Eesti muusika (1)

Keskkool - Muusika - Muusika

5 VÄGA HEA

Margit Järvsaar
11 k 1
MUUSIKAAJALUGU XI KLASS
III kursus : Eesti muusika

Rahvalaul, runolaul ja selle liigid

Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu , I laulupidu , esimesed eesti heliloojad .

XX sajandi alguse muusikaelu.

Karl August Hermann

Miina Härma

Rudolf Tobias

Artur Kapp

Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller

Eduard Tubin

Gustav Ernesaks

XX sajandi II poole muusika , avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid.

Arvo Pärt
13. Veljo Tormis

Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism . Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Väga vanad on mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul"
Runolaul on Soome rahvamuusika . Esitlusviis ühehäälne saateta, teema kalevala , pill kantele , tants jenka.

Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti – ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased . Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. See asjaolu ei olnud tingitud provintslikest ja viletsatest oludest siinmail – kuni 19. sajandi alguseni polnud piititlemine rahvuse järgi euroopa kultuuris kusagil iseloomulik. Samal moel domineerisid saksa keel ja saksa muusikud näiteks Rootsi ja Taani kuningakapellides, kuigi tegu oli rikaste ja iseteadlike suurriikidega. Sakslased määrasid suuresti ka Venemaa suurlinnate, erit Peterburi ja Moskva muusikaelu.
Rahvusriikide ja – kultuuride areng algas Euroopas pärast Viini kongressi ( 1814 /15 ) Sellega lõppesid Napoleoni sõjad ja Euroopas jagati poliitiliselt ümber. Ka saksamaal algas rahvuslik liikumine alles 19. sajandi algul, olles seega otseses seoses Napoleoni sõdades esilekutsutud patriotismilainega.
Just selline oli esimene teadaolev eestlastest helilooja Karl Friderich Karell ( 1791 – 1857 ), kes sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu – kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit . 1820. aastatel kuni oma surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel pool kapellmeister ning 1830 aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostes teame mõningaid palu klaverile – omaaegsele moepillile.
19. sajandil sündis ka eestikeelne helilooming. Esimene helilooja, kes kirjutas eestikeelseid mitmehäälseid ilmalikke koorilaule, oli Anseküla pastor Martin Körber ( 1817 – 1893 ). Ta oli ühtlasi ka saksa ja eesti leeles kirjutav kirjanik ning luuletaja. Ilmalikke eestikeelseid luulekogumikke ilmus tal neli, neist “ Laulud Sõrvemaalt “ I – II ( 1864 – 1867 ) olid varustatud nootidega. Körberi laulude eeskujuks oli saksa koorilaul seda seost näeme nii lihtsas viisis ja harmoonias, kui ka tema luuletatud tekstidest. Körberi parimad laulud on tänapäevalgi laialt tuntud: “ Vikne kena kohakene “, “ Kiigu , liigu, laevukene “
Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega " Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli - ja Tänulaulupidu".
3. XX sajandi muusikat pole võimalik iseloomustada üheselt. On kasutatud sageli pluralismi mõistet: käibel on ühteaegu palju stiile ja tehnikaid. Modernistlikule suunale järgneb ikka vastureakstsioon - restauratsioon , mis toetub kaugema mineviku traditsioonidele ning otsib muusika aegumatuid väärtusi. Neoklassitsistlik suunitlus oli valdav esimeste sõjajärgsete aastate uusloomingus.
4. Karl August Hermann (23. september 1851 – 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.
Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana . Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks , hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. 1874 –1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja . 1886 nimetas ta lehe ümber "Postimeheks". Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1890. aastate esimesel poolel oli tema toimetatud " Postimees " ainsaks rahvuslikuks eesti ajaleheks.Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine ") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Äärmiselt aktiivne tegevus mitmel ei jätnud talle aega millelegi sügavamalt pühenduda ning kurnas ta tervist. 1896. aastal müüs ta "Postimehe" maha noorema põlvkonna rahvuslastele ning selle toimetajaks sai Jaan Tõnisson.
5. Miina Härma ( Hermann ) ( 1864 – 1941 ) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus , eelkõige Jaansen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega . Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit . Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesi Karl August Hermann ( vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased ). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis.
Hermanni soovitusel astus Miia Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi.
Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes , oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis.
6. Rudolf Tobias ( 29.05.1873 Käina – 29.10.1918 Berliin )
Esimene kompositsiooniharuga eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eeesti. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel .
Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti profesionaalse muusika rajana – temalt pärinevad paljude žanrite esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Tobiase eesmärgiks oli reformida vaimulikku muusikat ja kirjutada “ Kalevipoja “ ainelisi teoseid, sealhulgas ooperi. Paraku suri ta enne kui jõudis kõik oma kavatsused täide viia.
7. Artur Kapp ( 28.02.1878 Suure – Jaani – 14.01.1952 Suure – Jaani )
Helilooja, pedagoog ja dirigent , Kappide muusikutessuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor.
1920. aastal põgenes Artur Kapp Venemaalt näljasurma eest Eestisse. Töötas kõigepealt “ Estonia “ dirigendina ( 1920 – 1924 ), juhatades nii oopereid kui ka sümfoonilisi teoseid. Samal ajal alustas pedagoogitööd Tallinna konservatooriumis, kus õpetas kompositsiooni ja teisi muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli professor ja kompositsiooniklassi juhataja.
Artur Kapp oli väga värvikas inimene, kelle käitumismaneere ja ütlusi meenutatakse ja tsiteeritakse tänini. 1930. aastatel oli ta üks eesti populaarsemaid heliloojaid. Tema teoseid mängiti sageli, tema laulud said koorilauluvõistlustel preemiaid, ta valiti mitme muusikalise organisatsiooni auliikmeks jne. 1938. aastal tähistati suurejooneliselt tema 60. sünnipäeva paljude konsertitega. Ta on olnud mitmetele põvkondadele vaid legend, sest peale üksikute teoste Kaoi muusikat ei tunta.
8. Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare – 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.
Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala , 2 orkestriteost ja 2 vokaal -sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.
Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp.
1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga.
1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures.
Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.
Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.
Mart Saare looming oli algusaastatel tugevalt mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest: impressionismist (klaveriprelüüdid) ja ekspressionismist (soololaul "Must lind").
Heino Eller (7. märts 1887 Tartu – 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli . Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 1907–1908 õppis viiulit, hiljem aastatel 1913–1915 ja 1919–1920 kompositsiooni ja muusikateooriat.
1920–1940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971 . aastast Tartu Muusikakool .
Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch.
Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.
Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1953 "5 pala keelpilliorkestrile"
9. Eduard Tubin ( 18.06.1905 Torila – 17.11.1982 Stocholm ) Oli üks väljapaistavamaid heliloojaid eestis muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas.
Eestis ( 1905 – 1944 )
Eduard Tublin sündis 18. juuil 1905. aastal Peipsi – ääres Torila kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni , õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10 – aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu õpetajate Seminaril , mängis sealses orkestris tšellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata “ vanemuise “ sümfooniaorkestri esitluses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heini Ellerini. Lisaks Seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all.
1930. aastae lõpuks oli Tublin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid ( Olav Roots, Eevalt Turgan jt ) sageli tema uusimaid teoseid, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud Tubina helikeelt liiga modernseks. Ajakirjanduses vaieldi ja arutleti sageli uuesti eesti muusika ning Tubina loomingu üle.
10. Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Peningi Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht .
Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931 . aastal muusikapedagoogika ja samal aastal ka kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna.
Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor , praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks.
Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas olid Jüri Variste, Harald Uibo , Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised.Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud , neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa " on ka korduvalt lavastatud.
11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid.
12. Arvo Pärt (11.09.1935 Paide)
Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde.
Eestis
Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides , üles kasvanud aga Rakveres , kus õppis muusikakoolis klaverit . Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga.
Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios.
Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks , nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958- 1959 ) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale.
Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost "Nekroloog" (1960) mängiti peagi pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis teost moodsate kompositsioonivõtete pärast teravalt kritiseeriti - esimest korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat . 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil "Varssavi sügis", mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile" (1963), eesti avangardse muusika tähtteos (pühendatud Luigi Nonole, kes aitas teose ka Euroopa kontserdilavadele).
Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks , ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi " Credo ". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini.
1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust , kus tema töötamine oli ideoloogilistel põhjustel muudetud võimatuks. Esmalt läks ta koos perekonnaga Viini, 1982. aastast alates elab ta aga Berliinis. Pärdi muusika ettekanded Nõukogude Liidus keelati, suur osa tema hilisematest teostest kuulus vaimuliku vokaalmuusika valdkonda, mis oli tervikuna põlu all.
Pärdi esimesed tintinnabuli-stiilis lood olid maailmas tuntuks saanud tänu mitmele Nõukogude Liidust pärit tippinterpreedile (viiuldajad Gidon Kremer , Tatjana Grindenko, dirigent Gennadi Roždestvenski jt). Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste .
13. Veljo Tormis (sündis 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal ) on eesti helilooja.
Aastatel 1942–1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950–1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.
Aastail 1951–1956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.
1955–1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956–1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974–1989 samas esimene asetäitja.
Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine " ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad " (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja , isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest)."Eesti kalendrilaulud" (1966–1967) ja " Maarjamaa ballaad" (1969).

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 137 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

137 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

zess Õppematerjali autor

III - Kursus. 7lk

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti muusika

runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul

Muusikaajalugu

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid: loobuti toonikast, meloodia liinid olid iseseisvad ega sõltunud üksteisest ja vähenes orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne

Kategoriseerimata

docx

20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika.

Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost. Elleri stiil on sulam ekspressionismist, impressionismist ja rahvuslikust koloriidist. Tema meloodiad on omapärased ja väljendusrikkad, sageli on tunda seost eesti rahvamuusikaga Eller kasutas eesti rahvamuusikale omaseid võtteid, kuid otsest rahvaviisi vähe (v.a klaveripalades aastatel 1940-1955). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju.

Ajalugu

odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda

Muusikaajalugu

doc

Eesti tähtsamad heliloojad

EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal

Muusika

doc

Eesti muusika

Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................

Muusika

docx

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest? Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol

Muusikaajalugu

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid