Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Euroopa 16.- 19. sajand (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Tartu Kivilinna Gümnaasium


Euroopa 16.—19.sajand
referaat



Tartu 2008
Sisukord


  • Sisukord…………………………………………………………………………………………………………...2
  • Sissejuhatus……………………………………………………………………………………….......................3

Prantsusmaa 4
Saksamaa 6
Palgasõjavägi 8
Alaline armee 9
Muutused sõjaväes 12
Arstiteadus 18
Telekommunikatsioon 19
Kokkuvõtte 21

Sissejuhatus
Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784 . aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse .
            Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes . Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas.
Sõnadade on oluliselt mõjutanud inimese ja ühiskonna arenut.Sõdu on peeti normaalseks ja vajalikuks,et vallutada endale uusi valdusi ja kooloniaid.Matrin Luther on tõendanud,et sõda on niisamavajalik ja kasulik nagu söömine ja joomine või iga teine töö.Kuigi peeti põhjendatuks vaid siis,kui soda alustati õiguspärase omandi tagasinõudmisel või enesekaitseks.15.sajandil hakkas keskaegse rüütlikaitseväe osatähtsus Euroopas vähenema selle asemel tuli palgaline sõjavägi.18.sajandil Euroopas domineerisid sõjad.Sõda oli tollal väga tugevalt seotud ühiskonna arengule.
Teaduses tehti palju uusi avastusi ja leiutati väga palju uusi asju,mis on ka kasulikud ja vajalikud tänapäeval.



Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal
Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut.Valgustusideoloogia eelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiigelaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatas ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.

Prantsusmaa


Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid . Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus.Vana maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, arvati et tulevane ühiskond peab kujunema mõistusepäraseks. Nende ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustajad olid veendunud et ideed muudavad maailma. Sellest tulenes ka arusaam et on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamine eeldas aga teadmisi ja haridust. Võitluses vana mõtteviisi vastu seadsid valgustajad eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses , oli see nende meelest mõistlik aga kõik loodusega vastuolus olev mõisteti hukka. Valgustusideoloogiale olio mane ka uus humanis . Esile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik . Valgustajatel tekkisid suured konfliktid kirikuga
Inimmõistust ja kriitilist mõtteviisi tähtsustas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.Tema põhiteoses “Arutlus meetodist” astub Descartes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu ning rõhutab, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Et jõuda tõsikindla teadmiseni on tema arvates vaja kõiges kahelda. Tema filosoofia põiprintsiip oli gogito, ergo sum (ma mõlten järelikult olen olemas).Valgustajate vanema põlvkonna silmapaistvaim ideoloog oli François Marie Arouet( Voltaire ). Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg , jurist ja ajaloolane . Kesksel kohal Voltaire`i ühiskondlikus tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu, mida ta pidas peavaenlaseks. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus ta loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peab inimühiskond lähtuma loodusseadustest. Voltaire`i arvates oli õiglane ühiskonnakord, mille alusteks on vabadus ja omand. Ta rõhutas isikuvabadust, kuid ka sõna- ja trükivabadust. Ühiskonna ümberkorraldamises nägi Voltaire abi reformides. Tema ideaal oli valgustatud absolutism, mille all mõtles ta valitseja liitu filosoofidega.
Prantsuse kirjanik Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses “Seaduste vaim” kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik.Tema arvates oli konstitutsiooniline monarhia ideaalne riigikord . Despootiat nimetas ta aga koletuks ning vabariik sobis tema arvamuse järgi ainult väikese territooriumi puhul.Tema raamat tõlgiti paljudesse euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemisel, hiljem aga mõjutas see paljude maade riigikorda . Montesquieu vaadetes oli kesksel kohal võimude lahususe teooria. Tema meelset pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ning seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks.
1750. aastal ilmunud traktaadiga “Arutlus teadusest ja kunstidest” äratas Jean— Jacques Rousseau tähelepanu kui ühiskonna probleemide käsitleja. Tema põhiteosteks on aga “arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimiste põhjustest” ja “Ühiskondlik Leping”, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Rousseau mõistis aga väga hästi, et ideaali juurde ei saa inimkond tagasi pöörduda. Väljapääsu nägi ta aga rahva suveräniteedis, mis tähendas, et võim pidi lähtuma rahvast. Kõige paremini vastas tema põhimõttele vabariik, kuid tal oli ka selle suhtes kahtlusi . Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid mõistis ,et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. Väga oluliseks pidas ta ka kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused.
Valgustusideede levimisel haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel “Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat”.Tema alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Dierot, kelle eestvedamisel ilmuski esimene köide 1751. aastal. Väljaande vastu asusid katoliku kirik ja ametivõimud, selle kaks esimest köidet hävitati. “Entsüklopeedia” keelati ning selle trükkimise jalevitamise eest määrati vanglakaristus. Dietor jätkas tegevust salaja ning viis selle 28. köitest koosneva teose 1772. aastal lõpule. Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Vana feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioossetele mõistetele anti hävitav hinnang.Väljaanne koondas oma aja eesrindlike, kuid samas siiski erinevaid inimesi, kes ilma “Entsüklopeediata” vaevalt oleksid kokku saanud.

Saksamaa


Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudel prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus suurel määral pietsismist— Luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spenser , ning silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke . Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim.
Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz .Tema vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monad on ka kogu universumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga ei olnud maailma loomisel vaba, vaid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Euroopa 16 - 19-sajand #1 Euroopa 16 - 19-sajand #2 Euroopa 16 - 19-sajand #3 Euroopa 16 - 19-sajand #4 Euroopa 16 - 19-sajand #5 Euroopa 16 - 19-sajand #6 Euroopa 16 - 19-sajand #7 Euroopa 16 - 19-sajand #8 Euroopa 16 - 19-sajand #9 Euroopa 16 - 19-sajand #10 Euroopa 16 - 19-sajand #11 Euroopa 16 - 19-sajand #12 Euroopa 16 - 19-sajand #13 Euroopa 16 - 19-sajand #14 Euroopa 16 - 19-sajand #15 Euroopa 16 - 19-sajand #16 Euroopa 16 - 19-sajand #17 Euroopa 16 - 19-sajand #18 Euroopa 16 - 19-sajand #19 Euroopa 16 - 19-sajand #20 Euroopa 16 - 19-sajand #21 Euroopa 16 - 19-sajand #22 Euroopa 16 - 19-sajand #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teeleke1991 Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
doc
Valgustusajastu
24
doc
Euroopa 19 sajandil
19
doc
Valgustusaeg Euroopas
13
doc
Valgustusajastu
3
docx
Euroopa 17 ja 18 sajandil
68
pdf
VARAUUSAEG
15
doc
16-19 sajand euroopas
7
doc
Absolutism ja valgustus ajastu





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun