Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõjandus valgustusajastul (2)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

  Sõjandus valgustusajastul
 
Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt
mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja
intellektuaalset arengut. Mineviku ühiskondlik arvamus ei suhtunud
sõdadesse eitavalt, neid peeti ühiskonna normaalseteks ja
vajalikuks osaks. Nii on isegi Martin Luther tõdenud, et ‘sõda
on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine ja
iga teine töö’.
Valitses veendumus , et sõdadeta muutub
ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki
sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui
seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks
või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks.
 
     Palgaarmee
 
Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe
osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna

Sõjandus valgustusajastul #1 Sõjandus valgustusajastul #2 Sõjandus valgustusajastul #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vusserdaja Õppematerjali autor
Friedrich II, Markii de Louvois, Gustav II Adolf, Sõjanduse reformaatorid, Ohvitserkond ja väljaõpe, Strateegiad, Alaline armee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
ppt

Palgaline ja alaline armee

15. sajandil keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsuse vähenemine Euroopa sõjanduses. Ühiskonna üldine majanduslik edenemine Kuningavõimu tugevnemine, mis vajas kindlat kaitset. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks. Üldiselt vabatahtlikult. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse: vabad talupojad, laostunud rüütlid, linlased, teiste seisuste esindajad ja välismaalased (eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt e

Ajalugu
thumbnail
23
doc

Euroopa 16.- 19. sajand

kummardamist. Ta püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades välja paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli uurimine viis Hederi rahvaloomingu tähtsuse 7 tunnetamisele. Kaheosalises teoses "Rahvaste laulud" avaldas ta ka 13 Eesti rahvalaulu. Sõjandus 16.--18. sajand Maailma ajaloos pole vist ühtegi perioodi kui ei peetud sõda. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset, ja intellektuaalset arengut. Mineviku ühiskond soosis sõdu, neid peeti ühiskonna normaalseks ja isegi vajalikuks osaks.Valitses veendumus, et sõdateta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks.See ei tähendanud aga siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks siis kui

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Sõjandus varauusaegses Euroopas.

Sõjandus varauusaegses euroopas Sõda kui ühiskonnale loomulik seisund Sõda oli varauusajal pea igapäevane nähtus. Varem, 16-17 sajandil toimus sajast aastast umbes 95 aastal sõda, 18.sajandil oli sõjaaastaid vähem,vaid 78. Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja vajalikuks osaks.Sõda oli põhjendatud, kui seda peeti enesekaitseks,õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda peeti ebaõiglaseks. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siis nende poolt esile kutsutud.Alates 1495. aastast peeti suurriikideks Prantsusmaad, Inglismaad, Austria- Ungarit, Hispaaniat,1721.aastast Venemaad ja 1740 aastast Preisimaad. Sama sajandi jooksul said Euroopas sõduriks 10-12 miljonit inimest. Palgasõdurite hiilgeaeg 15. sajandil hakkas keskaegse rüütliväe osatähtsus oluliselt vähenema ning asemele astus palgaarmee.Rikkkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata ja samal ajal vajas ka kuningavõim tu

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

................... 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .............................................................................................................................. 9 Tähtsamad muutused............................................................................................................................ 9 19. sajandi teadus....................................................................................................................................... 11 Arstiteadus..............................

Ajalugu
thumbnail
15
doc

16-19 sajand euroopas

sõjaväele tuginedes tegi Rootsist suurriigi. Sõjaväelasele anti maatükike ja maja. Markii de Louvois nime all tuntakse Prantsusmaa sõjareformijat, kelle tegelik nimi oli Michel Le Tellier. Kehtestati range distsipliin ning hakati palka maksma. Preisi sõjareformaatoriks oli Friedrich II , kes kehtestas range distsipliini ning arendas kogu sõjatehnikat pidevalt. Prantsuse revolutsiooniga kaasnev sõjandus Prantsuse revolutsiooni ajal polnud vana sõjapidamisviisi rakendamine enam võimalik ning ainus väljapääs oli värvata sõjaväkke vabatahtlikuid. Vabatahtlikke värbamine tõi paratamatult kaasa muutusi sõjaväekorralduses. Revolutsiooniarmees ühendus vanaaegne professionaalsus rahva entusiasmiga ning sõjandusuuendused muutsid väe mobiilsemaks ja efektiivsemaks. Lazare Carnot, kes oli prantsuse sõjaväeformaator, arvas, et parim taktika on lüüa vaenlast massiga

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Valgustusaeg Euroopas

Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee...........................................................................9. 4. Sõjaväe eliit..............................................................................9. 5. Massiarmee loomine ja tehnika areng.....................................11. 6. 17.-19.saj Teadus............................

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus,

Ajalugu
thumbnail
8
rtf

3. kursuse 2. töö ajaloos

Saj Suurbritannia ja Prantsusmaa. Teine vastuoluliin läbis Preisi ja Austria suhteid. Austria pärilussõda(1740-1748), mille algatas Preisi Austria vastu. Suurbr toetas Austriat, Prantsusm Preisit. Seitsmeaastases sõjas olid liitlased vahetunud. Osaliseks oli ka Venemaa(Austria poolel). Seitsmeaastane sõda algas 1755. Sõja käigus vallutas Suurbritannia Kanada ja Prantsuse valdused Indias. Austria ja Preisi lepitas alles vajadus võidelda Suure Prantsuse revolutsiooni vastu. 16. Sõjandus Sõda kui ühiskonna loomulik seisund Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda tehti enesekaitseks, õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgaarmee teke Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik teada tuntud eraettevõtjatele lepingut, mille sõlmija võttis kohustuse moodustada teatatud rahasumma eest kindlaks ajaks mingi väeüksus ja seda ülal

Ajalugu




Kommentaarid (2)

devia profiilipilt
devia: Ei olnud just kõige parem. Aga natuke ikka aitas.
16:22 19-05-2011
youman01 profiilipilt
youman01: ei olnud väga abi
20:44 04-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun