Camera obscure ehk pimekamber Töö käik: valmistasin camera obscura ehk pimekambri. Selleks võtsin sobivas mõõdus tühja karbi. Mul oli selleks vana lõhnaõlikarp. Võib ka kasutada tikutopsi, kaerahelbekarpi jne. Võtsin karbi lahti, värvisin sisemuse tumedaks. Kleepisin karbi kinni, eemaldasin karbil kaane ning katsin tekkinud avause küpsetuspaberiga. Sellele põhjale, mille kaant ma ei eemaldanud, tegin kruvikeerajaga väikese augu.
Fotoaparaat Pildistamine fotoaparaadiga on eseme kujutise jäädvustamine valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Camera obscura-le asetati ava ette lääts (objektiiv), mis projekteerib kujutise pimekambri ava vastasseinale fotoplaadile, filmile või fotoelektrilisele maatriksile. Fotoaparaadi osad Fotoaparaat on valguskindel kamber,selle esiosas on üks või mitu läätse,mis moodustavad ...
P.Kondas , H. Rousseau, M. Utrillo, 8) Millega äratas tähelepanu naivism? Hakati pöörama tähelepanu detailidele. Pühapäevakunstnikud, proprtsioonireeglite eiramine. Tähendab lihtsameelsust ja lapselikku mõtlemisviisi. 9) Millist sündmust peetakse fotograafia alguseks? Fotograafia alguseks loetakse enamasti 19. sajandit, kui esmakordselt suudeti salvestada kujutis ilma seda käsitsi ümber joonistamata. Leiutiseks võib lugeda camera obscurat- fotoaparaat e pimekamber(esimene). 10) Millel põhineb fotoaparaadi töö? Eseme kujutise tekitamine valgustundlikule materjalile. 11) Mis on camera obscura? See on teisisõni pimekamber e esimene fotoaparaat, mis leiutatit 19.saj. 12) Kirjeldage postimp ja ühest kunstnikust pikemalt. Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama,
Rokkokoo mõjur: Hiina kunst Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh Erinevus renessansiga: kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõituse mõjutamisele, inimetse hämmastamisele ja rabamisele JOHANNES VERMEER (16321675 astronoom, hollandalane) säilinud 34 maali, looming sündis 12 toas, ise maalil "Kupeldaja", lapsi 11, laual oli taevagloobus camera obscura pimekamber, kus on lääts ja peegel puäntilism segamata värvilaigukeste kasutamine (valguse peegelduse kasutamine) esimesena kujutas varje värvilisena, populaarne motiiv: mõttesse vajunud teadlane http://www.abiks.pri.ee eristuvus fookuses oli pilt selge, teised hägused
Fotoaparaat Ajalugu Esimese fotoaparaadi võis leiutada Johann Zahn 1685. aastal, kuid see ei ole kindel. Esimene kindel fotoaparaat, mis tegi pilti jättes filmile ka negatiivi leiutati 1816. aastal prantslase Joseph Nicephore'i poolt. Tänapäeval asendavad Fotoaparaate juba digi fotoaparaadi, millel on mälu ja Fotoaparaadi ehitus Fotoaparaat on seestpoolt keeruline pimekamber, mis koosneb paljudest väikestes osades ja on väga tundlik. Fotoaparaadil on objektiiv, mille kaudu levibki pilt (valgus) aparaati. Objektiivi saab kasutada ka pildi suumimiseks ja teravustamiseks muutes selle ava suurust. Objektiivi ees paiknevad läätsed. Läätsed on erineva efekti, värvi ja tundlikkusega. Objektiivi pikkus võib olla erinev ja sinna saab panna lisa läätsesid. Fotoaparaadi filmil on erinevad tundlikkused ja seda säriaja suhtes. Säriaeg on
Hakati hindama erinevate sügavtrükitehnikate võlu ja omapära. Eri tehnikates kujutati maastikke, linnavaateid, olustikku ja inimtüüpe. Graafika on suhteliselt odav ning aitas seega levitada kujutavat kunsti rahva hulka. Fotograafia Realism soosis fotograafia sündi ja arengut. Nähtava maailma pildile jäädvustamise uue tehnika eeldused olid olemas ammu enne 19. sajandit. Juba keskajal tunti camera obscura't (pimekamber) 18. sajandil avastati hõbedasoolade valgustundlikkus. Nähtava tegelikkuse võimalikult täpne jäljendamine oli kunstis eriti hinnatud. See viiski fotograafia leiutamiseni. Fototehnika pioneerid olid realistlike taotlustega kunstnikud. Alguses ei nõustutud fotograafiat kunstiks pidama väideti, et see on üksnes tehnika, mis välistavat isikupära ja loovuse. Siiski pidasid seda kunstiks paljud realistlikud kunstnikud ja lai publik, kes sai foto
fotograafia Elektri abil tekstide edastamise leiutas mees nimega Morse, leööe järgi on saanud nime ka teatud sümbolitest koosnev Morse kood. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme. Telefoni leiutas Graham Bell aastal 1876. Philadelphia maailmanäitusel sai selle telefoniga kõnelda 100m kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas Thomas Alva Edison, kes nimetas selle fonograafiks. Fonograaf oli grammofoni eelkäija. Fotograafia eelkäijaks oli pimekamber. Seda kambrit kasutati vastasseinale kujutise saamiseks. Hiljem kasutati selleks kumerläätsa abi. Fotograafia algust tähistab Daguerre 1839. aasta leiutis, millega õnnestus kinnitada kujutis hõbetatud vastkplaadile. Esimese kõlbuliku kinematograafi (seade, mis võimaldas näidata liikuvaid pilte) leiutasid vennad lendurid Lumiere`d.1895 avasid nad Pariisis oma kino. Kasutatud kirjandus · Maailma ajalugu 1600-1918. 1. osa 1600-1815
tähtsamad osad, mille töö põhimõtted on seletatud nind ka visuaalselt näidatud. Kuna fotokaameratele saab juurde paigaldada igasuguseid lisaseadmeid, siis on lühidalt ka neid kirjeldatud. Põhiliselt üritatakse selgeks teha, kuidas kasutada kaamerat vastavates olukordades, mida tähendavad mingid kindlad numbrid ja miks nende suurust muuta. 3 1. Kaamera obskura Kaamera obskura ehk pimekamber on pime ruum, mille seinas olev väike ava annab vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija Antud seadet saab juba fotoaparaadiks kutsuda. Hiljem täiendus see, mil sinna lisati objektiiv, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil. 2. Valgus
............................26 21. Pildistamine värvimaterjalidele segavalgusel......................................................27 22. Effektsed fotofiltrid...............................................................................28-30 23. Digitaalse fotograafia printsiibid....................................................................31 24. Kasutatud kirjandus..................................................................................32 1. Kaamera obskura Obskura ehk pimekamber. Pime ruum, mille seinas olev väike ava annab ava vastasseinal ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust. Esimesed andmed pärinevad 5. sajandist e. Kr. Esimesed olid suured- kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad ilmusid 18. sajandil. Kaamera obskura ava suurusest oleneb kujutise kvaliteet. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Mida väiksem ava, seda teravam kujutis.
annaabi.ee 
