Eesti muusika, raadio, televisioon. (0)

EESTI MUUSIKA,
RAADIO, TELEVISIOON.
Merit Kaeramaa
Helen Patsula
2008


Rgu Keskkool
Eesti muusika ajalugu
Eellugu
Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi
alguses.
1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu.
1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" ­ esimene sümfooniline
teos eesti muusikas.
XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed
heliloojad.
XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf
Tobiast ja Artur Kapp).
1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba,
samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris.
1865. aastal asutati laulu- ja mänguseltsid "Estonia" Tallinnas ja "Vanemuine" Tartus.
1885. aastal "Vanemuine" jõudis esimese muusikaetenduseni, Weberi laulumänguni
"Preciosa" .
1906. aastal valmis "Vanemuise" maja.
1939. aastal ehitati "Vanemuise" maja ümber.
1944. aastal hävines "Vanemuine" Tartu pommitamisel.
1967. aastal avati sama koha peal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka
kontserdisaal.
1900. hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas
tuntud helilooja Aleksander Läte.
1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja
ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid.
1906. aastal sai "Estonia" kutseliseks teatriks nagu ka "Vanemuine".
1907. aastal jõudsid "Estonias" lavale ka esimesed operetid.
1908. aastast pärineb tõsine ooperikatsetus ­ Kreutzeri "Öömaja Granadas".
1918. aastast alates hakatakse regulaarselt mängima ooperit. (esimeseks Verdi
"Traviata", peaosades Helmi Einer ja Alfred Sällik)
Muusikaelu struktuuride loomine
1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus.
1921. aastal asutati Eesti Lauljate Liit ( ELL )
1924. aastal asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts. ( EAHS )
1936. aastal luuakse EAHS-i juurde keelpillikvartett.
1924­1940. aastatel ilmus "Muusikalehte"
1885­1897. aastatel ilmus Esimene eestikeelne muusikaajakiri "Laulu ja Mängu Leht"
välja andjaks Karl August Hermann.
1938. aastal ilmus üks kõmulisemaid raamatud meie muusika ajaloos, "Kakskümmend
aastat eesti muusikat", mille koostas Karl Leichter.
1925. aastal asutati Kultuurkapital.
1932 alustas Berni konventsiooni alusel tööd Eesti Autorikaitse Ühing.
1926. aastat loetakse Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri sünniks. Esimene peadirigent oli ka
ooperiteatri muusikajuht Raimund Kull.
1920. aastate lõpul jõudis kõrgtasemele "Estonia" ooperilava.
1944. aastaks on "Estonia" laval olnud tervelt neli Wagneri ooperit: "Lendav Hollandlane",
"Lohengrin", "Tannhäuser" ning "Tristan ja Isolde".
1920. aastatest peale mängiti ooperit regulaarselt ka "Vanemuises".
1928. aastal tuli lavale Evald Aava "Vikerlased".
1930. aastatel, tuli heliloomingusse meie suurim sümfoonik