Põhiosa moodustavad missad (üle 100), motette 250, kirjutas polüfoonilises (kaanon) helikeeles. Mõnikord olid laulud 36 häälsed. Tema koorimuusikat loetakse maailma kauneimaks (võrreldakse maalikunstnikega). "Every lover is a war" - iga armastaja on sõdalane - (poistekoor, saatega, väga kõrge kajaga) "Ja, ja , ma armastan sind" (poistekoor, tugev, väga lähedalt mitmehäälne, laul, saade, laul), "Kui põnev" (kõrge poistekoor vahemäng, kõrge ülistus, poistekoor...), "Ood elule" (poistekoor, rütmikas, kiire, kõrge)
süütõttu olen ma nüüd kõik kaotanud."- need värsid on ka aluseks teose proloogile ja epiloogile, mille mõlema nimi on ,,O, Fortuna". O Fortuna(,,Oo, saatus") on väga võimsa algusega ja see köidab kuulama kõiki. ,,Sõjareekviem" on Britteni vokaalsümfooniline looming. See om teine peateos ooperi ,,Peter Grimes" kõrval. Teos on sõja vastase sõnumiga. ,,Sõjareekviem" on suure esitus koosseisuga oratoriaalne suuroopus, kus esitajad (3 solisti, kammerorkester, sega- ja poistekoor, orel) paigutatakse 3ele eri tasandile saali erinevatesse osadesse. Solistid laulavad tekste, mis kirjeldavad sõjakoledusi. Teisel tasandil lauldakse ladina keelseid reekviemitekste. Kolmandal tasandil laulab poistekoor ladina keeles missatekste, mis kirjeldab pääsemislootust + orel . Helilooja eesmärk polnud sõjaõuduste kirjeldamine, vaid nende eest hoiatamine. Lugu on alguses tasasem ja hiljem läheb aeglaselt tormiliseks ja pööraseks. Lugu on sünge ja draagiline aga ka
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Franz Joseph Haydn Sünniaeg 31.03.1732 Sünnilinn Rohrau Elukoht Viin Telefon 501 03 343 E-mail [email protected] Perekonnaseis Abielus, 1 laps HARIDUSKÄIK 1740- 1749 Püha Stephani katedraali poistekoor TÖÖKOGEMUS 1756-1779 Kapellmeister 1754–1756 Lisamuusik Viini õukonnas 1752-1752 Teener 1749-1752 Muusikaõpetaja, tänavamuusik KEELEOSKUSED Saksa keel Emakeel ARVUTIOSKUS Kasutan igapäevaselt MS Word, Excel, Powerpoint, Internet Spetsialisti tase MAGIX Music Maker Algtase Corel Draw TÄIENDAV INFO
Johann Sebastian Bach Sünidinud 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ametilt helilooja, organist. Elulugu: Lapsepõlv Eisenachis perekond muusikuid, õppis juba väiksena viiuli ning orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir"- 2osa. Süidid- 6prantuse, 4 inglise süiti ja partitat. Väikesed prelüüdid...
üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased poistekoor Viin elas katedraali kõrval asuvas Kapellimajas visati välja tänavamuusik, muusikaõpetaja Nicola Porpora teener Morzini kapellmeister sai kuulsaks WOLFGANG AMADEUS MOZART austria helilooja viini klassikute esindaja üle 600 teose (41 sümfooniat) muusikaline anne avaldus vara (5a I lood;6a kontsertreisid;10a I ooper) 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise
Ooperi nimi ''Carmen'' Kava ülesehitus: algas mingi kindluse eest, jätkus kõrtsus (lemmik osa), siis oldi kuskil kaugel maal (mägedes) ja lõpuks oli härjavõitlus areeni ees, kus Carmen ka tapeti. Stiil oli Ooper ja hästi ilus lastekoor, ning võimas orkester. AJASTU oli Romantismi lõpp. Esitati Alexandre César Léopold Bizet'i loomingut. Rahvus- PRANTS Ajastu- mitte väga ammu. ESINESID: Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor ning dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten. Konserdi tegi eriliseks see, et iga vaatuse alguses intro ajal oli oli pool- läbipaistev kangas kus näidati pilte ja videosi, et saalisoliad õigesse meeleollu viia. Igatahes, mu esimene ooperikogemus, vot see Oli elamus. Ma ei oska esituse taset määrata kuna olen konsertmuusika alal päris algaja. Emotsioonid olid tänu heale orkestrile ja toredatele ooperilauljatele just
Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5- 2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad). 3)Mahler: ,,Sümfoonia on maailm, mis peab hõlmama kõike" kostilaulud, täiskasvanuks saamine, vanainimese surmaeelsed mõtted. 4)Esmapilgus ebaloogiline ülesehitus: ta üritas väljendada alateadvust 5)Iroonia ja grotesk- kasutab labast materjali, mille muudab labasuseks enda iroonia vastu. MK-8. ehk Tuhandete sümfoonia- 1 orkesterlava peal, 2 lava taga, 2 segakoori, poistekoor ja solistid. Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist
Rahvale läks väga peale esinejate tegemised, aplaus oli väga võimas ja rahvas elas esinejatele kaasa. Kontserdil esinesid August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilased.Väga tublit tööd on tehtud. Algas kontsert lauluga see oli jõululaul. See oli hästi esitatud, sõnad olid arusaadavad ja kõlas hästi. Vahepeal tantsisid gümnaasiumi neidude rühm, tants oli selge ja sobis kontserdi vahepalaks väga hästi. Siis olid jälle laulud esinesid nii mudilaskoor, poistekoor ja noortekoor.Kõigil olid laulud peas ja väga tore oli kuulata. Kooride esinemised olid head, ei ole midagi halba öelda tublid noored on. Õe ja venna duett oli väga lahe. Oli näha, et nad olid vaeva näinud selle esitusega. Esitus kõlas väga hästi. Laul oleks võinud rohkem viidata jõuludele ja see oleks võinud olla Eesti keeles. Veel esinesid kaks noormeest kes esitasid enda loomingut klaveril. Andekad poisid, see pala meenutas veidi meloodialt ühte välismaa artisti pala aga
Abi Zeider 14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Esimesed andmed juutidest on 1333. aastast Tallinnas. Arvukam juudi kogukond tekkis aga alles 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate kaudu. Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpul Ameerikasse Tallinna Uus sünagoog asub Karu ja Aedvilja tänava nurgal, moodustades osa tervikust, kuhu kuuluvad lisaks sünagoogile Tallinna Juudi Kooli hoone ja Juudi Kogukonna Keskus. Efraim Shmuel Kot on eesti pearabi. Abi Zeider sündis 31. augustil 1920 aastal Valgas lihtsasse juudi peresse kolmanda pojana. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet, mida esialgu tuli proovida salaja. Omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end selliste sil...
vahele on paigutatud vahemängud , mis viivad edasi ooperi muusikalist dramaturgiat ning kujundavad järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri Kasutatud on juhtteemasid "Paul Bunyan" on meelelahutusliku sisuga "Lucretia teotamine" on ajalooline ooper Vokaalsümfooniline looming Tähtsaim teos "Sõjareekviem", mis on pühendatud kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele Reekviemi esitavad: 3 solisti, kammerorkester, sega- ja poistekoor ning orel. Dirigente on 3, kuna esitajad on paigutatud saali kolme eri ossa Teksti aluseks on W.Oweni sõjakoledusi kirjeldavad poeemid ja lad.keelsed reekviemitekstid Tähtsaimad teosed Night mail (1936) Cermony of Carols (1942) Serenade (1943) Billy Budd (1951) Gloriana (1953) Kruvi pööre (1954) Suveöö unenägu (1960) Sõjareekviem (1961) Koovitaja jõgi (1964)
Kontserdiarvustus Tallinna poistekoori kontsert Ma käsin 27 nov. kolmapäeval kell 19.00 Kontserdimajas Tallinna poistekoori kontserdil. Kontsert kestis 19.00-20.30. Kontserdil osalesid poistekoori vilistlaste meeskoor, Andres Uibo (orel), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Suviste, Artjom Savitski, peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud võidukas lugematutel konkurssidel ja festivalidel, viimati 2012. aastal Itaalias Riminis lastekooride kategoorias ja 2013. aasta kevadel Eesti Meestelaulu Seltsi korraldataval poistekooride võistluslaulmisel, kus
Konserdi Arvestus Käisin teisipäeval 11. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Vaatasin esinejad ja nende teosed sisuka kava pealt maha Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Kuna etenduse tegevus toimub Roomas 1800.aastal on rõivad uhked.Toscal on seljas mitmed erineva...
Kordamisküsimused kontrolltööks - Renessanss 10 klass Millal oli renessanss muusikas? 15.-16. sajand Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? Miks Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? Kõlaideaal, mille aluseks sai...
lahkus töölt. Töötas aasta Mühlhausenis ja abiellus 1707 seal Maria Barbara Bachiga, kes suri 1720. Neil oli 7 last. 1721 abiellus Bach teist korda (Anna Magdalena Bach), neil oli 13 last. Bachi neljst pojast said samuti heliloojad. Nii edasi liikudes, kuid igas kohas mõne teose kirjutanud, jõudis Bach lõpuks 1723 Leipzigisse, kus asus tööle kirikumuusika õpetajana Toomakirikus (Thomaskantor). Sealne kiriku poistekoor Leipziger Thomanenchor on kuulus tänapäevani. Surm Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis ja on maetud Toomakirikusse. Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud, mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabasid heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkrutõbi.
Ühel külmal, kuid päikselisel sügispäeval korraldas õpetaja Kristel Kivi meile kultuuriajaloo raames külaskäigu muuseumisse, kus tutvustati Iisaku pärandkultuuri. Kohale jõudes oli muuseumi ülemine korrus paksult rahvast täis, enamus mehi ja naisi olid meie klassi õpilastest kõvasti vanemad, aga me ei lasknud ennast sellest häirida. Õhkkond oli väga põnev ja huvitav, sest keegi meist ei teadnud, mis meid ees ootab. Alustuseks laulis Virumaa poistekoor „Virumaa laulu“, seejärel pidas kõne kihelkonnamuuseumi direktor, kes andis Iisaku muuseumile üle „Ehe“ märgi ning rääkis ka muuseumi interaktiivsetest uuendustest.Viisakal sammul tuli meie kõigi ette Iisaku vallavanem härra Raivo Raap ning pidas kõne, mis oli veidi ebahuvitav ja igav. Et kogu üritus nii üksluine ei oleks, laulis ansambel „Silmaline“ pulmalaule. Olime muuseumis olnud juba tund aega, kui oli kätte jõudnud ettekannete aeg. Esimese
Koos oma transpordiga satuvad nad igasugustesse seiklustesse. Ooper ise oli väga põnev. Oli igasugu esinejaid. Mu lemmik koht terves etenduses oli kui lavale ilmusid Tsirkusestuudio Folie artistid. Neid oli väga tore vaadata ja nende etteasted olid heal tasemel. Isegi kui neil sassi läks, tegid nad ikka edasi. Kõik tundus olevat plaanitud. Esinejatest rääkides, nad tundusid üsna usutavad. Alguses ei saanud keegi aru, kas ooper on juba alanud või ei, sest poistekoor tegi hääleharjutusi koos koorijuhiga kuni üks meesterahvas sosistas dirigendile, et etendus peaks algama. Kõik tundus meelega tehtud olevat kui hiljem järele mõtlema hakkasin. Muidugi hiljem, kui lavastus muutus huumorilikumaks, hakkasid ka näitlejad ebarealistlikult mängima, mis sobis etenduse meeleoluga. Etenduse kujundus oli ka päris teistsugune kui olen harjunud. Kui tuli tõsisem moment, oli valgustus sihitud tegelastele, kui poisid sõitsid trammiga siis
Rahvusooper Estonia KOOSTANUD: HELERIN TAMM OTEPÄÄ GÜMNAASIUM 11A.KLASS Rahvusooperi algaastad Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Estonia muusikateater pakub publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi Estonia teatril on aja jooksul olnud palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia Estonia rahvusooper tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012.aastast Vello Pähn. Peadirektor aastast 2009 on Aivar Mäe Balleti kunstiline juht aastast 2009 on Toomas Edur. Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkest...
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
· Teose ülesehitus on omapärane, vaatuste vahele on paigutatud vahemängud , mis viivad edasi ooperi muusikalist dramaturgiat ning kujundavad järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri · Britteni vokaalsümfoonilise loomingu tähtteos on ,,Sõjareekviem". [video] · Teos on pühendatud kõigile maailma ajaloos. · süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. · kolm solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor ja orel. Dirigente on kolm, kuna esitajad on paigutatud saali kolmele eri tasandile. · Teksti aluseks on Wilfried Oweni poeemid ja ladinakeelsed reekviemitekstid. · Teose eesmärk ei olnud mitte sõjakoleduste kirjeldamine, vaid nende eest hoiatamine · Aastal 1976 suri eeldatavasti Britten südamerabanduse tagajärjel mille põhjustas Süüfilis, millest ta ise teadlik ei olnud.
mail 2011. Ooper on sisu poolest suhteliselt traagiline. See räägib mustlasneiust Carmenist ning tema sekeldusest Sevillas ning armuseiklustest. Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning poistekoor. Carmenit mängis valgevenelanna Oksana Volkova, Don Jose'd USA-st pärit Michael Wade Lee ning toreadoori Rauno Elp. Terve etendus toimus prantsuse keeles ning ekraanidelt oli võimalik subtiitreid lugeda nii eesti kui ka inglise keeles. Nii orkester, dirigent kui ka lauljad olid heal tasemel. Muusikalisi palasid oli väga hea kuulata ning näitlejad mängisid oma osad meisterlikult välja. Kõik oli väga korrektne ning puhtalt mängitud
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! Eellugu, keskaeg 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? (Kirjuta natuke pikemalt!) V: Muusika tekkis, et väljendada seda mida sõnadega ei saa ning selleks vajas ka inimene muusikat. Muusikat kasutati rituaalideks, ajaviiteks, lugude jutustamiseks, julguseks, suhtlemiseks, eneseväljenduseks. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, sest levis selline arusaam, et muusikal on salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. 2. Millised on tänapäeval muusika peamised funktsioonid? (too min 3 näidet) V:Meelelahutus, inspiratsioon, raha, liitev funktsioon, motivatsioon, igavuse peletus. 3. Muusika väljendusvahendid nimeta 5-6 peamist! V:Meloodia; rütm; dünaamika; tempo; tämber; harmoonia; vorm; faktuur. 4. Milline sündmus tähistab meie aja ...
kasvas ta vanema venna hoole all ja sai temalt ka muusikalise hariduse. Bachi elu möödus Saksamaal, ta ei käinud kordagi välismaal. Elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna- või kirikumuusikuna. Kõige kauem elas Bach Leipzigis, alates 1723 kuni elu lõpuni. Seal tegutses ta linna peakiriku, Toomakiriku (Thomaskirche) kantorina ja oli ka linna muusikajuht. (Kantor on organist, vanasti tähendas see ka kirikukooli õpetajat ja koorijuhti.) Toomakirikus oli Bachi õpetada poistekoor, kellega kanti igal nädalal jumala-teenistusel ette järjekordne uus teos. Seetõttu on Bachi loomingus palju vaimulikke kooriteoseid. Elu lõpus tabas Bachi raske silmahaigus ja ta jäi pimedaks. Bach suri Leipzigis 1750. aastal. Bachi tunti tema elu ajal ületamatu orelikunstnikuna. Orelimängus ei leidunud talle väärilist vastast. Eriti imetlusväärne oli tema improviseerimisoskus. Bach oli väga hinnatud ka pedagoogina. Ometi ei saavutanud ta heliloojana oma elu ajal kuulsust
Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle
Grimes" seda ooperit kirj otsis novaatorilikke ideid, tulemuseks ooperi omapärane ülesehitus. Vaatuste vahele paigutatud vahemängud, mis viivad edasi ooperi muusikalist dramaturgiat ja kuj järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri; 3)Vokaalsümf teos ,,Sõjareekviem" püh kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. Tohutu koosseis: sümf orkester, 3 solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor, orel, dirigente 3 kuna esitajad saali 3 osas. Hoiatatakse sõjakoleduste eest. Olevat kuulajale grandioosne mõju. Brittenit võrreldakse Henry Purcelliga (barokk), kuna Britten on pärast barokkajastut (300 aastat) I maailmatuntuse saavutanud helilooja. Vene kultuurpoliitiline olukord pärast 1917: Pärast blosevistlikku revulutsiooni sattus muusikakultuur ebasoodsatesse tingimustesse. Tõrjuti välja palju mineviku kultuuripärandist, represseeriti intelligentsi esindajaid
Keset sjaaegne evakueerimist, Briti lennuk kukkus peale isoleeritud saar reala seda Vaikse ookeani. Ainult lalpidamisel olnud isikud on meessoost lapsed vanuses alla 13. Kaks poissi, iglane karvane Ralph ja lekaaluline, bespectacled poiss vastumeelselt hdnimega "Piggy" leida merikarp, mille Ralph kasutab sarv tuua kik ellujnud ks ala. Ralph tuseb ks toitjakaotus juhid kohtumisel, nagu ka Jack Merridew liige poistekoor, et silinud krahhi. lalpidamisel valib Ralph nende "pealik", kaotades vaid hli Jacki kolleegid choirboys, kes toetavad nende juht. Ralph kinnitab kaks peamist eesmrki: on lbus ja silitada suitsu signaali, mis viks hoiatada mduvate laevade nende kohalolek saarel. Poisid otsustavad, et merikarp kest leidsid nad kehastab hiskonnas nad loovad saarel, ja kinnitan, et kes iganes omab merikarp, saavad ka seoses suurema rhma. Jack korraldab tema koorile rhm arvesse jahi eest vastutava isiku avastanud
Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning
sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 3. Hilisromantism oli mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. 4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6. Kaheksas sümfoonia on ettekandekoosseisult grandioosne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks.Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn, teine osa tugineb Goethe ’’Fausti’’ II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika on muusika, mis püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirja kajastuvat süžeed või filosoofilist ideed. 9
Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn ,,Veni creator spiritus", teine osa tugineb Goethe ,,Fausti" II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirjas
Direktor: Esper Linnamägi · Eesti Rahvusmeeskoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Mikk Üleoja Direktor: Indrek Umberg · Tallinna Kammerkoor ; Dirigent: Aivar Lestsinski · Segakoor Noorus ; Dirigent: Raul Talmar · Kammerkoor Voces Musicales ; Dirigent: Kaspar Mänd · Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ; Peadirigent: Peeter Perens · Kooristuudio Ellerhein ; Dirigent: Tiia-Ester Loitme · Rahvusooper Estonia Poistekoor ; Administraator ja dirigent: Anne Ojalo Direktor ja dirigent: Hirvo Surva · Tallinna Poistekoor ; Kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula .
Lühendite käänamine Vajaduse korral lisatakse lühendile sidekriipsu abil mitmuse tunnus ja/või käändelõpp: lk-l (leheküljel), nr-te (numbrite), a-il (aastail) 1970-80, kooskõlas HM-ga. Tüvevokaali näitamine ei ole üldjuhul vajalik, kuid selguse huvides võib seda teha: R-i nõusolek, APN-i teatel, MM-il, EL-i valitsusjuhid. Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu ära jätta: sõitis USAsse, kooskõlas HMga, RAMi poistekoor, ROKi liikmed, ELi valitsusjuhid Isikunimede lühendamine Nimetähti võib kirjutada punktita kokku (JVV) või punktiga lahku (J. V. V.). Ainult eesnime lühendamisel on eesnimetähe järel soovitatav panna punkt (E. Vilde, F. R. Kreutzwald). Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti dokumentides, uksesiltidel raamatukaantel, pöördumisel.
dirigendid, heliloojad paguluses, ESTO päevad, Roman Toi, et.wikipedia.org/wiki/Roman_ToiJuhan Aavik, Eduard Tubin. *Tähtsamad heliloojad dirigendid- *Esimene ESTO toimus 1972.aastal Torontos. Nimetatakse Eesti päevadeks, mis on väliseestlaste algatatud ülemaailme eestlaste kogunemine iga nelja aasta tagant. Kavas on Eesti kultuuriüritused ja programmid ning nendes on esinenud ka Eesti esinejad nt. RAM'i poistekoor ja Ivo Linna. *Roman Toi- Aastatel 1932-36 ja 41-44 õppis Toi Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimist, orelit, kompositsiooni ja dirigeerimist.1944. aastal põgenes ta kodumaalt Saksamaale, kus ta juhatas põgenikelaagrites koore, korraldas kontserte ja väiksemaid laulupidusid. 1949. aastal siirdus Roman Toi Saksamaalt Kanadasse, kus oli Välis-Eesti kooriliikumise hing, Toronto Konservatooriumi õppejõud ning mitmete Välis-Eesti kooride juht
Artur Kapp- Koorilaulud peamiselt Peterburi perioodist, „Mu süda“, „Palumine“ Peeter Süda- Esimene koorifuuga rahvaviisi teemal „Linakatkuja“. 9. Nimeta eesti tuntumaid koore ja koorijuhte. Eesti Rahvusmeeskoor RAM- Miina Härma Segakoor- Teaduste Akadeemia nais-ja meeskoor Eesti Raadio Segakoor Tallinna Kammerkoor Tartu Ülikooli kammerkoor- Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline meeskoor Ellerheina Tütarlastekoor Tallinna poistekoor Miina Härma, Enn Võrk, Ants Üleoja, Hirvo Surva, Alo Ritsing, Ene Üleoja, Lydia Rahula, Tõnu Kaljuste, Veronika Portsmuth, 10. Pillikoorid Eestis 19. sajandil. 19.sajandi esimesel poolel tõusis esile Tartu linna vennastekogudus. 1818 alustas seal arvatavasti juba esimene pasunakoor, kus olevat 14-15 mängijat. 1846 Väägvere pillikoor, kelle juhendajaks oli Taavet Virkhaus. Tema algatusel hangiti pille juurde
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -...
50. How much time do you spend on reading? Do you think it is enough? 51. Do you have a favourite book? / author? Why? Why not? 52. How do you choose a book to read? 53. Do you prefer to have books of your own or to borrow them from the library? 54. Do you think people will read more or fewer books in 20 years' time? Why? Male choir Meeskoor Female choir Naiskoor Children´s choir Lastekoor Boys´choir Poistekoor Mixed choir Segakoor Classical music Klassikaline muusika Folk music Rahvamuusika Rock music Rock muusika Piano Klaver Violin Viiul Guitar Kitarr Accordion Akordion Organ Orel Drum Trumm
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada...