Esteetika kordamisküsimused (1)

ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014)
Marek Volt
Kordamisküsimused
1. loeng: Mis on esteetika?
1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“?
Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale.
2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid.
„Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast.
Näited:
1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed .
2.Neuroesteetika . Tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis.
3.Nõukogude marksistlik esteetika - teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist
3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise .
1) F-esteetika kui ilufilosoofia (verbaalne ja sisulise probleem)
2) F-esteetika kui esteetilise filosoofia (Reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. Mis on esteetiline object, hoiak, omadused, väärtused jne)
3) F-esteetika kui kunstifilosoofia (Kunstifilosoofia suuremad sektorid:

• Kunsti definitsioon: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?
  
• Kunstiteose ontoloogia: mis tüüpi “asjad” on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)?
  
• Kunstiteose interpretatsioon: mis on tõlgenduse allikas? (kunstniku kavatsus , teos ise?); kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu?
  
• Kunstiteose hindamine: mis hinnangute loogiline staatus?; kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?)
  

4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest.
Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus:
kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naisekujutis;
kunstiajalugu – uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud;
kunstipsühholoogia – mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?;
kunstikriitika – uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia – mis on kujutis ? x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus.
5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda.
Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei deklaleeri kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on. Uurib mitmeid erinevai tõlgendusi.
Kunstiesteetika deklareerib kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on “õige,” “tõeline” ja hea kunst . Kutsub üles muutma suhtumist kunsti.
3)Isiklik – kuidas “mina” (nt kunstnik) asja näen/teen.
4)Varjatud – põhineb mitmesugustel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud.
6. Millega tegeleb analüütiline esteetika?
1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarv. ja piis. tingimused)
2) Argumenteeriv-põhjendav
3) Kirjutamisstiil mitte-retooriline, mitteilukõneline
4) Terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine
5) Dialektiline ülesehitus: väide-vastuväideparandatud väide
7. Kuidas jaotab Santayana kirjutusi ilu kohta?
Ilu kohta kõik võib jagada kahte rühma: esimese on kirjutised, milles filoosofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse või ripatsi; teises rühmas aga need, kus kunstnikud või kriitikud on söandanud astuda filosoofilisele pinnale ning ametialse oskuse põhitõdesid või tundliku vaatleja kommentaare mingil moel üldistanud.
8. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks?
1) teaduslik lähenemine
2) kunstiajaloost lähenemine
3)psühholoogiliselt lähenemine
2. loeng: Kunsti definitsioon I
1. Selgitage anti-essentsialismi keskseid teese!
1.Traditsioonilise esteetika kriitika. Kõik traditsioonilised teooriad on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud. Kui kunst tõesti defineeritakse , sulgeks see kunsti mõiste, mis tähendaks see kunsti arengu peatumist.
2.Perekondlikud sarnasused. Sa ei näe küll midagi, mis oleks ühine kõigile ’’mängudele’’, aga sa näed sarnasusi, sugulusi, ja neid on terve rida. Moodustavad perekonna.
3.Avatud mõiste idee. Defineerimatus ei tulene mitte sellest, et kunst on eriliselt keeruline, vaid sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni.
4.Keeleline pädevus . Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi!
2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega?
’’Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju … Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon … sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud.’’
Kunstil ei ole kindlat definitsiooni, kuid siiski on kõigil mingi arusaam, mis on kunst.
3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)?
1) ’’kunst” tavakasutus ja kunstiteoste klass
Kennicki argument on selline:
1.Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal mõistet õigesti rakendada).
2.See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi.
3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi.
2) Visuaalselt eristamatud paarid
Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera”
4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.
5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid .
1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine.
2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks.
3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku.
4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”.
6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus?
Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida
2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus
Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust.
7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil.
1. Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon . (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi.
2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes?
-Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on.
-Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga.
8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi).
1. Esteetikas on olemuste otsimine eksimus, mis tuleneb võimetusest hinnata selliste sõnade nagu ’’kunst,’’ilu’’ loogikat.
2. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte otsimine on viljatu ettevõtmine
3. Ei tohiks ignoneerida esteetikute definitsioonide kasulikkust.
4.Traditsiooniline esteetika oletab ekslikult, et vastutustundlik kriitika on võimatu ilma kõigi kunstiteoste kohta kehtivate reeglite kogumita.
3. loeng: Kunsti definitsioon II
1. Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme.
1.Esteetiline aktualism:
Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse.
2.Esteetiline intentsionalism:
x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus.
2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest.
1. Objektile suunatus – teosesse neeldumine.
2.Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne.
3.Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline.
4.Aktiivne avastusrõõm – teosesisestest seostest: “ahhaa efekt”
5.Terviklikkus – kogemus on ühtne, sidus.
3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid.
x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus.
Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted
1.Produtseerimise tingimus- igasugune loomine väga laias mõistes esteetilise kogemuse esilekutsumiseks.
2.Esteetiline kogemus: Sisukeskne- esteetiliste omaduste kogemine. Afektikeskne-mis tunne on omada E-kogemust
3.Esteetiline kavatsus- kunstiteosega kindla E-kogemuse tekitamine
4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale.
1)poliitiline kunst- kunstiteosed, mille eesmärgiks on maailma muutmine mitte E-kogemuste tekitamine. Nt Uus-Guinea kaitsekilbid olid mõeldud hirmutamiseks, mitte esteetlise kogemuse esile kutsumiseks.
2)esteetiline kunst- leidub ’’asju’’, millel on E-kogemise kavatsus. Nt autod.
5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks?
Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine, hülgamine, avardamine.
6. Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme strateegiat.
Kordamine- Kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone, taotlusi jms.
Avardamine- Mingi “kunstilise probleemi” (vormi, žanri , stiili jms) lahendamise korral. Nt tsentraalperspektiivi kasutusele võtmine lääne maalikunsti ajaloos, oli uus tehnika, mis aitas edukamalt saavutada eelnenud kunstnike eesmärke (st maailma kujutamine).
Hülgamine- heidetakse kõrvale vahetute eelkäijate stiilid ja väärtused, ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga.
7. Selgitage narratiivse kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast.
Esteetiline KT:

• x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus.
  
• Kunsti defineeritakse esteetilse kogemuse mõiste kaudu
  

Narratiivne KT:

• x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega).
  
• Loobutakse taas kunsti defineerimisest.
  

8. Iseloomustage narratiivse kunstiteooriaga tekkivaid probleeme.
Esimese kunstiteose probleem- Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud!
Probleem narratiividega- Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte?
Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas
4. loeng: Esteetiline hoiak I
1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas.
E-hoiak- teatud viis objektide kogemiseks
Psühholoogias/sotsioloogias hoiak- pos., neg., neutr. suhtumine millesegi
2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma.
(Täielik) E-hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid neljale küsimusele:
1.Definitsioonilisele (mis?)
2.Ontoloogilisele (mille suhtes?)
3.Normatiivsele (miks?)
4.Ajaloolisele (millal?)
3. Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest.
Kuidas erineb teistest hoiakutest ?
1)Otstarbe kaudu – kogemine ilma edasise eesmärgita
2)Tähelepanu kaudu – tähelepanu asja kvalitatiivsele individuaalsusele 
3)Uskumise kaudu – objekti eksistents pole oluline
4)Semiootiliselt – objekt ei funktsioneeri märgina
5)Mõistelise kaudu – mõisteta kaemine
E-hoiakut on iseloomustatud kui “mitte-praktilist”, “mitte-tunnetuslikku”, “mitte-isiklikku”.
Näiteks: ’’Kas pensionärid jõuavad õigel ajal rongi peale ?’’ (isiklik, sh moraalne)
4. Iseloomustage Stolnitzi E-hoiaku teooria põhimõisteid.
1) Mis on huvitus?
Huvitu - st igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes.
-Me ei vaata objekti mingit edasise otstarbe pärast.
-Me ei püüa objekti kasutada ega manipuleerida.
-Kogemist ei valitse mitte mingi muu eesmärk, kui ainult kogemine ise.
-Me huvi keskendub üksnes objektile, nii et me ei võta seda objekti mingi märgina (äratuskell), või vihjena mõnele eelseisvale tegevusele (liiklusmärk).
2) Mis on sümpaatilisus?
Sümpaatilisus osutab viisile, kuidas tuleb objekti kogemiseks ette valmistada.
-“Meki” objekti individuaalset kvaliteeti!
-Aktsepteeri objekti nii nagu ta on!
-Ole vastuvõtlik sellele mida objekt sulle pakub!
5. Mida heidab Dickie ette Stolnitzi teooriale ?
Dickie (1964) kritiseerib E-hoiaku teooriaid. Huvitut tähelepanu kui erilist tähelepanu viisi ei eksisteeri. On vaid tähelepanu või selle puudumine! (Dickie 1964, kriitikat vt Kemp 1999)
a)Erinevad motiivid ei tee tähelepanu erinevaks
b)Huviga tähelepanu pole sageli tähelepanu
6. Kuidas võivad huvitus ja sümpaatilisus omavahel vastuollu minna?
Stolnitzi teooria käsib meid toimida kahel teineteist välistaval viisil. Sümpaatilisuse tingimus nõuab alistumist teoses esitatud eesmärkidele.
7. Milliseid tähelepanu tüüpe eristab Rowe?
Võib eristada kaht tüüpi tähelepanu. Esimese põhjustab tahteakt, seega on ta
miski, mida mina teen; teine on miski, mis minuga juhtub, kui ma satun objekti huvisfääri [when I am caught up in the interest of an object].
8. Esitage vähemalt kolm mitte-esteetilise vaatamise põhjendust Rowe järgi.
(a) See pilt on väärt tervet varandust.
(b) See pilt on pimesi maalitud.
(c) See pilt oli asitõend kuulsal kohtuistungil.
(d) Selle pildi maalis minu esivanem.
(e) See pilt on minu oma.
(f) Sellel pildil on minu maja.
5. loeng: Esteetiline hoiak II
1. Kuidas erineb E-hoiaku hoiakutevaheline ja hoiaku-sisene õigustamine?
Hoiakute vaheline õigustamine: E-hoiaku õigustamine võrdluses teiste võimalike hoiakutega.
Hoiaku-sisene õigustamine: keskendumine eksklusiivselt E-hoiakule., arvestamata teisi hoiakuid.
2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise.
Episteemiline õigustamine: E-hoiak on seotud teadmisega.
2 lähenemist: (a)individualistlik ja (b)metafüüsiline.
(a)E-hoiak kui abivahend pealiskaudse või liigselt utilitaarse maailma-kogemise vastu.
(b)E-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus.
Sotsiaal-bioloogiline õigustamine: E-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest pole lootust pääseda. Nt. lahkunud sõbra, tekitatud valuga toimetulek.
3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut „kuritarvitada“.
Esteetiline hoiak - distantseeritud ja huvituseta (omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust.
4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi.
1) Konsekventsialane tõlgendus.
Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed!
E-hoiak teeb meist moraalselt paremad inimesed
2)Kontseptuaalne tõlgendus
E-hoiaku eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu “huvitus” ja “erapooletus”
5. Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika?
E-hoiak on neutraalne, “objektiivne”, külm, eelarvamustevaba, jms seega maskuliinne hoiak! (Erinevalt femiinsest-hoiakust, mis püüab samastuda ja mis on loomult emotsionaalne).
E-hoiak on “ psühholoogiline tsensuur”!
6. Iseloomustage E-hoiaku kunstimõistelisi ja esteetilisi õigustusviise.
Kunstimõisteline õigustamine
Eeldus: kunst on olemuslikult esteetiline nähtus.
Järelikult: kunstile tuleb läheneda esteetiliselt (nt E-hoiakust lähtuvalt)
Esteetiline õigustamine
E-hoiaku sissevõtmise õigustamine mingi esteetilise perekonda kuuluva nähtusega.

• esteetiline kogemus
  
• esteetiline väärtus
  
• esteetiline nauding
  
• esteetiline elamus
  
• esteetiline omadus
  

7. Selgitage E-hoiaku hedoonilise õigustamine põhisisu.
Miks inimesed tahavad kontempleerida kunstiteost kontempleerimise enese pärast? … Vastus on muidugi see, et me saame sellest tegevusest heameelt, rahuldust, naudingut.
8. Selgitage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi.
1) Looduse väärtustamine pildina.Näha loodusobjektis ainult tema maalilist välispinda, ilma seda millegagi seostamata
2) Looduse assotsiatiivne väärtustamine. Vähemmaaliliste kohtade väärtustamine looduses (ajaloolise, kultuurilise, kirjandusliku sündmuseabil). Loodusel puudub väärtus, kuni teda pole mõne kujuteldava või tegeliku teoga ’’inimlikustatud’’ või ’’pühisetud’’.
3)Looduse teaduslik väärtustamine. Looduse mõistmine nii nagu ta on, lahus inimese juuresolekust ja mõjust.
6. loeng: Esteetiline objekt
1. Kirjeldage fraasi „esteetilise objekt“ kolme tähendust (valige ise).
1) Kunstiteos
Fraasiga “E-objekt” peetakse sageli silmas kunstiteost (maali, skulptuuri vms)
2)Kunstiteose tahk
“E-objektina” ei käsitleta mitte kogu kunstiteost tervikuna, vaid teatud tahku –tajutavat /pertseptuaalset osa.
3)Esteetiliste omaduste kandja
E-objekt kui objekt, mis kannab E-omadusi: ilus, graatsiline, harmooniline jne
2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti?
E-hoiaku teooriates (Stolnitz, Bullough, Tomas jt) määratletakse E-objektina objekti, mille suhtes võetakse esteetiline hoiak
3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria?
E-hoiaku teoreetikute tüüpiline eeldus: “ E- objektiks saab olla mis iganes asi”
Seda eeldust nimetan ontoloogiliseks universalismiks.
Egalitaarne teooria- üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele.
4. Kirjeldage psühholoogilist ja füsioloogilist etteheidet ontoloogilisele universalismile.
Psühholoogiline etteheide: Igaühel on “vastikuid asju” mis psühholoogiliselt välistavad E-hoiaku võtmise! Nt veri, okse, röga,mäda, putukad
Füsioloogiline etteheide: Füsioloogilised/paratamatud omadused, mis põhjustavad vastikustunnet, ärritust. Nt laibad sisaldavad nn ’’laibamürke’’, mis kutsuvad esile füsioloogilise paratamatusega okserefleksi.
5. Milles seisneb võimatute objektide etteheide?
Võib väita, et nn võimatute objektide suhtes ei saa sisse võtta E-hoiakut! Nt „nelinurkne ring“, „taevasinine roosa ingel“
Erinevalt ringist ja nelinurgast (või roosast ja sinisest inglist), ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada – samuti pole andmeid sellistest hallutsinatsioonidest.
6. Selgitage kogemistingimuse ideed.
Fraas ’’ninapidi sees’’ on tähenduslik, sest õigupoolest võiks ontoloogiline universalist panna kahtluse alla eelduse, et raipe esteetiline „võtmine“ nõuab just selliseid „nasaalseid“ kogemistingimusi. Võime ju raibet kogeda märksa distantseeritumates situatsioonides, näiteks fotolt või filmilindilt ning välistada ei saa sedagi, et mõni esteetiline vuajerist eelistab raibet hoopis binoklist vaadata. Muidugi võivad ka kognitiivsed asjaolud – nt tühipaljas teadmine, et tegemist on raipega – inhibeerida esteetilise hoiaku sissevõtmist, ent siiski on kindel, kõigil nimetatud puhkudel kaotab vähemasti füsioloogiline etteheide suure osa oma jõust
7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust.
O-universalism võib hume’ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne „ loodusseadus “, nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis teistsuguste seadustele , kui ta just meie maailmas parasjagu teeb, võime ette kujutleda olukorda, kus laibamürkidega kokkupuutumine ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe ) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. Veidi üldistades võime siis öelda, et isegi kui sotsiaalkonstruktivisti meelehärmiks õnnestub näidata, et teatud objektide tülgastavus on bioloogilis-geneetiliselt aluselt universaalselt inimese loomuses, saab ontoloogiline universalist kahtluse alla seada sellise inimloomuse paratamatuse.
8. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus?
Konstitueerivas tõlgenduses, on (saab) objektiks parasjagu see, millele te parasjagu oma tähelepanu pöörate – te huvitu tähelepanu teeb sellest asjast esteetilise objekti umbes samas mõttes, kui taskulambi valgusvoog „teeb“ (loob) oma objekti.22 Loomulikult saab konstitueeriva objektikäsitluse järgi tähelepanu pöörata neile nähtustele, mis pole mingis argises mõttes objektid või asjad (reaalsuse diskreetse tükid). Näiteks võin ma oma tähelepanu valgusvihuna pöörata (vaimusilmas või visuaalses mõttes) „objektile“, mis moodustub kirjutuslaua servast ja toaseinast. Samas seisab antud eristuse kõige esileküündivam järeldus selles, et konstitueeriva objektikäsitluse järgi muutub väide, et esteetilise hoiaku saab võtta mis iganes objekti suhtes, suhteliselt väheinformatiivseks (liiaseks), sest objekti defineeritigi ju sellena mille suhtes esteetiline hoiak võeti.
7. loeng: Esteetilised omadused
1. Milliseid küsimusi tekib E-omadustega?
1.Kuidas E-omadusi määratleda? Mis teeb E-omadused esteetiliseks?
2.Mis seos on E-omadustel M-omadustega?
3.Mis seos on E-omadustel esteetiliste väärtusomadustega?
4.Mitut tüüpi E-omadusi eksisteerib?
2. Iseloomustege Sibley maitseteesi.
Sätestab erinevuse esteetiliste ja mitte-esteetiliste mõistete vahel.
Kunstikriitika sõnavara analüüsides (Oxfordi raamatukogud 1948-49) eristas kahte liiki mõisteid:

• mitte-esteetilised mõisted: Selliseid täheldusi võib teha igaüks, kel normaalne nägemine, kuulmine jms … ja intelligents.
  
• esteetilised mõisted: Selliste tähelduste tegemine nõuab lisaks veel ka maitset (tajumisvõimelisust, tundlikkust ja esteetilist eristusvõimet). Maitse = võime märgata ja eristada.
  

3. Mis tähendab, et sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitusi?
Sõna kasutatakse konkreetse tähendusega, mis on üheti mõistetav.
4. Mida tähendab, E-mõisted on reeglist valitsetud negatiivsel viisil?
Teatud ME-esteetilised kirjeldused on ühte-sobimatud teatud E-mõistete rakendusega.
Kui mulle räägitaks, et kõrvaltoas olev maal koosneb üksnes kahest väga kahvatust sinisest ja valgest triibust, siis ei saa see maal olla “kirev-uhke,” “räige,“ ”leegitsev” “kuum,” “toretsev.”
5. Selgitage nn üleskaalumise juhtumit E-mõistete rakendamise juures.
Eelnevas küsimuses olev näide kehtib vaid siis, kui teos koosneb “üksnes kahest väga kahvatust sinisest triibust.”
Mingid muud ME-tunnused, võivad selle ME-tunnuse üles kaaluda!
Nt, kui sellele ME-kirjeldusele lisame teise ME-kirjelduse “mitmed erineva tooniga punased triibud” võiks E-mõiste “räige” rakenduda.
6. Selgitage E-mõistete rakendamist võrdluses ME-mõistete rakendamisega.
Teatud ME-esteetilised kirjeldused on ühte-sobimatud teatud E-mõistete rakendusega. Nt, kui sellele ME-kirjeldusele lisame teise ME-kirjelduse “mitmed erineva tooniga punased triibud” võiks E-mõiste “räige” rakenduda. Ei: Värve näevad kõike kel silmad korras. Ei: E-otsustusi (E-mõistete rakendamist) me põhjendame ja “tahame panna teisi E-omadusi nägema”).
7. Milles seisneb pertseptualismiteesi põhisisu?
Ent kui positiivseid tingimusi pole, siis kuidas me teame millal rakendada?
Kas E-mõisted on nagu värvimõisted (mis pole samuti reeglist valitsetud), mida tuvastame vahetult?
(a)Ei: Värve näevad kõike kel silmad korras.
(b)Ei: E-otsustusi (E-mõistete rakendamist) me põhjendame ja “tahame panna teisi E-omadusi nägema”).
8. Kritiseerige Sibley teooriat vähemalt kahel viisil.
Maitseteesi kriitika: Leidub E-omadusi, mis ei nõua tajumiseks maitset – suuremat võimelisust, kui on nn “normaalsetel” inimestel

• “graatsilisus”
  
• “eredus” (värvide puhul)
  
• “teravus” (trompetiheli puhul)
  

Reeglikesksed E-mõisted: Leidub tunnuseid, mis on teose “ühtseks” (unified) kutsumiseks piisavad! (Kivy 1975a)

• Poliitiline partei on ühtne, kui sel on ühised eesmärgid, väärtused, printsiibid.
  
• Sümfoonia on ühtne, teemade, motiivide, rütmide, tonaalsuse jms tõttu.
  

