Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal (1)

5 VÄGA HEA

Tallinna Laagna Gümnaasium
Anne-Liis Tänav
Valgustusajastu algus.
Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal
Referaat
11.a.
Tallinn 2010.
Sisukord

Sissejuhatus uusaega

Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal

Voltaire

Charles Montesquieu

Jean- Jacques Rousseau

Entsükopedistid

Valgustus Saksamaal

Gottfried Wilhelm Leibniz

Christian Thomasius

Christian von Wolff

Johann Gottfried von Herder

Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus uusaega
Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism . Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks.
Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on paigutatud uusaja piir aga 17.sajandi algusesse.
Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589 . Aastal troonile tõusnud Henri IV. Pärast tema mõrvamist 1616 olid tähtsateks uuendusteks kuninavõimu korraldused 1626. Aastast, mis puudutasid aadlike kindluste mahalõhkumist ja duellide keelamist. Sellega lakkas aadel olemast sõjaline seisus ning kadus senine aadli aumõiste. Generaalstaatide kokkutulemine 1614. Aastal seadis taas tulipunkti seisustevahelised probleemid, mis viisid Suure revolutsiooni puhkemiseni 1789. Venemaal lõppes 1613.aastal Romanovite dünastia troonile valimisega nn. segaduste aeg. Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast Stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Järgnenud Poola-Rootsi sõdades (1600-1629) vallutas Rootsi Liivimaa ja tõusis Euroopa suurriikide hulka. Eesti ajaloos lõppes 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga 1558.
Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades mitte niivõrd kapitalismi algust , kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Juba 16.sajandil algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele ja –hõivajatele tähendasid aga täiendavaid kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Uusaja kaubandussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse . Kaubanduse areng soodustas ka kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut.
1760.-1780. Aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik revolutsioon . 19.sajandil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine ja sellega seotud elulaad. Kapitalistlike majandusteooriate alternatiividena kujunes välja sotsialism oma paljude erinevate suundadega.
Vaimumaailmas tekkis endise kõrvale uus ilmaliks ideoloogia valgustuse näol, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad , kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Suurimaks ühiskondlikuks ja kultuurialaseks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks ja jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol , kulmineerudes võitlusega rahvusriigi eest. Üha suuremat tähtsust omandas ka teadus, sest just uusajal võitis arusaam , et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitute ringile , vaid kõigile inimestel.
Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks.

Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal
Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784 .aastal ilmunud artiklis "Mis on valgustus?", kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varemalt. Valgustuse kui nimetusega taheti väljendada uue maailmakäsitluse tulekut, inimkonna väljumist vaimupimedusest.
Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.
Prantsuse filosoof, René Descartes , rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes’i põhiteos on 1637.aastal ilmunud „Arutlus meetodist“. Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu , väitis Descartes, et see võimaldab vaid seletada seda, mida teatakse , ja rõhutas , et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tema arvates oli tähtis ka kõiges kahelda. Descartes’i filosoofia põhiprintsiip on cogito , ergo sum , mis tähendab tõlkes „ ma mõtlen , järelikult olen olemas“
Valgustusajastu põhijooned:
Inimmõistus - kõigi hinnangute peamine kriteerium . Vana korda ja maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, edaspidine ühiskond pidi aga kujunema mõistuspäraseks.
Ratsionalistlik maailmakäsitlus – valgustajate ideaal. Uskudes mõistuse võimu , olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Sellest tulenes omakorda arusaam, et on vaja levitada uusi ideid , nende mõistmine aga eeldas haridust ja teadmisi.
Loodus – võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu valgustajate poolt ühiskonnale seatud eeskuju.
Uus humanism – valgustusideoloogiale omane joon , milles seati esile inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik .

Voltaire (1694-1778)
Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees , kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire’i varjunime all. Tema tegelik nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltaire’i on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka poeet , kirjaniks, dramaturg , ajaloolane ja jurist .
Kesksel kohal tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus peavaenlase ehk katoliku kirikuga. Tema usk kõrgema olevuse olemasolusse on küsitletav , kuna temalt on pärit nii lause „ Purustage koletis !“ , kui ka „ Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda“.
Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus filosoof loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peab inimühiskond lähtuma loodusseadustest. Tema arvates oli õiglane selline ühiskonnakord, mille aluseks oli omand ja vabadus. Voltaire rõhutas küll enamasti isikuvabadust , kuid vabaduse all mõistis ta ka sõna-ja trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest.
Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitseja liitu filosoofidega. Ta arvas , et tugev kuningas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. Niisugustele muutustele lootes pidas ta kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II-ga.

Charles Montesquieu (1689- 1755 )
Charles Montesquieu sündis 1689.aastal Bordeaux’ lähedal ja suri 1755.aastal Pariisis. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721.aastal ilmunud „ Pärsia kirjad“ , mille satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu. Ühiskonnakriitiline oli ka raamat „Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest“
Charles Montesquieu peateos on „Seaduste vaim“ , mis avaldati 1748.aastal , ning mille ilmus juba kahe aasta jooksul 22 trükki. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist rolli riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia ehk absolutistlik monarhia, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta ise konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas ta koletuseks ja vabariik olevat sobinud vaid väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria, mille kohaselt seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Montesquieu rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks.
Charles Montesquieu esitas ka ühiskonna arengut käsitleva geograafilise keskkonna teooria , mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Ta väitis , et kuumus muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks , külm kliima seevastu teeb ta tugevaks , aktiivseks ja sihikindlaks ning teotahteliseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas ta , et mäed sünnitavad vabadusearmastust ja tasandikud despootiat.

Jean-Jacques Rousseau ( 1712 -1778)
Jean-Jacques Rousseau sündis 1712.aastal Genfis ja suri 1778.aastal Pariisis. Ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rousseau tähelepanu 1750.aastal traktaadiga „Arutlus teadustest ja kunstidest“. Jean-Jacques Rousseau põhiteosed on „Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest“ ja „ Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused.
Väljapääsu nägi ta rahva suveräniteedis , mis tähendab , et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas nimetatud põhimõttele vabariik, kuigi ka selle suhtes oli tal kahtlusi . Rousseau pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit , kuid leidis , et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia.

Entsükopedistid
Valgustusideede levitamisel oli eriline tähendus entsüklopeediatel ehk teadusi , kunste ja käsitöid seletavatel sõnaraamatutel. Entsüklopeediate alusepanija oli Denis Diderot kelle poolt ilmmus 1751.aastal ka esimene omalaadne köide. Uue väljaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud ning kaks esimest köidet hävitati. „ Entsüklopeedia“ keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Vaatamata kõigele jätkas Diderot oma tööd illegaalselt ning viis selle 1772.aastal ka lõpule.
„Entsüklopeedia“ uudsus seisnes selles, et see käsitles tähestiku järjekorras teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja ideede seisukohalt, andes samas hävitavaid hinnanguid feodaal -absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikele asutustele ning ideedele.

Saksa valgustus
Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga seisnes selles, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist , mis kujutab endast luterliku kiriku sees kujunevat vooli , mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli Philipp Jakob Spener (1635-1705) ja silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727) . Francke toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid taotlesid ühiskonnakorra täiustamist usu abil.

Gottfried Wilhelm Leibniz ( 1646 -1716)
Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest, mis on looduse vaimsed alged , mida on lõputult palju. Kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Tähtis koht oli ka Jumalal. Matemaatikuna avastas Leibniz Isaac Newtonist sõltumatult diferentsiaal-ja integraalarvutuse.
Ühiskondliku ja majandusliku arengu suunajaks pidas Leibniz riigivõimu, arvates , et just riigi abil saab parandada töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Eesmärgiks pidi olema küllus ja kõigipoolne rahulolu. Suurt tähelepanu pööras ta ka teaduse arendamise küsimusele. Ta arvas, et teadus peab tooma eelkõige praktilist kasu. Väga oluliseks pidas ta ka teadlaste jõupingutuste ühendamist, organiseerides seltse ja muid ühendusi. Leibniz oli Preisi Teaduste Akadeemia üks asutajaid 1700.aastal.

Christian Thomasius (1655- 1728 )
Thomasius sai tuntuks kui kõlblusfilosoof , kes arvas , et ühiskonna ümberkorraldamine eeldab kõlbluse parandamist. Ta oli usklik , kuid samas rõhutas ta südametunnistuse vabadust ning väitis, et mõistel ketserlus puudub juriidiline sisu. Thomasius astus ka välja nõiaprotsesside vastu ja kritiseeris teravalt oma aja ühiskonda.
Christian Thomasius arvas , et filosoofia peab olema üldarusaadav ja tooma praktilist kasu. Valgustuse ülesannetes rõhutas ta hariduse andmist õpetatuse asemel. Sellest lähtuvalt luges ta Leibzigi ülikoolis loenguid mitte ladina vaid saksa keeles. 1687 .aastal saadeti ta selle eest linnast välja.

Christian von Wolff ( 1679 - 1754 )
Christian von Wolff esitas nn. terve mõistuse filosoofia, mistõttu peetakse teda ratsionalismi (lad. Ratio -mõistus) üheks rajajaks Saksamaal. Thomasiuse eeskujul avaldas ka tema oma tööd saksa keeles , ning lõi hulga termineid , ilma milleta oleks tänapäeva saksa teaduskeelt raske ette kujutada. Ta oli küll ratsionalist, kui astus siiski ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda.
Wolff lootis ühiskonna ümberkorraldamisel valgustatud absolutismile. Teoreetiliselt põhjendas ta seda väitega , et kui riik on isiksuste ühtsus, võib seda vaadelda kui ühte inimest. Ta rõhutas , et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, ning et tema otsene vajadus on vaesuse kaotamine. Eriti rõhutas ta töö vajalikkust.

Johann Gottfried von Herder (1744- 1803 )
Johann Gottfried von Herder oli saksa filosoof,kirjaniks ja folklorist , kellest kujunes kultuuriajaloolane-ja teoreetik. Üks ta peamisi töid oli „ Mõtteid inimkohnna ajaloo filosoofiast“. Ta pooldas progressi ideid, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Arendades edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist nimetas Herder riiki masinavärgiks , mida rahval on vaja vaid seni kui tal endal mõistusest puudu jääb. Seega tuleb rahvast kasvatada ja harida.
Ajalooõpetust käsitledes rõhutas ta vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning tema arvates tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Protestantliku eetika mõjul pidas ta vajalikuks käsitleda sõdade asemel rohkem tööga seonduvat. Piibli uurimine viis ta rahvaloomingu tähtsuse tunnetamiseni. Teoses „Rahvaste laulud“ avaldas ta ka 13 eesti rahvalaulu.
4. Kasutatud kirjandus :
K.Hiiemaa; O-M.Klaassen; H.Piirimäe; K.Piirimäe ja T.Tannberg , „Inimene.Ühiskond.Kultuur“ III Uusaeg.
www.google.com

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 42 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiticat12 Õppematerjali autor

Tegemist on referaadiga , hindele "5" . Teemaks oli valgustusajastu algus ja valgustus nii Prantsusmal kui ka Saksamaal

referaat ajalugu valgustus prantsusmaa saksamaa voltaire montesquieu leibniz

Kasutatud allikad

https://www.google.com

Sarnased õppematerjalid

doc

Valgustusajastu

Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng. Teadus pani inimese kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse

Kirjandus

doc

11.klass , tegelasi 16,17,18 sajandil.

Rõhutas hariduse andmist õpetuse asemel. Hakkas ladina keele asemel kasutama saksa keelt ülikoolis, kui selle eest saadeti ta linnast välja. Oli usklik, kuid rõhutas südametunnistuse vabadust, astus välja nõiaprotsesside vastu. Rõhutas , et inimese individuaalne tahe tuleb allutada üldisele. Christian von Wolff (1679-1754) - esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, otsene vajadus .Vaeste kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kohalikus ettevõtlikkuses. Paheline kõik mis sellega vastuolus, sealhulgas luksus ja liigkasuvõtmine. Rõhutas eriti töö vajalikkust. Johan Gottfried von Herder (1722 - 1803) Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Taunis kangelaste kummardamist. Tema arvastes tuli kasvatada võltsimatut

Ajalugu

docx

Valgustusest üldiselt ja Prantusmaa valgustus

Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.

Ajalugu

doc

Valgustus Prantsusmaal

VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise.

Ajalugu

docx

Valgustusajastu algus. (ajalugu)

INIMENE ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG 5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus.

Ajalugu

docx

Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopas

Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal oli va

Ajalugu

doc

Valgustuseajastu

Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast,

Ajalugu

doc

16-19 sajand euroopas

Tartu Kivilinna Gümnaasium 16-19 sajand Euroopa suurriikides Referaat Tartu, 2007 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil

Ajalugu

Rohkem sarnaseid