Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2
.........................................29 9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus................................................................................. 30 10. Kasutatud materjalid...................................................................................... 31 3 1. Sissejuhatus: Kavandatava tegevuse eesmärk on arendajal "Harku Veepark" projekteerida ja ehitada Harku järve ida kaldale krundile hotell ning vabaaja veekeskus brutopindalaga 15 316 m². Esimese etappi uusehituse osast koosneb hotellist ja saab olema 7 korrust ning teise etappi uusehitisena rajataval spaa hooneosal 4 korrust ning neid hakkab ühendama kahekorruseline galerii. Hoontesse on planeeritud kokku 100 numbrituba koos retseptsiooni ja lobby baariga, konverentsikeskus, restoran, bowling, vee- ja saunakeskus, ravihoolduste ala, ilu-, laste- ja spordikeskus.
Rahvaloendus 2011 Tulemused 1 294 455 elanikku Suurenenud keskmine eluiga 40,8 aastat Meestel 37,7 aastat, naistel 43,4 aastat Elanikkonna kahanemine 75 597 inimese võrra Rahvaarv on suurenenud: Harjumaal ja Tartumaal Kahekordistunud on elanike arv: Viimsi vallas, Rae vallas, Harku vallas, Ülenurme vallas, Tartu vallas ja Sauga vallas Linnadest on elanikkond suurenenud: Sauel, Maardus ja Keilas 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100999 elanikuga 645 küla 102. külas ei loendatud ühtegi püsielanikku Püsivalt elab Eestis192 rahvuse esindajad, neist suuremad rahvusegrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
.................................................................7 4.1.1.Samblike ehitus................................................................................7-8 4.1.2.Samblike toitumine..............................................................................8 4.1.3.Samblike paljunemine......................................................................8-9 4.1.4.Samblike tähtsus looduses ja inimese elus.......................................10 5.Uurimistöö Harku metsas..............................................................................11 5.1.Harku metsa kirjeldus..............................................................................11 5.2.Uurimistöö eesmärk.................................................................................11 5.3.Uurimistöö metoodika..............................................................................11 5.4.Uurimistöö tulemused.........................................................
................5 2.4Estlink 1........................................................................................................................................6 2.5Estlink 2........................................................................................................................................9 2.6Sindi lisakoormus........................................................................................................................10 2.7Estlink 1 ja 2, Sindi 700 ja Harku 100/50 väljas..........................................................................12 Järeldus................................................................................... 13 3 1 Töö eesmärk ja lähteandmed Eesti 330kV elektrivõrgu seisundite uurimine. Tabel 1. Lähteandmed Sõlm Sõlme nimi Aktiivkoormus Reaktiivkoormu Generaaritav Genereeritav
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Lihhenoindikatsioon Harku järve metsas ja Ängelema rabas Uurimustöö Silvia Kimmel G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................
Avaliku sektori ökonoomika Kristel Taal HÄK 2 Rannikureostu Harku vallas Muraste rannikualal. 19.09.2014 2014 aasta veebruaris avastati Muraste rannikualal reostuslaigud, mis pärinesid jaanuaris Naissaare lähedal merel punkerdanud laevalt. Rannikureostus jäi Harku valla halduspiiridesse. Päästeameti hinnangu kohaselt ei olnud tegu ulatusliku merereostusega ning selle likvideerimist asus korraldama Harku vallavalitsus. Kohapeal viibinud iskute sõnul oli tegemist siiski suure kahjuga, linnud olid õlised ja taimestik määrdunud. Rannale minek niisama ei olnud soovitatav ja seda ilmselt ka mitu kuud peale veebruari. Ometi leidis õigepea aset ka teine samalaadne reostuse juhtum juba sama aasta aprilli kuus, mille põhjuseks oli samuti laeva punkerdamine merel. Veebruari reostuse likvideerimiseks organiseeris Harku vallavalitsus reostunud ranniku
Seltsi laiem tegevus on suunatud aga tulevikku, kogu Nõmme harmoonilise arenemise edendamisele. Seega on seltsi nimes sõnal "Tee" mitu tähendust. Kes on sihtrühm? Nõmme elanikud, Linnaosa valitsuse liikmed. Kuidas jagatakse infot üleüldse? Rühmasiseselt, internetis, üleskutsetena. Planeeringutes osalemine. Tallinna sadamate maismaaühenduse tehniline projekt võitlus alates 1998 aastast seoses Pääsküla möödasõidutee planeerimisega Tallinna üldplaneeringu raames Harku metsa; õnnestus kaitsta Harku ja Stroomi metsa uue kavandatava transiitmagistraali eest maismaaühendus tuleb piki Paldiski maanteed ja Harku-Laagri teed (Tallinna Linnavalitsuse otsus 2006); Merirahu elamurajooni DP - Haabersti linnaosa; NTS vaidlustas seadusevastase mereäärse kaitsemetsa maharaiumise, samuti 1995.aasta detailplaneeringu õigusvastase menetluse; detailplaneering ja puude raie kaitsemetsas tunnistati Keskkonnakaitse Inspektsiooni ja maavanema poolt 2001
noortele. Sestap on vanglateenistuse uuendamise üks nurgakive üleminek kambervanglatele, kus piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja suunata vangi õiguskuulekale käitumisele. Võimaluse korral paigutatakse ta karistust kandma oma elukoha lähedale, et ka vangistuse ajal säiliksid tema ühiskonda naasmist soodustavad sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga. Eesti vanglad Eestis on neli vanglat: Tallinna, Tartu, Harku ja Murru, Viru. Kambersüsteemile üleminekut alustati Tartu vangla rajamisega, 2008. aastal avati Viru vangla. Pärast Tallinna vangla uute hoonete valmimist ning Tallinna ja Harku vangla liitmist aastal 2012 jääks Eestisse neli vanglat: Tallinna, Tartu ja Viru vangla piirkondlike kuni 1000- kohaliste kambervanglatena ning Harku ja Murru vangla neile vangidele, kel ei ole probleeme allumisega karistuse täideviimisele. Kui vangide arv on vähenenud, on
Metsa mure ja rõõmud Minu kodu lähedal asub Harku mets. Mulle meeldib suvel seal rattaga sõita ja talvel suusatamas käia. Kevadel on kogu metsaalune piibelehti täis. Suvel võib mustikaid süüa, sügisel on mets seenelisi täis. Ma näen, et metsal on omad mured ja rõõmud. Harku metsa on rajatud terviserajad. Metsa on inimestele pandud puhkamiseks pingid. Ja puud saavad üksteistega rääkida. Aga inimesed ei oska meie metsa hoida. Kraavidesse on tassitud igasugust prahti, isegi vanasid autosid. Mure on see ,et kogu mets raiutakse maha
Kõik karjäärid vajavad killustikku, kindla tükisuurusega. Lõuna-Arus 1m tükisuurus. ekas kaupa vedada sid kaevandavat ettevõtet, kes pakuvad samu teenuseid aalsemad versioonid, et tarbijad eelistaksid just sinu tooteid sisuliselt Vasalemma inu puhul oleksid exler, Balrock. li laost kuni Tabel 2 Keskmine kulu kokku, tuh eur/a Vasalemma Väo Harku D Balrock KARJÄÄRID>> karjäär karjäär karjäär KOKKU Voglers 381 142 241 KESKM. Lemminkäinen 422 144 278 1.25 1.1 lõhketöödeIntexler 537 190 356 0
Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald Maakonnalinn: Tallinn Tallinn on Eesti pealinn Elanikke: 416 405 Tallinnale kuulub ka Aegna saar Harjumaa ajalugu Ajalooline Harjumaa hõlmas XIII sajandi I poolel suurema osa nüüdse Rapla
Eesnimi Perekonnanimi Sugu Sünniaasta Sünnikoht Elukoht Maaris Varrik naine 1995 Tartu Võru Rasmus Varrik mees 1995 Tartu Võru Eeva Varrik naine 2001 Võru Võru Liilia Varrik naine 2001 Võru Võru Astrid Varrik naine 1969 Tartu Võru Ülo Varrik mees 1963 Võru Võru Sünnikoht=Elukoht Meeste vanus 19 Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Naiste vanus 19 mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m Keskimine Keskimine Keskimine Külmem Kuupäev Õhutempe Õhutemperatuur Õhutemperatuur ...
*Et üleujutusi vähendada. 10. Loetle ja selgita Eesti järvenõgude tekkeviisid. *Enamik Eesti järvedest on mandrijäätekkelised (Pühajärv, Saadjärv). *Mõned on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärved (Harku, Mullutu, Suurlaht). *Soistel aladel on palju rabajärvi ehk laukaid. *Meteoriidijärv Kaali. *Kunagi merepõhjas olnud liivaluidete pool paisutatud paisjärved (Ülemiste). 11. Kuidas on tekkinud Harku järv ja kuidas Ülemiste? Harku järv on endisest merelahest tekkinud rannajärv. Ülemiste on luidete poolt paisutatud paisjärv. 12. Miks on Kagu-ja Lõuna-Eesti järvederikkamad kui Põhja- ja Kesk-Eesti? Kuna Kagu-ja Lõuna-Eesti on liigestatud pinnamoega ning Põhja-ja Kesk-Eesti on tasasemad. 13. Kuidas saab sundida inimesi vett kokku hoidma? Propageerida vee säästmist ja tõsta igapäevase tarbitava vee hinda. 14
Harju County, bordered by the south- westcounty, Rapla County in the south, south-east and east Järva county Lääne- Viru county. County, bounded on the north Gulf of Finland. Harju is composed of many islands, the largest of these is the Women's Island and the islands Pakri. Harju county has six self-governing city, a municipal city, 2 towns, 31 small towns and 395 villages. Harju county has 21 bigger cities Loksa, Nissi, Vasalemma, Paldiski, Kernu, Keila, Saue, Harku, Saku, Tallinn, Viimsi, Ostrava, Rae, Kose Kõue, Raasiku, Jõelähtme, Maardu, Anja, Kuusalu, Loksa, Aegviidu. 34 rivers flowing into the sea within the county and other watercourses, the drainage basin is the largest and tallest Jägala, Keila and the Pirita River and White River. Harjumaa Ülemiste Lake is the largest, and the Kahala Harku lake, too. Tallinn's surface water system is founded on two major reservoirs: Paunküla and Soodla.
.....................................12 Oksüdeerumine........................................................................................................................12 Korgi viga.................................................................................................................................12 7. AS Kiil & Ko kontaktandmed................................................................................................12 AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 1 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS? Vein on viinamarja mahlast kääritatud alkohoolne jook. Puuviljadest ja marjadest kääritatud veinid kannavad nimetust "marjavein". "Piquette" on veini tootmisjääkidest valmistatud toode (valmistatakse tühjakspressitud viinamarjakestade käntsakaid vees leotades ning seda vedelikku kääritades, lisatakse maitseained).
mis pole kunagi olnud saavutamatud. Praktikaaruande kirjutamiseks ja miniuuringu koostamiseks, läbiviimiseks pidin läbima väga palju etappe, mis hõlmas koostööd kaheksa asutusega Viru vangla, Justiitsministeerium ja Ida-Virumaa kuue KOV-ga (Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Avinurme). 3 1. VANGLATEENISTUS Vanglateenistust haldab Justiitsministeerium. Vanglateenistuse asutusi on kokku üheksa: Vanglate osakond, Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viru vangla, SKA justiitskolledz, Vanglakomisjonid, SA Vanglateenistujate Toetusfondid, AS Eesti Vanglatööstus. Neist kinnipidamisasutusi neli: Harku ja Murru, Tallinna, Tartu ning Viru vangla. Vanglateenistuse käsuliini saab vaadelda joonisel 1. Joonis 1. Vanglateenistuse käsuliin1 Harku ja Murru vangla asub Harku vallas ja on kinnine ühiselamu- ja kambervangla
Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel. Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi lubjakivibilansis 56 lubjakivimaardlat Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 9 AAVERE, HARKU, KARINU, KUNDA, METSLA, NABALA, VASALEMMA, VÕHMUTA ja Väo. 2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 484,9 tuh m3 tsemendilubjakivi, viiest maardlast 132,5 tuh m3 tehnoloogilist lubjakivi ja 14 maardlast 2 738,7 tuh m3 ehituslubjakivi. Kokku kaevandati kahekümnest maardlast. 2 Kaevandamine Lasnamäe lademe lubjakiviplaat (Lasnamäe ehituslubjakivi).
tuleb reageerida vastavate nõustamis- või ravimeetmetega. Naiskinnipeetavate hulgas on protsentuaalselt palju suurem osa narkosõltlasi kui meeste hulgas. Selline eriline olukord nõuab nii vastava nõustamise olemaslou, meditsiinilist ravi kui ka kulutusi vajalikule eriravile. (Tael 2009) Eesti 4% Eesti vangidest on naised. Eeluuritavad paiknevad Tallinna, Tartu ja Viru vanglates. Süüdimõistetud kannavad oma karistust Harku vanglas, kus on tagatud võimalused õppimiseks, töötamiseks ja rehabilitatsioonitegevuseks. Harku vanglas on eraldi emade-laste osakond, mis aitab lapsele tagada vanglatingimustes võimalikult vähekahjustava ja normaalselt arengut soodustava keskkonna. Emade-laste osakonnas saavad vangidest emad oma lapsega koos elada kuni lapse 4- aastaseks saamiseni. Emadele ja lastele on loodud eritingimused omaette eluruumid ja võimalus ise toitu valmistada
Prl Nele Poll AS “Euro” tegevdirektor Lõokese 11 45 501 Harku Heili Vellema L.Koidula 26 Rakvere, LÄÄNE-VIRUMAA Telefoninumber 56792276 e-mail: [email protected] Avaldus 11. novembri 2013 „CV Keskuses“ avaldatud kuulutuse põhjal soovin kandideerida
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad
· Leidub enamasti Põhja-Eestis · On valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev settekivim · Peamine osa lubjakividest on moodustunud algloomade kodadest. · Koosneb peamiselt kaltsiidist, lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti jm · Keemiline valem CaCO3 Kasutamine · Lubja tootmiseks · Tsemenditööstuses · Paberitööstuses · Metallurgias · Põllumajanduses · Ehitus materjalina · Mineraallisandina loomtoidus Kaevandamine · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine · Narva lubjakivi, ehituskillustik Pildikesed Täname neid, kes kuulasid
Curriculum Vitae Name Minni Manni Address Vääna 18, Harku commune, Harju country, Estonia Telephone +372 53 111 222 Email [email protected] Nationality Estonian Date of birth 00 January 1989 Personal details I am a young lady who is hard-working, diligent and good socializer. I am active and cheerful girl who isn't scared of hard work. Work experience Date Place - Job Languages Estonian (mother tongue), English (fluent), Russian (good), Finnish (good) Interests
puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
Glehnide suguvõsa tuli Eestisse Saksamaalt 17.sajandi teisel poolel, usutülide tõttu. Glehnide esivanemad olid aadlikest kaupmehed Lübeckist ja Aachenis. 1689 aastal kanti neist esimene Heinrich von Glehn, kes ise juba 30 aastat varem siia oli saabunud, nn. Mitteimmatrikuleeritud aadlike nimistusse, mitte aga aadli matriklisse, ,,kuna kohalik aadelkond tahtis uustulnukaist kõrgemale positsioonile jääda". 1825. a päris Nikolai von Glehn Jälgimäe mõisa, mille piirid ulatusid välja Harku ja Tallinna alla. Nikolai von Glehni esimene abikaasa oli Sophie Elisabeth Burchhardt(von Bellavary de Sycava), kellega ta abiellus 1823. aastal. Kuid mingil põhjusel abiellus Glehn 1831. aastal Burchhardt´ite perekonna teise tütre, Auguste Caroline Marie Burchhardt von Bellavary´ga. Neil sündis perre viis last. Esimene oli poeg Peter von Glehn(1835-1876), teine oli tütar Marie Elisabeth(1840-...), kolmas oli Nikolai(1841-
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Isa määrati 15 aastaks Siberisse vangilaagrise ja emale mõisteti viieks aastaks vangistus. Vello Latiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Raamatus ,,Mälu võim", väidab Enno Tammer, et Elmar savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on aga Enno Tammer seadnud oma raamatus kahtluse alla Elmar Savisaare isaduse. Elmar Savisaar ei olnud Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa Edgar Savisaar sündis sellel ajal kui ema karistust kandis, see juhtus Harku vanglas, 13. mail aastal 1950 Harku vallas. 1950 aasta sügisel naasis Edgari ema koos lapsega Vastse-Kuustesse. 3 Karjääri algaastad Aastail 1980 1985 oli Savisaar Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 1988 oli Savisaar Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna, 1982.
õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. märtsi 2016 seisuga oli Tallinnas 440 206 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks. Pildid: Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn https://www.google.ee/search? q=tallinn&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwinu- u62pjMAhUsG5oKHWNAB9cQ_AUIBygB&biw=1366&bih=623
Tema Tuntud om Tuntud ja kardetud oma väljaütlemiste poolest. Tal on resi Tal on residents linnast väljas, Hundisilma talus. Tunnustused ja tiitlid Tunnustused ja tiitlid Pressivaenlane 1995, Läti Pressivaenlane 2010, Läti Vabariigi Kolme Tähe orden 2005 Vabariigi Kolme Tähe orden 2004 Edgari ema Marie sai kolhoosiesimehe ründamise eest viis aastat vanglakaristust. Kinnipeetuna, sünnitas Harku vanglas poja, Edgari. Toomas Hendrik Ilvese vanaema on karaiim (Leedu põliselanik).
keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. 1910. a alusatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida huvilised võisid tasu eest kasutada. Tornis asus Glehni "värkstuba", vahekorruseid kasutati õunahoidlana. Lossipark 19. sajandi lõpukümnenditel jättis Nicolai von Glehn Jälgimäe mõisa oma poja järelevalve alla, et ise Nõmmele asuda. Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlval sai Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast. Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe väikese basseiniga palmimaja. Lossi tänava äärse pargi rajas Nicolai von Glehn 1896. aastal oma abikaasa Carolina Henriette Marie matmiskohana. See pidi asuma nii, et püha paik oleks lossiakendest nähtav. Kraavide abil kujundati saared ja rajati tiigid. Saartele
Maardu Tsitre BILLINGENI Harku EES TI P Pannjärve
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud...
konstruktsioonielementide tootmine, Üld- ja tsiviilehitustööd, Teede ehitus, remont ja hooldus. Pinnakattetööd ja märgistus, Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine BETOONTOODE OÜ Kose vald Ametlik tegevusala: Betoonist konstruktsioonielementide tootmine BETOONIMEISTER AS Tallinn Ametlik tegevusala: Betoon-, kips- ja tsementtoodete tootmine TARTU MAJA BETOONTOOTED AS Tartu Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Valmis betoonisegu tootmine E-BETOONELEMENT AS Harku vald Ametlik tegevusala: Tsemendist, betoonist või tehiskivist ehitusdetailide tootmine, Betoonist konstruktsioonielementide tootmine, Ehitusprojekteerimine MUUGA BETOONELEMENT AS Tartu Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine UNINAKS AS Tallinn Ametlik tegevusala: Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine, Valmis betoonisegu tootmine, Looduskivist ehitus- ja viimistlusmaterjalide tootmine
Tallinn Tallinn, the capital of Estonia Locates in Estonia the biggest lakes: Lake Ülemiste and Lake Harku population about 400 000 people occupies a surface of 159.2 km2 History It is thought that Tallinn is about 4500-5500 years old Click to edit Master text styles The Estonians established a Second level settlement in Toompea Third level The Estonians have been in Fourth level
4)Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. Suur veeringe moodustab ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Väikse veering puhul aurustub vesi aga see langeb ookeanisse tagasi. 5) Austraalia ja Okeaania kaart PILET 12 1)Millised tegurid ja kuidas soodustavad maalihete tekkimist? Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kivimite all olevad kergesti deformeeruvad setted, välisjõud (tuul, vesi, jää). 2) Selgitage veebilanssi maailmas ja Harku järve näitel. Veebilanss on et merre tuleb nii vett juurde, kui ka läheb ära, juurde tuleb jõgedes, mis voolab sisse ja välja läheb jõgedest, mis voolab välja. Samamoodi on veekadu aurustumise puhul ja veetaseme tõus sademete puhul. Harku järv siis saab oma vett juurde harku ojast ja vesi voolab minema Tiskre oja kaudu. Juurde saab samuti sademetest ja veekadu toimub ka aurustumise ajal 3) Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid (vanajõed)? Kuidas muutub jõe
Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. 4)Jõelangus. Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 5)Jõed saavad vee.... Sademetest, lumesulamisest, põhjaveest. 6)Järvede tekketüübid. Voortevaheline Saadjärv Moreenküngastevahelised Pühajärv Mõhnadevaheline Kurtna järved Orujärv Viljandi, Rõuge Suurjärv Rannajärv Harku Meteoriidijärv Kaali Looduslik paisjärv Ülemiste Tehisjärv Narva veehoidla 7)Vettpidav kivim savi Vett läbilaskev kivim paekivi, moreen, liivakivi 8)Põhjavesi. Kasutamine joomine, pesemine, söögi valmistamine, taimede kastmine. Saamine (joonis) 9)Sood maismaa-ala, iseloomustab liigniiskus, turbakiht paksusega +30cm. Tekkepõhjused põhjaveetaseme tõus (savine pinnas, kopratammid), veekogude kinnikasvamine (olmereostus, tööstusreostus)
aasta parlamendivalimisi. Savisaar eitas süüdistusi, vastutse võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega ta hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati alustatud kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel. 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2006 oli Savisaar Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani ta aluse Arengufondile. Edgar Savisaar sündis 31. mail 1950. aastal Harku vanglas, kus ta ema hobusemüügi pärast karistust kandis.
2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Harku järv 1. mandrijäätekkeline B Kaali järv 2. rannajärv C Pühajärv 3. meteoriidijärv 7. Kuidas tekivad sood? (2) 2 p. 8. Selgita mõisted: 1. mineraalvesi 2. arteesiavesi 2 p. 9. Millist sootüüpi kirjeldab järgmine tekst? 1 p. Enamik toitaineid saab pinna-või põhjaveest. Üle poolte Eesti soodest on selles
17. juunil alustasid looma vagunid teekonda Siberi suunas. Juuniküüditamise tagajärg Küüditati üle 65 000 inimese Eestist ligi 10 000, pooled mehed Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Juuliküüditamine 30.juuni 3.juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse Märtsiküüditamise algus 25.29. märtsini 1949 Lõpule viia 1947. aastal alanud kollektiviseermine Nõrgestada relvastatud vastupanuliikumist Tuli välja saata 87 000 inimest Leedust 25 500, Lätist 39 000 ja Eestist 22 500 inimest Korraldamisel arvestati ca 21 000 isiku osavõtuga Märtsiküüditamine Kolme ööpäeva jooksul Läheneti hoonele, blokeeriti, siseneti Vara üleskirjutamine Küüditatud toimetati kogumispunktidesse
Eestis on juutidest esimesi andmeid 1333. aastast Tallinnas, arvukam juudi koloonia tekkis aga alles 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate kaudu. Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpul Ameerikasse. 1934 oli Eestis juute 4434, 1959. aastal 5436. 1941. aasta juulist detsembrini mõrvati kõik Eestisse jäänud juudid, kes ei suutnud või ei soovinud Saksa okupatsiooni eest evakueeruda vanglates, Harku rabas, Tartu tankitõrjekraavis, Pärnus Reiu metsas; Pärnu sünagoogis tapeti 101 last.
JÕED 1- Emajõgi 7- Narva 13- Keila 20- Navesti 2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja 4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga 6- Väike Emajõgi 12- Harku 18- Haliste 19- Raudna JÄRVED 23- Peipsi järv 29- Võrts järv 24- Lämmijärv 30- Parika järv 25- Pskov järv 31- Saadjärv 26- Vigula, Tamula 32- Kuremaa järv 27- Kubija järv 33- Endla järv (Eest sügavaim) (Eesti läbipaistvaim) 28- Pühajärv 34- Narva veehoidla
poliitilistest parteidest Saue vallas parima tulemuse (3. koht), võib öelda, et vallas valitseb ettevõtlust soosiv parempoolsete liberaalsete vaadetega poliitiline juhtkond. Lisaks ettevõtluskeskkonna poliitilist aspekti analüüsimist vajavale aspektile tuleb silmas pidada ka Saue valla vallavanema pikemat aega eksisteerinud plaani ellu viia naabervaldade ühendamist. Siinkohal on viimati mainitud Keila, Nissi ja Kernu vallad, on uuritud ka Harku ja Saku valdade seisukohti. Kui Saku ja Harku vald ei näi asjast väga huvitatud olevat, sest tegemist on suhteliselt heade majandusnäitajatega ja elukvaliteedi piirkondadega, siis kaugemate ja vaesemate valdade kaasamine võib isegi õnnestuda. Ühelt poolt võrdluses teiste Tallinna ümbritsevate valdadega selline ühinemine viib esialgu Saue valla mõned niigi tagasihoidlikud majanduslikud näitajad allapoole, teiselt poolt sellise poliitilise protsessi tagajärjel võib muutuda sotsiaalne keskkond.
Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi, kelle relvastus piirdus mõne venelastelt saadud püssilogu ja mõõgaga. Aktiivsem võitlus Eesti alal algas jälle 1708. aastal. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa lähistel, see lõppes taas rootslaste kaotusega. Nimetatud sündmust kajastab Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 29. septembril 1710 kirjutati alla Tallinna lähistel Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus. Rootsi sõjaväes levima hakanud katkuepideemia hävitas aastatel 1710 1711 eman kui poole sõjas ellujäänud talurahvast. Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni. 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
Eestis algas taas katkuaeg. Katku suri 200 000 eestlast. Alles jäi u. 120 000 140 000. 7) 1709 suurim maismaalahing Põhjasõjas: POLTAAVA lahing. Karl XII kaotab maismaal lõplikult. Põgeneb koos sõjaväe riismetega Türgisse. Kavatseb uuesti jätkata sõda. 1715 alles jõuab tagasi Rootsi. 1718 ründab Norras üht kindlust, langeb kas norralaste või oma meeste kuulist. 8) 1710 - Rootsi garnison Tallinnas alistub: suurem osa oli katku surnud. 29.sept.1710 kirjutatakse alla Harku mõisas kapitulatsiooniaktile. Tunnistatakse Vene ülemvõimu. Rootsi ja Venemaa vahel toimuvad veel merelahingud. Vene laevastik purustab Rootsi laevastiku. 9) 1721 UUSIKAUPUNKI rahu. Venemaale lähevad: EESTI-, LIIVI- ja INGERIMAA, osa KAGU-SOOMEST koos VIIBURIGA. Venemaa muutus impeeriumiks, Peeter I sai imperaatoriks.
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Tallinn Tallinn ist die Haupt- und größte Stadt von Estland. Es besetzt eine Oberfläche von 159.2 km2 in denen etwa 400 000Einwohner leben. Der größte See in Tallinn ist See Ülemiste (Abdeckungen 9.6 Kilometer ²). Es ist die Hauptquelle des Tallinns-Trinkwasser. See Harku ist der zweitgrösste See innerhalb der Ränder von Tallinn und sein Bereich ist 1.6 Kilometer ². Anders als viele anderen großen Städte ist der einzige bedeutende Fluss in Tallinn Pirita Fluss in Pirita. In Tallinn gibt es viele Sehenswürdigkeiten. Die Hauptanziehungskräfte sind in den zwei alten Städten (unterere Stadt und Toompea) die beide sind, die leicht zu Fuß erforscht werden. Östliche Bezirke um Pirita und Kadriorg sind auch wert das Besuchen und das
Pikim jõgi- võhandu jõgi, veerohkem-narva jõgi, suurima langusega-piusa jõgi.JÄRVED: eestis on ligikaudu 1200 järve. Suuremad on peipsi koos pihkva järvega, võrtsjärv ja narva veehoidla. Eesti sügavaim on rõuge suurjärv 38m. Enamik eesti järved on mandrijäätekkelised. Piklikud voortevahelised järved(saadjärv,soitsjärv) ooside-ja mõhnadevahelised järved(aegviidu,kurtna) orujõed(viljandi ja rõuge järv) maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved(sutlepa meri, harku järv) rabades(loosalu, tudu) pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg.)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on selgeveelised (äntu sinijärv) väike läbipaistvus (harku järv)KAART: SOOD: eestis on madalsoo, siirdesoo, rabad. TAIMKATE: eestis asub taimkattelt parasvöötme metsavööndis segametsade all vööndis, eestis on 1200 taimeliiki
– ASSUME THE PRODUCTIVITY OF HAY 7 t/ha – BIOGAS PRODUCTION 2490 ... 2840 m3/ha • INCLUDES AGRICULTURAL RESIDUES • WITHOUT MINERAL FERTILIZERS • ONLY BIOGAS PLANT DIGESTATE IS USED AS FERTILIZER CATTLE BREEDING • OÜ REVER, Tänavotsa talu, Tuula küla, Saue vald • AS KINDLUS, Kiia, Saue vald • NEIGHBOURING REGIONS: • AS PAKAR, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, • AS FERAX HAIBA, Haiba, Kernu vald • AS KINDLUS, Vääna, Harku vald • AS METSAKÜLA PIIM, Kumna küla, Harku vald • OÜ KUIVAJÕE FARMER, Karla küla, Kose vald PIG FARMS IN ÄÄSMÄE REGION • OÜ HINNU SEAFARM, Allika küla 74601 Kuusalu vald • SAMIRTE OÜ, Lehola 76603 Keila vald • TRIIGI SK, Triigi 75001 Kõue vald • KÜÜNI SIGALA ÜHISTU, Mustametsa, 74602 Kuusalu vald • OÜ Pihlaka farm, Mõisaküla, Kiili v. INPUT FOR BIOGAS PLANT • 3500 tons biomass • 18 000 tons slurry (2 pig farms)
Arvamuslugu Alates 2007. aastast võime peaaegu igast ajalehest lugeda artikleid MTÜ Eesti Euroopa Liikumise endise juhi Anna-Maria Galojani kohta, keda süüdistatakse endale rõivaste, jalanõude ja ehete ostmises Eesti Euroopa Liikumise raha eest. Samuti kasutas ta MTÜ raha reiside ja ilusalongi teenuste eest maksmisel. Selleks kulus tal ligi 60000 . Samuti süüdistatakse naist võltsdokumentide kasutamises. Nüüd on Galojan aga vihane, et tema õigusi on rikutud ja kõik tunnistajad ei ole tulnud kohtusse tunnistust andma. Näiteks tahtsid Galojan ja tema advokaat, et kohtus tunnistas Toomas Hendrik Ilves isiklikult, kuid Harju maakohus seda taotlust ei rahuldanud. Ilves oli paar kuud enne Galojani sama mittetulundusühingu juhatuse liige. Advokaat ei täpsustanud, mida tema kaitsealune tahtnuks Ilveselt kuulda, aga Galojani tuttavate kinnitusel oodati, et Ilves räägiks, kas MTÜ-l oli ka varem kombeks osa ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
