Kunst esteetika (0)

• Mis on kunst ? Kas kunsti on võimalik defineerida?
  Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat:
  
• Anti-essentsialism
  
• Institutsionaalne kunstiteooria
  
• Esteetiline kunstiteooria
  
• Ajalooline kunstiteooria
  

2

Milles seisneb anti- essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks?
Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste.
Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel

• kunstil on piisavaid omadusi, mille kaudu saab seda defineerida
  
• sõnal „kunst/ kunstiteos “ on midagi ühist, nendel asjadel, mida see sõna puudutab on midagi ühist ja selle ühise kaudu saabki kunsti defineerida
  Eksitus seisneb selles, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud
  omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest
  muust . Et see lootusetu on, näitavat kogu esteetika ajalugu, kust
  pole võimalik leida ühtki püsima jäänud väidet kunsti olemuse
  kohta,aga see ei aita meil näha, mis kunst
  on. Viga ei peitu mitte kunstiteostes ega vaatajas, vaid valesti
  

• kunsti ei saa defineerida, kuna kunst on loominguline ja muutub aja jooksul
  
• kunst on „avatud mõiste“ ( matemaatika ja loogika on „suletud mõiste“)
  
• defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine , see välistaks kunsti loomingulisuse
  

• kunsti ei saa defineerida, aga see polegi probleem
  
• me teme , kuidas kasutada sõna „kunst“ ja „kunstiteos“, seega oleme võimelised aru saama, mis on kunst
  tuleb lihtsalt
  teada, et sellist ja sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiteosteks
  

Kennick: (anti-essentsialist)

• Me oskame kasutada sõna „kunst“
  
• Et me oskame kasutada sõna „kunst“, siis oskame ka määrata ühtse kunstiteoste kogumi
  

Kunstiteoste kogumil aga pole ühiseid omadusi (anti-essentsialism väidab, et on sellises ühised omadused)

• kunstiteosed erinevad liiga palju reaalsetest asjadest ja kunstiteoseid on võimalik silma järgi avastada vaid juhuslikult (Ühe mehe karp võib olla teise mehe kunst) (anti-essentsialism- kunstiteosetel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame aru, et on kunstiteos) Puhtalt visuaalse vaatlusega pole aga eristus võimalik.  On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema
  

Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma."

• Ei ole toodud näiteid (M.Weitz), et definitsioon oleks välistanud loomingulisuse (anti-essentsialistid väidavad, et kunsti ei saa defineerida, kuna kunst on loominguline ja ajas muutuv) Kunsti tegemisel hoopis avaldub loomingulisus, definitsioon, mis on kunst, ei välista loomingulisust.
  

• Kunstidefinitsiooni ergutav mõju (????)
  

• George Dickie
  
• T. J. Diffey
  
• Stephen Davies
  

• Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: “kunstisus” ei pea
  

• Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse
  

• Kunstiteos on kirjeldavas tähenduses:
  1. artefakt – (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese)
  2. artefaktile on ühiskond andnud sellise sisu, et seda saab hinnata (kandideerib hindamisele)
  
• Kunstiteos on liigitavas tähenduses:
  1. artefakt – (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese)
  2. artefaktile on kunstimaailma kuuluv isik või isikute grupp andnud sellise sisu, et seda on võimalik hinnata (kandideerib hindamisele)
  

• Mõiste pärineb Dantolt. Dickie tõlgendab seda erinevalt.
  
• Kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt – reeglina
  

• kunstnikud
  
• kuraatorid
  
• kriitikud
  
• filmitegijad
  

• Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses.
  
• Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see
  

• Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Väärtuselised
  definitsioonid esitavad oma käsituse sellest, mis on kunst,
  teadlikult arvestades sellega, et suur osa üldiselt kunstiks peetavast
  jääb sellise definitsiooni alt välja ja osutub seega mittekunstiks. Kunst on teatud väärtust kandev mõiste. Kunstidefinitsioon peab ütlema midagi vaid nende artefaktide kohta, mis on väärt olema kunst.
  
• Nt, “see maal on kunstiteos.” See on liigitavas tähenduses
  

• “Keegi võib teada, et miski on
  

• Artefaktsus on loomingu
  

Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse „omistamisest" sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust.

• Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust
  

• Kui jah, siis põhjendid ongi see millest
  

• Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga.
  

• Võrdleme kahte olukorda:
  

• Beardsley (1982): Kunst on analoogne
  

• Romantiline kunstnik üksikul saarel võib
  

8

"Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma."

• Monroe C. Beardsley
  

• William Tolhurst
  
• Nick Zangwill
  

• Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe
  

• Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste
  

• Kaks versiooni: aktualism ja intentsionalism
  

• Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub
  

• x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega
  

„Kunstiteos on … tingimuste korraldamine, mis kavatsetud

• “tegemine”
  

• “esitamine”
  

• “kogumine”
  

• “muutmine”
  

• “korrastamine”
  

• “tingimuste korraldamine”
  

• …. esteetilise kogemuse esilekutsumiseks! (st, ei pea looma
  

• NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja
  

• … et ka looduslikud või tehnoloogilised objektid saavad
  

• päikeseloojang
  
• linnulaul
  
• ojavulin
  
• ….
  
• … ent kuna pole E-kavatsusi, pole nad kunstiteosed. Ent
  

• Täpsustuse ja täiendused
  

• Objektiivsed põhjused
  

• Subjektiivsed põhjused
  
• Edasine küsimus on: Kas sel puhul
  

• Beardsley ei too näiteid. Ent idee on selge:
  
• Analoogia : tooli mõistesse on istumise
  

• erootilisi
  
• religioossed
  
• poliitilisi
  
• moraalseid
  

• esteetiline kavatsus poliitiline kavatsus
  

• poliitiline kavatsus erootiline kavatsus
  
• moraalne kavatsus esteetiline kavatsus
  
• religioosne kavatsus moraalne kavatsus
  
• erootiline kavatsus religioosne kavatsus
  

• Feministlik kunst (St. Orlan ilukirurgia)
  
• Uus- guinea kaitsekilbid: hirmutamiseks!
  
• Järelikult: EKD (esteetiline kunstiteooria) liiga kitsas:
  

• Leidub “asju” mille loomisel mängib olulist rolli ka E kogemise
  

• Järelikult: EKD on liiga avar – teeb
  

• Jerrold Levinson
  
• Arthur C. Danto*
  
• Noël Carroll
  
• x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses
  

• Kunstiajalugu --- seos --- kanditaat -teos
  
• Eri teooriad näevad suhet erinevalt. Käsitleme Carrolli
  

• Küsimust “mis on kunst?” ei tule mõista kunsti
  

• NB!
  

• Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise
  

• Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab
  

• Nt: Balletiteost (Giselle, Corelli & Perrott)
  

• Strateegiad ei ole teineteist välistavad.
  
• Nt: Kunstiteos võib korrata mõnd kaasaegset kunstitendentsi,
  

• Strateegiad ei ole ammendavad.
  

• Kordamine on kunsti kui kultuuripraktika traditsiooniline
  

• Avardamine kunsti kui kultuuripraktika evolutsiooniline
  

• Hülgamine on kunsti kui kultuuripraktika
  

• Esimest kunstiteost ei saadud ju
  

• Kes peab kunsti lugu koostama ja kuidas otsustada võistlevate lugude vahel?
  

• Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele
  

• Kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti