Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus.
Eesti muusika 20 sajandi esimesel poolel. 20. sajand tõi kaasa suure arengu eesti kultuurielus. Ka muusika valdkond muutus järjest mitmekesisemaks ja omandas kõrgema taseme. Järjest lisandus professionaalseid eesti muusikuid ja heliloojaid, kes olid lõpetanud Peterburi Konservatooriumi. Muusikute uus põlvkonna eesmärgiks oli muusikalise tegevuse taseme tõstmine. Muusikas, mida seni võeti kui meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti. Järjest enam süvenes ka rahvuslikkus. Eriti elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond valitses 20. sajandi alguses Tartus
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine?
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille
Kõik kommentaarid