ESTONIA BALLETI AJALOOST Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918. aastal asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni jõuti 1922. aastal — 28
Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt".
Estonia teatri hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis Soome arhidektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". Estonia teatrisaal Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama
ehitamiseks. september Alustati masti vundamendi rajamist. sügis Alustati saatejaama hoonete ehitamist. detsember Inglismaalt saabusid masti osad, mis tormi kätte sattunud laeval olid kõverdunud ja muutunud kasutamiskõlbmatuks. Joonis 3. Saatejaam 1937 mai Inglismaalt saabusid uued masti osad. 18.mai Alustati masti monteerimist. 4 9.juuli Mast saavutas projektikõrguse (196,6 m maapinnast). 20.juuli Fred Olbrei juhitud komisjon võttis masti vastu. 15. okt. Esimene katsesaade. 15. dets. Türi raadiosaatejaam alustas tööd. Joonis 4. Raadiojaama asukoht 2009 1941 10.juuli Taganev Punaarmee õhkis Türi raadiosaatejaama. 1942 sügis Purustatud saatejaama territooriumile hakati püstitama Poolast toodus trofeesaatjat, mille mast monteeriti kokku ~3 meetri pikkustest terastorudest. Joonis 5. Basseini asukoht 1943 jaanuar
kontserttegevus. Preemiat määrates hinnatakse pikaajalisemat teatritööd. · Mart Madiste. Otto Hermanni nimeline auhind Esimese kutselise teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mis antakse pikaajalise kõrgetasemelise ja pühendunud töö eest teatri orkestris. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal. · Sigrid Orusaar flöödimängija. Alates 1962. aastast rahvusooperi Estonia orkestrant. Rahel Olbrei nimeline auhind Auhind antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastaja/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal. · Tiit Härm briljantse tehnikaga, jõuline, tundlik ja karismaatiline eesti balleti esitantsija. Natalie Mei nimeline auhind Antakse muusikalavastuse ooper, operett, muusikal, muusikalised projektid kõrgetasemelise
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õppekava REFERAAT Teekummel Juhendaja: Marianne Olbrei Koostas: Signe Vois Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 TEEKUMMEL............................................................................................................ 4 KASVATAMINE......................................................................................................... 5 KUMMELI RAVI OMADUSED..........................................................
balletiartsitid Tantsijad Helmi Tohvelman (19001983), Juta Aeg (1919 1992) ja Ida Urbel (19001983) õppisid moderntantsu Gerd Neggo stuudios. 6 20.sajandi algus Moderntants Võrreldes kunstilise tantsuga on moderntants rühma tants ja selle oluline osa on improvisatsioon ja oma looming Seda esitati peamiselt Estonia teatris RAHEL OLBREI (18981984) oli tantsija Estonias aastast 1920 oli E.Litvinova õpilane 1926 moodustas oma balletigrupi, kellele tantsutunde andis 1939.a. esietendus Vanemuises esimene professionaalne balletietendus (Balletimeistriks oli Ida Urbel) 7 Nõukogude okupatsiooniperiood Moderntants Moderntants ei olnud sel ajal lubatud tantsu zanr (Kuid moderntantsu traditsioon elas varjatud kujul edasi Ida
Kõige pikema elueaga puu Eestis Fifth level Vaiguta okaspuu Puit on väärtuslik, hästi töödeldav, läikiv, pruunikaspunane. Kontroll- mis taimega on tegu? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Välismaised paljaseemnetaimed Lehis Elupuu Hõlmikpuu Nulg Kasutatud kirjandus Tekst: Marianne Olbrei konspekt "Paljaseemne taimed" 2008 Pildid: http://www.google.ee/imgres?rlz=1C1ASAC_enEE502EE521&espv=210&es_sm=122&biw=1366&bih=610&tbm=isch&tbnid=WoiWRM-aW4ZZ0M:&imgrefurl=http://bio.edu.ee/taimed/general/ehpuup.htm&docid=pVcj2XIB7yAarM&imgurl=http://bio.edu.e http://www.google.ee/imgres?rlz=1C1ASAC_enEE502EE521&espv=210&es_sm=122&biw=1366&bih=610&tbm=isch&tbnid=omiY970MqkYs1M:&imgrefurl=http://bio.edu.ee/taimed/general/paljpst.htm&docid=qnDG-kS8ny22GM&imgurl=http://bio.edu.e http://www.google
Enne riigistamist materjali siiski ei kontrollitud. Kuigi ametlikult riigistatud raadios tsensuuri polnud, loeti tesktid enne eetrisseandmist läbi ja tehtud parandusi tuli arvestada. Tehti ka järeltsensuuri. RH riigistati 1. 07. 1934. Põhjuseks on toodud vajadust parandada RH kvalieeti nii tehniliselt kui sisuliselt, osaühing seda võlgade tõttu ei suutnud. Raadiodirektoriks sai Friedrich Olbrei, kes töötas selles ametis 1940. astani. Ta oli tehnilise haridusega ohvitser, kes varem oli olnud kindralstaabi käsundusohvitser ja sidepataljoni ülem. Ta lähtus raadiotöös arusaamast, et raadio on oluline eelkõige kultuurivahendina. Nõukogude okupatsiooni ajal saadeti Siberisse vangilaagrisse, siis asumisele. RH riigistamine oli tihedalt seotud poliitilise reziimi tugevdamisega: kui algusaastatel nähti raadios
meelelahutuslik, kuid pakkus mahukamat ja mitmekesisemat eestikeelset programmi. On olnud ka psinitused . Psinitused on ,Nituse esimeses osas (aastad 1926-1944) eksponeeritakse esemeid ja materjale raadio algusaegadest, mil kolmetoalises korteris tegevust alustanud eraraadiost kujunes vlja Euroopa tasemel rahvusringhling oma stuudiote, saatejaamade ja saatekavaga. Eksponeeritud on "raadioonu" Felix Moori ja Riigi Ringhlingu direktori Fred Olbrei vahakujud, mulaazaid ssi- ja kondensaatormikrofonidest, 1938.a. plaadilikaja ja Tri raadiosaatejaama makett (1:75). Fotostendid tutvustavad ringhlingus ttanud inimesi ja hvinud tehnikat, eksponeeritud vastuvtjad kodumaise raadiotstuse arengut neil aastatel. Nituse teine osa tutvustab raadioringhlingu tegevust aastatel 1944-2006. Eksponeeritud on mitmesugused reportermagnetofonid, mikrofonid, stuudiote ja saatejaamade seadmed. Taasloodud foonikas on vimalik kuulata magnetlindile
Sõja ajal ei asu sidepataljon eesliinil, vaid tagab side olemasolu võitlevate üksuste ja Peastaabi vahel. Sidekompanii kaitse lahinguolukorras tagab staabi- ja tagalakompanii. 2 Sidepataljoni ajalugu Üksik sidepataljon on asutatud 21. novembril 1928 ja taasasustatud 29. oktoobril 1993. 21. novembril 1918.a. lõi Sõjaministeerium teiste väeüksuste kõrval "Tallinna Traadita Telegraafijaama", mida juhtis ülemleitnant F. Olbrei. Tegeleti raadioside loomisega, kuid traatside jäi Inseneripataljoni korraldada. Esimesed raadiojaamad osteti sakslaste käest ning üks leiti isegi imekombel Kadriorust Peetri maja lähedalt asuvast kuurist. Saksa väed olid selle arvatavasti lihtsalt maha unustanud. Kui 1919 aastal veebruari alguses Sõjaministeeriumi komisjon läks Inglismaale tehnilise varustuse järgi, telliti sealt ka uut ja korralikku sidetehnikat. Alustati kursustega kaadri
School name THEATRES IN TALLINN Term Paper Compiler: Tallinn 2013 Introduction Tallinn is the capital city of Estonia. In Estonia there are many theatres. Tallinn has 8 theatres. Most of them are located in the Old Town or near the Old Town. These 8 theatres are: Estonian National Opera, Tallinn City Theatre, Estonian Drama Theatre, Estonian State Puppet & Youth Theatre, Russian Drama Theatre, VAT Theatre, Theatre NO99 and Von Krahl Theatre. Estonian National Opera The song and drama society `'Estonia'' was founded in 1865. Play-acting started in 1871. The following theatre activites were relatively haphazard, theatre as a tradition really came into being since 1895, when the society began to direct song plays, folk plays and comedies, usually with singing and dancing; in the start of the XX century already saw more serious drama on the stage. In year 1906 Paul Pinna a...
