Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti muusika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Margit Järvsaar
11 k 1
MUUSIKAAJALUGU XI KLASS

III kursus : Eesti muusika
  • Rahvalaul, runolaul ja selle liigid
  • Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu , I laulupidu , esimesed eesti heliloojad .
  • XX sajandi alguse muusikaelu.
  • Karl August Hermann
  • Miina Härma
  • Rudolf Tobias
  • Artur Kapp
  • Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller
  • Eduard Tubin
  • Gustav Ernesaks
  • XX sajandi II poole muusika , avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid.
  • Arvo Pärt
    13. Veljo Tormis
  • Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
    Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist
    ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism .
    Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda
    nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes
    rohkem kui tuhat aastat tagasi. Väga vanad on mõned meie ajani
    ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul"
    Runolaul on Soome rahvamuusika . Esitlusviis ühehäälne saateta,
    teema kalevala , pill kantele , tants jenka.
  • Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti – ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased . Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. See asjaolu ei olnud tingitud provintslikest ja viletsatest oludest siinmail – kuni 19. sajandi alguseni polnud piititlemine rahvuse järgi euroopa kultuuris kusagil iseloomulik. Samal moel domineerisid saksa keel ja saksa muusikud näiteks Rootsi ja Taani kuningakapellides, kuigi tegu oli rikaste ja iseteadlike suurriikidega. Sakslased määrasid suuresti ka Venemaa suurlinnate, erit Peterburi ja Moskva muusikaelu.
    Rahvusriikide ja – kultuuride areng algas Euroopas pärast Viini
    kongressi ( 1814 /15 ) Sellega lõppesid Napoleoni sõjad ja Euroopas
    jagati poliitiliselt ümber. Ka saksamaal algas rahvuslik liikumine
    alles 19. sajandi algul, olles seega otseses seoses Napoleoni sõdades
    esilekutsutud patriotismilainega.
    Just selline oli esimene teadaolev eestlastest helilooja Karl
    Friderich Karell ( 1791 – 1857 ), kes sündis veel pärisorjana,
    kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu – kiriku
    kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta
    Tallinna saksa teatri orkestris viiulit . 1820. aastatel kuni oma
    surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel
  • Vasakule Paremale
    Eesti muusika #1 Eesti muusika #2 Eesti muusika #3 Eesti muusika #4 Eesti muusika #5 Eesti muusika #6 Eesti muusika #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor zess Õppematerjali autor
    III - Kursus. 7lk

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    doc

    Eesti muusika

    runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    10
    pdf

    Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

    osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid: loobuti toonikast, meloodia liinid olid iseseisvad ega sõltunud üksteisest ja vähenes orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    7
    docx

    20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika.

    Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost. Elleri stiil on sulam ekspressionismist, impressionismist ja rahvuslikust koloriidist. Tema meloodiad on omapärased ja väljendusrikkad, sageli on tunda seost eesti rahvamuusikaga ­ Eller kasutas eesti rahvamuusikale omaseid võtteid, kuid otsest rahvaviisi vähe (v.a klaveripalades aastatel 1940-1955). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju.

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    odt

    Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

    Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    12
    doc

    Eesti tähtsamad heliloojad

    EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal

    Muusika
    thumbnail
    12
    doc

    Eesti muusika

    Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................

    Muusika
    thumbnail
    26
    docx

    Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

    5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest? Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    14
    odt

    Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

    Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades

    Muusikaajalugu




    Kommentaarid (1)

    k2nd profiilipilt
    on kah: materjali sisu võiks rohkem täpsustada

    kuid punktid on sisu väärt
    23:22 05-10-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun