallas Vääna-Jõesuul. Rohkem ma eriti Harku valla loodusgeograafiaga tutvunud pole, kuid seda viga ma üritan siin uurimistöös parandada.
Minu käes küll väga palju infot Harku valla kohta raamatute näol pole, kuid ma proovin suurema osa tööst teha Interneti abil.

Harku valla loodusgeograafia

Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega

Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal . See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna, Keila ja Saue valla vahel.
Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel.
Harku valla külad on Adra , Harkujärve, Humala , Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi , Liikva , Muraste , Naage, Rannamõisa, Suurupi , Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku.
Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik - neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid.
Harku valla asukoht Eesti kaardil:
Harku valla asukoht Harjumaa kaardil:

Aluspõhi ja maavarad

Harku vallas Rannamõisa ja Tiskre vahel ligi 5 km pikkusel lõigul on paekallas välisehituselt muutuv ja mitmekesine . Tiskre küla kohal on 2 astangut: alumine suhtelise kõrgusega 8-10 m ja ülemine - ligi 20 m. Alumine koosneb alamkambriumi Tiskre kihistu heledatest aleuriitidest, mille paksus lähedal asuvas läbilõikes ulatub 16 m-ni. Ülemise astangu moodustavad ordoviitsiumi karbonaatsed ja mandritekkelised setted . Ülemise astangu ette jääv terrass pärineb Litoriinamere ajast, mil ülemine astang allus intensiivsele murrutusele. Pärast astangute ühinemist jätkub paekallas ühtse 30-32 m kõrguse järsakuna, mille servalt ja etteulatuvatelt nukkidelt (nn. kantslitelt) avaneb suurepäraseid vaateid merele ja Tallinnale.
Samal lõigul murrutatakse paekalda jalamit ka praegu. Paekalda serv on kivimeid läbivate tektooniliste lõhede tõttu sakiline, sest paekalda varisemine alla toimub ristuvate lõhepindade vahelt.
Paekallas on Tiskre ja Rannamõisa vahel liigestamata. Ainult 1754. a ehitatud Lucca suvemaja lähedal on rusukaldes 2 suuremat ovraagi, milledest ühe põhjal voolab paekalda ülemisest osast allikast alguse saav ojake .
Rannamõisa ja Ilmandu vahel on umbes 1 km laiune klindilaht , mille kohal karbonaatsed kihid puuduvad. Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m kõrguse kambriumi liivakividest koosneva järsaku. Meri purustab seda väga kõvasti, mille tõttu Ilmandul on isegi osa asfalteeritud teest alla varisenud. Edasiste purustuste vältimiseks on mere äärde rajatud kunstlik terrass, mille merepoolset serva kindlustati inetute suurte betoonplokkidega. Lainete tegevusel on järsaku alumisse ossa tekkinud mitmesuguse suuruse ja kujuga murrutuskulpaid neid eraldavate sammastega. Tugeva murrutuse tõttu on järsaku jalamil rohkesti ülalt varisenud liivakivipanku.
Paekalda ette jääb tasane murrutuslava, millel esineb madalas meres palju rändkive. Ilmandu kalda kohal on maastikuliselt huvitav 10-15 suuremast ja hulgast väiksematest rahnudest koosnev kivikangur. Madala veetaseme ajal võib kambriumi liivakividest koosneval murrutuslaval jälgida mitmesuguseid mere tegevuse mikrovorme ja kivimeid läbivaid tektoonilisi lõhesid.
Olulisemad maavarad on lubjakivi (Harku ja Sõrve maardlad) ning turvas (Vääna, Tõlinõmme, Tabasalu, Harku, Karjaküla, Muraste, Ilmandu). Kruusavarusid leidub Harku ja Rannamõisa maardlates. Metsad hõlmavad valla pindalast üle kolmandiku (Harjumaal 53% ja kogu Eestis tervikuna 49%). Valla maad on üldiselt väheviljakad, seetõttu on põllumajanduslike maade osatähtsus maakasutuses vähetähtis. Lavamaa klindilähedastel aladel on valdavalt õhukesed paepealsed mullad , kõrgemal viljakamad rähkmullad. Harku valla põhjaveevarud on piiratud. Põhilised põhjaveeressursid on ordoviitsium -kambriumi ja kambrium -vendi veehorisondid (sügav põhjavesi). Üksikobjektidel kasutatakse ka kvaternaari setete horisonti (pinnalähedast põhjavett).
Lubjakivi Graniit

Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine

Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest. Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint, kohati on mereäärne kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline . Üldtuntud on Türisalu, Suurupi ja Rannamõisa pangad . Loopealsed ja laialehelised ürgsed metsad on paljude haruldaste taimeliikide kasvukohaks, paekivis asuvad koopad on üle-euroopalise tähtsusega talvituspaikadeks nahkhiirtele. Pankrannik vaheldub liivarandadega, kadakased paepealsed männimetsaga. Sisemaa reljeef on valdavalt lainjas tasandik , mida valla keskosas läbib Vääna jõe org. Väärtuslikud niidualad laiuvad Ilmandu, Laabi, Sõrve, Vääna ja Muraste ümbruses.
Üks tähtsamaid pinnavorme Harku vallas on Harku tasandik. Harku tasandik on meretasandik , mis asub Tiskre– Kadaka paekalda, Nõmme liiviku ja Veskimäe kõrgendiku vahel.
Pikkus umbes 7, laius 2,5 km. Tasandik laiub viimase jääaja ja Läänemere setetega täitunud vagumuse kohal, mis enne seda oli aluspõhja lõikunud umbes 145 sügavuselt. Tasandikul paikneb Harku järv ja voolab Tiskre oja, samuti on seal luited , mis on esinduslikumad Nõmme liiviku jalamil. Harku tasandik hakkas merest kerkima Antsülusjärve taandumise ajal, umbes 9000 aastat tagasi.
Ilmselt kuulsaim pinnavorm Harku vallas on äärmiselt kauni vaatega Türisalu pank. Panga kõrgus läänes on 29–31 meetrit, ida poolne ots on 4–6 meetrit madalam.
Türisalu pank on negatiivset tuntust kogunud kui populaarne koht enesetapjate jaoks. 2008. aasta suvel paigaldati kogu Türisalu pankranniku pikkuses piire , mis ei lase autoga sõita panga äärele – sellega üritatakse ära hoida tulevasi enesetappe ja õnnetusjuhtumeid.
Türisalu pank

Veestik

Harku järv ehk Haabersti järv ehk Loodjärv ehk Argo järv asub Tallinna läänepiiril.
Järve pindalaks on mõõdetud 1,64 km² ning sügavuseks kuni 2,5 meetrit. See on kunagine Läänemere osa, mis umbes 2000 aastat tagasi maapinna kerkimise tagajärjel omaette veekoguks muutus. Järve põhjas on 2–3 meetri paksune mudakiht. Harku järv on hea kalapüügiks, seal harrastatakse ka suplust ja veesporti.
Vanasti nimetati Harku järve Loodjärveks. Nimetus tulenes sellest, et ülalt mäenõlvalt vaadates näis järv olevat sama kõrgel kui taamal paistev meri. Arvatakse, et Tasujas mainitud Lodijärve nimetuse tuletas Eduard Bornhöhe just selle järve nimetusest.
Harku oja saab alguse Harku rabas, mis asub Tiskre külast 5,5 km lääneloode pool ja suubub Harku järve, olles 15,7 km pikk ja 30,6 km² valgalaga. Harku joastik saab oma vee Harku ojast ning koosneb kolmest astangust, millest kõrgeim on 1,5 meetri kõrgune.
Harku järv

Mullastik

Harku vallas esinevad järgmised mullad:

leet - gleimullad , so alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld. Liivadel järgnevad valgele leethorisondile huumus -illuviaalne ja R2O3 -illuviaalne horisont , selle all paikneb süvagleistunud või gleihorisont . Leede-gleimullal huumushorisonti pole, metsakõdu (10 cm paks) on turvastunud . Pealmiseks horisondiks on 10–30 cm paksune turvas.

raba -, siirdesoo - ja madalsoomullad , pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.
Looduslik leet- gleimuld Turvastunud leet-gleimuld

1.6 Taimestik ja loomastik

Harku vallas leidub järgmisi taimi: 
Karu-, palu-, turbasamblad , maarja- ja soosõnajalg, jugapuu , kuusk, mänd, kadakas , nulg, lehis, jasmiin, lumimari , pöök, sirel, kukerpuu , viirpuu, toomingas , kibuvits, pihlakas , näsiniin, vaher , hobukastan, paakspuu , pärn, saar, sanglepp , sarapuu, arukask , tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas , põldmurakas, rabamurakas , vaarikas, kanarbik , sookail, mustikas , jõhvikas, sinikas , pohl, võsaülane, sinilill, aas- karukell , varsakabi, kullerkupp , metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat , palderjan, ubaleht , pune, teeleht , raudrohi, karikakar , puju, karuohakas, võilill, nurmenukk , hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke , vesiroos ja pilliroog .
Loomad on:
Põder, metskits , metssiga, rebane , kährik, metsnugis , nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt , karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid.
Kalad on:
Ahven , luukarits, ogalik, koger , angerjas, haug , särg, kiisk, latikas , koha
Linnustik :
Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg , händkakk, musträhn, väike-kärbsenäpp, tuuletallaja, hiireviu jpt. Loodushariduskeskuseks plaanitava hoone akendest saab jälgida valge-toonekure pesa ja talilindude söögipaika, mida külastab kuni 24 liiki linde. Mõisapargi tiikidel pesitsevad sinikael- pardid ja  rääkspardid. Palju on paigaldatud pesakaste.
Harku järvele iseloomulik ahven

Rahvastik

2.1 Rahvaarv ja selle muutumine

Seisuga 01.01.2012 on Harku valla rahvaarv 12 820. See rahvaarv püsib baasstsernaariumi korral stabiilne ja olemasolev rahvastik on jätkusuutlik ka tulevikus. Selle põhjuseks on varasemast sisserändest tingitud noor rahvastik. Rändestsenaariumi korral kasvab rahvaarv aga märkimisväärselt, 80% võrreldes 2006. aastaga.
Esimene täpsem ülevaade valla elanike arvust pärineb aastast 1885, mil elanike arvuks loeti 1375, neist 663 meest ja 712 naist. Vallaelanike hulgas oli 82 päriskohaomanikku, 34 rendikohaomanikku ja 56 vabadikku. 1910. aastaks oli kohapidajate arv tõusnud 353-ni. 1922. aasta detsembri rahvaloenduse andmeil oli vallas 3339 elanikku (1645 meest ja 1694 naist) ja 1934. Aasta rahvaloenduse põhjal 3199. Viimase kümne aasta jooksul on valla elanike arv mitmekordistunud – kui 1997. aasta alul elas Harkus 5013 inimest, siis 2007. aasta juulis ületas vallaelanike arv 10 000 piiri. Eesti ühe suurema ja kiiremini areneva omavalitsuse rahvastikon suhteliselt noor, positiivse iibe poolest ollakse Eesti valdade esireas. Alaealisi vanuses kuni 18 aastat on valla elanike seas ligi kolmandik – 2882.

2.2 Rahvastiku paiknemine

Kõrvalolevast tabelist on näha, et suurim asula Harku vallas on valla keskus Tabasalu alevik, kus on 2008. aasta seisuga 3177 elanikku, mis on 30% valla elanikest. Teisel kohal on Muraste küla ja kolmandal Harku alevik.
Kõige vähem on rahvast Humala külas, kus on neid vaid 34.
Valitud rahvastikurühmade osakaalu muutus (%) Harku vallas

Majandus

Ettevõtlus

Enim on Harku vallas kaupade müügi ja vahendamisega tegelevaid ettevõtteid ning kinnisvarafirmasid. Suuremas osas on valla ettevõtlus koondunud Tabasalu aleviku ümbrusesse, kus asub ka ulatuslik tööstuspark. Teine suurem ettevõtluspiirkond on Keila lähedal logistiliselt ja ka põllumajanduslikult soodsais Kumna ja Tutermaa külades. Ettevõtluse aktiivsus on kõrge kogu Harjumaal. 2005. aastal alustas Eestis Statistikaameti andmeil tertsiaar - ja sekundaarsektoris (vastavalt kaubandus- teenindussektor ning mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus) ligi 3000 uut ettevõtet rohkem kui tegevuse lõpetas. Harjumaal alustas neist 1818, andes juurde 765 töökohta. Palgatöötajate teenistus oli Maksu- ja Tolliameti andmeil samuti kõige suurem Harju maakonna elanikel. Kui meeste kuukeskmine brutotulu oli 2006. aastal üle 10 000 krooni 7 maakonnas, siis naiste keskmine oli üle 8000 krooni vaid Harjumaal (Eesti keskmine 9111 krooni, naistel 7655 ja meestel 10 683 krooni).
E-Betoonelement on raudbetooniettevõte Harku vallas. Nad valmistavad betoonist majaseinu, katuseid ja teisi suuremõõdulisi ehituselemente, kui ka väikevorme - pinke, prügikaste ja skulptuure. Ettevõte on osaline olnud suurehitiste valmimisel nii Lätis, Venemaal kui ka koduses Eestis. Veel enam - ka Saue vallast saab näiteid tuua. Eramud ja ridaelamud Laagris, korterelamud Veskimöldres, aga ka kõigile teadatuntud Laagri Maksimarket ja RAM lasteaed Veskimöldres.
E-Betoonelemendi tehas

Majanduslik areng ja tulevikuperspektiivid

Valla juhtivspetsialistid peavad oluliseks, et oluline vajadus on investeerida just sellistesse valdkondadesse, mis toovad inimesi valda elama. Ujula lõpuni ehitamine Tabasallu oli tegelikult hädavariant, sest hoonekarp oli valmis ja et see täielikult ära ei laguneks, tuli ta lõpuni ehitada. Samuti peetakse olulisteks ka tsentraalsete vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitamist. Kui Harku vallal õnnestub korraldada konkursid erinevate veepiirkondade vee-ettevõtete leidmiseks, siis peaks see probleem lahenduma. Uute elamurajoonide rajamisega ja elanike asumisega Harku valda kerkib päevakorda uute lasteaedade ehitamise vajadus. 2012. aastal lahendatakse lasteaedade avamine Harku ja Tabasalu alevikes. Need on tähtsad tulevikku suunatud investeeringud .
AS Merko Ehitus on alustanud Swedbanki toetusel 70 maja ehitamist Tabasallu, kusjuures sooviti vallapoolset osalust 2-3 mln krooni osas trasside ja teede rajamisel. Prognoositavalt võimaldaks rajatavasse elurajooni elavama tulevate elanike tulumaks juba ühe aastaga tagasi teenida osalemiseks tehtava investeeringu.
Valla eelarve tulude maht on 203,2 miljonit krooni, kulude maht 199,3 miljonit krooni ja finantseerimistehingute maht 3,9 miljonit krooni. Suurim kuluartikkel on haridus 93,8 miljoni krooniga , mis arvestab ka uue Pangapealse lasteaia avamisega veebruari keskel. Suurimad investeeringud on teedeehituse valdkonnas. Oluliselt on 2008. aastal suurenenud sotsiaaltoetused. Nii näiteks on sünnitoetus tõusnud 5000-lt kroonilt 6000 kroonini, kooli alguse ja lõpetamise toetus tuhandelt 1500 kroonini. Valla 2007. aasta eelarve tulude maht oli 149,7 miljonit krooni, koos lisaeelarvetega 167,3 miljonit krooni. Eelarvetuludest moodustasid maksud 83,5%, toetused 10,2%, kaupade ja teenuste müük 5,3% ning muud tulud 1%. Tulude osakaal on sisuliselt samasugune ka 2008. aastal.

Haridus ja tervishoid

Vääna kool töötab ajaloolises mõisahoones alates Vääna mõisa riigistamisest 1920. aastal, 1999. a asutati kooli juurde ka lasteaed. Uues koolimajas alustas 1986. aastal tööd Tabasalu Ühisgümnaasium, samas hoones avati ka Tabasalu Muusikakool . Vanas suvemõisas asuvas Harkujärve Lasteaed-algkoolis alustati õpetuse jagamist 1990. aastal. Tabasalu lasteaed Tibutare valmis Ranna sovhoosi lastepäevakoduna 1970. aastal. Viimase kuue aasta jooksul on vald ehitanud neli uut lasteaeda: uksed avasid Tabasalu Teelahkme Lasteaed, Harku Lasteaed, Rannamõisa Lasteaed ja Pangapealse Lasteaed. Laste ja noorte vaba aja korraldamisega tegelevad valla noorsootöö- ja haridusasutused ning mittetulundusühingud (MTÜ). Huviringide juhendajate tööd tasustatakse valdavalt valla eelarvest. Lepingute alusel toetab vallavalitsus ka MTÜ-de tegevust. Tabasalu Muusikakoolis õppimine on tasuline , vastuvõtt toimub katsete edukal sooritamisel. Muusikakoolis on võimalik õppida sooloinstrumente, üldaineid (solfedžo, muusikalugu ) ja koosmusitseerimisega seotud aineid. Uus eriala on laulueriala. Harku valla Noorsootöökeskuse noortekeskused asuvad Tabasalus ja Harku alevikus .
Mitmekesiseid sisespordi harrastamise võimalusi pakub Tabasalu Spordikompleks (ujula, pallimängudesaal, kaljuronimissein, kõrgseiklusrada, sulgpallisaal, squashisaalid, aeroobikasaal, jõusaal, lauatennisesaal, idamaine saal). Uued spordiväljakud ja palliplatsid on vald rajanud Tabasalusse, Harkusse, Kumnasse, Vääna ja Harkujärvele. Mõned aastad tagasi rajati Tabasalu staadioni kõrvale skatepark , mullu valmis selle naabruses uus korvpalliväljak. Tabasalu looduspargis saavad tervisesportlased kasutada Aura loodusrada ja puukoorekattega miilipikkust jooksurada. Nõmme-Harku parkmetsa on rajatud valgustatud matka - ja suusarajad ning Olümpiavõitjate rada, mille äärde on ehitatud ka treeninguplatsid. Murastest kuni Tabasalu tõusuni kulgev kergliiklustee rajati mullu jalakäijaile, kepikõndijaile, jalgrattureile ja rulasõitjaile. Spordihuviliste kasutada on ka kilomeetri pikkune liikumisrada Tabasalu Ühisgümnaasiumi lähedal.
Tabasalu Ühisgümnaasium Tabasalu spordikompleks

Loodushoid

Looduskaitsealad

Valla omapäraste maastike ja taimestiku kaitseks on eri aegadel asutatud mitmeid maastikukaitsealasid. Loomaliikidest on kaitse all nahkhiirte püsielupaigad: Vääna - Viti koopad, Humala koopad ja Naage koopad. Liikva ja Vahi külades on kaitse all kanakulli püsielupaigad. Kaitstud on Vääna jõgi, Tilgu koopad ja Taari hiidrahn Ilmandu külas. Pargialadest on kaitse all Harku, Viti, Kumna, Muraste ja Vääna pargid, samuti Valingu tammik Tutermaal, Rabakivi tamm Tiskres ja Pilladu tamm Harkujärvel. Looduskaitsealad Harku vallas on: Türisalu maastikukaitseala , Vääna maastikukaitseala, Muraste looduskaitseala, Naage maastikukaitseala, Suurupi looduskaitseala.
Suurupi poolsaar

Kokkuvõte

Varem poleks ma uskunudki, et nii väikese riigi nii väikesest omavalitsusüksusest on võimalik teha põhjalik uurimistöö. Uurimistööd polnud kerge teha. Infot polnud eriti palju, kuid kui otsida, siis midagi ikka leidsin. Selle tulemusena sain palju uusi häid teadmisi juurde.
Harku vald on loodusgeograafiliselt väga huvitav koht. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik. Olulisemad maavarad on lubjakivi ning turvas. Kruusavarusid leidub Harku ja Rannamõisa maardlates. Tuntuim pinnavorm Harku vallas on Türisalu pank, mille keskmine kõrgus jääb 30 meetri kanti .
Harku järv on hea kalapüügiks ning see on väga liigirikas järv. Seal harrastatakse ka suplust ja veesporti. Harku linnustik ja taimestik on samuti väga mitmekesine. Harku vallas esinevad leet- glei -, raba-, siirdesoo- ja madalsoomullad.
Harku valla rahvaarv on 12 820. Valla keskus on Tabasalu alevik, kus elab 3177 elanikku.
Enim on Harku vallas kaupade müügi ja vahendamisega tegelevaid ettevõtteid ning kinnisvarafirmasid. Valla juhtivspetsialistid peavad oluliseks, et oluline vajadus on investeerida just sellistesse valdkondadesse, mis toovad inimesi valda elama.
Harku vallas pööratakse erilist tähelepanu looduskaitsele, mis on meie ühiskonnas igati teretulnud.

Lisa

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org
http://loodus.keskkonnainfo.ee
http://www.epl.ee
http://www.harku.ee
http://www.stat.ee
http://www.google.ee
22