Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis
Aleksander Läte (1806-1948) oli helilooja ja pedagoog, esimene eestlasest proffessionaalne muusikakriitik. Ta sündis kõrtsmiku peres ja tänu sellele kuulis lapsepõlves palju rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ka ise viiulit mängima. Kooliõpetajana töötades asutas ta mõlemasse kooli koori ning orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule, kuid tundis, et tahab ennast täiendada ning siis võttis Tartus eratunde. Õppis ka Dresdeni konservatooriumis koorokompositsiooni erialal. Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. ...
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurik...
Hans Kapp õppetas talle klaverimängu ning Artur Kapp aitas tal suveti valmistuda Peterburi konservatooriumi astumiseks, kus ta ka ise üliõpilane oli. Enne konservatooriumi minekut õppis Saar veel kaks aastat (1899-1901.a) Põltsamaal ,,Eesti Aleksandri-linnakoolis". Põltsamaal õppides tugvnes tema huvi rahvamuusika vastu ja selgeks sai ka vajaliku vene keele oskuse. Kooli jäi küll aga Mardil lõpetamata ning 1901.a sügisel pääses ta Peterburi konservatooriumi. 2.2 Cyrillus Kreek Cyrillius Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta sündis Saanika koolmeistri perre üheksanda lapsena. Cryillius Kreegi sünninimi oli Karl Ustav Kreek. Tema vanemad olid Gustav ja Maria Kreek. Isa oli tal kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka lastele. Gustavi lapsepõlv ei olnud kerge ja tulevikus pidas ta väga täpset arvestust oma rahaliste kulude üle. Poja Cyrilluse pealt ta ei koonerdanud, ostes talle trombooni ja andis talle rahagi hea pillimängu eest
Helifilm kuldämblik Täispikk tumfilm mineviku varjud Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt kunstnik 'põrgu' Paul Keres maletaja August Mälk kirjanik 'läänemere isandad' Valmis laululava lasnamäel 1928 Pandi tööle maailma esimene tuumareaktor 1942 Eestis algasid ringhäälingusaated 1926 Võeti kasutusele konveiersüsteem 1914 Algasid tsiviillennud Eesti ja Rootsi vahel 1921 Berliini olümpiamängud 1936 'Kõrboja Peremees' 1922
Skulptuurid jaotatakse kahte suurde ossa: raidkunst ja modelleerimine(plastika). Skulptuuris kasutatakse materjalidena puitu, savi, kipsi, portselani. N: ,,Trevi" purskkaev Roomas, ,,Naine vaagnaga" purskkaev Tallinnas. 5. Nimeta tuntud monumente (eestis ja mujal) ,,Russalka" (Tallinn) ,,Vabaduse Sammas" (New York) ,,Kristuse Kuju" (Rio De Janiero, Corcovado mägi) ,,Carl Abraham Hunnius" (Haapsalu) ,,Carl Robert Jakobson" (Viljandi) ,,Cyrillius Kreegi mälestussammas"(Haapsalu) Reisilaeval ,,Estonia" hukkunute monument (Pärnu) ,,Marcus Aureliuse ratsamonument" (Rooma)
Vene romantika: Vene rahvuslik komponistide koolkond hakkas kujunema 18saj viimasel kolmandikul. Tolle aja looming on paratamatult Lääne mõju all, kuigi kasutasid oma teostes sageli rahvaviise. Venemaa esimesed konservatooriumid avati 1 Peterburis 1862 ning 2 Moskvas 1866. Paljud õppejõud olis Lääne-Euroopast. Ka esimesed Eesti profesionaalsed heliloojad saavad hariduse Peterburi konserv.(Miina Härma, Artur Kapp, Cyrillius Kreek, Rudolf Tobias). Võimas rühm: 19saj IIpoolel arenes Vene muusika rindkodades vastuseis kahe loomingulise suuna vahel: klassikalise lääne akademismi esindajad(kons. õppejõud) nägi vene loomingu tulevikku lääneeuroopa traditsioonide kopeerimises. Kuulusid noored vene rahvuslased, kes loobusid põhimõtteliselt akadeemilisest kõrgharidusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt kompositsiooni alase enese harimisega
Probleem seisis selles, et vene keeles puudus sõnavara, mis oli vajalik mõtete ja tunnete väljendamiseks. Tuli luua kirjakeel, mis lähtuks ühiskonnas kasutusel olevast kõnekeelest. 9. 10. Mili Balakirev- matemaatik Aleksandr Borodin- meditsiinikeemik Modest Mussorgski- sõjaväeohvitser Nikolai Rimski-Korsakov- Mereväeohvitser Cesar Cui- sõjaväeinsener 11. Artur Kapp Artur Lemba Cyrillius Kreek Ruudolf Tobias Miina Härma 12. realismitaotlus Pöörata tähelepanu olid ooperile, programmilisele orkestrimuusikale ja soololaulule Arendada vene rahvuslikku muusikat Esitamise sisu väljatoomine, tähtis ei olnud esitamise võimalused Anda vene rahvuslikku muusikasse hindamatu ja teedrajav panus
,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum. 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod. Arendati rahvuslikku ooperit ja balletti: 1928 Eevald Aav "Vikerlased" 19** Eduard Tubin "Kratt". Alustati muusikaväljaannete publitseerimisega: "Muusikaleht", mida anti välja 16aastat. Nii tekkis huvi rahvamuusika vastu. MART SAAR, CYRILLIUS KREEK, EDUARD TUBIN. Mart Saar (1882- 1963) Sündis Hüpassaares Pärnu lähedal(13km). Isa oli metsavaht ja ta oli looduse keskel. Teda on inspireerinud loodus. See kõik on muusikasse toodud. Muusikaga tutvus ta juba enne kooli. Isa oli külapillimees. Isa tundis noote ja oreliehitust. Ta käis algul Suurejõe koolis, kust edasi läks Suure-Jaani kooli. Peterburi konservatoorium. Tartu ja Tallinn (helilooja/pianist/organist/pedagoog)
Tallinnas, Tartus ja Viljandis ning esitasitati koos instrumentaalkoosseisuga Henry Purcelli oodi püha Cecilia päevaks. On antud välja ka CD ,,Elu põhjataeva all" 2006 aastal. Lootsin kontserdist palju, kava paistis pealkirjade järgi põnev. Aga pettusin hoopis paljudes asjades. Lauljaid oli päris palju, umbes 40. Kammerkoori kohta on see päris palju. Mulle meeldisid ka tüdrukute kleidid, need olid roosad ja ...Poistel olid mustad ülikonnad. Kava kaks esimest koraaliviisi olid seatud Cyrillius Kreegi poolt. Paljud esitavad praegu tema teoseid, kuna tal täitub 120. sünnipäev. Esimene oli ,,Et kiitke Jumalat, kes nii helde", teine oli ,,Ma tulen taevast ülevelt". Neid saatis Lembi Mets tsellol. Need olid lihtsad, aga armsad ja ilusad laulud. Koori ühtne ja puhas kõla sobis nendele lauludele. Mõned sissetulemised olid natuke ebatäpsed ja tempo kõikus natuke, aga polnud hullu. Mulle isiklikult väga meeldib Kreek.
a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest? Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette
Rahvuslikule muusikale ei olnud kerge teed rajada- laialt levinud saksa laulude pinnapealsus ja magus sentimentaalsus oli rikkunud rahva maitse ja kaugendanud neid rahvaviisidest.Looming Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. "Lindude laul" "Kõver kuuseke" "Tipa- tapa hällilaul" "Luule see, ei tule tuulest" 1914.a "Põhjavaim". Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916). Seal leiab ta endale palju uusi eesti tuttavaid, kellega näiteks ta peab jagama tuba ja kõike muud
Eesti Vabariigi ajal sai temast esimene eestlasest pedagoog (kompositsiooni õppejõud). Nende helikeel oli rohkem rahvusvaheline kui rahvuslik. Mart Saar, Cyriillius Kreek, Artur, Lemba, Heino Ellen kujunes välja rahvuslik muusika. Mart Saar eesti rahvuslik helikeel, kasutas oma teostes rahvuslikke viise ja kogus rahvaviise, teda mõjutas ka impressionism. Valdkonnad: koorilaulud, soololaulud ja klaverimängu väikeviisid. Artur Lemba lõi esimese eesti sümfoonia 1909. Cyrillius Kreek huvitus ja kogus rahvaviise. Avastas enda jaoks vaimulikud rahvaviisid. Heino Ellen äärmiselt mitmekülgne instrumentaalmuusika viljeleja. Muusika elu keskusteks olid Tallina ja Tartu. Hakati korraldama ka avalikke klassikalise muusika kontserte. 7. üldlaulupidu Tallinnas ehitati uus teatrihoone Estoniale. TEATER Sünni Eesti kutseline teater. Trupid muutuvad kutselisteks (näitlejad tegelesid ainult näitlemisega, kuigi polnud saanud näitlemise haridust)
annaabi.ee 
