1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi,
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus, kui ta kogeb midagi esteetilist
esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti- essentsialismi programm: 1. Traditsioonilise esteetika kriitika 2. Perekondlikud sarnasused 3. Avatud mõiste idee 4. Keeleline pädevus 2 Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 1. Traditsioonilise esteetika kriitika
3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: ..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes .
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas
Uskumise tingimus ehk et teada pean ka uskuma/omaks võtma/ aktsepteerima (et teada et keegi on haige pean ma ka uskuma et ta on haige). Õigustatuse tingimus ehk uskumus/omaks võtmine peab olema õigustatud. 8. Traditsioonilse määratluse õigustatuse tingimus: uskumus mingist teadmisest peab olema õigustatud ehk ei tohi olla külajutt 9. Kriitika traditsioonilisele teadmiskäsitlusele: Eksami küsimuse täppi panemine, kuigi ise ei olnud kindel/ ei uskunud et see on õige vastus. Maja maha põlemisel ei taha seda uskuda, kuigi see on tõsi. 10. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria Õigustatud Tõesele Uskumisele: S teab, et p, siis ja ainult siis kui: p on tõene; S usub et p; S on õigustatud uskuma, et p; p põhjustab S-i uskumuse, et p Vabadus 1
Kõik kommentaarid