16-19 sajand Euroopa suurriikides
Referaat

Sissejuhatus

Selles referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist!
Sisukord
Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal

Mis on valgustus?

Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige inimmõistust. Sellist mõtteviisi tõi aga eriti esile Renè Descartes .
René Descartes [rön'ee dek'art], ladinapäraselt Renatus Cartesius. Ta oli prantsuse filosoof ja matemaatik . Descartes õppis jesuiitide gümnaasiumis lugedes seal keelatud raamatuid. Descartes viibis tihti Pariisis, elas 20 aastat Hollandis ja lõpuks oli kuninganna Kristiina õpetaja Rootsis. Seal ta ka suri.
31. märts 1596 – 11. veebruar 1650
Descartese põhiteos ilmus 1637. aastal pealkirjaga „Arutlus meetodist”. Descartes rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Selgitamaks välja tõde on vaja kahelda kõiges. Tema filosoofia põhiprintsiip oli: ma mõtlen, järelikult olen olemas, mis on tänaseni laialdaselt kasutatav mõte.

Valgustusajastu põhijooned

Valgustusajastu ja sellega kaasneva mõtteviisi põhiidee on väärtustada inimest ja inimmõistust. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustajad seadsid inimestele eeskujuks looduse. See tähendas seda, et looduses oli alati kõik õige ja inimene pidi sellest õppima. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism , mis tähendas et esiplaanile seati inimene kõigi oma kirgedega ja vajadustega.

Tähtsam valgustajaskond Prantsusmaal

Voltaire :
Tema kodanikunimi oli François Marie Arouet ja ta oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke 'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t.Tema tuntuimad teosed on " Candide ", "Kohtlane", " Mikromegas ", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. 21. november 1694 – 30. mai 1778
Charles Montesquieu :
Charles oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia ", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim.
18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755
Jean- Jacques Rousseau:
Jean oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 ehk 6 aastat pärast tema surma viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.

Saksa valgustus

Saksa valgustuse eripära

Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes seisnes selles,et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu Prantsusmaal. Saksa valgustus lähtus enamasti pietismist – luterlikus kirikus kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust.

Saksa tähtsam valgustajaskond

Gottfried Wilhelm Leibniz:
Saksa filosoof ja matemaatik. Veenas Peeter I Teaduste Akadeemia asutamiseks. Tema vaadete lähtekohaks oli kujultus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on universumi peegeldus . Tema arust oli kõige krooniks Jumal. 1. Juuli, 1646 – 14. November, 1716
Christian Thomasius:
Ta oli valgustaja , kes arvas , et filosoofia peab olema olema kõigile arusaadav ja tooma