Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kirdetuul" - 3 õppematerjali

Kameruni Vabariik
9
doc

Kameruni Vabariik

Vihmased kuud on põhjaosas juuni, juuli, august ja september. Lõunaosas kestab vihmane aastaaeg kauem - maist novembrini. Selle põhjuseks on Atlandi ookeani lähedus ning vihmametsad. Vihmast aastaaega iseloomustab suhteliselt madal õhutemperatuur. Sel aastaajal puhuvad Atlandi ookeanilt niisked edela mussoontuuled. Kuiva aastaaega iseloomustavad kõrged õhutemperatuurid (eriti päevasel ajal) ja pilvitud ilmad. Sel aastaajal puhub Sahara kõrbe poolt kuiv kirdetuul, mis toobki kaasa kuivemad ilmastikutingimused. Kõige soojemad kuud on Kamerunis märts, aprill ja mai, mil keskmine päevane õhutemperatuur võib ulatuda 30ºC kraadini. Tugevad vihmasajud juulis ja augustis põhjustavad sageli suuri üleujutusi Doualas, Kameruni

Geograafia → Geoloogia
8 allalaadimist
Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine
62
docx

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tallinna laht ning sellega külgnev piirkond asetseb teatavas mõttes kahe erineva tuulerežiimiga piirkonna vahel. Kogu Soome lahel valitsevad lõuna- ja läänetuuled. Soome lahe põhja- ja idaosas puhuvad tugevad tuuled (>10 m/s) enamasti lõunast või edelast, lõunarannikul aga edelast või läänest. Läänekaartest puhuvad tormid on tugevamad kui idakaartest puhuvad. Maksimaalne edela- ja läänetuule kiirus kestvates tormides võib ulatuda 22–23 m/s, kuid maksimaalne kestev ida- ja kirdetuul ulatub vaid 16–18 meetrini sekundis. Tallinna lahe piirkonna ja kogu Soome lahe tuulte struktuuri oluline iseärasus on, et tugevaimad tormid (tuule keskmine kiirus 20–23 m/s) puhuvad sealt, kus isegi tugevate tuulte (>10 m/s) sagedus on madal. 15 3.10.2 Kliima Tallinna kliimale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad,

Loodus → Keskkonna kaitse
1 allalaadimist
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

XIII Kevad tuli -- 1343-nda aasta kevad. Jürikuu näitas, nagu kõik jürikuud, ka sellel aastal oma tujukalt muutuvat nägu. Lõuna ajal paistis päike selgelt ja soojalt sinisest taevast, õhtul läks ta säravalt looja ja taevaäär ümberringi lõkendas veel kaua kullases, punases, roosas ja violetses värvis. Inimene rõõmustas ja lootis homseks ilusat ilma. Aga näe -- vaevalt kustus viimane heledam kuma tumesinise võlvi äärelt, seal värvis see ennast teises köhas mustaks, käre kirdetuul külvas taevavõlvi pilvi täis, vihm, lumega segatud, kähises maha. Hommikul oli taevas hall, tuul külm, maa mudane, sopase vee sooned sirisesid kollasteks ojadeks kokku. Ühel pilvisel ööl -- see oli jüriöö -- peatus 91 üksik ratsamees kõrgel künkal, umbes poolteist penikoormat Tallinnast. Ratsanikul oli pikk talu-pojakuub õlgade ümber ja pehme kaabu sügavale silmile tõmmatud. Öö oli, nagu öeldud, pilvine, taevas tume ja täpiline nagu mättane maa. Pilvetäppide vahel

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun