50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helin16
Õppematerjali autor
Üldlämmastiku leidub Jõksi järves kohati rohkem, kui võiks ning sellega võivad kaasneda järvele probleemid. Näiteks võib tekkida veeõitseng, millega kaasneb ökoloogiliste tingimuste muutus, millele vastavalt muutuvad nii hüdroloogilised kui ka hüdrobioloogilised suhted. 9 Tabel 4 näitab Jõksi järve hüdrokeemilisi andmeid vastavalt siis kuupäevale. Selles tabelis on parameetrid normaalsed ega näita, et Jõksi järv oleks probleemne. Aga tuleb arvestada seda, et see on ainult ühe aasta parameetrid. Tabel 5 annab ülevaate väikejärvede pinnaveeseisundist, kus juures minul on toodud teatud järvede parameetrid. Järvede seisundi hindamisel kasutati nn 2/3 reeglit. Selle järgi peab hindamisel kasutama igast bioloogilisest kvaliteedielemendist ja füüsikalis- keemilistest üldtingimustest vähemalt üht kvaliteedinäitajat. Selle järgi peab
kohta järeldusi teha Paleolimnoloogia - uurib järvesetteid. Tänu setetes säilivatele mikroskoopilistele organismidele või nende jäänustele, sette keemilisele koostisele on järvesetted looduslikuks arhiiviks, kuhu talletub teave limnoloogiliste, klimaatiliste ja inimtekkeliste protsesside kohta nii järves kui ka valglal Kvaliteediklassid - kõrge (`high') kvaliteedi klass, haarab pinnaveekogusid, millele inimmõju praktiliselt puudub ja kus seetõttu nii elustik kui hüdrokeemilised ja -morfoloogilised näitajad vastavad looduslikule seisundile, hea (`good') võimaldab nõrka inimmõju ja bioloogiliste näitajate väikesi kõrvalekaldeid kesine (`moderate') kvaliteedi klassi satuvad veekogud, kus bioloogilised muutused on mõõdukad, vilets e. halb (`poor') muutused ületavad mõõduka piiri, väga halb (`bad') Tuule tegevuse mõju suurjärve ökosüsteemile - tuul, mille tekitatud lained põhjustavad vee
.....................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.MATERJAL JA METOODIKA......................................................................................... 4 2.UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED................................................................................ 8 3.SAVIKOJA PAISJÄRVE ÜLDANDMED.......................................................................10 4.VEE KEEMILISED PARAMEETRID.............................................................................11 4.1. Värvus................................................................................................................... 11 4.2. Erijuhtivus............................................................................................................. 11 4.3. Aluselisus ja pH.....................................................................................................12 4.4
2 Möödunud sajandi teisel poolel hakkas Balti kubermangudes hoogsalt arenema loomakasvatus, sealhulgas eriti piimakarja kasvatamine. Selle põhjuseks oli asjaolu, et ajapikku ei suutnud siinsetes oludes kasvatatud teravili võistelda Ukraina ja Venemaa.odavama teraviljaga (oli raudtee Tallinn - Peterburi 1870.a., Tallinn – Tartu 1876.a.). Uueks sissetulekuallikaks kujuneski peamiselt piimakari. Suure tõukejõu karjapidamise arengule andis 1860-ndatel aastatel separaatori kasutuselevõtmine, mis võimaldas piima kohapeal ümber töödelda. Hoogustus ka seakasvatus. Seoses loomakasvatuse laienemisega Eesti mõisates hakati XIX sajandil suuremat tähelepanu pöörama kohapeal kasvatatavatele söödakultuuridele. Veisekasvatus nõudis ka vastavat söödabaasi. Põldheinakasvatuse laiendamise kõrval hakati senisest ulatuslikumalt parandama 1860-ndatel aastatel Saksamaa eeskujul madalsooniite.
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl
supelasutuseks. Suvel sooje mereveevanne pakkuv ja talviti saunana töötanud asutus avati 1838 ja oli mõeldud eelkõige kohaliku elanikkonna jaoks. Seda aastat loetakse Pärnu kuurordi alguseks. Vaikselt hakkas tekkima ka hoonestus Supeluse tänava kanti. Vanim terviklikult säilinud hoonetekogum on nn Kartoffelplatzi ümbrus (täna Roosi tänava pikendus Supeluse ja Aia tänava vahel), kus on mitmed 18. sajandi keskele dateeritavad hooned. Suhteliselt stiihiline tegevus sai uue hoo 1890. aastatel, kui halvenenud kaubandusoludest tingituna võttis linnavalitsus suuna kuurordi arendamisele. Riia avalike aedade direktorina töötanud Georg Kuphaltilt telliti kuurordipiirkonna arendamise projekt. 1888–1889 valmis ulatuslik planeering, millega määrati kindlaks parkide, alleede, spordiplatside ja mänguväljakute asukoht, samuti pansionite ning villade krundid ja hoonestustingimused. Oluliseks probleemiks kujunes kuurordikülastajate majutusküsimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid