Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused (0)

Q: Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Q: Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Q: Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Q: Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Q: Mis on nn Punscheli-koraaliraamat?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Q: Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Q: Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Q: Kes on Johann Valentin Meder?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Q: Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Q: Mis seob teda Tartuga?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Tartu Ülikool - Muusika - Muusikaajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks?
Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus?
Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust?
Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks?
Mis on nn Punscheli-koraaliraamat?
Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest?
Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja?
Kes on Johann Valentin Meder?
Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud?
Kes kirjutas oratooriumi Luther�?
Mis seob teda Tartuga?
Kes olid 1930 aastatel EELK Kirikumuusika Sekretariaadi juhtfiguurid?
Millise usurühmitusega seostatakse eesti koori- ja puhkpilliorkestrikultuuri teket?
Kus ja kuna loodi esimene eesti laulukoor?
Mis on Liedertafel ja kuidas seostub see Eestiga ?
Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks?
Millist teost peetakse eesti esimeseks instrumentaalkontserdiks?
Millist teost peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks?
Millist teost peetakse esimeseks kaasaegsete tegelaste ja ainestikuga balletiks eesti muusikas?
Millist teost võib pidada esimeseks eesti operetiks?
Milliseid teoseid peetakse esimesteks eesti keelpillikvartettideks?
Millisest teosest pärineb Kodumaine viis�?
Milline eesti ansambel on keskendunud gregoriaanika esitamisele?
Kes kirjutasid esimesed aleatoorilised klaveriteosed eesti muusikas?
Kus asub Eesti vanim töötav orel?
Mis aastal see on ehitatud?
Keda võib pidada eesti esimeseks naisorganistiks?
Kes eesti lauljatest ja kuna hakkas esimesena esitama eesti heliloojate soololaule?
Milline eesti laulja sai filmi tõttu maailmakuulsaks?
Keda võib pidada tuntumaks baltisaksa soololaululoojaks?
Mille poolest pead tähtsaks üldlaulupidude ja - tantsupidude traditsiooni?
Millised olid hoiakud muusika rahvuslikkuse suhtes 20 sajandi I poolel?

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks?
Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa

Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „ vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“?
a) Eesti-Ma- Rahwa Laulo- Ramat (1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani
3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus?
„Kiriku laulu-ja palveraamat“
4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust?
Lauluraamatus on laulusõnad , kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste .
5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks?
Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774 . a
6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest?
Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena.
7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja?
Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek.
8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus?
Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas
9. Kes on Johann Valentin Meder ?
Oli organist ning helilooja . Suur ja mahukas looming.
10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud?
Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte .
11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga?
Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor .
12. Kes olid 1930. aastatel EELK Kirikumuusika Sekretariaadi juhtfiguurid?
August Topman ja Johannes Hiob
13. Millise usurühmitusega seostatakse eesti koori- ja puhkpilliorkestrikultuuri teket?
Vennastekogudus ehk hernhutlased.
14. Kus ja kuna loodi esimene eesti laulukoor?
Laiusel 1823. aastal
15. Mis on Liedertafel ja kuidas seostub see Eestiga ?
Koorilaulu stiil. Tähendas meie kogukonna jaoks meie linnade saksa meesteklubide laulu.
16. Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks?
19.11.1900 Tartu Bürgermusse saalis toimunud kontsert , eesti suurem orkester mida juhatas Aleksander Läte
17. Millist teost peetakse eesti esimeseks instrumentaalkontserdiks?
Rudolf Tobiase „Klaverikonsert d- moll “ 1897 aastal. Esiettekanne 19.11.1907
18. Nimeta eesti esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetav teos.
Evald Aava „Vikerlased“ 1928
19. Millist teost peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks?
Eduard Tubin „ Kratt “ 1940a
20. Millist teost peetakse esimeseks kaasaegsete tegelaste ja ainestikuga balletiks eesti muusikas?
Eino Tamberg „ Sümfoonia op 10“ ( 1959 )
21. Millist teost võib pidada esimeseks eesti operetiks?
Adalbert Virkhausi „Jaaniöö“ ( 1910 )
22. Milliseid teoseid peetakse esimesteks eesti keelpillikvartettideks?
Rudolf Tobiase keelpillikvartett d-moll (1899), koos Lätte kvartetiga esimene eesti keelpillikvartett. Rudolf Tobiase keelpillikvartett nr 2, c-moll.
23. Millisest teosest pärineb „ Kodumaine viis“?
Heino Elleri tsüklist „Viis pala keelpilliorkestrile“ (1953)
24. Nimeta Eesti puhkpillikvintette kui kollektiive.
Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett (1942-1992), ERSO puhkpillikvintett, Rahvusooper Estonia puhkpillikvintett, Puhkpillikvintett Estica
25. Nimeta Eesti esimene saksofonikvartett.
Tallinna Saksofonikvartett, asutas Olavi Kasemaa 1983
26. Milline eesti ansambel on keskendunud gregoriaanika esitamisele?
Vox Clamantis
27. Millist pianisti ja pedagoogi peetakse tavaliselt eesti tänase klaverkoolkonna rajajaks?
Bruno Lukk
28. Kes kirjutasid esimesed aleatoorilised klaveriteosed eesti muusikas?
Jaan Koha „ Rondo aleatorica“ (1967), Arvo Pärt „ Diagrammid “ op 11 (1964)
29. Kus asub Eesti vanim töötav orel ? Mis aastal see on ehitatud?
Saaremaal Kihelkonna kirikus. Ehitatud 1805. aastal
30. Keda võib pidada eesti esimeseks naisorganistiks?
Miina Härma
31. Kes eesti lauljatest ja kuna hakkas esimesena esitama eesti heliloojate soololaule?
Aino Tamm 1890ndal aastal.
32. Milline eesti laulja sai filmi tõttu maailmakuulsaks?
Miliza Korjus
33. Keda võib pidada tuntumaks baltisaksa soololaululoojaks?
August Heinrich von Weyrauch
Pikemad küsimused:

Anna ülevaade eesti tähtsamatest kirikumuusika loojatest 20. sajandi I poolel.
Esimesed tähtsamad eesti kirikumuusika loojad õppisid Cimze seminaris . Mõned neist õppisid Peterburi Konservatooriumis. Järgmise kahe põlvkonna muusikud on aga peamiselt õppinud Peterburi Konservatooriumis. Johannes Kappel oli organist, esimene eesti kutseline muusik , kirjutas palju koorilaule. Koorikantaadid. Aleksander Läte kirjutas palju koorilaule, oli organist. Koorilaulud vaimulikuks otstarbeks. Rudolf Tobias kirjutas palju vaimulikke laule, kantaate, oratooriumi. Cyrillius Kreegi looming oli väga suur. Tegi kirikuviiside seadeid, rahvapäraseid koraaliviiside seadeid, palju rahvaviise segakooridele ja meeskooridele, kaanoneid.

Anna ülevaade eesti tähtsamatest kirikumuusika loojatest 20. sajandi II poolel kuni tänapäevani.
Enn Võrk- töötas pikalt Tallina Jaani kiriku koorijuhina ja organistina. Kirjutanud hulgaliselt vaimulikku koorimuusikat. Peateos oratoorium „Ärgake“
Hugo Lepnurm-oli helilooja, pedagoog ning organist. Kirikumuusika õppejõud. Õpetas 1958 kuni surmani orelit ning kirikumuusikat EMTA-s. Jätkas orelikoolkonna rajamist . Raamatud, heliteosed ,
Roman Toi- kirjutanud arvukalt vaimulikku vokaalmuusikat ning orelimuusikat,
Kaljo Raid-Hulgaliselt vaimulikku vokaalmuusikat
Anne- Ellerhein Metsala- õppis ristiisa Cyrillius Kreegi juures, kirjtuanud palju vaimulikku koorimuusikat
Kuldar Sink - helilooja ja flötist. Vaimulik temaatika ning vene õigeusu sakraaltekstid. Piibliteemaline ooper
Leo Semlek-loonud üle 400 vaimuliku laulu
Piret Rips-Laul- Üks viljakamaid kirikumuusika loojaid praeguses Eestis, kirjutanud hulgaliselt vaimulikke laule nii laste-kui ka täiskasvanute kooridele.

Kirjelda vennastekoguduse ja sellega seotud isikute tegevust eesti koorkultuuri arendamisel 19. sajandil.
1804. aastal asutas Kanepi vennastekogudust toetav kirikuõpetaja Johann Philipp Roth esimese kihelkonnakooli, kus 1820.ndate aastate paiku lauldi 4-häälseid kirikulaule.
1821. aastal asutas vennastekoguduse misjonär Christian Friedrich Shmidt Hellenurmes külakooli, kus õpetas abikaasaga 4-häälset koorilaulu, pillimängu ja pillide ehitamist.
1823. aastal asutas eestlasest vennastekoguduse liige Jüri Sommer Laiuse esimese laulukoori, millest 1828. Aastaks kasvas välja meeskoor .
1823. asutas Johann August Hagen esimese eesti lauluseltsi.
1835. aastal rajati Tartusse segakoor

Kirjelda lauluseltse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.
1860.aastatel avaldus tendents muuta kirikukoguduse laulukoore lauluseltsideks, kellel oleks ametlikult registreeritud põhikiri . Tekkisid meestelauluseltsid. Nende tegevus oli rõhutatult ilmalik ja tekitas uue rahvalauludele toetuva koorirepertuaari. Eesti lauluseltside tegevus lähtus suuresti baltisaksa eeskujudest. Eesti kooriliikumises väga oluline koht on olnud segakooridel. Olid olulised vaatamata sellele, et need esimesel kolmel laulupeol ei osalenud.
5. Nimeta eesti üldlaulupidude eeskujusid ja eelkäijaid .
Johan Voldemar Jannsen kirjutas Pärnu Postimehes 1858. Aastal Zürichis toimunud vägevast laulupeost. 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride mitmepäevane laulupüha. Kindlasti oli eeskujuks ka Riia baltisaksa laulupidu , mida Jannsen 1861 külastas. 1865 Jõhvis kihelkondlik laulupäev, mis oli ainulaadne talurahva ühisüritus Põhja-Eestis ning andis tõuke üldlaulupeo korraldamiseks.
1866 Laiusel kohaliku koori algatusel laulupidu. 1867 Pärnu kihelkonna laulupidu Uulu mõisas. Sarnanes mitmeti üldlaulupeoga. 1868 Valgas Läti laulupidu

Kas ja mille poolest pead tähtsaks üldlaulupidude ja -tantsupidude traditsiooni?
Pean laulupidude ja tantsupidude traditsiooni väga tähtsaks. Kuna Eestis on olnud laulutraditsioon ning laulmine üldse juba ammusest ajast au sees ja meil on väga kuulsaid laulukirjutajaid ning heliloojaid. Nii laulmine kui tantsimine toob rahva kokku. Tekib selline ühtekuuluvuse tunne ja ühtehoidmine. Nagu on öeldud , et me oleme end vabaks laulnud ja laulame edasi. Kõik koonduvad ühte. Samuti on see ka tantsuga.

Millised olid hoiakud muusika rahvuslikkuse suhtes 20. sajandi I poolel?
1.Rahvuslikkus oli esmalt seotud professionaalsusega
2.Rahvuslikkus oli esmalt seotud rahvaviiside kasutamisega
3.rahvuslikkus pole midagi välist, vaid sisemine kriteerium , rahvaviisi autentsus pole tähtis.
4.Rahvuslikkus on seotus eesti rahvaviisi ja rahvusromantilise helikeelega.
8. Anna ülevaade tähtsamatest eesti koorilaululoojatest.
Aleksander Saebelmann Kunileid-eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid . Esimese üldlaulupeo üks üldjuhte ning koorilaulude võistulaulmisel žürii esimees. laulud „Mu isamaa on minu arm“ ning „Sind surmani“ kõlavad tänaseni laulupidudel.
Friedrich Saebelmann-Aleksandri noorem vend. Tuntumad laulud on „Kaunimad laulud“, „Ema süda“
Karl August Hermann- üks tähtsamaid muusikategelasi 19.sajandi viimastel kümnenditel. Tuntumad laulud „Minge üles mägedele“, „Süda tuksub“, „Kungla rahvas“
Miina Härma- esimene professionaalne naishelilooja eestis. „Tuljak“, „Meeste laul“,
Aleksander Läte- tuntud koorilaulude looja. „Pilvedele“, „Kuldrannake“, „Miks nii hilja “
Rudolf Tobias- umbes 30 koorilaulu, paremad Tartu ja Peterburi ajajärgust.
Artur Kapp- Koorilaulud peamiselt Peterburi perioodist, „Mu süda“, „Palumine“
Peeter Süda- Esimene koorifuuga rahvaviisi teemal „Linakatkuja“.
9. Nimeta eesti tuntumaid koore ja koorijuhte.
Eesti Rahvusmeeskoor RAM-
Miina Härma Segakoor-
Teaduste Akadeemia nais-ja meeskoor
Eesti Raadio Segakoor
Tallinna Kammerkoor
Tartu Ülikooli kammerkoor-
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline meeskoor
Ellerheina Tütarlastekoor
Tallinna poistekoor
Miina Härma, Enn Võrk, Ants Üleoja, Hirvo Surva , Alo Ritsing , Ene Üleoja, Lydia Rahula, Tõnu Kaljuste , Veronika Portsmuth,
10. Pillikoorid Eestis 19. sajandil.
19.sajandi esimesel poolel tõusis esile Tartu linna vennastekogudus. 1818 alustas seal arvatavasti juba esimene pasunakoor, kus olevat 14-15 mängijat.
1846 Väägvere pillikoor , kelle juhendajaks oli Taavet Virkhaus. Tema algatusel hangiti pille juurde. Õpetas pillimängu noortele, kaasa arvatud oma pojale David Ottole, kes hiljem orkestri üle võttis ja tema juhtimisel tõusis see koor 19.saj 60.aastail juhtivaks orkestriks Liivimaal ja Lõuna-Eestis.
Tarvastu pasunakoor 1870- Hans Wühner asutas. 1879 saavutasid võistumängimisel kolmandal päeval I koha.
11. Eesti esimesed sümfooniaorkestrid ja -kontserdid 20. sajandi esimestel kümnenditel.
1890 olevat Tartu Üliõpilaste Seltsis pillimängijatest asjaarmastajaid rohkem ning nii ühendatigi Tartu eesti üliõpilased, kooliõpetajad ja õpilastest asjaarmastajad ühtseks eesti suuremaks orkestriks. Juhendama asus Aleksander Läte. 19.11.1900 oli selle orkestri esimene kontsert Tartus Bürgermusse saalis.
1911. aastal korraldas Juhan Aavik järjekindlaid suviseid kontserdiseeriaid Vanemuise aias, kus mängiti küllaltki tõsist sümfoonilist repertuaari.
1913. aastal Raimond Kull püüdis samuti teha kõigepealt suvekontserte, kuid korraldas hiljem odava piletiga ning kergema kavaga rahvakontserte uues ilusas Eesti kontserdisaalis. Neil kontserditel kanti ette vahel tõsist sümfoonilist muusikat, kümnendi lõpus toimusid juba ka sümfooniakontserdid.
12. Eesti muusika salvestussessioon 1939. aastal.
1939.aastal sõlmiti kokkulepe Riigi Ringhäälingu ja The Gramophone Company vahel. Selle kohaselt pidi 15. maist kuni 14. juunini 1939 Tallinnas toimuma suur eesti heliloomingu plaadistamine, mille jooksul võetakse ülesse suur osa eesti rahvuslikust heliloomingust. See on suurim ettevõtmine Teise Maailmasõja eelne ettevõtmine omamaise muusika jäädvustamiseks Eestis. Salvestamisaktsiooni käigus salvestati 169 muusikapala ja 7 tolleaegse riigitegelase kõnet.
13. Eesti Riiklikust Sümfooniaorkestrist ja eesti orkestridirigentidest.
ERSO on loodud 18. detsembril 1926, kui eetrisse läks esimene raadiosaade, kus esines Tallinna Raadio-Ringhäälingu trio viiuldaja Hugo Schützi juhatusel . ● Kui Ringhäälingu ansambel kosus orkestriks, hakati andma avalikke sümfooniakonsterte teatri ja raadio ühendatud orkestriga ● 1939. aastaks oli Raadio-Ringhäälingu Sümfooniaorkestris 39 mängijat ● Nõukogude ajal nimetati orkester Eesti Raadio sümfooniaorkestriks ● Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri nime kannab orkester 1975. Aastast. ERSO-l on olnud oma ajaloo jooksul 9 peadirigenti, kellest viimane asus ametisse 2010 aastal ja selleks on Neeme Järvi. Praegune külalisdirigent on Olari Elts.
14. Esimesed sümfoonilised teosed eesti muusikas.
Rudolf Tobias avamäng „ Julius Caesar“ (1896) esimene
Artur Kapp, avamäng „Don Carlos “ (1899)
Aleksander Läte, avamäng „Kalevala“ (1897-1901)
15. Eesti tähtsamaid orkestrimuusika loojaid.
16. Eesti muusika eksiilis.
Eduard Tubin-11 sümfooniat 1934-1982
Olav Roots-Sümfoonia (1967)
Udo Kasemets - õppis Tallinna Konservatooriumus Heino Elleri juures kompositsiooni ja Olav Rootsi juures dirigeerimist. Seejärel suundus õppima Saksamaale, täiendas Darmstadtis, 1951 siirdus Kanadasse
Kaljo Raid- Lõpetas Neeme Järvi palvel Eduart Tublin XI sümfoonia orkestratsiooni. Ooper „Tulised vankrid“, 3 sümfooniat
Taavo Virkhaus- 6 sümfooniat, 2 viiulikontserti.
17. Tähtsamaid instrumentaalkontserte ja nende loojaid eesti muusikas.
Esimeseks eesti instrumentaalkontserdiks on Rudolf Tobiase „Klavierkontsert d-moll“ (1897). Kestuseks 20 minutit, esiettekanne oli 1907 aastal Vanemuise kontserdimajas (ainult II ja III osa esitati), klaveril Rudolf Tobias ja dirigent Juhan Simm .
Artur Lemba klaverikontserdid 1-3
Heino Elleri viiulikontsert
Artur Kapi 1.orelikontsert
Eduard Tubina kaks viiulkontserti ja üks kontrabassikontsert
18. Vokaal -instrumentaalsuurvormide ettekandmisest 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel.
Kirjutati võrreldes 20.sajandi II poolega suhteliselt vähe instrumentaalkontserte. Seda sellepärast et instrumentaalkontserdid sünnivad koostöös mõne väljapaistva solistiga, harvemini on helilooja ise mõne hea instrumendi valdaja.
19. Tuntumaid vokaal-instrumentaalsuurvorme 20. sajandi teisest poolest kuni meie ajani.
Heino Elleri viiulikontsert h-moll (1934)
Artur Kapi 1.orelikontsert (1934)
Eduard Tubina kaks viiulkontserti(1942, 1945/49) ja üks kontrabassikontsert (1948)
Eino Tamberg- Trompetikontsert nr 1 op 42 (1972)
Eino Tamberg Concerto grosso op 5 (1956)
Jaan Rääts-Kontsert kammerorkestrile op 16 (1961)
Arvo Pärt- Tabula Rasa (1977)
Erkki Sven Tüür- Tšellokontsert (1996)
Erkki-Sven Tüür- viiulikontsert (1999)
20. Johann Valentin Meder: esimene eestimaalasest ooperi- ja vokaal-instrumentaalsuurvormi looja.
Sündis Saksamaal Wasungenis, tegutses 1674-83 Tallinnas gümnaasiumi kantorina. Alates 1701 aastast Riia toomkiriku organist. Kirjutas oma eluajal 3 ooperit. Üks esimese saksa oopereid „ Kindlameelne Argenia“. Mederi vokaal-instrumentaalsuurvorm „Matteuse passioon “. (Riia, 1701).
21. Eesti ooperielust 19. sajandil.
19.sajandil etendati oopereid nii Tallinna kui Tartu saksa teatris. Tallinna Linnateatris tulid ettekandele tähtsamad 19.sajandi ooperid, esindatud olid nii prantsuse, saksa kui ka itaalia ooperižanrid. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883.aastal mängitud Carl Maria von Weberi „Preciosa“. Vanemuise teater oli koht, kus esimesena mängiti ooperit. Vanemuise teatri elus on tähtsat rolli mänginud teatrijuht ja lavastaja Kaarel Ird, ta on lavastanud ka mitmeid oopereid. 1865.aastal asutati Estonia Selts, millest sai alguse Estonia teater.
22. Eesti ooperielust 20. sajandil.
Estonia teatrist sai kutseline teater 1906.aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. 1908 etendati esimene ooper. Esimese eesti ooperi, Evald Aava „Vikerlased“ esmaettekanne oli Estonias 1928.aastal. 1920-40 kirjutasid eesti heliloojad 11 ooperit, lavale jõudis neist 5. 1929.aasta sügishooaja avas Artur Lemba ooper „Kalmuneid“. 1935.aastal korraldati ooperilibretode ja ooperite võistlus kuhu laekus 6 tööd. Ükski neist ooperitest , mis laekus, pole tänaseni ettekandele tulnud. Pärast II MS-i kirjutas Gustav Ernesaks mitu ooperit, oluline oli ka Eugen Kapp. 60ndatel hakkas kirjutama oopereid Eino Tamberg, kellest kujunes eesti üks tähtsamaid ooperikirjutajaid.
23. Tähtsamaid eesti oopereid 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi algul.
E.Tubin „ Barbara von Tisenhusen“ (1968)
E.Tubin „Reigi õpetaja“ ( 1971 )
E.Tamberg „Cyrano de Bergerac“ (1974)
Erkki-Sven Tüür „Wallenberg“ (2001)
Jüri Reinvere „Puhastus“ (2011)
24. Eesti kammeroopereid 1990–2000. aastatel.
Kristjan Kõrver „Raud-Ants“ (2013)
Tõnu Kõrvits „Tuleaed“, „Mu luiged , mu mõtted“
25. Balletielust Tartu Vanemuises ja Tallinna Estonias.
Tallinnas- 1920-130ndatel Gerd Neggo stuudios said ettevalmistuse mitmeid eesti väljapaistvamad tantsijad , ballettmeistrid ja tantsupedagoogid (Ida Urbel ). Eugenie Litvinova erastuudios Tallinnas õppisid mh Rahel Olbrei , Anna Ekston. Estonias lühikest aega tantsujuhina töötanud vene tantsijanna N. Smirnova tõi 1914 lavale lühikese ballett -pantomiimi „ Unenägu kujuraiduri töökojas “. 1922 lavastas vene baleriin Viktorina Kriger Estonias L.Delibesi „Coppelia“ ja tantsis ise peaosa . Estonia teatris pani aluse järjekindlatele tantsulavastustele, püsiva balletitrupi formeerimisele ja õpetamisele Rahel Olbrei. 1946 asutati Tallinna Koreograafiakool.
Tartus- 20-30ndatel oli palju operetti ja tantsijad olid seotud selle žanriga. 1935 kutsuti Vanemuise ballettmeistriks Ida Urbel. Ülo Vilimaa lavastas Alo Põldmäe balleti „ Merineitsi “ (1973). Teatri balletijuht on Mare Tommingas.
26. Eesti ballette 20. sajandi teisel poolel.
U.Väljaots „Ballett-sümfoonia“ (1959)
E.Tubin „Kratt“ (1940)
E.Tamberg „Joanna tentata “ (1970)
E.Kapp „Kalevipoeg“ (1947/1961) „ Kullaketrajad “ (1956)
E.Tamberg „Poiss ja liblikas “ (1963)
27. Eesti operetist ja selle loojatest enne II maailmasõda .
Operette hakati Eestis lavastama nii Vanemuise kui ka Estonia seltsis 19.sajandi viimastel aastakümnetel . Esimeseks eesti operetiks võib pidada Alabert Virkhausi „Jaaniööd“ (1910). Vanemuises etendusid 1915.aastal Juhan Simmi „Kooparüütel“ ja laulumäng „ Kosjasõit “. Esimeses eesti vabariigis lavastati 12 eesti heliloojate operetti. Eesti algupärane operett toetub üheltpoolt laulumängule ja teiselt poolt klassikalisele operetile. Siiski, eesti juhivad heliloojad selle žanriga väga ei tegelenud .
28. Eesti operetist ja selle loojatest pärast II maailmasõda.
Pärast II MS-i kirjutatud operettidest oli esimene Boris Kõrveri ja Leo Normeti sporditeemaline operett „Hermese kannul“ (1946), mis lavastati aga alles 2004. Esimeseks sõjajärgseks eesti operetiks sai Edgar Arro ja Leo Normeti muusikaline komöödia „Rummu Jüri“ (1954). E.Arro ja L. Normeti „Tuled kodusadamas“ (1958). Ants Sõber tegi esimese eesti opereti kaasaegsel teemal „Ristuvad teed“ (1958). Valter Ojakääru „ Maskeraad Ungrus“, mis on tõenäoliselt viimane eesti algupärane operett.
29. Eesti algupäraseid muusikale ja rokkoopereid.
Muusikale: Ü.Raudmäe „Kiri nõudmiseni“ (1965)
R. Valgre /Ü.Raudmäe „Muinaslugu muusikas“ (1967)
Ü Vinter/Ü.Raudmäe „Pipi Pikksukk“ (1969)
Rokkoopereid:
Raimo Kangro /Andres Valkonen „Põhjaneitsi“ (1980)
Alo Mattiisen „Roheline muna“ (1987)
Heini Vaikmaa „Hing ja iha“ (1990)
Rein Rannap/Urmas Alender /Toomas Rull/Margus Kappel „ Ruja “ (2008)
30. Kammermuusikaelu Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel.
31. Eesti kammermuusikuid, kammeransambleid ja kammermuusika festivale.
Muusikud: Andrus Järvi, Teet Järvi, Heiki Mätlik, Uve Uustalu
Ansamblid: ERSO keelpillikvartett, Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett, Camerata Tallinn, Tallinna Keelpillikvartett, Tallinna Kammerorkester ( 1993, Tõnu kaljuste)
Festivale: Kuressaare Kammermuusika päevad, alates 1995. Aastast, Tallinna Kammermuusika Festival aastast 2005
32. H. Elleri ja tema Tartu-õpilaste E. Tubina ja E. Oja kammermuusikast.
33. Eesti heliloojate teoseid keelpilliorkestrile.
H. Eller „Kodumaine viis“ (1953)
E.Tubin „Muusika keelpillidele“ (1963“
E.Mägi „Vester“ (1998)
E.Tamberg „Teekond keelpillidele“ (1990/1997)
A.Pärt „ Orient & Occident“ keelpilliorkestrile (2000)
34. Eesti keelpillikultuuri ja -hariduse alusepanijaid.
Esimesed Eesti keelpillimängijad asusid Tartu ja Tallinna muusikakõrgkoolides õppima alates 1919.aastast. Nende õpetajateks olid viiuldajad Johannes Paulsen, Alfred Papmehl ja tšellist Raimond Bööcke. Kõik nad andsid oma panuse eesti muusikateatrite ja sümfooniaorkestrite arengusse , mõned said tuntuks ka solistina . Aktiivse kontserttegevusega ja eesti viiulimuusika tutvustamisega paistsid I vabariigi ajal silma viiuldajad Evald Turgan, Herbert Laan , Rudolf Palm ning Robert Peenemaa.
35. Tuntumaid teoseid viiulile ja klaverile eesti muusikas.
Artur Lemba „Armastuse poeem“ (1921)
Heino Eller „Männid“ (1930)
Eduard Oja „Aeliita süit“ (1932)
Arvo Pärt „ Spiegel im Spiegel“ (1978)
36. Segaansambleid (nii kollektiive kui teoseid) 1990. aastatest tänapäevani.
Raimo Kangro, tsükkel „Display I-XII“ (1991-2000)
Erkki-Sven Tüür, tsükkel „Arhitektoonikad“ (1984-92)
Toivo Tulev „I said, Who are you?-He said, You“ (2007)
37. Uue muusika festivalid eesti muusikaelus.
Eesti Muusika Päevad igal kevadel Tallinnas, korraldab Eesti Heliloojate Liit (1979–)
● Pärnu Nüüdismuusika Päevad (1988–) ja Tartu Uue Muusika Päevad/Pidustused (1995–99) ● Rahvusvaheline uue muusika festival NYYD , toimus reeglina üle aasta Tallinnas 1991–2011
● Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sügisfestival Tallinnas (1999–)
● Eesti (Noorte) Heliloojate Festival Tartu Jaani kirikus iga aasta juunis (2002-), alates 2016 . aastast rahvusvaheline festival AFEKT Tallinnas ja Tartus
● Tallinn Music Week
38. Arvo Pärdi muusikast.
Pärt on eesti heliloojatest maailmas kõige tuntum ning kuulsam ning ta on lisaks ka maailmakuulus. Tema muusikat mängitakse üle maailma paljude festivalidel. Tema muusikal on sügav religioosne sisu ning tähendus, kuna Arvo Pärt ise on ka sügavalt usklik. Paljud tema lood on pühendatud teatud persoonidele, kellega on ta koostööd teinud või elus kohtunud.
39. Klaverimuusika Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel – kontserdielu ja õppeasutused.
Klaveriga seotud muusikaelu koondus peamiselt Tallinnasse ja Tartusse: organiseeriti kontserte, kus esinesid nii asjaarmastajad kui ka professionaalid. Alates 1807.aastast oli Tartu Ülikooli juures ameti muusikadirektor, kelle ülesandeks oli üliõpilaste muusikalise tegevuse organiseerimine ja soovijaile muusikatundide andmine.
1841 asutati Tallinna muusikaselts, korraldati segakontserte. 19.sajandi viimasel veerandil õpetas klaverit Tallinnas Johannes Klipp. Rudolf Griving asutas oma muusikakooli, mis tegutses 1897-1920. Cimze seminar . 1919 Tartu Kõrgem muusikakool ning Tallinna Kõrgem Muusikakool. Narva muusikakool 1920.alguses. Valga muusikakool 1922.
40. Eesti tuntumaid pianiste.
Artur Lemba, Bruno Lukk, Heljo Sepp ,Arbo Valdma, Mihkel Poll , Peep Lassman, Kalle Randalu , Ivari Ilja, Rein Rannap,
41. Mart Saar kui modernistlike klaveriteoste ja soololaulude looja 20. sajandi esimesel kümnendil.
Mart Saar kirjutas esimese eesti modernistliku klaveriteose „Skizze“ (1910). Lisaks veel 3 „Eesti süiti“ (1939, 1940, 1948). Mart Saar erines teistest soololauljatest, sest tema laulud olid enam läbi komponeeritud ning luule sisu võimendab klaveriharmoonia-ja faktuur . Alustas ekspressionistlike, kohati lausa atonaalsete lauludega. Osutus I vabariigi ajal üheks viljakamaks soololaulu loojaks, temalt on ilmunud 4 kogumikku soololaule.
42. Eesti klaverimuusika loojaid enne II maailmasõda.
Rudolf Tobias, Artur Lemba, Mart Saar, Eduard Tubin,
43. Eesti klaverimuusika loojaid pärast II maailmasõda.
Eugen Kapp, Eduard Tubin, Ester Mägi, Jaan Koha, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Rein Rannap, Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits.
44. Eesti klaveri- ja orelimeistreid.
Klaveri: Johann Friedrich Gräbner, Johannes Thal, Ernst Hiis , Johannes Vihm , Aleksander Läte
Orelimeistrid: Carl George Thal, Carl August Tanton, Gustav Normann, Hardo Kriisa, Olev Kents,
45. Eesti tuntumaid organiste.
Joh. Kappel, M. Lüdig, A.Kapp, R.Tobias, Mart Saar, Ulla Krigul,
46. Eesti tuntumaid orelimuusika loojaid.
Rudolf Tobias, Artur Kapp, Peeter Süda, Alfred Karindi, Edgar Arro, Johannes Hiob, Roman Toi,
47. Artur Kapi, Mart Saare, Eduard Oja ja Eino Tambergi soololauludest.
Artur Kapp- Eesti professionaalse klassikalise soololaulu looja. „Metsateel“. Koos Mart Saarega eristusid nende soololaulud , kelle laulud on enam läbi komponeeritud ning luule sisu võimendab klaveriharmoonia-ja faktuur.
Eduard Oja- Üks omapärasemaid ning jõulisema helikeelega soololaululoojaid. „ Põhjamaa lapsed“ (1928)

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 10 allalaadimist

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #1

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #2

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #3

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #4

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #5

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #6

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #7

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #8

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #9

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #10

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #11

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #12

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused #13

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kozzupoizz95 Õppematerjali autor

muusika kontsert helilooja sümfoonia rudolf eesti muusika tubin eino tamberg festival

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti muusika

runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul

Muusikaajalugu

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades

Muusikaajalugu

doc

Eesti muusika

Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet

Muusika

ppt

Eesti muusika, raadio, televisioon.

EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865

Muusika

doc

Eesti rahvamuusika

rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte

Muusikaajalugu

doc

Eesti muusika

Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................

Muusika

txt

Eesti muusika

Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist

Muusika

docx

MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium

ametnike vastu Kirjanduses avaldus sümbolismine Lõuendid on peen, rafineeritud kunst Esemeid tuli maalida sellistena nagu me neid näeme Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed, näiteks urbanism Pidid kaduma kontuurid, üks element, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni Impressionistid ei tahtnud näha suuri ühevärvilisi pindu Tõetruuduus, argusus Paul Wilhelm Burman (28.02.1888-3.06.1934)- eesti maalikunstnik ja graafik Edgar Degas (19.07.1834-27.09.1917)- prantuse kunstnik ja skulptor Muusikas Muusikat mõjutas esialgu vähem, aga ka seal tunti vajadust muusika järele Takistuseks oli akadeemiast pärinev konservatism Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid traditsioonilistel pillidel Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid (nt. Pentatoonika) Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal

Muusika ajalugu

Rohkem sarnaseid