Jüri Reinvere „Puhastus“ (2011) 24. Eesti kammeroopereid 1990–2000. aastatel. Kristjan Kõrver „Raud-Ants“ (2013) Tõnu Kõrvits „Tuleaed“, „Mu luiged, mu mõtted“ 25. Balletielust Tartu Vanemuises ja Tallinna Estonias. Tallinnas- 1920-130ndatel Gerd Neggo stuudios said ettevalmistuse mitmeid eesti väljapaistvamad tantsijad, ballettmeistrid ja tantsupedagoogid (Ida Urbel). Eugenie Litvinova erastuudios Tallinnas õppisid mh Rahel Olbrei, Anna Ekston. Estonias lühikest aega tantsujuhina töötanud vene tantsijanna N. Smirnova tõi 1914 lavale lühikese ballett- pantomiimi „Unenägu kujuraiduri töökojas“. 1922 lavastas vene baleriin Viktorina Kriger Estonias L.Delibesi „Coppelia“ ja tantsis ise peaosa. Estonia teatris pani aluse järjekindlatele tantsulavastustele, püsiva balletitrupi formeerimisele ja õpetamisele Rahel Olbrei. 1946 asutati Tallinna Koreograafiakool.
Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana............................................................................................................. 6 Kratt............................................................................................................................... 7 Balleti ,,Kratt" lavastused:........................................................................................... 7 Enda arvamus................................
com/images/IMO_classification_of_dangerous_goods.pdf. [Kasutatud 29. oktoober, 2017]. [7] A. Talvari, ,,Sisekaitseakadeemia ohtlike ainete õppevahend," [Võrgumaterjal]. Available: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16027/9789985671436.pdf. [Kasutatud 30. oktoober, 2017]. [8] Eesti Keele Instituut, ,,Eesti keele seletav sõnaraamat," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=peroksiid&F=M. [Kasutatud 3. november, 2017]. [9] Ü. Loks, M. Olbrei, V. Teor ja T. Laane, ,,TÜ LO valminud veebipõhised õpikeskkonnad," [Võrgumaterjal]. Available: http://bio.edu.ee/envir/tuumajaam/lisa_kiirguse_moju_tervisele.htm. [Kasutatud 4. november, 2017]. [10] K. Karner, ,,Logistikauudised.ee," [Võrgumaterjal]. Available: Kiirituse saanuna võime kogeda väga mitmeid tervisehädasid. Kilpnääre on kõige vastuvõtlikum organ. Kindlasti võib peale kiiritust olla paljunemine raskendatud.. [Kasutatud 4. november, 2017].
Eesti Rahvusballett Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Kuigi siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim ,,Unenägu kujuraiuja töökojas" etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 19191920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev ,,Balleti-õhtu" (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on
Eesti Rahvusballett Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Kuigi siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim ,,Unenägu kujuraiuja töökojas" etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 19191920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev ,,Balleti-õhtu" (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias
Range tantsutehnika on ühendatud muusika ja kostüümidega ning neid seob lugu või teema. Varvastants rõhutab tantsija kergust ja õhulist liikumist. · Algus 16. saj. Itaalias, ent balleti klassitsistlik esteetika ja liikumiste süsteem fikseeriti 17. sajandi Prantsusmaal. · Balleti lavastajat (aga ka tantsulavastajat üldse) nimetatakse koreograafiks. Eesti tuntuimad koreograafid on Rahel Olbrei, Ida Urbel ja Mai Murdmaa. · Pjotr Tsaikovski ,,Luikede järv" (1876); Eestis Eduard Tubin ,,Kratt" · Balletitantsijad: Kaie Kõrb, Age Oks, Toomas Edur Modernballett on tantsuvorm, kus on kaasatud klassikaline ballett ja moderntants. Lähtutakse küll balleti punktuaalsusest, kuid lubatakse rohkem vabadust ja liigutused ei pea nii ,,jäigalt" korrektsed olema. Balletti tuuakse sisse innovaatilisi ideid modernsest tantsust. Moderntants ehk vabatants arenes välja 20
tuntuimaks teatrikriitikuks. Lavastas esimese eestlase poolt kirjutatud ooperi ,,Vikerlased". Esitati ka palju Euroopa tippteoseid. 30.- date alguses kerkis eile uus põlvkond lauljaid, kes olid väga kõrgel tasemel: Karl Ots, Ida Loo-Talvari. Operetid saavutati uus tase, püüti jõuda psühholoogilise joonega operetina. Tuntuim operetisolist oli Milvi Laid. Ballett arenes kõige aeglasemalt ja viletsemalt. Esimene lavastus 1922. aastal. Rahel Olbrei moodustas tantsurühma. Teiseks suureks teatriks oli Vanemuine Tartus. Nüüd jäi Vanemuine oma tegevuses veidi Estonia varju. Lühikest aega oli teatav mõõnaaeg, mil ei suudetud enam endisel tasemel jätkata (peale Männingut). Vanemuine oli ka mitmezanriline teater ooper, operett, sõnalavastus. Operetti lavastati muusikalisest zanrist rohkem. Ooperit ei esitatud regulaarselt. Tallinnas asutati 20-date alguses uus draamateater mille nimi alguses oli Draamastuudio teater
to move, developing in inflection and polyphony. This flow illustrates the struggle between good and evil, indicative of the dramatic essence of the plot. Due to the unfavourable wartime conditions the ballet was first performed on March 31st, 1943, at the Vanemuine Theatre with Tubin conducting. The performance was a great success. The following year Kratt was staged at the Estonia Theatre on February 24th, on the 25th anniversary of the Republic of Estonia (choreography by Rahel Olbrei, conductor Priit Veebel). We see to a great extent the primordial demonic power, this is grasping at the depth of our soul and the subconscious… in the music this ghastliness, devilry and the primeval can be heard which we, in accordance with the libretto, have a right to expect and which does not disappoint.1 The English music critic, Robert Layton remarked: “…the ideas are very fresh. If it is not Tubin at his very finest, it is still very inventive and likable… Highly
Mäll, Mart Mänd, Pille-Triin Männik, Ene-Ly Männing, Erki Männiste, Mihkel Mär- tin, Madis Müller, Aimar Müürsepp, Aivar Naaber, Mattias Naan, Girti Naaris, Kaisa Nei, Hendrik Nigul, Geily Niinemets, Rita Niineste, Margus Niitsoo, Jüri Nikolajev, Joosep Norma, Kaarel Nummert, Joonas Nurk, Anu Nutt, Rauno Nuut, Evert Nõlv, Alvar Nõmmik, Raimo Oinus, Agu Ojasoo, Tarvi Olbrei, Annika Oper, Kati Otepalu, Veljo Otsason, Peep Otstavel, Aita Ottson, Kaido Paabusk, Priit Paap, Markko Paas, Triin Paaver, Jaan Paaver, Maris Paiste, Gea Pajula, Sander Pajusalu, Silver Pajuste, Aare Palm, Priit Palta, Tauno Palts, Leopold Parts, Ülo Parve, Arie Passov, Jaan- Eerik Past, Maarja Peegel, Brit Peensoo, Robert Peetsalu, Tuuli Pentjärv, Aare Pere,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
