Alina Harkovskaja TÜ õigusteaduskonna II kursus Traktaat lex talionis'est Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õiguses" Retsensioon Käesolevas töös retsenseerin Juri Apresjani artiklit, mis käsitles Hugo Grotiuse traktaati lex talionis'e printsiibist tema suurteoses "Sõja ja rahu õigus". Suurteos ise sisaldab küll kolme raamatut, milles selgitatakse loomu-, rahvaste -ja avaliku õiguse olemust, ent lex talionis't on mainitud II raamatus, 20. peatükis. Lex talionis - see on üks keskseid kättemaksu ideid, mis väljendus juudikristlikes õpetustes. H. Grotius puudutas seda mõistet loomuõiguspraktikast rääkides. Nimelt ta leidis, et lex
6 Loomuõiguse järgi on meri kõikidele laevadele vaba, seega portugallased ei tohtinud võidelda teiste merevabaduse vastu. Grotoriuse õpetus oli esialgu edukas ainult Madalmaades ja uue põhimõtte maksmapaneku eest tuli võidelda. Ilmusid vastuväited merevabaduse põhimõttele nende poolt, kes püüdsid taodelda ainuõigust merele, kuid Grotiuse uut õpetust ei suutnud enam miski peatada. Vallutajariike oli Euroopas rohkelt ning see hoolitses merede vabaduse kui rahvusvahelise õiguse põhimõtte eest, sest see oli kasulik kõigile ja aitas kindlustada rahu. 2. Indiaanlaste inimõigused Maadeavastuste ajastu alguses ei olnud merede ja kaubanduse vabadusest märkigi. Kauplemine kulges vaevaliselt, reisimine riigi konvoi valve all, saabumise ja lahkumise range
Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati Ülemkohus. 15. RAHVUSVAHELISED SUHTED JA DIPLOMAATIA Riikide vaheline suhtlus tihenes 16.-17. Sajandil ning selleks hakati looma alalisi diplomaatilisis esindusi. Varsti selgus, et alaliste diplomaatiliste esinduste olemasolu ei välista vajadust erakorraliste saatkondade järele. Tekkis nüüdisajalgi tarvitatav nimetus erakorraline ja täievoliline suursaadik. Rahvusvahelistele suhetele pani aluse 1625. aastal Hugo Grotiuse raamatus "Sõja ja rahu õigusest" 17.sajandiks olid välja kujunenud kolm põhilist piirkonda, kus ilmnesid teravad riikidevahelised rahutuse 1) Lääne- Euroopa, kus põrkusid nelja suurriigi kaubanduslikud ja koloniaalhuvid ( Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland) Kõige võimsam neist oli Hispaania. Tema põhivastaseks oli Inglismaa. 2) Läänemeri Põhikonkurendid olid Taani ja Rootsi, sekkusid ka Poola ja Venemaa. 3) Kagu-Euroopa 17
Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust ,,Euroopa õigusajalugu" Loomuõigusest valgustusaja kodifikatsioonideni. Absolutism (valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim) René Descartes (1596-1650) hea varanduse, hariduse ning mainega teadlane. Tolleaegse filosoofilise süsteem tundus talle vaieldav ja ebakindel. Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis v...
alaline esindaja, määrati ametisse 3 kuningakotta: Saksa-Rooma keisri juurde, Prantsuse- ja Inglise kuningakotta. c) Ilmalikud alalised esindused: · Eriti pärast Habsburgide riigi jagunemist. · Tähtsamad esindajad: suursaadik (=suurriigi saadik), asjur (=väike riigi saadik). d) Erakorraliste saatkondade rajamine: · ... 2. Diplomaatilise suhtlemise tavad a) Paavsti tegevus ja rahvusvaheline õigus. b) Hugo Grotiuse raamat 1625, ühes peatükis arutas saadikurolli. · Eksterritoriaalses saatkond allub oma maa seadustele ning on puutumatu isikute ja vara suhtes. 3. Rahvusvahelised suhted 17 sajandil - 3 põhilist kriisikollet: a) Lääne-Euroopa · 4 riigi huvid ristusid Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi. · Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???). · Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi
Valitseja sekkub võimalikult vähe. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 9 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda 5
* Skolastikud: Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. * Humanistid. 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2) Humanistlik "riigi huvi" teooria: "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuses osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamiseta. IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul.
Sõda on õiglane vaid ühel poolel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu humanistid kristlik patsifism (Erasmus) Sõda on ebainimlik, loomalik Unistus rahuprintsist Sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel kristlaste vastu lubatud humanistlik (Machiavelli, Lipsius, Gentili) Keskmes kollektiivsed õigused Õiglane sõda kui kaitsesõda on igal juhul lubatud On lubatud kaitsta teiste riikide alamaid türannia eest Samuti on lubatud karistada loomuõiguse rikkujaid Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin inimloomuse põhiinstinktid on enesesäilitamine ja sotsiaalsus rhv õigus peab tagama pikaajalise kasulikkuse lähtuda ei tohi hetkekasust õiguste ja kohustuste korrelatsioon suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas ennetava enesekaitse õigus on piiratud (vaid reaalsete ja vahetute ohtude korral) Impeerium Rooma imperiaalne ideoloogia keisririik militaarriik ideoloogia alustalad:
5.16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused. Skolastkute jaoks oli sõja keskmes individuaalne patt ja kuna sõda saab toimuda vaid läbi õigusrikkumise saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Humanism Erasmus sõda on loomalik, halb ja mittekristlik, samas türklaste vastu võib sõdida. Machiavelli iga kaitsesõda on õiglane, isegi ründajal on õigus rünnata, samuti on preventatiivne sõda õiglane, kui eksisteerib ründe oht. 6.Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki, ehk rahvusvaheline õigus. Inimese ja ka riigi kaks eesmärki on enesesäilitamine ja sotsiaalsus, rõhuda on avaja pikaajalisele kasule, mitte lähtuda alati hetkeolukorrast. Ennetaval sõjal on piiratud õigused. Impeerium 1.Rooma imperiaalne ideoloogia. Rooma põhines ideaoloogial, mis koosnes rooma rahust (pax romane) ja sellega tihdealt seaotud tsivilisatsiooni tunnetusest
patuta?; kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühele poolele; enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu Humanistid: kaks põhisuunda: kristlik patsifism (Erasmus; sõda on loomalik, mittekristlik; unistus rahuprintsist; samas sõda türklaste ja teatud tingimustel teiste kristlaste vastu lubatud) ja humanistlik (Machiavelli, Lipsius; ,,riigi huvi" teooria: valitseja peab tagama riigi säilimise) 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Õigussüsteem toetub enesesäilitamisele ja sotsiaalsusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkekasust. Sõjaõiguse küsimuses balansi leidmine skolastikute ja humanistide vahel: õiguste ja kohustuste suhe, ent suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetava enesekaitse piiratud õigus: vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia
samuti nagu viisakas seltskonnas ei räägita kuigi palju sigadest, lehmadest ja lammastest. Ja kui nüüd teine röövel tuli esimese käest maad endale tahtma, siis hakkas esimene röövel kellegi kolmanda röövli poolt antud eriõigustega vehkima! Kuna baltisaksa aadlit ei toetanud samast rahvusest talupoegkond, vaid nad elasid sisuliselt vaenlase maal, siis oli balti eriõigus neile elu ja surma küsimus. Oma võitlustes Rootsi riigiga saab Patkul toetuda vaid Hugo Grotiuse riigiõiguslikule seisukohale: Rahvusliku õiguse tuum on leping kuninga ja rahva vahel. See leping kehtib vaid seni, kuni mõlemad pooled seda täidavad. Riiast alustasid mõlemad saadikud koos kindralkuberner Hastferiga teed Stockholmi poole 6. oktoobril 1690. Seal hakati kirglikult asja arutama, kus vaatluse alla läks Liivimaa üleüldine seisund Rootsi kuningriigis. Kumbki pool oma seisukohtadest ei taganenud ja 16. juulil 1691 anti saadikutele lahkumiskäsk, sest kuningas pidi ära sõitma
hüveks), kohustuslik inimesele, kui jumala alamale. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud- kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab olla õiglane vaid ühelt poolt. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu lubamatu! Humanistid -Erasmus -sõda loomalik, mittekristlik, valitseja tuleks kasvatada nii et ta mõistaks et rahu on ülim väärtus. Machiavelli arvates riigi huvi õigustab sõda. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin 2 instinkti - inimene üritab end säilitada ja inimene on loomult sotsiaalne. Õigussüsteem põhineb neil kahel. Rahvusvahelise õiguse reeglid, mis me sellest tuletame peavad olema sellised, et nad tagavad inimese säilimise ja sotsiaalse elu pikaajaliselt. Kui alati lähtuda sellest, mis hetkel on kasulik, siis pikaajalist kasulikkust ja eesmärke ei suuda saavutada. Sõjaõiguse küsimustes leiab tasakaalu neoskolastikute ja Gentili vahel
Humanistid 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2) Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) ,,riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise): ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kuid vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6) Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Cameades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik). Sõjaõiguse küsimustes balansi leidmine teoloogide ja humanistide vahel. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine).
"Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis igal juhul lubatud. - Siis, kui vastasel on õiglane põhjus ründamiseks; - Siis kui vastane pole veel rünnanud, kuid kavatseb (preventiivsõda); - Siis kui on vaja taastada jõudude tasakaal. Ulatuslik humanitaarse interventsiooni doktriin: - teiste riikide alamate kaitsmine türannia vastu; - loomuõiguse rikkujate karistamine kogu maailmas Teine humanistide suund oli kristlik patsifism - Rotterdami Erasmus 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimloomuse kaks põhiinstinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkeseisust. Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel. Teoloogidelt õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentililt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav
Püha sõda on sõda uskumatutega, õiglane sõda kristlike naabritega. Püha sõja puhul tuleneb moraalne hinnang vägivallale kavatsustest, õiglase sõja puhul on alati halb, kuid teatud tingimustes vajalik(korra taastamine). Püha sõda on kohustuseks inimesele kui kristlasele, õiglane sõda on kohustuseks inimesele kui alamale ja patrioodile. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimloomuses on kaks põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele peab tagama inimeste säilitamise ja ühiskonna kestmise. On kasulik, kui on mingid kindlad reeglid, millest me lähtume. Õiguste ja kohustuste korrelatsioon (vastavus). Sõda saab korraga olla objektiivselt õiglane ainult ühelt poolelt. Ennetava enesekaitse kohta samuti kompromiss: me pole kohustatud ootama esimest lööki. IMPEERIUM 1
Samas sõda türklaste vastu lubatud ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud. 2) Humanistlik "riigi huvi" teooria(valitseja peab tagama riigi säilimise). Lähtumine kollektiivsetest õigustest, mitte individuaalsest patust. "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda,mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud(vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb). Sõda on jõudude tasakaalu taastamiseks. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinsitinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust. Sõjaõiguse küsimustes leidis Grotius balansi teoloogide ja humanistide vahel. Skolastikutelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Ent Gentili'lt: suveräänidel(valitsejatel) universaalne karistusõigus kogu maailmas
saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Humanistid jagunesid kahte suunda: esimesed neist pooldasid kristlikku patsifismi, nt Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Samas sõda türklaste ja teatud tingimustel ka kristlaste vastu on lubatud. Teise suuna esindajad, nt Machiavelli ja Lipsius pooldasid ''riigi huvi'' teooriat: sõda aitab mobiliseerida inimkonda; valitseja peab tagama riigi säilimise. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Hugo Grotius õiglasest sõjast: Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili
Varauusaegsed traditsioonid: humanism: · Humanistid. 2 põhisuunda: · Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) -> juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor Alberico Gentili 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin · Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele · Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) · Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel · Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon.
See on ka aeg kus tekivad uut tüüpi relvad jne uus intensiivsuse aste, sellega seoses kasvab mure, et mis saab sellel on ka kaks aspekti: Ius ad bellum õigust sõjast. Reguleerib seda, mis tingimustel saab sõda õiguspäraselt alustada. Ius in bello sõjaõigus. Reguleerib, kuidas tohib sõda pidada. Kuna rahvusvahelise õigusega reguleeriti paljusid asju, siis taheti sellega korraldada ka sõjapidamist. Näiteks Hugo Grotiuse suurteos oli sõjast ja rahust. Klassikaline rahvusvaheline õigus tunnistas oma võimetust sõda alustamist piirata. 19.sajandil ius ad bellum'it ei olnud põhimõtteliselt olemas konventsioone ei olnud. Samas oli olemas Belgia neutraliteedi kokkulepe - ,,Belgia on neutraalne riik". Prnt-Preisi pidasid sõja, toimus Sks keisririigi kujunemine. Prantsusmaa ehitas välja Maggiont' liin preisi kindralid tähtsid läbi Belgia
Humanistlikud patsifistid: sõda on loomalik. G: Enesekaitsesõja all ka sõda, mille hea pool on provotseerinud, st teisel poolel on õiglane põhjus. Kui skolastikud ütlesid, et võib ennast kaitsta, siis G, et võib annast juba ennatlikult kaitsta. Kui mingi riik on muutunud liiga võimsaks, siis võib teda ennatlikult rünnata, et jõudude tasakaalu hoida. Võib ka sõda alustada, et kaitsta vastase riigi alamaid türannia eest, või kui teine on barbarlik. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Loomuõigus - õigus, mis jääb väljapoole riigi positiivset õigust ja on omakorda selle positiivse õiguse mõõdupuu. Positiivne õigus - valisteja tahe, kellegi poolt antud õigus. Inimesel kaks põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus, mis on õigussüsteemi alus. Vajab kooselu teiste inimestega, muidu ajab oma kasu taga. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama säilimise ja sotsiaalse elu pikaajaliselt
(naine võttis mehe nime), ALR-is. ß uuenduslik. 34. Kodifikatsioon 34.1. Kodifikatsiooni mõiste jur õigusnormide süstematiseerimine ja nende ühendamine seadustekoguks (koodeksiks) 1.1.1 Kodifikatsiooni mõiste muutumine ajaloos -- Koodeks pärineb 19. saj. Loomuõigus on aga tuntud alates antiigist kuni keskajani. ratsionalistlik loomuõigus on kõige tugevam õigus allikas pärast CICi. Kodifitseerimine on seotud Hugo Grotiuse (1583-1645) nimega. Ta oli pärit Hollandist, Delfi linnast. 11. a. õppis Hideni ülikoolis, kus hiljem oli õppejõud. Tegutses Haagis advokaadina ja alates 1618. oli Roterdami rae pensionär. 16. saj tekkis kolonistlikus kirikus armenjaanide koolkond, mis väitis, et Jumal piirdub oma kõikvõimsuses, seega on inimene oma otsustustes vaba. 1619. kuulutasid kalvinistid armenjaanluse ketserluseks. H.G. pannakse vangi. Peale Prantsusmaale põgenemist tegeleb ta teadusega. On
küll sobida asjade loomuse valgustamiseks, aga ei näita nende tõelist algupära -- sellisena sarnanevad need väidetega, mida meie füüsikud päevast päeva maailma tekkimise kohta esitavad. Religioon käsib meil uskuda, et kuna jumal ise tõi inimesed vahetult pärast maailma loomist loomuseisundist välja, siis on inimesed ebavõrdsed sellepärast, et jumal nõnda tahtis; kuid ta ei keela meil teha otseselt inimese ja teda 6 Rousseau kriitika on suunatud vastavalt Hugo Grotiuse, John Locke'i ja Thomas Hobbesi teooriate vastu. Tlk. 7 Rousseau lubadust "faktid kõrvale jätta" tõlgendatakse kaheti: esiteks rõhutab ta (piisava etnoloogilise faktibaasi puududes) analüütilise, puhtratsionalistliku meetodi tähtsust; teiseks on võimalik, et ta pidas sõnaga faktid silmas religioosse traditsiooni seletust maailma ja inimese tekkimisele. Tlk. 5
et tasakaal taastada). Lisaks kaitsesõjale võis sõdida ka kõrgematel põhjustel. Nn Humanitaarse interventsiooni doktriin (suveräänide universaalne karistusõigus): Sõda on õigustatud humanitaarsetel kaalutlustel näiteks teiste riikide alamate kaitsmine türannia vastu või loomuõiguse rikkujate (barbarite) karistamine kogu maailmas oli tema järgi lubatud. 55. Hugo Grotiuse (17. saj) loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Väitis, et inimesel on 2 põhiinstinkti: inimene üritab end säilitada ja inimene on loomult sotsiaalne. Õigussüsteem põhineb neil kahel instinktil. Rahvusvahelise õiguse reeglid, mis me sellest tuletame peavad olema sellised, et nad tagavad inimese säilimise ja sotsiaalse elu pikaajaliselt. Kui alati lähtuda sellest, mis hetkel on kasulik, siis pikaajalist kasulikkust ja eesmärke ei suuda saavutada.
5. 16.saj skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud: sõjakeskmes oli individuaalne patt. Kuna sõda saab toimuda vaid läbi õigusrikkumise, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Humanistid, Erasmus: kristlik patsifism - sõda on loomalik, halb, mittekristlik, aga türklaste vastu võib sõdida. Machiavelli: iga kaitsesõda on õiglane. Ka ründajal on õigus rünnata. Ennetav sõda on õiglane, kui on ründeoht. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki rahvusvaheline õigus. Inimloomusel on 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasu. Ei tohi lähtuda hetkekasust. Peab valitsema õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Suveräänidel on universaalne karistusõigus kogu maailmas. Metodoloogilised küsimused 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad
argumendid, mille kohaselt kuninga õigus valitsemiseks tuleneb jumalalt. 3) Ühiskondlik leping ei saa kehtida ka tugevama õigusel. Ei saa kehtida olukord "kel jõud, sel õigus" ning nii kritiseerib Rousseau kaudselt ka Hobbes'i, võim ei saa põhineda toorel jõul, vaid peab tuginema seadustele. 4) Ühiskondlik leping ei saa lähtuda orjusest. Rousseau kritiseerib Aristotelese väiteid orjusest kui loomulikust nähtusest ning mõistis hukka ka 17. saj. hollandi filosoofi Hugo Grotiuse seisukohti, justkui vabal inimesel võiks olla õigus ennast maha müüa mõnele teisele, nõnda nagu ühel tervel rahval oleks õigus ennast maha müüa ühele juhile. Ka sõjas vangivõetuid ei ole Rousseau arvates õige orjastada, kuna ehkki meil on sõjas õigus vaenlast tappa, ei saa me automaatselt tuletada sellest õigusest teda rahu ajal orjastada. Rousseau räägib ühiskondlikust lepingust, mida on vaja sõlmida inimeste vahel, kes on
moodustasid lõunaprovintsid Arrasi uniooni, soovides katoliku usu säilitamist ning jäämist Hispaania ülemvõimu alla, tingimusel et Hispaania viib oma väed välja ning nõustub jagama võimu generaalstaatidega. Vastukaaluks loodi 23. jaanuaril 1579 põhjaprovintse koondav Utrechti unioon koos usuvabaduse deklareerimisega. Kuigi esialgu ühinesid Utrechti uniooniga ka Flandria ja Brabanti suuremad linnad (Antwerpen, Gent, Brügge), sunniti need peagi kuningale alistuma. Hugo Grotiuse väide, et Põhjal ja Lõunal polnud midagi muud ühist peale viha hispaanlaste vastu, ei pidanud paika. Just viha ebavõrdsus Hispaania vastu viis Madalmaad jagunemiseni. Põhjaprovintside ette kerkis nüüd probleem riigipea leidmisega. 1580 nimetasid generaalstaadid uueks ülemasevalitsejaks Prantsuse kuninga noorema venna Anjou hertsogi François. Tema katsed ahtaid võimupiire laiendada tekitasid palju segadust ning sundisid hertsogi peagi kodumaale lahkuma. 26
Võib olla ka parlamentaarne suveräänsus, rahvasuveräänsus. Johannes Althusius (1586-1638) Kalvinist. Eraldas loomuõiguse teoloogiast. Riik põhineb lepingul, ei vaja usulist heakskiitu. Inimestel on loomupärane kalduvus sõlmida lepinguid. Lepingud tulenevad inimese loomusest Hugo Grotius (1583-1645) Positiivne õigus tuleneb loomuseadusest ning loomuseadus on kohustuslik igale riigile. Loomuseaduse põhimõtted on universaalsed, loomupärased ja muutumatud. Usuline ühtsus oli Grotiuse eluajaks sisuliselt lõppenud, seetõttu leidis ta, et (nii protestantide kui katoliiklaste) peab alluma loomuseadusele. Loomuseadus peab valitsema ka suhteid kristlastest ja mittekristlastest valitsejate vahel. Inimestevahelisest lepingust piisab riigi loomiseks, riikidevahelistest lepingutest rahvusvaheliseks õiguseks. Iga leping põhineb (omakasust lähtuvate) inimeste loomuomasel ratsionaalsusel. Grotius järgis seejuures teaduslikku ja ratsionaalset meetodit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
