Taani kningad lasid end j2lle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaal oli kujunemas yhtne riik. Rootsi Taani Norra s6lmisid kokkuleppe mille kohaselt oli neil yhine v2lispoliitika. Suurimaks ohuks VL saigi Venemaa. 1481 a. talvel korraldasid venemaalt yhendatud v2ed v6imsa s6jaretke Liivimaale (eesm2rgiks Liivimaa hirmutamine rahva halastamatu ja j6hkra kohtlemisega) Liivimaa t2ielikuks valutamiseks Moskval veel j6udu polnud, s6lmiti vaherahu 10 aastaks. Moskva eesm2rgiks olio ma territooriume laiendada siinsete alade arvelt. 10/12/2008 19:17:00 10/12/2008 19:17:00
Viimased hoidsid Eesti Vabariiki kõige kauem oma käsutuses. 19401941 19441990 Neil aastail kuulusime kurikuulsasse Nõukogude Liitu. Eestlaste vabadus oli piiratud ja omadel puudus sõinaõigus. Kõik otsused tulid suursugusest Moskvast. Keelatud oli kõik- reisimine, avalik joomine, noored ei tohtinud avalikult isegi kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle vabaduse puuduse juures olio ma valuuta ja lipu puudumine. Toompeal lehvis punane lipp, mis ei eristanud meid mitte kuidagi teistest liiduriikidest. Oleme jõudnud aastasse 2012. Nõukogude liit on praeguseks karm minevik. Noorte jaoks tundub see aeg hullem, kui vangilaager. Vanemad inimesed igatsevad seda taga. 2004 aasta 29. märtsil valis Eesti vabariik endale uue liidu. Seekord euroopaliidu. Miski ei olekski nagu muutunud. Meie reisimist ei keela keegi, paistab, et elu muutub isegi vabameelsemaks
Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse Jevgeni keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Humor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav.ta oli ka kõrk teravkeelne armukade ja kurvameelne. Ta olio noor ja sirge poet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu Vladimir õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. Ta oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Tatjana Ta oli galantine ja heade käitumiskommetega. Armastas romaane ( Rousseau ja Richardson).
Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist. Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast: 1) Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi 2) Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid Pidev võimuvõitlus parlamendi õiguste ümber. Valitseja James I kujundas asju nii, nagu see oli koombeks Sotimaal
Suure kõnemehena ning karismaatilise isiksusena saavutas Lennart Meri rahvusvahelise tunnustuse nii iseendale kui ka oma isamaale. Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht,,La Vie" ta aasta eurooplaseks. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri ühiskondliku tegevust, pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajatega kui ka tavaliste Eesti kodanikega. Aastal 2001 valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri olio ma elu jooksul 2 korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Regina Meri ning teine abikaasa Helle Meri. Tal on kolm last- pojad Mart ja Kristjan ning tütar Tuule- ja neli lapselast. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast tingitud ajuturse tõttu 2006 aasta märtsil ja on maetud Metsakalmistule. Looming Lennart Meri on avaldanud palju raamatuid. Kõige rohkem tegeles ta reisiraamatute kirjutamisega. Tema mõned reisiraamatud oleks:
moonavarusid. Veski ol ikeskajal tähtsaim tööstusettevõte. Neid kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu. . Kohtuvõim maavalduses kuulus maaisandale. Kohut mõistsid maaisanda määratud foogtid. Kõige tavalisem karistusmäär oli rahatrahv, kuid kasutati ka vitsaga peksmist. Kirikud ja kloostrid: Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik. Eestis asusid need Tartus, Tallinnas ja Haapsalus. Kirikukihelkonnad moodustati piiskoppide ning Saksa ordu algatusel ning need rajamise lähtuti muinaskihelkondadest. Igasse kirikukihelkonda ehitati kirik, millel olio ma kaitsepühak. Sakramente jagad ja jumalateenistusi pidas kirikuhärra ehk kogudusepreester. Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi ka kokkusaamiskoht. Kirikute juures hakati ka laatu pidama. Mitu Liivimaa kirikut on täitnud ka linnuse ülesannet.
A klass Tallinna Laagna gümnaasium Tallinn 2013 1.Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Tema roll Itaalia muusikas oli väga tähtis kuna tema muusika olio seotud vabadusvõitlusega ning Itaalia ühendamisega.Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi
(Teel kodusõdade poole Konfliktid katoliiklaste ja protestantide vahel Hugenotte rünnatakse Hugenottide ülestõus Ususõjad 1570 Saint –Gemani rahu- südametunnistuse vabadus Hugenottide vastane ppgromm 24.aug 1572)1 Pärtliöö ülestõus- Katoliiklased tapsid hulganisti Hugenotte Protestantlik konföderatsioon Hugenotid: kukutada Valoise dünastia 1562-1589 8 kodusõda (Henri IV – alus Bouronide dünastia Nantes’ I edikt: Valitsev usk katoliiklus Hugenottidel olio ma piirkondades usuvabadus Antakse tagasi kodanikuõigused e saavad riigiametites tööd teha Lubati jätta oma kindlustatud punktid Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused: Usuvabaduse ja sõltumause saamine Hispaaniast Võitlus hispaanlaste vastu Tulemused: (Kalvinism leviblaialdaselt Puhkeb soda) Hollandi iseseisvune Belgia jäämine Hispaania koosseisu Köösid- kerjused, vabadusvõitlejad
asemele. Teisalt oli üheks põhieesmärgiks eesti oma eliitkultuuri väljaarendamine sest miks oleks pidanud siinmail domineerima saksa kultuur? Rahvusliku liikumise eesmärgik oli ka uue, modernsele ühiskonnale omase struktuuri väljaarendamine. Siht oli kõigepealt "oma" haritlaskonna kui eesti eliidi kujundamine. Uus ühiskond, mis end nüüd eesti ühiskonnana määratles, tekkis otsekui vana kõrvale; sellele ühiskonnale olio mane ka uus organisatsiooniline struktuur- eestlaste vabatahtlikud ühendused ja (esialgu küll vaid alama astme) omavalitsused. Kolmandaks eesti rahvusliku liikumise põhitaotluseks sai rahvuse eksistentsiks soodsate poliitiliste tingimuste loomine. Liiguti aina edasi eestlaste rahvuslik-territoriaalse autonoomia suunas. Eesti rahvuslased lootsid balti aadli ja tsaarivõimu süvenevale konfliktile. Mida enam tugevnes Saksamaa, seda enam kahtlustati balti aadlit separatismis
Bauseant ütles, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. Kui tekib kellegi vastu tundeid, ei tohi neid välja näidata. Inimesel tuleb kõiki võimalusi kasutada. Vautrin: kui tahad kiiresti rikastuda, pead olema rikas või vähemalt näima sellisena. Peab mängima kõrgelt. 5. Anastasie ja Delphine Elu minevikus koos isaga: kui ema suri, said nad isa armastuse täielikult endale. Goriot' olio ma tütardele andunud see oli kiivas ja õrn armastus. Tütred said kõik mida nad tahtsid. Isa rahuldas kõiki nende tujusid. Tüdrukutel olid õpetajad, kes pidid neid varustama annetega, mis annavad tunnistust heast kasvatusest. Neil oli ka seltsidaam. Käisid ratsutamas, omasid sõidukit ja elasid nagu rikka vanahärra armukesed. Nad pidid vaid avaldama oma kõige kulukaimaid soove ja Goriot tõttas neid täitma. Goriot' silmis
Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keeles. Ladina keel oli üldine õppekeel. Üliõpilased kuulasid loenguid ja siis oli mingi tagasiside suhtluse vormis, umbes nagu eksam. Eesti soost inimesi 17.sajandil ülikoolis ei õppinud. 19.sajandil on alles esimesed eesti soost inimesi ülikoolis.
Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist Vargamäe jõe allalaskmise kohta. Eelkõige tahtis Indrek seda teha isa rõõmustamiseks, kuna see olio mal ajal sellest ju unistanud. 5) Indrek saab kraavil olles külma ja jab natuke haigeks. Vargamäele saabub Tiina. Tiina oli selline kena neiu, kes oli linnas Indreku pere lapsehoidja. Tiina tuli siia, et ka jääda, aga Indreku soovil ta pidi lahkuma juba järgmine päev. 6) Indreku jõud hakkab taastuma. Indrek läheb jõele uiskudega sõitma, võttes ka Mulla(koer) kaasa. Õhtul saabudes arutavad isa ja poeg Vargamäe jõe süvendamise värki.
ühiskondlik asi. Olid ole mas mitmed riigiv õi mu organid. 1) Rahvakoosole kkoosnes roo ma kodanikest. Rahvakoosoleku funtsioon ei andnud v älja seadusi, kuid sai neid kinnitada v õi tagasi lükata. 2) Senat tegelik otsustaja vabariigi perioodil, algatas seadusi ja mingil m ääral ka täitis neid. Senat koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne 3) Magistraadid olid riigiam etnikud , neil oli puhtalt täitesaatevõi m , igal valdkonnal olio ma magistraat. Magistraadid valiti kollegiaalsuse p õhi mõttel, se e tähendab et korraga oli am etis kaks magistraati. Kaks k õrge mat magistraati olid konsulid sisuliselt pea ministrid aga ka kõrge mad sõjaväejuhid. Milliseid funktsioone täitsid : Preetorid Tsensorid Kvestorid Rahvatribuunid Diktaator valiti senati poolt, suure kriisi m o m endil 07.10 Rooma impeerium ja selle valitsemine
ootesaalile, mille ühes tiivas asus einelaud, teises aga kuulati kunagi seansside ootel kontserte (kinol olio ma 10-liikmeline estraadiorkester). Joonis 8 Projekti kohaselt pidi alumina korrus olema veelgi kõrgem ja avaram, ootesaali ja vestibüüli seined aga olid ette nähtud vooderdada Vasalemma marmoriga. On kahju, et tänaseks on uhked interjöörid minetanud oma kunagise stiilsuse.
eepiline film. Ta tõstis taas ausse ka teised Venemaa ajaloo perioodid, Teisi maailmasõja ajal aga ühendati patriotism kavakindlalt ideoloogiaga. Kui tõhus oli Stalini võim ? Stalini võimuiha oli niisis totaalne ja tema meetodid olid äärmuslikumad tema kaasaegsete Hitleri ja Mussolini omadest. Lääne ajaloolased ja uurijad on aastakümneid seostanud vahendid automaatselt tagajärjega. Arvati, et Stalin olio ma võimuihas julm ja kasutas võimu effektiivselt, esimene tingis teise. Halastamatus ja effektiivsus koos sünnitasid sellise totalitarismi vormi, mis oli täiuslikum Natsi Saksamaa omast. Stalin kontrollis täielikult kõike riigis toimuvat. Effektiivse planeerimissüsteemi abil lõi ta tööstusliku infrastruktuuri, otseselt puhastusi algatades hävitas ta võimaliku opositsiooni, ta muutis rahva kultuurilist ja ühiskondliku mõtteviisi, lisaks ajas ta välispoliitikat, mis
Poliitik pidi hästi kõnelema rahvakoosolekul, väejuht pidi suutma oma kõnedega innustada sõdureid, kodanik pidi suutma kõnelda kohtus, aga ka pidulikel üritustel, seltskondlikel koosviibimisel. Healt kõnemehelt nõuti erakodset mõistust, seaduste ja inimeste tundmist ning sõnaseadmisoskust oma kodumaa huvides. Seetõttu pidasid kreeklased kõnekunsti üheks töhtsamaks kunstiliigiks , nimetades seda kunstide kuningannaks. (Aava 2003: 9) Kuna kõikidel peamistel eluvaldkondadel olio ma eestkostja, siis olid ka oraatoritel oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, ag aka võrgutamisjunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka jumalate käskjalg Hermes, kes oskas igast olukorrast välja tulla. Paljude muude tähtsate ülesannete kõrval oli ta kõnekunsti ja mõtlemise jumal ning seetõttu ka koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Vana-Kreeka esimesed tasulised vaidlus- ja kõnekunsti õpetajad olid 5.-4. Sajandil eKr
