16-19 sajand euroopas (2)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

23

doc

Euroopa 16.- 19. sajand

Sõnadade on oluliselt mõjutanud inimese ja ühiskonna arenut.Sõdu on peeti normaalseks ja vajalikuks,et vallutada endale uusi valdusi ja kooloniaid.Matrin Luther on tõendanud,et sõda on niisamavajalik ja kasulik nagu söömine ja joomine või iga teine töö.Kuigi peeti põhjendatuks vaid siis,kui soda alustati õiguspärase omandi tagasinõudmisel või enesekaitseks.15.sajandil hakkas keskaegse rüütlikaitseväe osatähtsus Euroopas vähenema selle asemel tuli palgaline sõjavägi.18.sajandil Euroopas domineerisid sõjad.Sõda oli tollal väga tugevalt seotud ühiskonna arengule. Teaduses tehti palju uusi avastusi ja leiutati väga palju uusi asju,mis on ka kasulikud ja vajalikud tänapäeval. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal 3

Ajalugu

13

doc

Valgustusajastu

sajandil muutis oluliselt nii majanduselu kui ka inimeste teadvust. Esimese elektripatarei ehitas 1782. aastal itaallane Alessandro Volta. See koosnes kahest metallplaadist mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka teised teadlased elektripatareisid ehk genreaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. Sõjandus 19. sajandil Prantsuse revolutsiooniga algas vana korra lagunemine. 18. sajandi Euroopas domineeris korrastatus: piirid olid selged, paljusid riike juhtis absoluutse võimuga riigipea, maade suhtlemine toimus ka kindla etiketi alusel. Ka sõdimisel peeti kinni kindlatest tavdest ja reeglitest. Sõjapidamine oli väga tugevalt seotud ühiskonna üldise arenguga ning igasugune muutus poliitilises korralduses tõi paratamatult kaasa muudatused sõjanduses. Revolutsioon ühes valdkonnas kutus selle esile ka teises. Tähtsamad muutused

Ajalugu

19

doc

Valgustusaeg Euroopas

Armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma. Parandati väljaõpet, samuti loodi kasarmuid. Pariisi loodi ka sõjainvaliidide varjupaik. Relvi hakati professionaalide käe all valmistama relvatehastes. Silmapaistvam sõjaväeinsener oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban. Louvois´i ümberkorralduste tulemuseks oli Prantsuse relvajõudude suurenemine. See oli tolleaegses Euroopas suurim. Preisi kujunes suurriigiks eelkõige sõdade tulemusena. Sellepärast oli neil ka nii arenenud armee. Sealse sõjanduse edasiarendajaks oli eelkõige kuningas Friedrich II. Ta juurutas armees range distsipliini, mis tähendas ka ohvitseride piiramatut võimu sõdurite üle, peksukaristusi jne. Samas muudeti sõjavägi rohkem mobiilseks, jalaväe laskekiirus suurenes ja loodi väli-ja ratsasuurükivägi. Prantsuse revolutsiooni ajal ei saanud enam kasutada vanu

Ajalugu

13

doc

Valgustusajastu

5 elemendist. Ta hukati läbi giljotiini seoses sellega et ta kogus tollimakse, selle tõttu ei valminud ka tema viimane uurimustöö. Palju sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja ka habemeajajad. Sajand hiljem tegi arstiteadus siiski juba nii suuri edusamme , et inimesed suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel päästa surmast. See tõstis ka usaldust arstide ja muude ravijate vastu. Üks hirmsamaid haigusi, mis veel katku kõrval levisid olid rõuged. Rõugeepideemiate korral oli suremus väga suur, ellujäänute ihule ja näole jättis see haigus hirmsad armid, mida oli maalidele väga kohatu panna. Haiguse tagajärjel tekkisid sageli tüsistused ning tihti jäid inimesed pimedaks

Ajalugu

3

doc

Sõjandus valgustusajastul

Sõjandus valgustusajastul Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Mineviku ühiskondlik arvamus ei suhtunud sõdadesse eitavalt, neid peeti ühiskonna normaalseteks ja vajalikuks osaks. Nii on isegi Martin Luther tõdenud, et `sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine ja iga teine töö'. Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik edenemine ni

Ajalugu

2

doc

Sõjandus varauusaegses Euroopas.

Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja vajalikuks osaks.Sõda oli põhjendatud, kui seda peeti enesekaitseks,õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda peeti ebaõiglaseks. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siis nende poolt esile kutsutud.Alates 1495. aastast peeti suurriikideks Prantsusmaad, Inglismaad, Austria- Ungarit, Hispaaniat,1721.aastast Venemaad ja 1740 aastast Preisimaad. Sama sajandi jooksul said Euroopas sõduriks 10-12 miljonit inimest. Palgasõdurite hiilgeaeg 15. sajandil hakkas keskaegse rüütliväe osatähtsus oluliselt vähenema ning asemele astus palgaarmee.Rikkkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata ja samal ajal vajas ka kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja ell pöördus valitseja sõjaväeliste eraettevõtjate poole pakkumisega vastu võtta rügemendiülema patent. See oli leping ,millega kohustati kindlaks ajaks moodustama

Ajalugu

21

doc

Uusaeg

· Kontrollis ise ametnikke, kes võisid sattuda harimatu ja jämeda isevalitseja sõimu ja kepihoopide alla. · Armastas korrata: "Mitte arutada!" b) Läks ajalukku kitsipungina: · Õukonnas elati väga kasinalt · Kokkuhoiu mõttes keelati välismaised kaubad (sh. Importriided ­ Berliinis tõmmati kuninga käsul daamidel importkleidid seljast ja käristati puruks) c) Põhihuviks oli armee: · Rajas tohutu sõjaväe, suuruselt 4. Euroopas · Palgasõdurite asemel kehtestas sõjaväekohustuse, aadlikud sunniti ohvitserideks. · Uuenduseks oli marsisamm  · Kandis ise kogu elu sõjaväemundrit d) Vaba aeg möödus nn tubakakolleegiumis ­ õllelauas istumine kange hollandi tubaka ja kõrtsianekdootidega. e) Kunsti ja teadust pidas asjatuks ajaraiskamiseks: · Kuningas põlgas valgustusaja teadlasi ega sallinud ka poja kultuurihuvi.

Ajalugu

6

doc

Ajaloo arvestus V periood

1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism ­ Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil..................

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)