Vastus leiad õppematerjalist: Esteetika eksami kordamisküsimused 2014

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on esteetika?
Mida pidas Baumgarten silmas mõistega esteetika"?
Mis on teaduslik esteetika?
Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest?
Millega tegeleb analüütiline esteetika?
Kuidas jaotab Santayana kirjutisi ilu kohta?
Millised on kolm viisi esteetikale lähenemiseks?
Mida selgitas Kennick kaubalao näitega?
Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi vähemalt kahel viisil?
Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus?
Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks?
Mis on esteetiline hoiak?
Kuidas erineb teistest hoiakutest?
Mille suhtes võetakse e-hoiak?
Mille suhtes peaks võtma e-hoiaku?
Miks me soovime vaadata esteetiliselt?
Mis on e-hoiakust tolku?
Millal tekkis esteetiline inimene?
Mida heidab Dickie ette Stolnitzi teooriale?
Kuidas võivad huvitus ja sümpaatilisus omavahel vastuollu minna?
Milliseid tähelepanu tüüpe eristab Rowe?
Kuidas erineb E-hoiaku hoiakutevaheline ja hoiaku-sisene õigustamine?
Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika?
Kuidas määratletakse hoiakuteoorias Stolnitz jt E-objekti?
Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria?
Milles seisneb võimatute objektide etteheide?
Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus?
Milliseid küsimusi tekib E-omadustega?
Kuidas e-omaudis määratleda?
Mis teeb e-omadused esteetiliseks?
Mis seos on e-omadustel esteetiliste väärtusomadustega?
Mis tähendab et sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitusi?
Mida tähendab E-mõisted on reeglist valitsetud negatiivsel viisil?
Milles seisneb pertseptualismi teesi põhisisu?
Kui positiivseid tingimusi pole siis kuidas me teame millal rakendada?
Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest tõlgendusest?
Mis on aktuaal-intentsionalism?
Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis "hüpoteetiline"?
Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus?
Mis on ekstrakategoriaalne determinism?
Milles seisneb illusionism kunsti hindamises?
Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida?
Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida?
Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida?
Milles seisneb finalismi eeldus?
Mida tähendab etteheide et ajaproov on liiga aeglane?
Millele rakendub?
Kuidas seostub teiste hindamiskriteeriumitega?

ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014

Mis on esteetika?

Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“?
Esteetika – teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale.

Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid.
Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel .
Näiteks – eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine).

Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise.
Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmärk on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste/toimingute selge, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Meetod on probleemide tõstatamine, mõistete selgitamine ja eelduste kriitiline läbivaatamine.

Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest?
Erinevus kirjutamise mõiste näitel: kunstilooming(pliiatsiga joonistatud naise kujutis), kunstiajalugu(kuidas on eriaegadel naist kujutatud), kunstipsühholoogia(mis toimub naise kujutise kogemisel), kunstikriitika (tõlgendab ja hindab konkreetset joonistust), kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui…).

Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda .
Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi.
Kunstieetika ütleb, kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on õige, tõeline ja hea kunst . Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. Isiklik – kuidas mina asja näen-teen, varjatud – põhineb erinevatel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnalised.

Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet)
Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs(tarvilikud ja piisavad tingimused), argumenteeriv -põhjendav, kirjutamisstiil mitte- retooriline ja mitte-ilukõneline, terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine, dialektiline ülesehitus:väide-vastuväide-parandatud väide.

Kuidas jaotab Santayana kirjutisi ilu kohta?
Esimeses on kirjutised , milles filosoofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse.
Teises rühmas aga need, kus kunstnikud või kriitikud on söandanud astuda filosoofilisele pinnale ning ametialase oskuse põhitõdesid või tundliku vaatleja kommetaare mingil moel üldistanud. Kunstnikke on kaasa haaranud ilu kirjeldamine ja loomine. Nende kahe vahel on esteetilise elamuse analüüs jäänud välja arendamata või seosetuks.

Millised on kolm viisi esteetikale lähenemiseks? (Santayana järgi)
Esimene on didaktiline. Esteetilise võime rakendamine, otsuse tegelik langetamine ja kiituse , laituse või õpetuse jagamine. See on iseloomu ja innukuse, taju teravuse ja tundepeenuse küsimus. Vahetu esteetiline või kõlbeline tegevus.
Teine on ajalooline. Käitumise või kunsti ajaloolises seletamises, kuuludes antropoloogia valdkonda ning püüdes avastada erinevate iseloomutüüpide, ühiskonnavormide, õiguslike vaadete, kriitika – ja kunstikoolkondade esinemistingimusi.
Kolmas on psühholoogiline. Tegeletakse moraalsete ja esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel kõlbelised ja esteetilised tundmused tekivad ja milline on nende suhe meie isikusega. Uurimine annaks aru, miks peetake midagi õigeks või ilusaks, valeks või inetuks. Seega tooks nähtavale, kust saava inimloomuses alguse süüme ja maise, ning võimaldaks eristada ajutisi eelistusi ja tavatutes tingimustes kujunennud ideaale neist, mis lähtuvad meile kõigile ühistest vaimsetest osistest ning on suhteliselt püsivad ja üldised.

Kunsti definitsioon I

Selgitage anti-essentsialismi põhiteese!
Anti-essentsialism – eitab kunsti ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised teoorias( formalism , emotsionism, organitsism, intuitsionism, voluntarism , intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni ja luhtunud(eeldavalt ekslikult, et kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav; sõna kunst- kunstiteos esinemine meie keeles tõestab, et asjadel millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus). Perekondlikud sarnasused: kunsti puhul ei nähta midagi, mis oleks ühine kõigile, aga nähakse sarnasusi, sugulusi jne. Kunst kui avatud mõiste: defineerimatus tuleneb sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus ning ajaga kukutab kunstielu kõik definitsioonid; kunst on avatud mõiste – ainult matemaatika ja loogika mõistetel on tarvilikud ja piisavad tingimused(suletud mõisted); defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine ning see välistaks kunstis loomingulisuse. Keelelise pädevuse tees: kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi.

Mida selgitas Kennick kaubalao näitega?
On võimalik leida asjade seast kunstiteosed ilma definitsiooni teadmast. See on võimalik hoolimata rahuldavast kunsti definitsioonist , mida pole leitud.

Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)?
ühtne kunstiteoste klass? – Kennicki argument: me oskame tarvitada mõistet kunst, see tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteostekogumi, seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb nende puuduvad ühised omadused. Teine eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.
Visuaalselt eristamatud paarid – sajandeid on arvatud, et kunsiteosed peavad erineva reaalsetest asjadest, mida saab kergesti eristada. Duchamp aga näitas, et seda erinevust silmaga ei näe. Danto kirjutab, et kunsti nägemine pole võimalik silmaga ja selleks on muid teadmisi vaja. Järeldus on et isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult.

Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
Kennicki näites tuvastab isik kunstiteosed ainult juhuslikult, sest erinevust puhtalt silmaga ei näe ning kunsti nägemine nõuab rohkemat kui silm.

Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid.
Artefakt – inimese poolt tehtud objekt. Tegemise kaudu(võetakse looduslik materjal ja tehakse sellest kuju) või omistamise kaudu(leitud objekt looduses, mida esitletakse kunstina).
Hindamisele kandideerimine – teatud omaduste presenteerimine , mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks(hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk; omadused ei pruugi olla esteetilised; kandidaadistaatuse omistamine ei ole ainult esitamine, sest kätkeb autoriteeti.
Kunstimaailm – isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku; mõiste pärineb Dantolt; kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt – reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad.
Liigitav tähendus – Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita „see on kunst“ liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on hea või halb. Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele. Definitsioon ei pärsi ega ahista vaid pigem edendab loomingulisust ja uuenduslikkust. Artefaktsus on loomingu eelduseks , sest artefakti tegemisel avaldub loomingulisus.

Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus?
Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida. Kunstisus ei pea olema silmaga nähtuv omadus(vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone. Kirjeldavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on ühiskond omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on mõni teatud ühiskondlik institutsiooni(kunstimaailma) nimel toimiv isik omistanud hindamisele kandideerimise staatuse.

Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil.
Formaalne ? – Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon . Aga kunstnikuks (kriitikuks) olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon.
Wollheimi dilemma – kunsti staatus mingitest põhjendustest? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse „omistamisest“, sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba niigi on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga.

Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi).
Esteetikas on olemuste otsimine eksimus, mis tuleneb võimetusest hinnata selliste sõnade nagu kunst, ilu loogikat. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte otsimine on viljatu ettevõtmine. Ei tohiks ignoneerida esteetikute definitsioonide kasulikkust. Traditsiooniline esteetika oletab ekslikult, et vastutustundlik kriitika on võimatu ilma kõigi kunstiteoste kohta kehtivate reeglite kogumita.

Kunsti definitsioon II

Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme.
Esteetiline kunstiteooria on igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe „esteetilisega.“ Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Esteetiline aktualism(kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse) ja esteetiline intentsionalism(x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus).

Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest.
Objektile suunatus – teosesse neeldumine . Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud. Aktiivne avastusrõõm – teosesisestest seostest. Terviklikkus – kogemus on ühtne, sidus. Kõik viis tingimust pole korraga tarvilikud. Vaja on esimest ja ülejäänuist kolme.

Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid.
On olemas kahte liiki intentsionalisme: radikaalne(esteetiline- kavatsus peab olema kõige tähtsam – esteetiline kavatsus, poliitiline kavatsus, moraalne kavatsus, religioosne kavatsus, erootiline kavatsus) ja mõõdukas(esteetiline-kavatsus peab lihtsalt olema kavatsuste hulgas – poliitiline kavatsus, erootiline kavatsus, esteetiline kavatsus, moraalne kavatsus, religioosne kavatsus).

Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale.
Mitte-esteetiline kunst – on kunstiteosed, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsuvaid ambitsioone. Kontseptuaalne kunst ja poliitline kunst. EKD liiga kitsas.
Esteetiline mitte-kunst – on asju, mille loomisel mängib suurt rolli ka esteetilise kogemise esle kutsumise kavatsus, aga mis pole kunst. Näiteks autod, kujundujumine jne. EKD on liiga avar – teeb kunstniks asju, mis pole kunst.

Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks?
Internalism: side kunstiajalooga luuakse läbi kindla kunstniku kavatus.
Eksternalism: side ajalooga luuakse läbi väliste tunnuste.
Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekti saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekti on kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine, hülgamine, avardamine.

Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme strateegiat.
Viis, kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Objekt saab kunstoteoseks, kui see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine, avardamine, hülgamine.
Kordamine – tuvastaja näitab, kuidas antud teos kordab eelnenud teoste vormi, taotlusi jne( Giselle ja La Sylphide).
Avardamine – uute võtete rakendamine või edasi arendamine, mis lahendavad vormi, žanri, stiili jms puutuva kunstilise probleemi. Saavutatakse paremini eelnenud kunstnike eesmrke.
Hülgamine – heidetakse kõrvale vahetud eelnenud stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga.

Selgitage historistliku kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast.
Esteetiline KT: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Kunsti defineeritakse esteetilise kogemuse mõiste kaudu.
Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga. Loobutakse taas kunsti defineerimisest.

Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme.
Esimene kunstiteos – ajaloolised teooriad on tagasiviitavad ehk kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saadud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunsti ei eksisteerinud.
Probleeme narratiividega – kes peab nraatiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel. Kas narratiivid peavad tuginema kunstike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dillema: kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üknes sekundaarne roll – nad ainult avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas.
Filosoofiline teooria? – kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, siis võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus. Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber. Näoga kunstiajaloo poole olles muundub narratiivne teooria kunstiajalooks või kunstisotsioloogiaks.

Esteetiline hoiak I

Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/ sotsioloogias ja esteetikas.
Esteetikas on see hoiak, mis on teatud viis objektide kogemiseks. Psühholoogias ja sotsioloogias on hoiak +, -, 0 suhutmine/hinnang millessegi(hoiakuteraapia mõiste, suhtumise probleem).

Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma.
Definitsioonilisele(mis?) – mis on esteetiline hoiak? Kuidas erineb teistest hoiakutest? E-hoiakut on iseloomustatud kui mitte-praktilist, mitte-tunnetuslikku, mitte-isiklikku. Palju saaks ammutada energiat(praktiline-majanduslik), miline on kivimite koostis(tunnetuslik- geoloogiline ), kas lapsed ei jää laviini alla(isiklik-moraalne), vaatan vaatamise enese pärast(esteetiline).
Ontoloogilisele(mille suhtes?) – e-hoiaku objektid. On kolm liiki küsimusi: mille suhtes üldse saab võtta e-hoiaku?(loogiline küsimus), mille suhtes võetakse e-hoiak?(faktiline küsimus), mille suhtes peaks võtma e-hoiaku?( normatiivne küsimus). F-esteetika tegeleb eelkõige loogilise ja normatiivse küsimusega.
Normatiivsele(miks?) – e-hoiaku õigustamise küsimused: miks peaks objekte kogema e-hoiakustlähtuvalt?, miks me soovime vaadata esteetiliselt?, mis on e- hoiakust tolku?. On olemas erinevaid kaalutlusi: episteemilised, moraalsed , esteetilised…
Ajaloolisele(millal?) – millal hakkas inimene end ümbritsevasse maailma suhtuma e-hoiakust lähtuvalt?, millal tekkis esteetiline inimene?. Vastus sõltub e-hoiaku määratlusest. Filosoofilise e-hoiaku teooria raames pole seda küsimust reeglina käsitletud – pigem antropoloogia ja bio-esteetika küsimus.

Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest.
Kuidas erineb teistest hoiakutest?
Otstarbe kaudu – kogemine ilma edasise eesmärgita
Tähelepanu kaudu – tähelepanu asja kvalitatiivsele individuaalsusele
Uskumise kaudu – objekti eksistents pole oluline
Semiootiliselt – objekt ei funktsioneeri märgina
Mõistelise kaudu – mõisteta kaemine
e-hoiakut on iseloomustatud kui mitte-praktilist, mitte-tunnetuslikku, mitte-isiklikku.

Iseloomustage Stolnitzi E-hoiaku teooria põhimõisteid.
Huvitu tähelepanu teooria. Esteetiline hoiak on ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpaatiline tähelepanu.
Huvitu – igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. Me ei vaata objekti mingit edasise otstarbe pärast, me ei püüa objekti kasutada ega manipuleerida , kogemist valitseb ainult kogemine ise, huvi keskendub ainult objektile ega oma edasist tähendust(äratuskell).
Sümpaatilisus – osutab viisile, kuidas tuleb end objekti kogemiseks ette valmistada. „Meki“ objekti individuaalset kvaliteeti, aktsepteeri objekti nii nagu ta on, ole vastuvõtlik sellele, mida objekt sulle pakub. Seega, hoidu lähenemisest, mis on objekti-vaenulik.

Mida heidab Dickie ette Stolnitzi teooriale ?
Ühe tähelepanu ettehide - Dickie kritiseerib kõiki e-hoiaku teooriaid. Huvitut tähelepanu kui erilist tähelepanu viisi ei ole. On vaid tähelepanu ja selle puudumine. Erinevad motiivid üks tähelepanu(motiivid miks sa kuulad laulu, ei näita, kuidas sa kuulad; nende kuulamine ei pruugi erineda; motiivid võivad erineda ja küsimus on see, et kas pannakse objekti tähele või ei; mõlemad võivad teost tähelepanu panna või mitte), huviga tähelepanu pole sageli üldsegi tähelepanu(huvist viidud tähelepanu on sageli tähelepanu puudumine).

Kuidas võivad huvitus ja sümpaatilisus omavahel vastuollu minna?
Seesmiselt vastuoluline? – huvitus ja sümpaatilisus võib münede kunstiteoste puhul osutuda võimatuks kombinatsiooniks(sümpaatilisuse tingimus nõuab alistumist teose üleskutsele: muuda enda ja ühiskonna rassistlike hoiakuid, huvituse tingimus nõuab kõigi selliste mõtiskluste kõrvale heitmist).

Milliseid tähelepanu tüüpe eristab Rowe?
Võib eristada kahte tüüpi tähelepanu. Esimese põhjustab tahteakt, seega on ta miski, mida mina teen; teine on miski, mis minuga juhtub, kui ma satub objekti huvisfääri. Esteetikas on huvi teist tüüpi tähelepanul, mida nimetatakse kütkestatuseks. Ideaalne kunstiteos on selline, mis suudab täielikult kütkestada, nii et vaim ei uita kunagi ringi ega pea endale meelde tuletama sellele tähelepanu pöörata.

Esitage vähemalt kolm mitte-esteetilise vaatamise põhjendust Rowe järgi.
See pilt on väärt tervet varandust.
See pilt on pimesi maalitud.
See pilt oli asitõend kuulsal kohtuistungil.
Selle pildi maalis minu esivanem .
See pilt on minu oma.
Sellel pildil on minu maja.

Esteetiline hoiak II

Kuidas erineb E-hoiaku hoiakutevaheline ja hoiaku-sisene õigustamine?
Hoiakute vaheline õigustamine – võib maailma suhtes võtta erinevaid hoiakuid: utilitaarne , moraalne, isiklik, esteetiline. E-hoiaku õigustamine tähendab E-hoiaku õigustamist võrdluses teiste võimalike hoiakutega.
Hoiaku-sisene õigustamine – keskendutakse eksklusiivselt E-hoiakule. Millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse E-hoiaku – e-hoiaku objektiks olgu loodusobjekt, inimesed, kunstiteosed, muud artefaktid.

Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise.
Episteemiline õigustamine – e-hoiak on seotud teadmisega : teadmise saavutamise instrument. Kaks lähenemist episteemilisele õigustusele: individualistlik(e-hoiak kui abivahend pealiskaudse maailma-kogemise vastu; võimaldab näha asjade unikaalsust) ja metafüüsiline(e-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus; kui vaatame asja objektiivselt – vabana tahtest ja väljaspool asja seoseid teiste asjadega, tunnetame asja ideed(füüsiline ese, moraalne olukord jne). Probleemid sellega – ei võeta omaks Platoni metafüüsilisi eeldusi (idee, olemus), funktsionaalsete artefaktide olemus seisneb nende funktsionaalsuses(miks peaks objektiivne vaatamine andma asja olemuse), kogemusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine(mis tüüpi tunnetus see on, mis liiki teadmist e-hoiaku sissevõtmisest loodetakse).
Sotsiaal-bioloogiline õigustamine – e-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest meil praktilise meele ja tõsise ellusuhtumise tõttu pole lootust pääseda. Probleemid sellega – e-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed(samas on moraalne esteet); inimesed, kes hädas suudavad kõige vähem maailma esteetiliselt võtta. Nälja näpistus ja võlakinga pitsitus takistab huvitut kogemist.

Selgitage kuidas võiks E-hoiakut „kuritarvitada“.
Esteetiline hoiak – distantseeritud ja huvituseta(omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust.

Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi.
Positiivsed moraalsed karakteristikud : konsekventsialane(e-hoiaku sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed, e-hoiak teeb inimesest moraalselt parema inimese, Kohlbergi mõttes vähem egotsentrilised ja vähem dogmaatilise, ei pea olema otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused) ja kontseptuaalne(moraalse hindamise üheks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu käsitlemine, e-hoiakut saab moraalselt õigustada nii, et see eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu huvitus ja erapooletus , e-hoiakul ja moraalsel hindamisel on mõisteline ühisosa.
Probleemid: Konsekventsiaalsed: moraalse isiku ja moraalse arengu kontseptsiooni kriitika, positiivne korrelatsiooni ei tähenda, et M-areng on toimunud e-hoiaku tõttu. Kontseptuaalsed : moraalne hinnang ei nõua neutraalset jm, vaid hoopis empaatiat , kaastunnet jm.

Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika?
E-hoiak on neutraalne , objektiivne, külm jm seega, maskuliinne hoiak, sest femininstlik hoiak oleks samastuv ja emotsionaalne. E-hoiak on psühholoogiline tsensuur.

Iseloomustage E-hoiaku kunstimõistelisi ja esteetilisi õigustusviise.
Kunstimõisteline õigustamine. Eelkõige esteetilise kunstikäsitluse pooldajad. Õigustuse üldine struktuur. Eeldus: kunst on olemuslikult esteetiline nähtus. Järelikult: kunstile tuleb läheneda esteetiliselt st. igasugune mitte-esteetiline hoiak kunsti suhtes on kunstiteose väärkäsitlemine.
Panowsky – EH on isiklik asi loodusobjektide suhtes, EH võib olla kahjulik ja kohustuslik inimese tehtud asjade suhtes. Kunstiteosel on alati esteetiline tähendus ja nõuab esteetiliselt kogemist.
Kuivõrd on e-hoiak õigustatud antiesteetilise või mitte-esteetilise kunsti puhul. Isegi traditsioonilise esteetilise kunsti puhul on e-hoiak kunstikogemist ahistav.
Esteetiline õigustamine. E-hoiaku sissevõtmise õigustamine mingi esteetilise perekonda kuuluva nähtusega(esteetiline kogemus, väärtus, nauding , elamus, omadus). Probleemid e-kogemusega – Passmore: oma vaimuelu sisevaatlusel ei leia me sealt selgepiirilisi kogemusi, mis kannaks endaga kaasas silte, nagu esteetiline, moraalne jm. Vastu: E-kogemust võib käsitleda lihtsalt kogemusena, mis leiab aset siis võtad sisse e-hoiaku. Selline õigustus on väheveenev, kui me just ei eelda, et E-kogemus on seesmiselt midagi head.

Selgitage E-hoiaku hedoonilise õigustamine põhisisu.
Objekti nautimise taotlus on e-hoiaku üheks tarvilikuks tingimuseks. Esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte-esteetilisest naudingust. Naudingu allika määratlemine. Kas nauding tuleneb – e-hoiaku objektist või e-hoiaku välistavast aspektist .

Iseloomustage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi.
Looduse väärtustamine pildina – üheks viisiks on näha loodusobjektiks ainult tema maalilist välispinda, ilma seda millegagi seostamata. see viis soovitab läheneda loodusobjektidele kui „üldistele vormidele, tegevustele, kombinatsioonidele“ ning „mitmesugustele vormi- ja värviseadetele“. Maastikku tuleb vaadelda maastikumaalina.
Looduse assotsiatiivne väärtustamine – vähemmaaliliste kohtade väärtustamine looduses(ajaloolise, kultuurilise, kirjandusliku sündmuseabil). Loodusel puudub väärtus, kuni teda pole mõne kujuteldava või tegeliku teoga inimlikustatud või pühitsetud.
Looduse teaduslik väärtustamine – looduse mõistmine nii nagu ta on, lahus inimese juuresolekust ja mõjust.

Esteetiline objekt

Kirjeldage fraasi „E-objekt“ vähemalt kolme tähendust.
Kunstiteos – fraasiga e-objekt peetakse sageli silmas kunstiteost(maali jm). sage esteetilise kunstikäsitluse pooldajate hulgas: esteetiline objekt on igaasi, mis on, kas muusikaline kompositsioon, kirjandusteos jne.
Kunstiteose tahk – e-objektina ei käsitleta mitte kunstiteost tervikuna , vaid teatud tahku – tajutavat /pertseptuaalset isa. Sageli kaasneb sellega normatiivne eeldus, et just see tajutav sfäär on teose kunstiliselt relevantne osa, millele peab tuginema kunstikriitiline tõlgendus- ja hindamistegevus.
Esteetilised omadused – e-objekt kui objekt, mis kannab e-omadusi: ilus, graatsiline jne. erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e-omaduste nimekiri on eri pikkusega.

Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti?
E-hoiaku teooriates määratletakse e-objektina objekti mille suhtes võetakse: e-hoiak, e-vaatenurk, e-lähenemine. E-objektiks saab olla mis iganes asi. Me võime e-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes.

Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria?
Entiteete võib vaadelda kui esteetilisi objekte, teadvustatud objektid huvitu ja sümpaatiline tähelepanu on tema enese pärast, inimkogemuses ei peaks olema mitte midagi, mille suhtes ei saa võtta esteetilist hoiakut. Näited – loodusnähtused(päikeseloojang), abstraktsed objektid(kujutlusvõime looming), hallutsinatsioonid(roosad elevandid).
O-univeralismi poolt – meelelise asemel kasutatakse tähelepanu mõistet; värvid, lõhnad, maitsed, helid ja nende suhted; asjad-kui-tervikud ning nende aspektid või koostisosad; ülimalt abstraktsed entiteedid nagu Õiglus, Õigsus jm; liigutused ja inimolendite tegevused; matemaatika ja loogika entiteedid.
O-universalism ei väida, et – kõik objektid on de facto esteetilised objektid(OU räägib potensiaalsusest mitte aktuaalsusest); kõik objektid peaksid olema esteetilised objektid(OU on deskriptiivne , mitte normatiivne); kaovad ära statsionaarsed esteetilised objektid(traditsioon, kultuur ja ühiskondlik praktika võivad määrata); kõik objektid sobivad sama hästi esteetilise hoiaku objektideks(kasutud asjad sobivad paremini, sest nende puhul pole vaja praktilisi seoseid välja lülitada).

Kirjeldage psühholoogilist ja füsioloogilist etteheidet ontoloogilisele universalismile.
Psühholoogiline etteheide – igalühel on vastikuid asju, mis psühholoogiliselt välistavad e-hoiaku võtmise( veri , okse, röga jm). Kaitse - kaitset ei ole, sest hoiakuteoreetikud ei eita individuaalseid esteetilisi iseärasusi ja et mõned objektid sobivad e-hoiaku sissevõtmiseks paremini kui teised.
Füsioloogiline etteheide – tahvli kriipimise hääl võib olla ebameeldib heli. Aga laibad sisaldavad nn laibamürke, mis kutsuvad füsioloogilise paratamatusega esile okserefleksi . Kaitse – eristamine: loogilist võimalikkust ja füüsikalist võimalikkust( loodusseadused ei ole loogilises mõttes paratamatud) ja kõik sõltub kogemustingimustest(päike: loojumine ja päikese pinnal).

Milles seisneb võimatute objektide etteheide?
Saab väita, et nn võimatute objektide suhtes ei saa sisse võtta e-hoiakut(nelinurkne ring). Erinevalt ringist ja nelinurgast, ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada – samuti pole andmeid sellistest hallutsionatsioonidest. Kaitse – objekti mõiste: venitab objektimõiste ebaharlikult avaraks; mõeldavus: isegi kui me ei saa võimatud objekte ettekujutada, saame neist ometi mõelda ja siis saame võtta nende objektide suhtes e-hoiaku.

Selgitage kogemistingimuse ideed.
Fraas „ninapidi sees“ on tähenduslik, sest õigupoolest võiks ontoloogilise universalist panna kahtluse alla eelduse, et raipe esteetiline „võtmine“ nõuab just selliseid „nasaalseid“ kogemistingimusi. Võime ju raibet kogeda märksa kaugemas situatsioonides nt filmis ning välistada ei saa sedagi , et mõni esteetiline vuajerist eelistab raibet hoopis binoklist vaadata. Ka kognitiivsed asjaolud – nt tühipaljas teadmine et tegemist on raipega – inhibeerida esteetilise hoiaku sissevõtmist, ent siiski on kindel, kõigil nimetatud puhkudel kaotab vähemasti füsioloogiline etteheide suure osa oma jõust.

Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust.
O-universalism võib hume ’ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne „ loodusseadus “, nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis teistsuguste seadustele, kui ta just meie maailmas parasjagu teeb, võime ette kujutleda olukorda, kus laibamürkidega kokkupuutumine ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. Veidi üldistades võime siis öelda, et isegi kui sotsiaalkonstruktivisti meelehärmiks õnnestub näidata, et teatud objektide tülgastavus on bioloogilis-geneetiliselt aluselt universaalselt inimese loomuses , saab ontoloogiline universalist kahtluse alla seada sellise inimloomuse paratamatuse.

Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus?
Saab objektiks parasjagu see, millele te parasjagu oma tähelepanu pöörate – te huvitu tähelepanu teeb sellest asjast esteetilise objekti umbes samas mõttes, kui taskulambi valgusvoog teeb oma objekti. Sellega saab tähelepanu pöörata neile nähtustele, mis pole mingis tavalises mõttes objektid või asjad. Selle järgi muutub väide, et esteetilise hoiaku saab võtta mis iganes objekti suhtes, suhteliselt väheinformatiivseks,sest objekti defineeritgi ju sellena mille suhtes esteetiline hoiak võeti.

Esteetilised omadused

Milliseid küsimusi tekib E-omadustega?
Kuidas e-omaudis määratleda? Mis teeb e-omadused esteetiliseks? Mis seos on e-omadustel m-omadustega? Mis seos on e-omadustel esteetiliste väärtusomadustega? Mitut tüüpi eomadusi eksisteerib?

Iseloomustage Sibley maitseteesi.
Maitsetees: sätestab erinevuse esteetiliste ja mitte-esteetiliste mõistete vahel. Kunstikriitika sõnavara analüüsides eristada kahte liiki mõisteid: mitte-esteetilised ja esteetilised mõisted. Mitte-esteetilised mõisted – palju tegelasi, kahvatuid värve, üht päeva jm tähendusi, mida võib teha igaüks, kel normaalne nägemine, kuulmine ja intelligents.
Esteetilised mõisted – liigutav, tasakaal, tihedakoeline jm tähendused ja mille tähelduste tegemine nõuab lisaks veel ka maitset (taju, tundlikkus, eristus). Maitse = võime märgata ja eristada. Sõna, mis nõuab oma rakenduseks maitset(Sibley e-mõiste).

Mis tähendab, et sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitusi?
e-mõisteid rakendatakse ka igapäevastes olukordades . Sõna tarvitus e-mõistena, sest sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitusi. Nt „raske“ Wagneri ooperi või seljakoti kohta matkal. Sõna kasutatakse konkreetse tähendusega, mis on üheti mõistetav.

Mida tähendab, E-mõisted on reeglist valitsetud negatiivsel viisil?
Teatud ME-esteetilised kirjeldused on ühte-sobimatud teatud e-mõistete rakendusega. Kui mulle räägitaks, et kõrvaltoas olev maal koosneb üknes kahest väga kahvatust sinisest ja valgest triibust, siis ei saa see maal olla nt „ kirev -uhke“.

Selgitage nn üleskaalumise juhtumit E-mõistete rakendamise juures.
Näide kehtib vaid siis, kui teos koosneb üksnes kahest väga kahvatust sinisest triibust. Mingid muud ME-tunnused, võivad selle ME-tunnuse üles kaaluda. Näiteks, kui sellele ME-kirjeldusele lisame teise ME-kirjelduse „mitmes erineva tooniga punased triibud“ võiks e-mõiste „räige“ rakenduda.

Selgitage E-mõistete rakendamist võrdluses ME-mõistete rakendamisega.

Milles seisneb pertseptualismi teesi põhisisu?
Ent kui positiivseid tingimusi pole, siis kuidas me teame millal rakendada? Kas e-mõisted on nagu värvimõisted, mida tuvastame vahetult. Ei – värve näevad kõike kel silmad korras. Ei – e-otstusi me põhjendame ja tahame panna teisi e-omadusi nägema.

Kritiseerige Sibley teooriat vähemalt kahel viisil.
Maitseteesi kriitika – leidub e-omadusi, mis ei nõua tajumiseks maitset – suuremat võimelisust, kui on nn normaalsetel inimestel(graatsilisus, eredus, teravus ). Reeglikesksed e-mõisted – leidub tunnuseid, mis on teose ühtseks kutsumiseks piisavad: poliitiline partei on ühtne, kui sel on ühised eesmärgid, väärtused, printsiibid ; sümfoonia on ühtne, teemade, motiivide, rütmide, tonaalsuse jms tõttu. Kui keegi nimetab miskit ühtseks, aga ei nimeta mitte ühtegi nimetatud tunnust, siis ta lihtsalt ei tea millest räägib.

Kunsti tõlgendamine

Selgitage pindmise ja sügava tõlgenduse erinevust.
S-tõlgendus: teose käsitlemine mingi x teooria võtmes. Neid on palju ja kunstnikul puudub võim nende üle. On päris tõlgendamine või üksnes teose ära-kasutamine teoseväliste asjade ajamiseks.
P-tõlgendus: teose käsitlemine(mõistmine) teose looja(kunstniku) vaatepunktist. Selles mõttes on ainult üks korrektne tõlgendus, mille suhtes on kunstnikul eelispositsioon .

Selgitage kahte viisi „tähenduse“ mõistmiseks
Tähenduse avastamine – tähendus on teose sees, tõlgendamisel avastame selle, toome välja(tähendus kui pähklituum). Peidetud tähenduste seletamine ja „tõlkimine“ – teksti striptiis.
Tähenduse omistamine – tähendus ei oota kunstiteose sees ja me paneme selle sisse tõlgendamise käigus(loeme selle sisse vastavalt teooriale, kultuurile jm). Tähendus luuakse.

Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest tõlgendusest?
S-tõlgendus: W kujutab Jeesuse ristiläämist, väljendab luuletaja hingepiinu, sümboliseerib headuse võitu kurjuse üle jne. Teose tähendus võib haarata kõike neid kokku. Reeglina eristatakse tähendust ja tähtsust.
K-tõlgendus: W on higine ja tolmune vestern, psühholoogiline põnevusfilm, formalismi puhtaim näide. Kategooria kui üldnimetus, mis jaarab endasse kunstiliike, žanre, stiile ja voole.

Mis on aktuaal -intentsionalism?
Intentsionalism: tähenduseks on see, mida kunstnik teose tähendama pani.
Teooria, mille kohaselt mingi teose tähendus on vähemalt osaliselt autori tegelikest kavatsustest ülekantud-ammendatud. Ehk siis teise vaatleja saab vähemalt osaliselt aru, mida autor tegelikult on üritanud öelda oma teosega .

Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis “hüpoteetiline”?
Selle puhul üritatakse hüpoteetiliselt aru saada, mida on autor teosega üritanud öelda. Hüpoteetiline tõlgendus ei pruugi olla õige tõlgendus.

Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi.
Konventsionalism : tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest.
Relativism on seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust, ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast. Väidetakse, et miski(näiteks moraaliväärtused, ilu jm) tähendus on suhteline, sültudes mingist raamistikust või vaatekonast.
Eitatakse, et üksainus vaatekoht on teistega võrreldes privilegeeritud.

Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus?
Valiidsusdeterminism – tõlgendus hinnangu kvaliteedi, väärtuse näitajana. Interpretatsiooni kannab alati piire hinnangusse üle ja hinnang pole kunagi lõplik. „sel suurepärasel impressionistlikul maalil on kujutatud värelevat järvepinda“ – oletame, et mingitel asjaoludel selgub , et tegemist pole ei järvepinna kujutamisega(st väär S-tõlgendus), ega ka impressionistliku maaliga(st väär K-tõlgendus). Järeldus: neile tõlgendustele tuginevad hinnangud pole mitte üksnes väärad, vaid koguni väärtusetud.
Instrumentaaldetermism – K-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriasse. Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente(kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. Kui fikseerida kategooria, millesse teos kuulub, siis saab kasutada vahendeid, et hinnata, kas teos on omas kategoorias hea või mitte. Interpretatsioon määrab siis ka normid, mille termineis teost hinnatakse.

Mis on ekstrakategoriaalne determinism?
Tõlgendus on hinnanguliselt laetud – kategooriad ei ole formaalsed kastid, vaid asetsevad teatud hierarhias.

Kunsti hindamine I

Iseloomustage hindamist kui väärtustamist.
„ma hindan kunsti“ tähendab „ma pean kunstist lugu“. „hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast“. Selline hindamise väljendumine käib nii: käin sageli kunstinäitustel, ostan- kogun kunsti, tegeleb ise kunstiga, sponsoneerin kunsti.

Iseloomustage hindamist kui väärtuse tuvastamist.
„ma hindan kunsti“ tähendab „ma tuvastan teose väärtust“. „ma hindan selle teose täielikult läbikukkunuks“. Hindamine selles mõttes tipneb reeglina + ja – hinnangu langetamisel. Hinnangu aspektid – objekt(teoste tsükkel, tervik, osa), absoluutne – komparatiivne(miski on parem kui teine), eksplitiitsus – implitsiitsus(avalikult väljendatud või vihjatud kunstikriitilise teksti poolt), väärtuse liik(esteetiline, moraalne jm või üksikväärtus või väärtuste summa).

Milles seisneb illusionism kunsti hindamises?
Vastavalt illusionismile kriitik mitte kunagi ei viita teose omadustele kui tegeleb kriitika ülesandega. Selle asemel annab kriitika juhised teose vaatlemiseks. Kriitik kasutab ainult kriitilist keelt kui vahendid, et vaatlejad näeksid teost teatud viisil ja mille kohaselt saaks tööd korralikult hinnata.

Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida?
Põhjendid kehtivad ainult ühe kindla teose puhul. Sellega kaasneb usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse ning eeldus, et printsiipide leidumine teeks kunsti hindamise mehaaniliseks protseduuriks. Sellel on kaks printsiibieitus vormi: eitatakse tugevaid või nõrku printsiipe . Beardsley ütleb, et erinevate kontekstide kaalutlus ei pruugi rääkida üldiste printsiipide vastu. Võib juhtuda, et kaks tunnust on mingis teoses vooruseks, aga võib ka juhtuda, et mõlemad ei saa olla teoses korraga teineteist välistamata. Erineva polaarsuse kaalutlusele saab vastata nii, et mõned tunnused panustavad väärtust üksipäini, teised ainult kombinatsioonis muude tunnustega.

Iseloomustage generalismi ja tema liike.
Pöördumatu generalism – omistab teatud omadustele pöördumatu valentsuse. Teos on väärtuslik vastavalt selle instrumentaalsele võimele kaasata esteetilist kogemust ning leidub ühtsus, kompleksus ja intensiivsus tunnused, mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt.
Pöörduv generalism- positiivse valentsusega tunnused võivad eraldi võttes mõnikord vahetada konkreetses teoses oma valentsi , muutuda negatiivseks.
Annuleeriv generalism – tegemist pole sellega, et konkreetses teoses võivad negatiivsed omadused positiivsed omadused üles kaaluda. Positiivsed omadused on interaktsioonis ja mõni neist võib muutuda negatiivseks väärtuseks.

Iseloomustage kunsti hindamise voorusteoreetilist mudelit.
Igal looduslikul ja ka inimese poolt tehtud asjal on otstarve, mis tähendab, et neil asjadel on sisseehitatud väärtuse omistamise mehhanism : iga asi on hea vastavalt sellele, kui edukas on ta oma otstarbe täitmisel.

Selgitage väärtusdeterminismi ja –magnetismi põhisisu!
Väärtusdeterminism – tõlgendamine on hinnangutest viidud. Väärtuskompass juhib kogetava-tõlgendatava kunstiteose valikut(kriteeriumid sõltuvad huvidest) ja tõlgendamise fookust(ei tõlgendata ugat asja teoses).
Väärtusmagnetism – suurel kunstil on tõlgenduslik külgetõmme. Eelhinnang on siin nomenklatuurne(kusagil on kindlad suurteosed). Erinevus väärtusdeterminismist pole selge. Väärtusdeterminism lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus.

Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida?
Teose väärtus tõlgenduskriteeriumina. Deskriptiivselt – tõlgendajad eelistavad tõlgendust, mis annab tulemuseks võimalikult suurema teose väärtuse. Normatiivselt – tuleb eelistada tõlgendust, mis näitb teost väärtuse mõttes kõige paremas valguses.
Kriitika - esteetiline väärtus: väärtusmaksimalismi on sageli tähendatud vaikimisi esteetilise väärtuse maksimalismi. Kunstilise mitmekesisuse probleem. Ähvardab kaasa tuua järelduse, et halba kunsti ei saa eksisteeridagi, on vaid kohmakalt valitud tõlgendus. Kunstniku poolt eeldatud kategooria, ei pruugi tagada kõige kõrgemat hinnangut. Väärtusmaksimalism tallab jalge alla kunstniku kavatsused. Teose mõistmist ei tohi ohvriks tuua teose väärtusele – hinnang peaks tuginema õigele tõlgendusele. Väärtusmaksimalismil on konsumeristlik kõla. Kunsti tõlgendamisel me proovime tuvastada, mida kunstnik tahab ütleda, mitte ei rahulda meelevaldselt oma esteetilise vajadusi.

Kunsti hindamine II

Selgitage perspektivismi positsiooni kunsti hindamisel.
Aeg on tõeline hindajaks selles, mille käigus selgub, milline kunstiteos on tõeliselt hea, milline halb. Erinevad versioonid vastavalt sellele, kas „aeg näitab“ kehtib iga teose kohta, või ainult nende teoste kohta, mille suhtes valitsevad sünnikontekstis suured erimeelsused. Haakub vaidlusega revisionismi(teose hindamiseks on vaja teada seda, mis toimub pärast teose loomist) ja traditsionalismi(hindamiseks on vaja teada, mis toimus enne teose loomist) vahel.
On palju kaalutlusi, miks teatud ajaperspektiivilt oleme teose hindamiseks paremas positsioonis, kui teose sünni ajal.
Ajaline distants – aja möödumine aitab kaasa „esteetilise distantsi “ loomisele: vaatleja-hindaja ei ole enam mõjutatud oma ajastu segavatest asjaoludest ja saab kunstiteost nn objektiivsemalt hinnata. Segavad asjaolud: kunstniku ühiskondlik positsioon ei pruugi tugineda kunstilistele saavutustele.
Taustinformatsioon – aja jooksul tuleb ilmsiks kunstiteoste mõistmiseks ja hindamiseks oluline „informatsioon“. Kirjavahetus ja mälestused; perekondlik atmosfäär; hobid , huvid, kalduvused; keda armastas ja kellega käis. Sellega seotult: esmalt vääriti tõlgendatud teos võib loota , et kord saabuvad pädevamad tõlgendused/hinnangud.
Võrdlevad hinnangud – kunstiteoste võrdlev hindamine eeldab, et kõik loodud teosed on meile teada, vastasel on meie hinnand piiratud. Aja jooksul suureneb kindlustunne, et tulevased teosed ei rahulda praegustele teostele rakendatavaid standardeid paremini.
Maitse küpseb – aja jooksul on võimalik kokku puutuda enamate kunstiteostega.
Geeniusekontseptsioon – romantiline geeniusekontseptsioon: geeniuse looming olemuslikult sedasorti asi, mille õigeks mõistmiseks ja hindamiseks tema kaasaegsetel paratamatult võime puudub. Geeniuse mõistesse kuulub see, et ollakse oma ajast ees. Aeg ei ole veel küps mõistmaks geeniuse teosed.

Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida?
Temporaalne kaalutlus – positiivsete hinnangu järgnevuste probleem. Hinnangunihete probleem: kellegile antud hinnang muutub ajastust ajastusse.
Ajahamba kaalutlus – võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine progresseeruvalt üha raskemaks(värv kahetub ja praguneb jm). Vastu: programmeeritud värv. Loomishetkel ei saagi teost pädevalt hinnata, sest värvid on segatud eeldusel , et nad oleksid haripunktiks mingi aja pärast. Samas, kunstnik ei saa eeldada, et 1000 aasta pärast pole kõlblik kuni möödas.
Episteemiline kaalutus – kui distants on liiga suur algusallikaga, siis seda vähem toetub hinnang allikale endale ja seda tähtsamat rolli omavad vahendajad – kriitikud, ajakirjanikud jne. Erinevad kihid, tähendused, sümbolid jne jäävad tänapäeva vaatlejale märkamata, sest puudub asjakohane haridus. Saame aru oma aja kunstist paremini.

Kas ja kuidas on „hinnangunihked“ probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile ?
Mingile kunstiteosele jm langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. Tänapäeval hinnatud kunstnike maine ei olnud sama nende eluajal.

Milles seisneb finalismi eeldus?
Finalism – uskumus, et kõik sündmused on määratud nende eesmärkidest või otstarvetest. Mingil ajahetkel on kunstiteose väärtus lõplikult ja pöördumatult selgunud .

Mida tähendab etteheide, et ajaproov on liiga aeglane?
Soovitada kunstikriitikule kunstiteose hindamisel ajaproovi oleks samaväärne arsti soovitusega patsiendile: haigus on ainult üks hea ravim, aga see ravim hakkab regulaarsel tarvitamisel mõju avaldama alles viiekümne aasta pärast.

Iseloomustage vähemalt kolme ajaprooviga seotud küsimust.
Kuidas mõista? Kui teos on hea, siis ta peab ajaproovile vastu või kui teos peab ajaproovile vastu, siis ta on hea.
Millele rakendub? Kunstiliigid , kunstivoolud, kunstnik, kunstniku looming tervikuna.
Mida näitab? Hea kunst, suur kunst, väljapaistev kunst, klassika, tõeline kunst jm.
Kuidas seostub teiste hindamiskriteeriumitega? Orgaaniline ühtsus, väljenduslikkus, tõetruudus jm.

Selgitage historitsismi (Savile) põhimõisteid
Eksistentsi klausel – ainult füüsiline kestmine pole ajaproovi läbimiseks piisav. On olemas teoseid, mis on eksisteerinud kaua aega, aga pole palju tähelepanu saanud. Füüsiline eksistents ei ole tarviklik. Teos võib läbida ajaproovi, isegi kui ta on hävinud. Adekvaatsete reprod, koopiad. Ajaproovi võivad ka läbida ennasthävitavad skulptuurid.
Tähelepanu klausel – tähelepanu peab olema huvitu – st huvi teosele teose enese pärast. Teos peab tähelepanu all olema teatud tõlgenduse võtmes. Ajaproovi ei saa läbida võõrale tõlgendusele tuginedes. Mõistmine ja kogemine peab käima läbi sobiva kanoonilise tõlgenduse, mis ajas ei muutu. Parim võimalik tõlgendus, mida on võimalik loomise ajaloolist konteksti arvestades saada.
Permanentsuse klausel – „piisavalt kaua“ ei saa kvantitatiivselt määratleda(iga kriitik, kes seda teeks, riskib enese naeruvääristamisega). Ajaproovi läbimine pole jah-ei,vaid määra küsimus.
Subjekti klausel - arvesse tuleb kunstiliselt tundlike inimeste tähelepanu – need, kes on huvitunud teoste korrektsest kogemisest ja hindamisest. Eliidi v. ideaalse kriitiku klausel – osutatakse valitud klassile, isikute tuumikule, kel on võime hinnata teose kohta meie kultuuris. Savile eeldab, et nende isikute vahel võib tekkida erimeelsusi.

Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme.
Sotsiaalkultuuriline kriitika - ajaproov pole impersonaalne ja erapooletu mehhanism, mille järgi iseenesest kerkivad sajandite kaupa tuhandete teoste hulgast ikka ja jälle need ühed teosed. Asi pole teatud teoste seesmises ja universaalses väärtuses, vaid selles, et kultuurieliit hoiab neile „sobivaid“ teoseid püünel.
Pluralistlik intuitsioon – valitseb üsna suur konsensus selles, et teose avatust mitmele paikapidavale tõlgendusele, tuleks pidada kõrge väärtuse märgiks. On tüüpiline, et igavesti kestvad teosed on ligipääsetavad erinevatele, vastandlikele tõlgendustele.
Liiga range – nõue tugineda stabiilsele, loomis-kontekstist võrsuvale kanoonilisele tõlgendusele, piiraks tõsiselt nende teoste hulka, mida oleme harjunud pidama ajaproovi läbinuiks. Savile teooria puhul langeksid paljud ajaproovi läbinud teoste paradigmaatilised näited sellest kategooriast välja.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 10 allalaadimist

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #1

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #2

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #3

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #4

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #5

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #6

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #7

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #8

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #9

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #10

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #11

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #12

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #13

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #14

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014 #15

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kmiller Õppematerjali autor

Esteetika eksami kordamisküsimused

esteetika eksam filosoofia tartu ülikool teaduslik esteetika Baumgarten kunstifilosoofia

Sarnased õppematerjalid

odt

Esteetika

1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes

Esteetika

docx

Esteetika kordamisküsimused

ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi,

Esteetika

doc

Mis on esteetika?

Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt

Filosoofia

docx

Esteetika tü 2018

1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus, kui ta kogeb midagi esteetilist

Esteetika

odt

Kunst esteetika

esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti- essentsialismi programm: 1. Traditsioonilise esteetika kriitika 2. Perekondlikud sarnasused 3. Avatud mõiste idee 4. Keeleline pädevus 2 Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 1. Traditsioonilise esteetika kriitika

Eetika

pdf

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis

3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: ..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes .

Filosoofia

docx

MIS ON KUNST?

AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas

Kunstiajalugu

pdf

Filosoofia kursus ülikoolis: tõde, teadmine, õiglus

Uskumise tingimus ehk et teada pean ka uskuma/omaks võtma/ aktsepteerima (et teada et keegi on haige pean ma ka uskuma et ta on haige). Õigustatuse tingimus ehk uskumus/omaks võtmine peab olema õigustatud. 8. Traditsioonilse määratluse õigustatuse tingimus: uskumus mingist teadmisest peab olema õigustatud ehk ei tohi olla külajutt 9. Kriitika traditsioonilisele teadmiskäsitlusele: Eksami küsimuse täppi panemine, kuigi ise ei olnud kindel/ ei uskunud et see on õige vastus. Maja maha põlemisel ei taha seda uskuda, kuigi see on tõsi. 10. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria Õigustatud Tõesele Uskumisele: S teab, et p, siis ja ainult siis kui: p on tõene; S usub et p; S on õigustatud uskuma, et p; p põhjustab S-i uskumuse, et p Vabadus 1

Sissejuhatus filosoofiasse

Rohkem sarnaseid