* Viivi Luik * 1969 Aeg inimese ja looduse vahel Olles analüüsinud eneses Viivi Luige luulet ja adunud, et tema luules on läbiv sõna AEG selle erinevates variatsionides, võtsin appi Raivo Kuuse essee Viivi Luigest "Rahukevade lauludemüüja" ning olen tema ridu koondanud ja ka sinna enda mõtteid sisse põiminud. Luik on luuletajana kinni AJAs. Tema valis AJA avardamise võimalused, millesse ta kaasas oma lapsepõlve hirmsSad ja õudsed kogemusd. AJA avardamisel olio ma kindle eesmärk: minna ära, olla ära, kuna AEG, mida poetess noorpõlves tajus, oli piirav, ahistav, võigas, kuid see sama AEG pani teda uskuma sõna jõusse. Et sõna on relv, mis võib tappa ja elustada. AEG elab Looduses. Inimese aeg on tema eluaeg. Seepärast põrkuvadki kokku igikestev ja ole, mille vahel haigutab kuristik. Et seda ületada, on vaja habrast luulesilda. Luige tunnetusmaailm ei sisalda seda, mis oli, mis on või mis tuleb. Tema
peab kujunema mõistusepäraseks. Nende ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustajad olid veendunud et ideed muudavad maailma. Sellest tulenes ka arusaam et on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamine eeldas aga teadmisi ja haridust. Võitluses vana mõtteviisi vastu seadsid valgustajad eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses , oli see nende meelest mõistlik aga kõik loodusega vastuolus olev mõisteti hukka. Valgustusideoloogiale olio mane ka uus humanis. Esile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustajatel tekkisid suured konfliktid kirikuga Inimmõistust ja kriitilist mõtteviisi tähtsustas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.Tema põhiteoses "Arutlus meetodist" astub Descartes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu ning rõhutab, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Et jõuda
Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Kunstnikud maalisid ilusate värvidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Kui Punaarmee hakkas Eestisse tungima, algas paljude eestlaste pagulustee ja eesti kunstielu uus lõhenemine. Läände põgenes ligi kolmandik eesti kunstnikest. Uue nõukogude okupatsiooni esimesed aastad olid kunstnikele suhteliselt rahulikud. Okupantide peahuvi olio ma võimu kindlustamine ja selle hulka kuulus kunstielu käivitamine. Kunstnikke püüti mitte niivõrd piitsaga sundida vaid präänikuga meelitada. Kahjuks 1948 aastal võimude surve kunstile tugevnes ning kunstrikke hakati lausa terroriseerima prääniku asemel. Vangistati või küüditati mitmeid kunstnikke ja suur rühm kunstiüliõpilasi. Need, kes jäid kunstielus püsima, pidid oma isikupära maha suruma ja jäljendama realismi nõukogulikku varianti. 27) EESTI KUNST 1955-1975 1950
teemal) "Punane ja valge" "Tütarlapsed sillal".,,Madonna."Poolalasti madonnad. Christiania (Oslo) boheemlaselu. Hiljem tervenes ning maalis noorpõlve töödest uusi autorikoopiaid. nt Karjet 4 tk. Ekspressionismi eelkäija loomingu ning ideede tõttu. Postimpressionism Postimpressionistideks peetakse impressionismis pettunud kunstnike põlvkonda, kes 1880nendatel hakkavad otsima midagi muud. V. van Gogh oli hollandlane, kuid tema parimad tööd on tehtud Prantsusmaal. Olio väga tundlik inimene, noorena käis söekaevurite juures jutlustamas, oli negatiivselt vapustatud vaesusest ja viletsusest. Ose pidas end impressionistiks, kuid tema maalid ei sarnane neile. Tahtis väljendada oma maalidega enda tundeid ning sellise mõtteviisiga oli suuresti eeskujuks ekspressionistidele. Laiad lainelised värvid ,,Tähisöö", ühtsed värvipinnad ,,Päevalilled", Veel: ,,Saapad", ,,Kirik Auvers'is". Hiljem vaimne hämardumine, lõikab endal kõrva peast,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