Kui keegi nimetab miskit ühtseks, AGA ei nimeta mitte ühtegi nimetatud tunnust, siis ta lihtsalt ei tea millest räägib.
8. loeng: Kunsti tõlgendamine
1. Selgitage pindmise ja sügava tõlgenduse erinevust.
S-tõlgendus: teose käsitlemine mingi fundamentaal-teooria (freudism, strukturalism, feminism, marksism jms) võtmes.
Kas see on “päris” tõlgendamine või üksnes teose ära-kasutamine teoseväliste asjade ajamiseks (teooriate tutvustamiseks, enese näitamine jms)
S-tõlgendusi on palju ja kunstnikul puudub võim nende üle (võimatu on ette teada, mis teooriaid tulevikus tekib, nt voltism).
P-tõlgendus: Teose käsitlemine (mõistmine, selgitamine) teose looja (kunstniku) vaatepunktist.
Selles mõttes on ainult üks korrektne tõlgendus, mille suhtes on kunstnikul eelispositsioon.
2. Selgitage kahte viisi „tähenduse“ mõistmiseks
1) Tähendus on kunstiteose sees, tõlgendamisel me avastame selle, toome välja: Tähendus kui pähklituum, Tähendus kui kink pakis, “teksti striptiis”.
2) Tähendus ei oota kunstiteoses sees – me paneme selle sisse tõlgendamise käigus: nö loeme selle sisse vastavalt teooriale, kultuurile, “rumaluse astmele” (konstruktivism, imputatsionism).
3. Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest tõlgendusest?
S-tõlgendus:

• “W kujutab Jeesuse ristilöömist“
  
• “W väljendab luuletaja pisaraterohkeid hinge-piinu“
  
• “W sümboliseerib headuse võitu kurjuse üle”
  

NB!* Teose “tähendus” võib haarata kõike neid kokku. Reeglina eristatakse “tähendust” ja “tähtsust”!
K-tõlgendus:

• “W on higine ja tolmune vestern”
  
• “W on psühholoogiline põnevusfilm”
  
• “W on formalismi puhtaim näide”
  

Kategooria kui üldnimetus, mis haarab endasse kunstiliike, žanre, -stiile, -voole.
4. Mis on aktuaal-intentsionalism?
Intentsionalism: Tähenduseks on see mida kunstnik teose tähendama pani.
Teooria, mille kohaselt mingi teose tähendus (s.o õige tõlgendus) on vähemalt osaliselt autori tegelikest kavatsustest ülekantud/ammendatud. Ehk siis teose vaatleja saab vähemalt osaliselt aru, mida autor tegelikult on üritanud öelda oma teosega .
5. Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis “hüpoteetiline”?
Hüpoteetilise intentsionalismi puhul üritatakse hüpoteetiliselt aru saada, mida on autor teosega üritanud öelda. Hüpoteetiline tõlgendus ei pruugi olla õige tõlgendus.
6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi.
Konventsionalism: Tähenduse allikaks on teos ise.
Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest
Relativism on seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
-väidetakse, et miski (näiteks moraaliväärtused, ilu, teadmine, esteetika, tähendus on suhteline, sõltudes mingist raamistikust või vaatekohast (näiteks individuaalsest subjektist, kultuurist, ajastust, keelest, mõisteskeemist
-eitatakse, et üksainus vaatekoht on teistega võrreldes privilegeeritud
7. Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus?
Pole tähtis kui hoolikas kriitik oma interpretatsiooniga on, ta kannab alati neid piire hinnangusse üle … alati on võimalus, et iga interpretatsiooni saab teise, paremaga üles kaaluda, hinnang ei saa iial olla lõplik
Instrumentaaldeterminism:
Teooria, kus K- tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriasse (žanritesse, stilistilistesse vooludesse, kunstiliikidesse jne). Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente (kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena.
8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism ?
Tõlgendus on hinnanguliselt laetud - kategooriad ei ole formaalsed (neutraalsed) kastid, vaid asetsevad teatud hierarhias (žanrikriitikast tuntud idee).
9. loeng: Kunsti hindamine I
1. Iseloomustage hindamist kui väärtustamist.
“ma hindan kunsti” tähendab “ma pean kunstist lugu”
Nt. “hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast”
“elus hindan kunsti ja vaba loomingut, mitte raha ja kuulsust”
Seda tüüpi hindamise väljenduseks võib olla:

• käin sageli kunstinäitustel
  
• ostan/kogun kunsti
  
• tegelen “hobi korras” kunstiga
  
• sponsoreerin kunsti
  

2. Iseloomustage hindamist kui väärtuse tuvastamist.
“ma hindan kunsti” tähendab “ma tuvastan teose väärtust”
Nt “ma hindan selle teose täielikult läbikukkunuks”
“ma ei saa täna külla tulla, sest olen ametis kunsti hindamisega” (sh ka hinna mõttes)
3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises?
Illusionismi järgi meile üksnes paistab, et hindav kunstikriitika on loomult põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Levinud arusaama järgi sisaldab hindamisprotsess väärtusotsustust („x on hea”), põhjendit („sest x-l on omadus P), üldist väidet ehk normi („iga teos, milles on P, on pro tanto hea”) ning eeldust, et põhjendid on deskriptiivsed ja võlgnevad oma kunstikriitilise kasulikkuse ja relevantsuse seotusele normiga.
4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida?
Tavaliselt kaasneb partikularismiga (nagu ka illusionismiga) usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse (reeglid on moraalis, aga mitte kunstis) ning eeldus, et printsiipide leidumine teeks kunsti hindamise mehaaniliseks protseduuriks. Partikularismi printsiibieitus esineb kahes vormis, vastavalt sellele, kas eitatakse tugevaid (mingi omadus, mis teeb teose automaatselt heaks või halvaks) või nõrku printsiipe (leidub omadusi, mis on alati positiivsed). Põhjendusena on toodud nelja kaalutlust (mida, tõsi, partikularistid pole sugugi alati suutnud üksteisest eraldiseisvana näha).
Kriitika:

Erinevuskaalutlus

Unikaalsuskaalutlus

Erinevate kontekstide kaalutlus

Erineva polaarsuse/valentsuse kaalutlus
5. Iseloomustage generalismi ja tema liike.
Generalistid on printsiipide leidmise osas märksa positiivsemalt meelestatud. Teos on väärtuslik vastavalt tema instrumentaalsele võimele kaasata esteetilist kogemust ning leidub vähemalt kolme liiki tunnuseid (ühtsus, komplekssus ja intensiivsus), mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt.
6. Iseloomustage kunsti hindamise voorusteoreetilist mudelit.
Aristotellikul ehk voorusteoreetilisel mudel. On niihästi igal looduslikul kui ka inimese poolt tehtud asjal otstarve, mis ühtlasi tähendab, et neil asjadel on sisseehitatud väärtuse omistamise mehhanism: iga asi on hea vastavalt sellele, kui edukas on ta oma otstarbe täitmisel.
7. Selgitage väärtusdeterminismi ja –magnetismi põhisisu!
Determinism:
Tõlgendamine on hinnangutest viidud ! Väärtuskompass (eelhinnang teostest) juhib

• Kogetava-tõlgendatava kunstiteose valikut (kriteeriumid sõltuvad huvidest) ( vt Crittenden 1968, Meyer 1959)
  
• Tõlgendamise fookust (me ei ju tõlgenda igat asja teoses!)
  

Magnetism:
Suurel kunstil (väärtkunstil, meistriteostel jms) on tõlgenduslik külgetõmme! Eelhinnang on siin nomenklatuurne (kusagil on konkreetsed suurteosed). Erinevus V-determinismist pole selge.

• V-determinismis lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus (valin sõjaromaani, sest sel eeldatavasti kõrge ajalooline väärtus)
  

8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida?
Väärtusmaksimalism koosneb naudingu- ja seletus-maksimalismist.
Naudingumaksimalismi järgi on tõlgendamise mõte ja eri tõlgenduste vahel valimise kriteeriumiks kunstivastuvõtja maksimaalselt suur nauding.
Seletus-maksimalism: Interpretatsiooni valikut koordineerivad metodoloogilised piirangud, mis on loomult esteetilised: Õige ja/või eelistavam on teooria, mis annab teosest sisemises ja välises mõttes (seos kunstiväliste teooriate ja arusaamadega) kõige elegantsema, ilusama, koherentsema, harmoonilisema käsitluse.
Kriitika:
1) Esteetiline väärtus

• Kunstilise mitmekesisuse probleem: Miks peaks anti-esteetilise kunsti puhul eelistama tõlgendust, mis annab tulemuseks suurima esteetilise väärtuse!
  

2) Halb kunst?

• Ähvardab kaasa tuua järelduse, et halba kunsti ei eksisteerigi, on vaid kohmakalt valitud tõlgendus (kategooria).
  

3) Intentsionalistlik intuitsioon

• V-maksimalism tallab jalge alla kunstniku kavatsused. Teose mõistmist ei tohi ohvriks tuua teose väärtusele - hinnang peaks tuginema õigele tõlgendusele.
  
• Kunsti tõlgendamisel me proovime tuvastada, mida kunstnik tahab ütelda, mitte ei rahulda meelevaldselt oma esteetilise vajadusi
  

10. loeng: Kunsti hindamine II
1. Selgitage perspektivismi positsiooni kunsti hindamisel.
Levinud idee: Me praegu ei tea vastsündinud teose tõelist väärtust, ent „aeg annab arutust”, „aeg paneb kõik paika” „eks aeg näitab”
Tõeliseks hindajaks on aeg, mille käigus selgub, milline kunstiteos on tõeliselt hea, milline halb.
2. Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida?
1)Temporaalne kaalutlus
a)Positiivsete hinnangu järgnevuste probleem: Sajandeid, ajastuid, põlvkondi. Kui kaua? Kas tehakse finalismi eeldus?
2) Ajahamba kaalutlus
Võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine progresseeruvalt üha raskemaks? (Värv kahvatub ja praguneb jne).

• eeldus, et head koopiat või reprot ei ole
  

3. Kas ja kuidas on „hinnangunihked“ probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile?
Hinnangunihete probleem: “... mingile luuletajale või maalikunstnikule langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. El Greco või Shakespeare’i maine ei ole sugugi alati olnud see, mis ta on praegu, ja keegi ei tohiks olla üllatunud, kui see peaks tulevikus muutuma.”
4. Milles seisneb finalismi eeldus?
Finalism- uskumus et kõik sündmused on määratud nende eesmärkidest või otstarvetest.
Mingil ajahetkel on kunstiteose väärtus lõplikult ja pöördumatult selgunud.
5. Mida tähendab etteheide, et ajaproov on liiga aeglane?
Soovitada kunstikriitikule kunstiteose hindamisel ajaproovi oleks samaväärne arsti
soovitusega patsiendile: „Vaadake, teie haigusele on ainul üks efektiivne ravim, aga see
ravim hakkab regulaarsel tarvitamisel mõju avaldama alles viiekümne aasta pärast.”
6. Iseloomustage vähemalt kolme ajaprooviga seotud küsimust.

Mis kaalutlustel peaks ülepea arvama, et „aeg”/tulevik/järeltulevad põlved on kunstiteose väärtuse üle otsustamisel viimne instants?

Milline on ajaproovi roll ja tähtsus võrrelduna teiste konkureerivate hindamisstandarditega (nt siirus, väljenduslikkus, tõetruudus, orgaaniline ühtsus vms.)?

Mis peab kunstiteosega „juhtuma”, et see ajaproovi n-ö väärikalt vastu peaks?
7. Selgitage historitsismi (Savile) põhimõisteid
1) Eksistentsi klausel

• Pelgalt füüsiline kestmine pole AP läbimiseks piisav!
  
• Füüsiline eksistents ei ole tarvilik! Teos võib läbida AP, isegi kui ta on hävinud.
  

Nt Ptolemaiose perioodist pärinevad punasest graniidist krokodillid (Capitolini muuseumites Roomas) on kestnud sajandeid, ilma et oleks pälvinud enamat kui mööduvate külastajate juhuslike pilke.
2) Esteetiline klausel Tähelepanu peab olema huvitu – st huvi teosele teose enese pärast, mitte kui välisele põhjusele.
3) Interpretatsiooni klausel Teos peab tähelepanu all olema teatud tõlgenduse võtmes. AP-i saa läbida väärale tõlgendusele tuginedes.
4) Permanentsuse klausel “Piisavalt kaua” ei saa kvantitatiivselt määratleda (iga kriitik, kes seda teeks, riskib enese naeruvääristamisega)
5) Subjekti klausel Arvesse tuleb kunstiliselt tundlike inimeste tähelepanu – need kes on huvitunud teoste korrektsest kogemisest ja hindamisest.
8. Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme
Sotsiaalkultuuriline kriitika
Iseenesest kerkivad sajandite kaupa tuhandete teoste hulgast ikka ja jälle need ühed teosed. Asi pole niivõrd teatud teoste seesmises väärtuses, kuivõrd selles, et kultuurieliit hoiab neile “sobivaid” teoseid püünel (neid taastootes, levitades, õppekavades hoides jms).
Pluralistlik intuitsioon
Valitseb üsna suur konsensus selles, et teose avatust mitmele paikapidavale tõlgendusele, tuleks pidada kõrge väärtuse märgiks
Liiga range
Nõue tugineda stabiilsele, loomis-kontekstist võrsuvale kanoonilisele tõlgendusele, piirab tõsiselt nende teoste hulka mida oleme harjunud pidama AP läbinuiks (vt Lewis 1984).