Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu
Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu
André Stender, Davor Tamm 8b Mis oli Aleksandrikooli liikumine? Aleksandrikooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus. Kes olid mõtte algatajad? Mõtte algatajateks olid 1860. aastal Jaan Adamson ja Hans Wühner, kes leidsid, et eestlased pärisorjusest vabastanud Aleksander I mälestust aitaks eestlaste seas kõige paremini jäädvustada temanimeline õppeastutus. (pildil Jaan Adamson) Eesti Aleksandrikooli peakomitee Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 18701884 tegutsenud
Eesti Aleksandrikool Kirjameeste selts Andra Sõmer Valeria Svetskaja 11.B Eesti Aleksandrikool Tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool(1888-1906) Algatajad Jaan Adamson ja Hans Wühner 1860. aasta algul Raha kogumiseks moodustati1870.a Eesti Aleksandrikooli komitee Tegutses 146 kohalikku toimkonda(kontserdid, loteriid, peod ja majast majja käivad aktivistid) Presidendiks sai Jakob Hurt, sinna kuulusid veel C.R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt Tülid Hurda ja Köleri vahel-> uus president Köler 1877. a koguti enam kui 10400 rubla Avati 1888. a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva mälestuseks ja Aleksander I auks
aastal elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses J. Cimze seminar, mis oli saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Kohustuslik koolisundus alates 19.saj keskpaigast. Tänu sellele saavutati 19.saj lõpuks maarahva seas peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Aleksandrikooli liikumine eesmärgiks oli kõrgema eestikeelse kooli rajamine rahva enese rahaga (Jaan Adamson, Hans Wühner); raha koguti annetustega; kooli pidi tulema Põltsamaale; loodi komiteed. Eesmärki ei suudetud täita; suleti komiteed, raha paigutati riigikassasse, 1888.a. avati vene õppekeelega Eesti Aleksandri Linnakool. Seltsiliikumine aitas rahvuslike ideede levikule oluliselt kaasa; Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. ,,Vanemuine" (1865) ; ,,Estonia" (1866) ; Eesti Põllumeeste Selts (1870); Eesti Kirjameeste Selts (1872). Eesti Kirjameeste
Tartu-Võru praostkonna raamatukogu- lugemisring. Jõhvi ja Vaivara mõisnike lugemisring. Rahvaraamatukogud. RAHVARAAMATUKOGUD / SUURBRITANNIA Kihelkondlikud raamatukogud. Thomas Bray. William Lane. Subskriptsioosed raamatukogud. Õpikojad. Komitee moodustamine. 1850 Rahvaraamatukogude seadus. Hoogne raamatukogude asutamine. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Rahvaraamatukogu mõiste. Koguduste raamatukogud. Heinrich Georg von Jannau Laiuse 1849 Tarvastu kihelkonna raamatukogu. Hans Wühner. Raamatukogu asutamine ja töökorraldus. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Seltside raamatukogud. Laulu- ja mänguseltsid. Raamatukoguseltsid. Põllumajandusseltsid. Karskusseltsid. 1890. aasta siseministri eeskiri tasuta raamatukogude kohta. Riia Õpperingkonna Kuraatori Nõukogu Erikomitee. Lubatud väljaannete nimekirjad. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Vallaraamatukogud.Vastuolud jõukamate ja kehvemate talumeeste vahel. Eesti kirjanduse otsingud. Küla kultuurielu keskus - selts.
1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks aktsiooniks, mis haaras kaasa kõik tuntumad eesti rahvuslikult meelestatud tegelased. Kooli asutamiseks hakati koguma annetusi, mille jaoks 1870. aastal moodustati Eesti Aleksandrikooli peakomitee ning kohtadel hulgaliselt abikomiteesid. 1887. aastaks oli kogutud enam kui 104000 rubla.Eesti Aleksandrikooli
Orkestrite juhiks sai Väägvere mees D.O. Virkhaus, ülemaaliselt tuntud ,,pasunakooride isa". Kõnepidajateks valiti peamiselt pastorid. Tervituskõne pidi pidama Eestimaa kindralsuperintendent W. Schultz, tema loobumise korral Rapla pastor C.E. Malm. Jutlusepidajaks valiti M. Jürmann. Altariteenistust pärast jutlust pidi pidama Karuse pastor A. Hörschelmann, loobumise korral Ambla pastor G. Knüpffer. Ilmalike kõnede pidajaks valiti J. Hurt, R. Kallas, H. Wühner ja H. Rosenthal. Piduplats asus Kadriorus ja olevat olnud kolm korda suurem kui Tartu näituseaed, eelmise laulupeo tegevuspaik. Tulevased muusikaüldjuhid avaldasid mõningaid arvamusi toimkonnale. Virkhaus soovis, et pillimehed saaksid esinedes istuda; orkestrid olevat vaja seada poolringi. Laululava ehitamisel peeti tingimata vajalikuks ka kõlaseina olemasolu. Orkester pidavat asuma laulukooride ees või taga. Toimkond püüdis nende soove rahuldada.
19.sajandi esimesel poolel tõusis esile Tartu linna vennastekogudus. 1818 alustas seal arvatavasti juba esimene pasunakoor, kus olevat 14-15 mängijat. 1846 Väägvere pillikoor, kelle juhendajaks oli Taavet Virkhaus. Tema algatusel hangiti pille juurde. Õpetas pillimängu noortele, kaasa arvatud oma pojale David Ottole, kes hiljem orkestri üle võttis ja tema juhtimisel tõusis see koor 19.saj 60.aastail juhtivaks orkestriks Liivimaal ja Lõuna-Eestis. Tarvastu pasunakoor 1870- Hans Wühner asutas. 1879 saavutasid võistumängimisel kolmandal päeval I koha. 11. Eesti esimesed sümfooniaorkestrid ja -kontserdid 20. sajandi esimestel kümnenditel. 1890 olevat Tartu Üliõpilaste Seltsis pillimängijatest asjaarmastajaid rohkem ning nii ühendatigi Tartu eesti üliõpilased, kooliõpetajad ja õpilastest asjaarmastajad ühtseks eesti suuremaks orkestriks. Juhendama asus Aleksander Läte. 19.11.1900 oli selle orkestri esimene kontsert Tartus Bürgermusse saalis. 1911
Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine keskused Tekkis mitu väiksemat või suuremat rahvuslikku keskust, mis omavahel suhtlesid ja üksteist toetasid. Peterburis kujunes nn. Peterburi patriootide rühmitus. Teistele rühmitustele panid Viljandimaal aluse ärksamad taluperemehed ja koolmeistrid. Eestvedajad olid Jaan Adamson ja Hans Wühner. Kolmanda seltskonna moodustasid Tartu eestlastest üliõpilased ja neljas keskus koondus Võrus Kreutzwaldi ümber. Pandi alus esimestele suurtele rahvuslikele ettevõtmistele. Üks neist oli Aleksanderikooli alustamise katse. Juhid * J. V. Jannsen C. R. Jakobson J. Hurt tähtsamad sündmused Eesti kirjakeele kujunemine, erinevad väljaanded. Perno Postimees, Sakala, Esimene Üldlaulupidu Aleksandrikooli avamine
kohale ning J. Köleri poolt organiseeritud vastuvõtul andsid palvekirja tsaarile üle. Loodetu tulu sest loomulikult polnud. Otse vastupidi, vennad Petersonid vangistati ning kogu Viljandimaa rahvuslik liikumine sattus surve alla. Küll oli palvekirjade aktsioon aga aidanud täpsemalt määratleda liikumisde eesmärki ja programmi. Suuremat elujõudu ilmutas aga teine samast keskkonnast liikumine. Nimelt tekkis Paistu-Tarvastu ärksatel koolmeistritel ning talumeestel (J. Adamson, H. Wühner) 1860. aastate algul idee luua Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastaja Aleksander I auks kõrgem eesti õppekeeltega kool nn. Aleksandrikool. Tegemist oli oma aja kohta kaugeleulatuva ideega, emakeelse hariduse väärtustamisega uuel tasemel. Viljandimaa meeste plaan leidis saksa haritlaste seas enam kui leige vastuvõtu. Üritust ei toetanud ka Õpetatud Eesti Selts, kelle arvates eestlastele oli kõige paremaks tulevikuväljavaateks kiire saksastumine
Nendes on grupp aktiivsemaid ja end paljuski majanduslikult kindlustanud talupoegi. Püütakse midagi muuta agraarseaduse osas ja eesti asja ajamises. Talupoegadega on ka tihedalt seotud antud piirkondade koolmeistrid. On ka teatavad liidrid: Holstre ja Pulleritsu koolmeister Jaan Adamson. Teiseks piirkonna aktiivseks meheks on Tarvastu kihelkonnakooli 55 õpetaja Hans Wühner. Mitmedki rahvusliku liikumise esiotsa suured üritused on alguse saanud Viljandimaa talupoegade ja koolmeistrite juurest. Võib ka etteruttavalt öelda, et Viljandi mehed on paljuski need, kes hakkavad kontakti otsima teiste keskustega. 5) Peterburi seltskond, kuhu on jõudnud mitmed eesti ihuga inimesed, kes on haridust saanud Peterburis, seal karjääri teinud. Hiljem hakatakse neid nimetama Peterburi patriootideks või Peterburi rahvasõpradeks.
kujutada, missugune oleks sisu ja stiili poolest välja näinud tema Mesilane. Üsna kindel võib olla selles, et vähemalt tol ajal oleks Mesilane üsna peagi lugejate puudusel hingusele läinud. Hurda toimetatud EP lisalehel ei puudunud siiski ka sellised lugejad, kes tema tööd vääriliselt hinnata oskasid. Seda kinnitab EP-s 1871. a novembris ilmunud 40 allkirjaga "tänutunnistus". Allakirjutanute seas on terve hulk tollal hästituntud mehi: Jaan Adamson, Hans Wühner, Ado Reinvald, Joosep Kapp jt. Kuigi Hurt nüüd otseselt ajalehetoimetamisest loobus, jätkas ta ka 1870. aastatel aktiivselt ajalehtedes kirjutamist. Nende aastate olulisemad artiklid on seotud Aleksandrikooli organiseerimisega. Neis õhutas Hurt Aleksandrikooli sõpru innukamale tegevusele, võitles ürituse vastastega. 1878. a suvel algas Sakala veergudel poleemika Jakobsoniga, mille käigus tulid ilmsiks sügavad lõhed rahvusliku liikumise kahe suuna vahel
annaabi.ee 
