.....................................................................................7 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt. Igal kivimilisel alusel on
Läänemeri Referaat 1 Läänemere ohud ja võimalused Madli Palu 11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, va...
ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi
.........................................................................................3 2. Läänemeri......................................................................................................................4 2.1 Üldandmed...............................................................................................................4 2.2 Veereziim.................................................................................................................4 2.3 Liigestus ja hoovused...............................................................................................5 2.3.1 Liigestus.......................................................................................................5 2.3.2 Hoovused.....................................................................................................5 2.4 Taimestik ja loomastik.............................................................................................5 2
Põlevkivi kaevandamine Pavandu karjääris 1920. aastate alguses. Alates 1924. aastast hakati põlevkivi kasutama ka elektrijaamade kütteks. Eesti põlevkivimaardlate paiknemine ja hõivatus 2002. aastal. Põlevkivi moodustab pidevaid kihte Kirde-Eesti ja naabruses asuva Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti aluspõhja Kukruse lademes, mis kuulub Ülem- Ordoviitsiumisse. Ordoviitsiumi kivimite stratigraafiline liigestus. Kukruse lademe liigestus. Eesti põlevkivimaardla tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidikihti (A-F1) ja nende vahel olevad 6 pae vahekihti. Tootsa kihindi paksus on maardla põhja- ja idaosas 2,7 - 2,9 m ning väheneb lõuna ja lääne suunas. Tootsa kihindi ehitus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt
MERI Läänemeri Atlandi ookeani sisemeri Palju mereääreid riike Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Läänemere pindala on 373 000 km2. Läänemere maht on 21 721km3. Läänemere keskmine sügavus on 52 meetrit ja suurim sügavus Landsorti süvikus, milleks on 459 meetrit. Temperatuur Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks. Talvel aga muudab rannikualad pehmemaks ja soojemaks. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Liigestus Läänemere põhjaosa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. See jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas.
Tardkivimite lausvormid (batoliidid, lakoliidid jt). Settekivimid: purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga settekivimid. Moondekivimid. Ülevaade Eestis leiduvatest kivimitest. KALLISKIVID Mineraalid ja kivimid kui vääris- või poolvääriskivid. Peamised esindajad, levik maakeral ja kasutusalad. EESTI GEOLOOGIA PÕHIJOONED Platvorm ja kristalne kilp kui geoloogilised mõisted. Eesti asend Balti (Fennoskandia) kilbi lõunanõlval. Eesti maapõue liigestus: aluskord, pealiskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti territooriumi areng kvaternaarieelse aja vältel. Aluspõhja kivimite (vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastuil tekkinute) iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi.
Läänemeri Jana Aasmaa EV207 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekun...
laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid, oosmõhnastike vööndis aga ovaalse kujuga vormid peamiselt künnised. Pinnavormistike moreenkuplistike, oosmõhnastike ja sandurtasandike niisugune korrapärane paiknemine loob soodsad eeldused nende geomorfoloogiliseks ja maastikuliseks tutvustamiseks väikesel alal. Maastikuline liigestus Reljeefi liigestatus ja pinnakatte vaheldusrikkus on omakorda maastikulise mitmekesisuse alus. Küngaste koostismaterjaliks olev moreen või moreenkate loovad eelduse täiesti erisuguste maastike kujunemiseks. Karula kõrgustikul on antud erinevuste alusel kujunenud maastikud hästi piiritletavad. Pinnaehituse muutused kajastuvad selgelt ka muld- ja taimkatte erinevustes. Kuigi Karulas on hästi selgelt eristatavad kaks maastikulist piirkonda: moreen- või moreenkattega
LÄÄNEMERI. Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri (mandrilava meri ). Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Läänemere ...
LÄÄNEMERI Referaat Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Veeresiim 3. Eesti rannikumeri 4. Hoovused, Elustik 5. Kokkuvõte 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis...
Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna 170kg N ja 25 kg P aastas. Piirkogused on väiksemad nitraaditundlikel aladel. Karstialadel on kaitse-eeskirjade alusel lubatud piirata mineraalväetiste hulka, loomapidamist ja reoveesette kasutamist. Allikate ja karstilehtri ümbruses on 10 meetri raadiuse ulatuses keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine. Nitraaditundlikel aladel on kauguseks 50meetrit. 3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus Vastus: Kvaternaar Ülem-Devon- Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi Kambriumi-Vendi 4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. Juba ammugi linna veetarbe jaoks väikeseks jäänud järvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Linna veehaardesüsteem on maa-alalt laienenud sedavõrd, et Ülemiste järve juhitakse vett
Third level Fourth level Fifth level Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Soome laht ja Botnia laht on ühtlasi suurimad lahed Läänemeres. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Asetus üksteise suhtes
Joonis 1. a - Ooboluskonglomeraat Irust; b - Ungulate kaaned liivakivil, Iru, Pakerordi lade; c - ooboluskonglomeraat, Maardu; d - kvartsliiv Ungulate fragmentidega, Ülgase (www.ut.ee) Kambriumi-Ordoviitsiumi vahetusel Pakerordi eal (umbes 490-500 miljonit aastat tagasi, (joonis 2) kujunes laial alal Eestis fosfaatsete brahhiopoodikaante rikas liivakivi, mis mõnes piirkonnas esineb fosfaatse maavarana. (www.ut.ee) 5 Joonis 2. Ordoviitsiumi kivimite stratigraafiline liigestus (www.ut.ee) Välimuselt on vaadeldav kivim kollakas-, hele- või tumehalli värvi, peene-, vahel keskmise- ja ka jämedateraline liivakas setend. Tavaliselt on see nõrgalt tsementeeritud või päris pude. Tugevalt tsementeeritud erimid on haruldased ja moodustavad vaid 20-30% kivimi kogumassist. (Viiding 1984: 17) 2. FOSFORIIDI KASUTAMINE Tartu Ülikooli professor Carl Schmidt juhtis 1861. aastal tähelepanu oobolusfosforiidile kui
· Intervjuumeetod · Ankeet-küsitluse meetod Marksistlik geograafia pole olemas üldkehtivat tõde, tõde on alati parteiline, selle või teiste inimrühma huvide väljendus. Inimgeograafia teadused on ideoloogiad, oluline on see kelle huve niisugune vale teenib. Panus inimgeograafiasse avasid mitmeid uusi uurimisvaldkondi poliitgeograafias. Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus oli kogu maailmas üks esimesi ja paremini õnnestunud katseid üldgeograafiliste regioonide piiritlemiseks. Edgar Kant ,,Eesti rahvastik ja eluruum" esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Ann Marksoo, Salme Nõmmik ENSL, arendasid Eestis edasi inimgeograafiat. Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited) Maadeavastuste paradigma Ptolemaiose (90-160 p. Kr.) teeneks on kartograafilise meetodi väljatöötamine. Tema seadis
2016) [18] Keskonnainvesteeringute keskus. Hästi tehtud. [WWW] https://www.kik.ee/et/elusloodus/toetused-2007-2013/hasti-tehtud (13.03.2016) [19] Karula Rahvuspark. Ehituspärand. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/kultuuriparand/ehitusparand/ (09.03.2016) [20] Karula Rahvuspark. Vaatamisväärsused. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/vaatamisvaarsused/ (09.03.2016) 19 [21] Karula Rahvuspark. Maastikuline liigestus. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/maastikuline-liigestus/ (27.03.2016) [22] Karula Rahvuspark. Mets. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/mets/ (20.03.2016) (Joonis 1) http://www.slideshare.net/laurigtx/6kl-absoluutne-ja-suhteline-krgus-mestikud (Joonis 2) www.hkhk.edu.ee/maastikud/Karula_korgustik.pdf (Joonis 3) http://12kuud.net/web/?id=1197 (Joonis 4) http://efloora.ut.ee/Eesti/keys/675.html (Joonis 5) Karula-RP-A2_est.pdf
2017) 17 [18] Keskonnainvesteeringute keskus. Hästi tehtud. [WWW] https://www.kik.ee/et/elusloodus/toetused-2007-2013/hasti-tehtud (13.03.2017) [19] Karula Rahvuspark. Ehituspärand. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/kultuuriparand/ehitusparand/ (09.03.2017) [20] Karula Rahvuspark. Vaatamisväärsused. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/vaatamisvaarsused/ (09.03.2017) [21] Karula Rahvuspark. Maastikuline liigestus. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/maastikuline-liigestus/ (27.03.2017) [22] Karula Rahvuspark. Mets. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/mets/ (20.03.2017) 18
Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. 3 Läänemere liigestus ja tähtsamad saared Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi
Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jalgu (pedes), kesk- ja tagarindmikule ka tiivad (alae). Tagakeha koosnes algselt 11 lülist, kuid evolutsiooni käigus on nende arv vähenenud, mõnel juhul on säilinud vaid 4-6 eristatavat tagakehalüli. Tagakehale võivad kinnituda lisandid, näiteks urujätked (cerci), muneti või astel. Tagakehal asetsevad suguorganid e genitaalid. Joon. 1. Putuka keha väline liigestus: I – eesrindmik, II – keskrindmik, III – tagarindmik; 1-12 – tagakeha lülid. Joon. 2. Maipõrnika keha liigestus: 1- pea, 2 – eesrindmik, 3 – keskrindmik, 4 – tagarindmik, 5 - tagakeha Joon. 3. Erinevaid väliskujuga putukaid: A – ripstiivaline (Thysanoptera), B – mardikaline (Coleoptera), C – kahetiivaline (Diptera), D – ritsikaline (Orthoptera). 2.1. Putuka pea Putukate pea koosneb 6 lülist, mis valmikul on kokku kasvanud. Pea tagumine osa on kukal (occiput)
See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval. Kuplitel paiknevat metsa ümbritseb ringikujuliselt põllu- või heinamaa. Laugemad, maaharimiseks sobivad kuplid on lagedad
mudatuplane Tubifex tubifex. Liikide arv: 136 Uurija: Bioloogiadoktor Tarmo Timm (EMÜ) Kirjandus:Timm T. 1999. Eesti rõngusside (Annelida) määraja. A Guide to the Estonian Annelida. Looduseuurija käsiraamatud 1. - Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaanne. TeadusteAkadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn. 208 lk. Alamklass: Kaanid Hirudinea Lülide arv kehas ei ületa 33. Dorsoventraalselt (selja-kõhu suunas) veidi lamendunud kummaski keha otsas üks iminapp. Väline liigestus ei vasta sisemisele lülide jaotusele. Suu asub eesiminapa põhjas ja on osal kaaniliikidest varustatud lõugadega. Kehaõõs redutseerunud ning elundite vahel paikneb parenhüüm. Seedesüsteemi ruumikam osa on pugu. Raigasid mitu, munasarju tavaliselt üks paar. Kookonisse munetud munadest arenevad vastsed, kes kookoni vedelikus ringi ujuvad, läbinud metamorfoosi väljuvad kookonist. Liikide arv:21 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Kärsskaanilised (Rhynchobdellida)
ajal oli praktiliselt kogu Baltica kontinent kujunenud kivimeist). maailamerega üle ujutatud. Kesk-Siluriks oli Baltica kontinent jõudnud ekvaatori juurde ja Edasine detailsem liigestus on juba selleks ajaks oli peaaegu pool kontinendist veel puhtkivimiline-läbilõige jaotatakse reaalseteks maailmamere all. kivimikehadeks, millest olulisemad on kihistu, Alates Keilast siis..
Maastik jaotatakse loodusmaastikuks ja kultuurmaastikuks. Loodusmaastik on alus, millele inimene oma esteetilisi tõekspidamisi ja väärtushinnanguid järgides on kujundanud ja kujundab kultuur- maastikku. Kultuurmaastik on seega erinevate inimpõlvede jäljed looduses. Maastike looduslikud omadused on tinginud nende kasutuse iseloomu. Viljakate muldadedega alasid on kasutatud aastasadu põllumaadena. Liivastel ja kivistel aladel on aga kasvanud mets. Sellel põhinebki maastike kasutusalane liigestus: Metsa -, põllumajandus-, tööstus-, kaevandus-, puhkemaastik jne. Reeglina muudab inimtegevus maastikku vaesemaks. Erinevate maastikke säilimist ja liikide elutingimusi ohustab loodusvarade ulatuslik kasutamine. Eesti maastiku mitmekesisus tuleneb mitmete looduslike ja poollooduslike taimekoosluste säilimisest paljudes maastiku tüüpides. Tähelepanu väärne on ka meie mitmekesine soo- ja ulatuslik metsamaastik. Suurel osal ülejäänud Euroopast on need aga kadumas.
Kukersiidi orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Eesti on esindatud 2 ordoviitsiumi vööndid, PõhjaEesti vööndis on ordoviitsiumi karbonaatkivimid (lubjakivid) enamasti hallika värvusega, LõunaEestis aga savikad, punakad või kirjud. Mida lõuna poole seda enam kivimite savisisaldus suureneb ja lubjakivid asenduvad merglitega. Ordoviitsiumis stratigraafiline liigestus jaguneb 3 ladestikuks ning see omakorda 18 lademeks (põhineb fossiilidel). Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad põlevkivi e. kukersiit, oobolusfosforiit, PõhjaEesti lubjakivi ja dolomiit ning perspektiivne diktüoneemaargiliit. Ordoviitsiumi ladestul on oluline lakenduslik tähendus ka põhjaveevarudes seisukohtalt. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitiumi savid ja glaukoniitliivakivid. Silur
ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi
Maastik jaotatakse loodusmaastikuks ja kultuurmaastikuks loodus maastik on alus millele inimene oma eesteetilisi tõeks pidamisi ja väärtus hinnangu järgides on kujundanud ja kujutab kultuurmaastiku. Kultuurmaastik on seega eelnevatelt inimpõlvede järelt looduses maastiku loodused on tinginud nende kasutus iseloomu viljakate muldade alasid on kasutatud aastu sadu põllu maadena liivast ja kivistel aladel on aga kasvanud mets sellel põhinebgi maastike kasutus alade liigestus: Mets-,põlumajandus-,tööstus-,kaevandus -, puhkemaastik jne.Maastike mitme kesisus peegeldub maastiku mustris. Maastiku mustriks nim maa pinnal kujunenud looduslike rituriaalsed kompeksid. Reeglina muuda inimtegevsu maastiku vaeseks Erinevate maastiku liikide elutingimusi moodustab loodus varade ulatuslik kasutamine. Eesti maastiku mitmekesisus tuleneb mitmete looduslike ja pool looduslike taime koosluste säilimisest paljudes
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23
keskmiselt 12 meremiili kaugusele ulatuvat territoriaalmere vööndit riigi pindalas ei näidata. Sama kehtib rannast veelgi kaugemale ulatuva, Eesti vastutada oleva lennujuhtimisala ja majandusvööndi veeala kohta (selle sees vastutab Eesti merepäästeoperatsioonide tegemise eest). Koos territooriumiga valdab Eesti ka tema kohal olevat õhuruumi ja oma maapõue. 129. Geoloogiline ehitus. Aluskord, selle ehitus ja liigestus. Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord. Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
