16-19
sajand Euroopa suurriikides
Referaat
Sissejuhatus
Selles
referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja
Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19
sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev
referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis
leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda
teadmisi. Huvitavat lugemist!
Sisukord
Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal
Mis on valgustus?
Valgustusideoloogia
eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18.
sajandil. Üheks valgustuse kujunemise
eelduseks oli teaduse areng.
See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige
inimmõistust. Sellist mõtteviisi tõi aga eriti esile Renè
Descartes .
René
Descartes
[rön'ee dek'art], ladinapäraselt Renatus
Cartesius.
Ta oli prantsuse
filosoof ja
matemaatik . Descartes õppis jesuiitide
gümnaasiumis lugedes seal keelatud raamatuid. Descartes
viibis tihti
Pariisis, elas 20 aastat Hollandis ja lõpuks oli kuninganna
Kristiina õpetaja Rootsis. Seal ta ka suri.
31. märts 1596 –
11. veebruar 1650 Descartese
põhiteos ilmus 1637. aastal pealkirjaga „Arutlus meetodist”.
Descartes rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus.
Selgitamaks välja tõde on vaja kahelda kõiges. Tema filosoofia
põhiprintsiip oli:
ma
mõtlen, järelikult olen olemas, mis
on tänaseni laialdaselt kasutatav mõte.
Valgustusajastu põhijooned
Valgustusajastu
ja sellega kaasneva mõtteviisi põhiidee on väärtustada inimest ja
inimmõistust. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus.
Valgustajad seadsid inimestele eeskujuks looduse. See tähendas seda,
et looduses oli alati kõik õige ja inimene pidi sellest õppima.
Valgustusideoloogiale oli omane ka uus
humanism , mis tähendas et
esiplaanile seati inimene kõigi oma kirgedega ja vajadustega.
Tähtsam
valgustajaskond Prantsusmaal
Voltaire :
Tema
kodanikunimi oli François
Marie Arouet ja ta oli
prantsuse deistlik filosoof, kirjanik,
ajaloolane ja üks Euroopa
valgustusliikumise juhtkujudest.
Ta sai
kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John
Locke 'i ja Isaac
Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja
kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia
vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat
Friedrich II-t.Tema tuntuimad
teosed on "
Candide ", "Kohtlane", "
Mikromegas ",
"Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire
on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju,
ajalooraamatuid ja muud. 21. november
1694 – 30. mai 1778
Charles
Montesquieu :
Charles
oli
valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma
võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases
riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted
"feodalism" ja "Bütsants." Tema idee oli luua
"Parlamentaarne
monarhia ", milles olid eraldatud
seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim.
18.
jaanuar 1689 – 10. veebruar
1755 Jean-
Jacques Rousseau:
Jean
oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 ehk 6 aastat pärast
tema surma viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.
Saksa
valgustus
Saksa valgustuse eripära
Saksa
valgustuse eripära
Prantsusmaaga võrreldes seisnes selles,et saksa
mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu
eitamine nagu Prantsusmaal. Saksa valgustus lähtus enamasti
pietismist
– luterlikus kirikus kujunenud voolust, mis pööras erilist
tähelepanu vagadusele ja rõhutas
kristlaste võrdsust.
Saksa tähtsam valgustajaskond
Gottfried Wilhelm Leibniz:
Saksa
filosoof ja matemaatik. Veenas Peeter I Teaduste Akadeemia
asutamiseks. Tema vaadete lähtekohaks oli kujultus
monaadidest.
Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju,
kusjuures iga
monaad on universumi
peegeldus . Tema arust oli kõige
krooniks Jumal. 1. Juuli, 1646
– 14. November, 1716
Christian Thomasius:
Ta
oli
valgustaja , kes
arvas , et filosoofia peab olema olema kõigile
arusaadav ja
tooma
Kõik kommentaarid