Geograafia konspekt (0)

Geograafilise uurimustöö etapid:
Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks :
1) Ülesande püstitamine
2) Andmete kogumine
3) Andmete töötlemine ja vormistamine
4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine
Kuidas määrata asukohta ?
Tänapäeval kasutatakse asukoha määratlemisel kaarti . Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Reaalse situatsiooni ja kaardi suuruse erinevusi antakse edasi mõõtkavaga, mis näitab mitu korda on reaalset maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud.
GPS - Globaalne positsioneerimise süsteem. Minimaalselt saab oma asukohta määrata 3-e
satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets . GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised , st nendega on võimalik signaali vastu võtta 12-lt satelliidilt.
Kuidas määrataks arheoloogiliste leidude vanust?
Leidude vanuse määramiseks on levinud raadiosüsinikumeetod. See põhineb faktil, et süsiniku raadioaktiivne isotoop laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneslikult ja vastavalt poolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra. Võrreldes radioaktiivse süsiniku hulka kahes süsinikku sisaldavas objektis: Praegu kasvavas puus ja turba lasundi põhjas leitud puujupis, siis leiame, et viimases on radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust.
Mis on geoinfosüsteem?
Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanduvad kartograafia tarkvara , riistvara ja inimesed või
asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse
geoinfosüsteemiks.

Meid ümbritseva looduse sfäärid.

1) Atmosfäär
2) Hüdrosfäär
3) Litosfäär
4) Pedosfäär
5) Biosfäär ehk biogeosfäär

Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär?

See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub
peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor , alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~ 100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane .

Mis on laam ? Millega tegeleb laamdektoodika?

Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel. Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika. Laam - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas. Laamad tekkisid kui tulikuum ja poolvedel kivimass ehk magma kerkis sügavamatest kihtidest kõrgemale. Selle tulemusena rebenes kogu litosfäär, sealhulgas maakoor ning jagunes laamadeks .

Magma vertikaalne ringkäik

Pinnavormide ning neid moodustavate kivimite tekke ja arengu kõige üldisem seletus on magma vertikaalne ringkäik. Varem sadestunud settetele sadestub ajajooksul üha uusi lasundeid. Sügavamale ja suurema raskuse alla sattunud setted tihenevad. Nendest ringlevast põhjaveest välja sadestunud ained
seovad sette osakesi üksteisega tugevamini ning setetest moodustuvad settekivimid (liivakivi,
lubjakivi jt). Kui pinnavormid ja nende koostisse kuuluvad setted ja kivimid satuvad laamade
liikumise tulemusena piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevöösse, hävivad pinnavormid ja kivimid sulavad üles moodustades taas magma, mille tarduses võib uuesti tekkida moondekivimeid ( gneiss , kvartsiit). Magma jahtumisel ja tardumisel maakoores tekivad mitmesugused metalsed maavarad. Nii näiteks on maailma suuremate värviliste metallide leiukohad vanade mäestike mäemassiivide ümbruses.

Mis on pedosfäär?

See on maasfäär, mis hõlmab muldasid. Hakkas arenema koos elusa loodusega. Muld – maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid muudavad seda pidevalt. Mulla tekkes on tähtis osa pindmise kihi kivimitel, nende koostisel ja murenemisel. Murenenud kivimid või pinnakatte pudenenud setteid (moreen), kuhu asuvad taimed ning millel ja millest muld tekib nim. mulla lähtekivimiks
Mis on muld? Kuidas muld tekib?
Muld tekib paljude üksteisega vastastikku olevate protsesside koosmõjul. Olulisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberpaigutamine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse, uute ühendite moodustumine, ainevahetus taimede ja mulla vahel jm.
Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt:
a) ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui anorgaanilist kui anorgaanilist ainet. Rohttaimestikuga kaetud aladel ladestub taimedest pärit olev orgaaniline aine mulla pinnale või selle ülalossa.
b) ainete ärakanne pinnavee, tuulekandega ja põhjaveega
c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega
d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega.
Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil . Mullaprofiil on risti püstiläbilõige
maapinnalt kuni mulla tekkest muutumatu lähte-või aluskivimini ja sellest võib näha mitmesuguse
tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks.
Muldade degradatsioon . Selle liigid.
Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub:
a) erosioon
b) deflatsioon
c) füüsikaline degradatsioon
d) keemiline degradatsioon
Atmosfääri mõiste.
Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks.
Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku,veeauru ning aerosoole. Puhta ja kuiva õhu koostis on maapinna läheduses kogu maakeralpeaaegu ühesugune. Seevastu veeauru ja aerosoolide sisaldud õhus erineb piirkondlikult suuresti. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb on:
a) lämmstik 78%
b) hapnik 21%
c) argoon 0,93%
d) süsinikdioksiid 0,03%
Atmosfääri vertikaalne kihistumine.
- Troposfäär - ulatub keskmiselt 11km kõrgusele. Polaarpiirkondades laskub troposfääri ülemine piir madalamale (8km). Ekvaatorialadel tõuseb kuni 18km kõrguseni. Troposfääri kuulub 90%atmosfääri massist.
- Stratosfäär - kõrgub troposfääi kohal 50-55km-ni. Sinna on koondunud suurem osa osooni, mis neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon planeedi elu hukkumise eest. Suurim osoon (O3) on 20-26km kõrgusel.
- Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid
päikesekiirte mõjul ioonideks.
- Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfäärinähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi.
- Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetidevaheliseks ruumiks.
Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus.
Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim
peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind
(lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha
temp.-st. Päikese pinnal valitseb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus
lühilaineline. Kuna maapinna temp. on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt
lahkuv kiirgus pikalaineline. Sageli kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Maakeral tervikuna
on kiirgusbilanss aastate jooksul tasakaalustunud. Maa keskmine temp. on + 15 C ja see ei
suurene ega vähene. Piirkonniti on aga kiirgusbilansid erinevad. Suurimad on kiirgusbilansi
väärtused ekvatoriaalsetel aladel. Negatiivne kiirgusbilanss on aladel, kus aasta läbi on
maapind kaetud jää ja lumega ( Gröönimaa, Antarktikas jm).

Mis on Coriolis `i jõud?

Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolisi jõud - inertsijõud, mille mõjul kanduvad kõik
liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule.Pikkadel jõgedel kujuneb kõrge parempoolne kallas, mida vesi pidevalt uhub ning lauge vasakkallas. Ka lennukite, rakettide ja püssikuuli lennule avaldab Coriolisi jõud mõju ja muudabnende suunda.

Tsüklonid ja antitsüklonid?

Tsüklon - õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis
põhjapoolusel liiguvad vastupäeva ja lõunapoolusel päripäeva. Ilm ja temperatuur võivad
tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimelõhk jahtub. Tekivad pilved, millega kaasnevad sademed. Tsükloni mõju ilmale võib talvel ja suvel olla erinev. Suvel toob tsüklon kaasa pilves, sajuse ja jaheda ilma. Talvel aga kaitsevad tsüklonis olevadpilved maapinda jahtumise eest ja võib kujuneda suhteliselt soe kauni lumesajuga ilm.
Antitsüklon - kujutab endast õhupöörist, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvadkeskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud. Laskudes õhk soojeneb, relatiivneõhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga enamasti nõrga tuulegailm, mis suvel on soe ja talvel seevastu käreda pakasega.Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda kindlaid trajektoore. Eesti kliimale on tähtis.Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid.

Mis on transpiratsioon ?

Taimedelt toimuv auramine

Mis on kastepunkt ?

Õhuniiskus on õhus leiduv veeauruhulk. Eristatakse aboluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutneniiskus on mingil hetkel õhul oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka (grammides-kilogrammides) õhuruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda,tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnalelangema.
Osoonikihi hõrenemise põhjused. Osooni augud.
Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskkonnale, sealhulgas ka atmosfäärile. Kivisöe, põlevkivi ja nafta põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed , mis põhjustavadmulla ja magevee hapestumist ning on eriti kahjulikud okasmetsadele. Õhku sattunud põlemisproduktid ( suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga. Nii tekib mürgine ja organismidele ohtlik sudu , mida esimene tähendati Londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Õhu saastumine põhjustab osoonikihi hõrenemist atmosfääris. Stratosfääri osoonikiht neelab UV-kiirgust ja toimib omalaadse kilbina, mis kaitseb Maad kahjulikud kiirguse eest.Osooni hävitavad fluor- ja kloororgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutusseadmetes, samuti
aerosoolides kasutatavaid ühendeid, mitmesugused lämmastikoksiidid, mida paiskavad atmosfääri tööstus- ja transpordivahenid. Viimaste aastakümnetel on atmosfääris tekkinud alad, kus osooni konsentratsioon on langenud väga madalale.Neid alasid nim osooniaukudeks (suuremad neist on Antarktika ja Austraalia kohal). Kuna osoonikiht neelab UV-kiirgust, mis hävitab elusaid rakke, siison tekkinud probleem väga terav . Stratosfäärse osoonikihi säilitamine on kogu inimkonna ülesanne.Osooni hävitavate ühendite keelamiseks on välja töötatud meetmed (nt Montreali protokoll).
Kasvuhooneefekti olemus.
Teatavasti laseb kasvuhoone klaas hästi läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid takistab taimedest ja pinnasest lähtuvat pikalainelist soojuskiirgust ning selle tagajärjel õhutemperatuur kasvuhoones tõuseb. Sellist nähtust nim kasvuhooneefektiks. Maakeral esineb sama nähtus, ent siin täidab kasvuhoone klaasi ülesannet õhkkond. Lühilainelisest
päikesekiirgusest jõuab selge ilmaga maapinnale 80%. Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelistsoojuskiirust, mistõttu maa pind ei jahtu nii kiiresti ja suur osa soojust säilib. Kasvuhooneefekti tekitavadkasvuhoonegaasid:
1) veeaur 62%
2)süsihappegaas 22%
3) osoon 7%
4) metaan ja teised 0,3%

Mis on hüdrosfäär?

Selleks nim maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore
vahel ning osaliselt nende sees
Väike ja suur veeringe.
Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese
veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab.
Mis on põhjavesi?
Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda
protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites , nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste,
nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni
mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas.Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale .Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett.

Mis on veerežiim?

Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub,
nim jõe veerežiimiks.
Keskkonna seire ül-d. Eesti keskkonna seire struktuur.
tegeleb keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite
pidevate jälgimisega. ja arengukavade koostamiseks. Näiteks aitavad keskkonnaseire andmed vältida ohtlikke ainete sattumist keskkonna ja seega säästa meie tervist. Keskkonnaseire ül on veel:
a) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine.
b) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine ning keskkonda mõjutavate tegurite hindamine.
c) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepete alusel võrdlusuuringute teostamine.
d) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine.
Keskkonnaseire on väike osa Eesti keskkonna strateegiast, mis lähtub keskkonnakaitse ajalooliselt väljakujunenud põhieesmärkidest, s.o. tagada inimestele rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud tingimus ja ressursid ilma seejuures loodust oluliselt kahjustamata.Majandusliku arengu kõrval tuleb säilitada ka maastikke ja elustiku mitmekesisus . Tähtis on ka
rahvusvaheline koostöö, eriti EL-i raames
Maad hõlmavat ja ümbritsevat ruumi, mis tekib atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri vastastikusel
mõjualal, nim geograafiliseks sfääriks. Geograafiline sfäär ehk maastikusfäär koosneb erinevatest
maastikest, kus korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad , taimekooslused ja inimtegevuse
avaldused.