Eesti muusika, raadio, televisioon. (0)

EESTI MUUSIKA,
RAADIO, TELEVISIOON.
Merit Kaeramaa
Helen Patsula
2008
Rõngu Keskkool
Eesti muusika ajalugu
Eellugu
Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi
alguses.
1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu.
1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" ­ esimene sümfooniline
teos eesti muusikas.
XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed
heliloojad.
XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf
Tobiast ja Artur Kapp).
1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba,
samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris.
1865. aastal asutati laulu- ja mänguseltsid "Estonia" Tallinnas ja "Vanemuine" Tartus.
1885. aastal "Vanemuine" jõudis esimese muusikaetenduseni, Weberi laulumänguni
"Preciosa" .
1906. aastal valmis "Vanemuise" maja.
1939. aastal ehitati "Vanemuise" maja ümber.
1944. aastal hävines "Vanemuine" Tartu pommitamisel.
1967. aastal avati sama koha peal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka
kontserdisaal.
1900. hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas
tuntud helilooja Aleksander Läte.
1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja
ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid.
1906. aastal sai "Estonia" kutseliseks teatriks nagu ka "Vanemuine".
1907. aastal jõudsid "Estonias" lavale ka esimesed operetid.
1908. aastast pärineb tõsine ooperikatsetus ­ Kreutzeri "Öömaja Granadas".
1918. aastast alates hakatakse regulaarselt mängima ooperit. (esimeseks Verdi
"Traviata", peaosades Helmi Einer ja Alfred Sällik)
Muusikaelu struktuuride loomine
1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus.
1921. aastal asutati Eesti Lauljate Liit ( ELL )
1924. aastal asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts. ( EAHS )
1936. aastal luuakse EAHS-i juurde keelpillikvartett.
1924­1940. aastatel ilmus "Muusikalehte"
1885­1897. aastatel ilmus Esimene eestikeelne muusikaajakiri "Laulu ja Mängu Leht"
välja andjaks Karl August Hermann.
1938. aastal ilmus üks kõmulisemaid raamatud meie muusika ajaloos, "Kakskümmend
aastat eesti muusikat", mille koostas Karl Leichter.
1925. aastal asutati Kultuurkapital.
1932 alustas Berni konventsiooni alusel tööd Eesti Autorikaitse Ühing.
1926. aastat loetakse Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri sünniks. Esimene peadirigent oli ka
ooperiteatri muusikajuht Raimund Kull.
1920. aastate lõpul jõudis kõrgtasemele "Estonia" ooperilava.
1944. aastaks on "Estonia" laval olnud tervelt neli Wagneri ooperit: "Lendav Hollandlane",
"Lohengrin", "Tannhäuser" ning "Tristan ja Isolde".
1920. aastatest peale mängiti ooperit regulaarselt ka "Vanemuises".
1928. aastal tuli lavale Evald Aava "Vikerlased".
1930. aastatel, tuli heliloomingusse meie suurim sümfoonik Eduard Tubin (10
sümfooniat!).
1984. aastal asutatud Tallinna Keelpillikvarteti
Keerulised ajad
1942. aastal koondati kunstiinimesed Jaroslavlis Eesti Kunstiansamblitesse.
1944. aastal asutati Eesti Rahvusmeeskoor (RAM).
1944. aasta sügisel, kui nõukogude väed olid jõudnud taas Eestisse, algas suur
põgenemine Läände. Muusikute read hõrenesid tuntavalt.
9. märtsil 1944. aastal sai pommitabamuse "Estonia" maja.
1940. aastatel väga tugevasti kannatas ka ooperiteater.
Uus hingus
1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Järgmistel
kümnenditel määravad eesti muusika nägu: Ester Mägi (peenekoeliste
kammerteoste autor), Veljo Tormis (koorisümfooniate looja), Eino Tamberg
(sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (instrumentaalmuusika looja),
Arvo Pärt, Kuldar Sink.
1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo
Sumera ja Raimo Kangro.
1972. aastal asutati vanamuusikaansambel "Hortus Musicus", mille kunstiline juht on
dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen.
1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri ja Urmas Sisaski muusika.
1981. aastal alustas tööd Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mille kunstiliseks juhiks
ja peadirigendiks oli 20 aastat Tõnu Kaljuste, tehes koori tuntuks ja hinnatuks kogu
maailmas.
1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Eesti muusikasse tulid Helena
Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Mart Siimer, Tõnis Kaumann, Märt-Matis Lill, Timo
Steiner, Mirjam Tally, Jüri Reinvere, Mari Vihmand, Galina Grigorjeva, Kairi Kosk ja
paljud teised.
1993. aastal sündis Tallinna Kammerorkester.
1959­1979 tegutsenud Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett oli üks
legendaarsemaid ansambleid.
1993. aastast on eesti muusika üks võtmekollektiive NYYD Ensemble (kunstiline juht
Olari Elts)
Siin ja praegu
Tänase Eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
(ERSO), Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), Tallinna Kammerorkester (TKO),
vanamuusika ansambel "Hortus Musicus" koos oma akadeemilise orkestriga ning
Eesti Rahvusmeeskoor (RAM). Hooajal 1997/98 loodi ERSO juurde resideeriva
helilooja ametikoht, hooaja heliloojaks valiti Eino Tamberg, kelle Neljanda sümfoonia
ettekanne toimus 1998. aasta kevadel. 1998/99 hooaja resideeriv helilooja oli Raimo
Kangro ning hooajal 2003/2004 Tõnu Kõrvits.
Eesti muusikafestivalid
Jaanuar: Pärnu Nüüdismuusika Päevad
Veebruar: Tallinna Barokkmuusika Festival
Märts: Pärnu Laste- ja noorte muusikafestival "Muusikamoos"
Aprill: Eesti Muusika Päevad, Klavessiinipäevad, Jazzkaar
Mai: Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival, Pärnu Rahvusvaheline,
Koorifestival, Rahvusvaheline J. Mravinski nimeline muusikafestival Narvas, Türi
Kevadfestival
Juuni: Suure -Jaani Muusikapäevad
Juuli: Haapsalu Vanamuusikafestival, Muhu Tulevikumuusika Festival "JUU JÄÄB",
Viljandi Vanamuusika Festival, Pärnu Ooperipäevad, Hiiumaa
Kammermuusikapäevad, Festival "Seitsme linna muusika", Pärnu David Oistrahhi
Festival, Rapla Kirikumuusika Festival, Saaremaa Ooperipäevad, Haapsalu
Keelpillimuusikafestival "Viiulimängud".
August: Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, Kuressaare Kammermuusika Päevad,
Birgitta Festival, Võru Vaskpillipäevad, Tallinna Kammermuusika Festival.
September: Maarjalaulude Festival Narvas; Õigeusu Vaimuliku Muusika Festival
CREDO, Viljandi Kitarrifestival, Festival TriaLogos, Eesti Muusikaakadeemia
Sügisfestival.
Oktoober: Tartu Vanamuusika Festival
"orient et occident", Rainbow jazz,
Rahvusvaheline uue muusika festival
NYYD, Rahvusvaheline Pianistide
Festival "Klaver".
November: Juudi Süvakultuurifestival
"Ariel".
Detsember: Jõulujazz, Tallinna
Talvefestival.
Dirigendid
Neeme Järvi (pildil)
Mihkel Kütson
Erki Pehk
Kaisa Roose
Hirvo Surva
Elmo Tiisvald
Meeskoorid
Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) RAM- Tänane RAM on kogu maailmas
Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor tuntud professionaalne koor, mille
repertuaaris on nii a cappella
Hiiumaa Noorte Meeste Koor
koorimuusikat kui ligi 30
Inseneride Meeskoor vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti
Meeskoor Sakala heliloojate kõrval on koorile kirjutanud
Saaremaa Noorte Meeskoor sellised maailmanimed nagu Dmitri
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Sostakovits ja Gavin Bryars.
Meeskoor 2004. aastal võitis RAM koorimuusika
Tartu Akadeemiline Meeskoor (TAM) kategoorias Grammy-auhinna. Selle
teenis plaat Sibeliuse kantaatidega
Viljandimaa Noorte Meeste Koor (Virgin Classics), kus Paavo Järvi
juhatusel musitseerivad RAM,
,,Ellerhein" ja ERSO. Sama koosseisu
poolt salvestatud plaat Edvard Griegi
teosest «Peer Gynt» valiti BBC Music
Magazine'i poolt 2005. aasta parimaks
orkestrimuusika albumiks.
Naistekoorid
Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor Emajõe Laulikud- Tartu naiskoor
Emajõe Laulikud EMAJÕE LAULIKUD asutati 2003.
Tallinna Tehnikaülikooli aastal. Emajõe Laulikute repertuaar
on eripalgeline sisaldades nii eesti
Akadeemiline Naiskoor
kui ka välisautorite teoseid
Tartu Naiskoor Domina rahvaluule seadetest
Tartu Ülikooli Akadeemiline ooperikoorideni, kirikumuusikast
Naiskoor levimuusika töötlusteni, naiskooride
Viljandi Naiskoor Eha ja laulupidude lauluvarasalve
kuuluvast rääkimata.
Segakoorid
Cantus Segakoor
Eesti Kaitseväe Segakoor
Eesti Koolinoorte Segakoor
Eesti Raudtee Segakoor
Estonia Seltsi Segakoor
Hilaro Segakoor
Kungla Segakoor
Lehola Segakoor
Noorus Segakoor
Reverti Segakoor
Sõpruskond
Vanemuise Seltsi Segakoor
Vox Populi Noorte Segakoor
Kammerkoorid
A. Le Coq Kammerkoor Eesti Filharmoonia Kammerkoor- on
E STuudio Kammerkoor kujunenud tuntuimaks Eesti
muusikakollektiiviks maailmas. Aastail
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
2001-2007 oli koori peadirigent ja
Flora Kammerkoor kunstiline juht inglise muusik Paul Hillier,
Hiiumaa Kammerkoor Carina kes on tõstnud koori tuntust kaasaegse
Kalevi Kammerkoor muusika esitajana ja jätkanud edukalt
Studium Vocale Kammerkoor koori tegevust helisalvestuste
valdkonnas. Alates septembrist 2008 on
Tallinna Kammerkoor
koori peadirigent ja kunstiline juht Daniel
Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor Reuss.
Tartu Ülikooli Kammerkoor
Türi Kammerkoor
Voces Musicales Kammerkoor
Raadio
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Raadio
Vikerraadio
Raadio 2
Klassikaraadio
Raadio 4
Kristlikud
Tartu Pereraadio
Kuressaare Pereraadio
Raadio 7
Trio
Raadio Kuku
Raadio Kuku Audioarhiiv
Raadio Elmar
Raadio Uuno
U-Pop
Sky Media
Raadio Energy FM
Raadio Sky Plus
Raadio Sky
Raadio 3
Russkoe Radio
MUUD
Radio Mania Tallinn
Raadio Kadi Kuressaare / Orissaare
Raadio Kuma Paide
Raadio Marta Põlva
Raadio Pärnu Pärnu
Ring FM Võru / Tartu / Pärnu
Ruut FM Valga
Raadio Viru Rakvere / Jõhvi
Sun FM Tartu / Pärnu
Nõmme Raadio
Viru Raadio Lokaalraadio Eesti Raadio sagedustel
Mediainvest Holding
Star FM
Power Hit Radio
Eesti muusika televisioonis.
,,Laulge kaasa"
,,Laululahing"- Laululahing on Eesti Televisiooni muusikaline telemäng, kus
osalevad entusiastlikud ja rõõmsameelsed laulukoorid üle Eesti.
Kooride repertuaari panid kokku muusikajuht Antti Kammiste ja saatejuht Tarmo
Leinatamm. Eesmärk oli leida rõõmus, tuntud lugudest koosnev maitsekas
laulukava, mida kooridel on hea laulda ja televaatajatel lust kuulata ning kaasa
laulda. Igasugune liikumine, tantsimine, lõbusad kostüümid ja aksessuaarid on
osalevatel kooridel igati teretulnud!
Saatesse valitud koorid esitavad kokku kolm laulu. Ühe laulu valmistab iga koor ette
enne saatesse tulekut. Enne õhtust otsesaadet on kooril sama päeva jooksul aega
õppida selgeks teine tuntud lugu. Kolmas laul selgub saate ajal ja see esitatakse
koos tuntud ja armastatud Eesti lauljaga.
,,Kaks takti ette"-,,Kaks takti ette" on
laulukonkurss, mille eesmärgiks on
tutvustada avalikkusele uusi lauljaid,
kes on 16-aastased ja vanemad.
Laulukonkurss on kahevooruline.
(Televooru valitakse eelvoorus
osalenud lauljate seast 40
lauljat).Valitakse võitjaks PARIM.
,,Eesti otsib superstaari" TV3-s
pühapäeva õhtuti kell 20.30
Kasutatud kirjandus
http://blanketcoverage.files.wordpress.com/2007/09/nov5tv.jpg
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/files/index.htm
http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Raadio/
http://www.neti.ee/cgi-
bin/teema/MEELELAHUTUS_JA_HOBID/Muusika/Muusikud/Syvamuusika/
http://www.concert.ee/index.php?sisu=tekst&mid=142&lang=est
http://www.laulikud.ee/