Facebook Like
Küsitlus


Esteetika kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on esteetika ?
  • Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“ ?
  • Mis on teaduslik esteetika ?
  • Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused ?
  • Mis on tõlgenduse allikas ?
  • Mis hinnangute loogiline staatus ?
  • Mis alati on teostes väärtuseks ?
  • Mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel ?
  • Mis on kujutis ?
  • Millega tegeleb analüütiline esteetika ?
  • Kuidas jaotab Santayana kirjutusi ilu kohta ?
  • Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks ?
  • Mida selgitas Kennick kaubalao näitega ?
  • Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil) ?
  • Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument ?
  • Kuidas erineb teistest hoiakutest ?
  • Mis on sümpaatilisus ?
  • Mida heidab Dickie ette Stolnitzi teooriale ?
  • Milliseid tähelepanu tüüpe eristab Rowe ?
  • Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika ?
  • Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti ?
  • Milles seisneb võimatute objektide etteheide ?
  • Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus ?
  • Milliseid küsimusi tekib E-omadustega ?
  • Kuidas E-omadusi määratleda ?
  • Mis teeb E-omadused esteetiliseks ?
  • Mis seos on E-omadustel M-omadustega ?
  • Mis seos on E-omadustel esteetiliste väärtusomadustega ?
  • Mitut tüüpi E-omadusi eksisteerib ?
  • Mis tähendab, et sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitusi ?
  • Mida tähendab, E-mõisted on reeglist valitsetud negatiivsel viisil ?
  • Milles seisneb pertseptualismiteesi põhisisu ?
  • Kui positiivseid tingimusi pole, siis kuidas me teame millal rakendada ?
  • Mida tuvastame vahetult ?
  • Mis on aktuaal-intentsionalism ?
  • Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis “hüpoteetiline” ?
  • Mis on ekstrakategoriaalne determinism ?
  • Milles seisneb illusionism kunsti hindamises ?
  • Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida ?
  • Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida ?
  • Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida ?
  • Kui kaua? Kas tehakse finalismi eeldus ?
  • Kui historitsismile ?
  • Milles seisneb finalismi eeldus ?
  • Mida tähendab etteheide, et ajaproov on liiga aeglane ?
 
Säutsu twitteris
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014)
Marek Volt
Kordamisküsimused
1. loeng: Mis on esteetika?
1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“?
Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale.
2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid.
„Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast.
Näited:
1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed .
2.Neuroesteetika . Tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis.
3.Nõukogude marksistlik esteetika - teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist
3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise .
1) F-esteetika kui ilufilosoofia (verbaalne ja sisulise probleem)
2) F-esteetika kui esteetilise filosoofia (Reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. Mis on esteetiline object, hoiak, omadused, väärtused jne)
3) F-esteetika kui kunstifilosoofia (Kunstifilosoofia suuremad sektorid:
  • Kunsti definitsioon: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?
  • Kunstiteose ontoloogia: mis tüüpi “asjad” on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)?
  • Kunstiteose interpretatsioon: mis on tõlgenduse allikas? (kunstniku kavatsus , teos ise?); kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu?
  • Kunstiteose hindamine: mis hinnangute loogiline staatus?; kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?)

4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest.
Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus:
kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naisekujutis;
kunstiajalugu – uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud;
kunstipsühholoogia – mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?;
kunstikriitika – uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia – mis on kujutis ? x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus.
5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda.
Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei deklaleeri kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on. Uurib mitmeid erinevai tõlgendusi.
Kunstiesteetika deklareerib kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on “õige,” “tõeline” ja hea kunst . Kutsub üles muutma suhtumist kunsti.
3)Isiklik – kuidas “mina” (nt kunstnik) asja näen/teen.
4)Varjatud – põhineb mitmesugustel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud.
6. Millega tegeleb analüütiline esteetika?
1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarv. ja piis. tingimused)
2) Argumenteeriv-põhjendav
3) Kirjutamisstiil mitte-retooriline, mitteilukõneline
4) Terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine
5) Dialektiline ülesehitus: väide-vastuväideparandatud väide
7. Kuidas jaotab Santayana kirjutusi ilu kohta?
Ilu kohta kõik võib jagada kahte rühma: esimese on kirjutised, milles filoosofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse või ripatsi; teises rühmas aga need, kus kunstnikud või kriitikud on söandanud astuda filosoofilisele pinnale ning ametialse oskuse põhitõdesid või tundliku vaatleja kommentaare mingil moel üldistanud.
8. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks?
1) teaduslik lähenemine
2) kunstiajaloost lähenemine
3)psühholoogiliselt lähenemine
2. loeng: Kunsti definitsioon I
1. Selgitage anti-essentsialismi keskseid teese!
1.Traditsioonilise esteetika kriitika. Kõik traditsioonilised teooriad on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud. Kui kunst tõesti defineeritakse , sulgeks see kunsti mõiste, mis tähendaks see kunsti arengu peatumist.
2.Perekondlikud sarnasused. Sa ei näe küll midagi, mis oleks ühine kõigile ’’mängudele’’, aga sa näed sarnasusi, sugulusi, ja neid on terve rida. Moodustavad perekonna.
3.Avatud mõiste idee. Defineerimatus ei tulene mitte sellest, et kunst on eriliselt keeruline, vaid sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni.
4.Keeleline pädevus . Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi!
2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega?
’’Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju … Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon … sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud.’’
Kunstil ei ole kindlat definitsiooni, kuid siiski on kõigil mingi arusaam, mis on kunst.
3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)?
1) ’’kunst” tavakasutus ja kunstiteoste klass
Kennicki argument on selline:
1.Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal mõistet õigesti rakendada).
2.See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi.
3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi.
2) Visuaalselt eristamatud paarid
Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera”
4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.
5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid .
1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine.
2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks.
3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku.
4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”.
6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus?
Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida
2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus
Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust.
7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil.
1. Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon . (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi.
2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes?
-Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on.
-Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga.
8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi).
1. Esteetikas on olemuste otsimine eksimus, mis tuleneb võimetusest hinnata selliste sõnade nagu ’’kunst,’’ilu’’ loogikat.
2. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Esteetika kordamisküsimused #1 Esteetika kordamisküsimused #2 Esteetika kordamisküsimused #3 Esteetika kordamisküsimused #4 Esteetika kordamisküsimused #5 Esteetika kordamisküsimused #6 Esteetika kordamisküsimused #7 Esteetika kordamisküsimused #8 Esteetika kordamisküsimused #9 Esteetika kordamisküsimused #10 Esteetika kordamisküsimused #11 Esteetika kordamisküsimused #12 Esteetika kordamisküsimused #13 Esteetika kordamisküsimused #14 Esteetika kordamisküsimused #15 Esteetika kordamisküsimused #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Daria Dreilikh Õppematerjali autor

Lisainfo

(vastused) sügis 2014

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
docx
Esteetika eksami kordamisküsimused 2014
19
odt
Esteetika
56
doc
Semiootika konspekt ja küsimused
12
docx
Esteetika eksamiks kordamine
34
docx
Filosoofia eksami kordamisküsimused
30
doc
Mis on esteetika
8
odt
Filosoofia kordamisküsimused
14
odt
Kunst esteetika





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun