Eesti muusika (3)

Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi l�pus hakkas k�rgklassi haritum osa terves Euroopas tundma t�sisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi t�rkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, n�iteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja - muusika kohta. Hupel saatis n�ited eesti rahvalauludest koos noodin�idetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779 . aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses t�lkes avaldas. 19. sajandi alguses s�venes huvi eesti keele vastu veelgi ning m�ned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksap�raste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksap� rase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste l�henemist saksap�rasele muusikale m� jutasid tublisti ka kool ja kirik . Heliloojate I p� lvkond (s� ndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, �rkamisaegsesse p�lvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad , kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad - Kunileid, Saebelmann , Thomson - olid elukutselt kooli�petajad ja k� strid , kes olid hariduse omandanud Valga seminaris . Erakordselt aktiivne tegelane eestlaste muusika - ja kultuurielus oli muusikas ise�ppinu Karl August Hermann . Selle p�lvkonna nooremad heliloojad on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi l�pus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel v� imalik omandada, mindi peamiselt l�himasse, Peterburi konservatooriumi. Seal �piti eelk�ige orelit ( Kappel , H�rma, T�rnpu). Et aga oreli �pilased said sama �ppemaksu eest v�tta ka kompositsioonitunde, siis ei j�etud seda v�imalust kasutamata. Kappeli, L�te, H�rma ja T�rnpu loome t�htsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid k�tt ka suurvormidega. Eesti muusikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Karl August Hermann ( 1851 -1909) Friedrich Saebelmann (1851-1911) Johannes Kappel (1855-1907) Aleksander L�te (1860-1948) Miina H�rma (1864-1941) Konstantin T�rnpu (1865-1927) Heliloojate II p�lvkond (s�ndinud 1870-1890) 19.-20. sajandi vahetusel polnud Eestis veel v�imalik saada k�rgemat muusikalist haridust ja l�him muusikak�rgkool asus Peterburis. Heliloojad, kellest siin peat�kis juttu tuleb, l� ksid Peterburi �ppima eelk�ige mingit pilli ( Tobias , Artur Kapp, L�dig, Saar, S�da orelit, Lemba klaverit , Eller viiulit , Kreek trombooni ). Kompositsiooni �ppisid nad teise erialana. Selle p�lvkonna heliloojad panid aluse professionaalse muusika kiirele arengule Eestis. Kui seni oli helilooming siin piirdunud peamiselt koorilauluga, siis 19.-20. sajandi vahetusel kirjutati v�ga erinevate �anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on m� eldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika v�iks teiste maade omast erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja Heino Elleri loominguga. Samal ajal t�id uuendusmeelsed heliloojad (eriti Rudolf Tobias, Mart Saar ning Heino Eller) eesti muusikasse ka omaaegse euroopa muusika kaasaegseid v�ljendusvahendeid. 1919. aastal asutati Tallinnas ja Tartus k�rgemad muusikakoolid ning enamus selle p�lvkonna heliloojaid asus neis t��le. V�ljapaistvateks kompositsiooni�petajateks, koolkondade rajajateks kujunesid 1920.-1930. aastatel Artur Kapp Tallinnas ja Heino Eller Tartus. Rudolf Tobias (1873-1918) Artur Kapp (1878-1952) Mihkel L�dig (1880-1958) Mart Saar (1882-1963) Peeter S�da (1883-1920) Artur Lemba (1885-1963) Heino Eller (1887-1970) Cyrillus Kreek (1889-1962) Heliloojate III p�lvkond (s�ndinud 1895 -1915) 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus k�rgemad muusikakoolid. �petajateks said neis peamiselt v� ljaspool Eestit � ppinud eri rahvusest muusikud. Sel ajal naasid keeruliste olude t�ttu Venemaalt ka mitmed seal tuntud ja hinnatud muusikategelased (Artur Kapp, Artur Lemba) ning asusid t��le Eestis, nende teadmised ja oskused andsid noorele eesti kultuurile v�ga palju. Eesti heliloojate uuel p�lvkonnal oli muusikalise hariduse omandamine tunduvalt lihtsam kui eelmistel, sest nemad said �ppida kodumaal. 1920.-1930. aastatel kujunes v�lja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures �ppinud Tuudur Vettik , Riho P�ts, Gustav Ernesaks , Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eesk�tt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Tartus � petanud Heino Elleri klassist, mille "firmam�rkideks" olid k�rge professionaalsus ja uuenduslikkus, kasvasid v�lja Eduard Oja ja Eduard Tubin , neist viimane eesti ja ka maailma muusika 20. sajandi suurimaid s�mfoniste. Sajandi keskel oli just selle p�lvkonna heliloojate saatus v�ga keeruline ja kirev . Paljud neist, nagu Tubin, p�genesid okupatsiooni eest. Paljud, nagu Vettik ja P�ts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Kohalej��nuid ahistas sageli uus v�im (nt Eduard Oja). M� nest heliloojast kujunes aga uue v�imu soosik. Nii t��tas Eugen Kapp mitmetel juhtivatel ametikohtadel ning sai j�rjest preemiaid ja aunimetusi. Repressioonidest j�id �sna puutumata ka Villem Kapp ja Gustav Ernesaks. Tuudur Vettik ( 1898 �1982) Riho P�ts (1899�1977) Evald Aav (1900�1939) Eduard Oja (1905�1950) Eduard Tubin (1905�1982) Gustav Ernesaks (1908�1993) Eugen Kapp (1908�1996) Villem Kapp (1913�1964) Heliloojate IV p�lvkond (s�ndinud 1920-1945) 1950. aastate teisel poolel algas eesti muusikas t�usuperiood. P�rast Stalini surma 1953. aastal oli ideoloogiline surve hakanud j�rk-j�rgult n�rgenema, tema isikukultusesse hakati suhtuma kriitiliselt. 1956. aastal m�isteti see ametlikult hukka. Samal ajal astus esile uus eesti heliloojate p�lvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis , Jaan R��ts, alles �li� pilane Arvo P�rt ja teistest tunduvalt noorem, kuid varakult silma paistnud Kuldar Sink . Uue p�lvkonna uhkeks l�bimurdeteoseks sai Tambergi r�tmierk Concerto grosso (1956). J�rk-j�rgult v�eti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud v�i lausa keelatud. Noored, uuendustele altid heliloojad olid 20. sajandi muusika modernsemate ilmingutega p��dnud tutvuda juba 1950. aastate algul, mil v�imalused selleks olid veel v�ga napid. Aegamisi hakkasid siia siiski j�udma uue muusika noodid ja salvestused , 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid l��ne avangardi heliloojatega. Alates 1964. aastast hakati gruppidena osalema n��dismuusikafestivalil �Varssavi s�gis�, kust saadi palju loomeimpulsse ning infot n��dismuusika kohta. L�bi keeruliste aastak �mnete on oluline roll eesti muusikas olnud Heino Elleril . T��tades 1940. aastast Tallinna konservatooriumis kompositsiooni � ppej �una, hoidis ta seal ka segaste aegade kiuste k�rgeid n�udeid heliloomingule, millele tugineb eesti muusika t�nane k�rge tase. Ester M�gi (1922) Veljo Tormis (1930) Eino Tamberg (1930) Jaan R��ts (1932) Arvo P�rt (1935) Kuldar Sink (1942�1995) Heliloojate V p�lvkond (s�ndinud 1945-1960) Uus heliloojate p�lvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud v�rdlemisi kirevaks. Kui eelmise p�lvkonna heliloojad olid oma varastes taotlustes ja ideaalides olnud �sna sarnased, siis 1970. aastatel alustanud heliloojad seevastu olid v�ga erin�olised. 20. sajandi l�puk�mnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate � hendamine . Oluliselt laienes ka loodud muusika kultuuritaust - heliloojate silmaringi oli kerkinud nii euroopa muusika oma algaegadest kuni rokkmuusika uusimate suundadeni kui ka eksootiliste maade muusika. Selle p�lvkonna heliloojad kirjutavad v�ga erinevates �anrides. Nende muusika on palju v�hem seotud klassikaliste muusikavormidega kui nende eelk�ijatel. Suurt huvi tunnevad nad ka muusikateatri vastu. Uusi v�imalusi on leitud elektroonilisest muusikast ja multimeediast, paljud heliloojad kasutavad oma t��s arvutit ning on katsetanud ka live - elektroonika v�imalustega. Mitu selle p�lvkonna heliloojat on oma muusikukarj��ri alustanud rokkansambli juhina . 1970. aastatel alustanutest �ratas algul k�ige enam t� helepanu Raimo Kangro. Ta tuli eesti muusikasse plahvatuslikult, meeldej ��va ning efektse loomelaadiga. 1980. aastatel kujunes oma p�lvkonna juhtfiguuriks aga Lepo Sumera, kelle k� rvale t�usis 1980. aastate l�pul j�uliselt Erkki-Sven T��r. Alo P�ldm�e (1945) Raimo Kangro (1949-2001) Lepo Sumera (1950-2000) Ren� Eespere (1953) Peeter V�hi (1955) Sven Gr� nberg (1956) Erkki-Sven T��r ( 1959 ) Urmas Sisask (1960) Heliloojate VI p�lvkond (s�ndinud 1960-1975) Nii nagu Eesti elus � ldiselt , algas 1990. aastail ka eesti muusikas t� iesti uus ajaj�rk. Vaba suhtlemine kogu maailmaga p�hjustas eesti kultuuris omamoodi infoplahvatuse. Oluliselt elavnes siinne kontserdielu, kaasaegne helilooming sai kontserdisaalides enesestm�istetavaks. T�naseks juba �le k�mne aasta on n��dismuusika paremikku tutvustanud festival " NYYD ", horisonti on avardanud teisedki huvitavad festivalid (" Orient ", "Jazzkaar" jne). Uue eesti muusika �ritustest on olnud t�htsamad Eesti muusika p� evad , Uue muusika p�evad Tartus ja P� rnus ning Eesti Muusikaakadeemia s�gisfestival. Eesti muusikaelus on hakanud tooni andma paljud uuele muusikale spetsialiseerunud muusikud, n��dismuusika propageerijana on olnud eriti oluline "NYYD Ensemble" ja selle juht Olari Elts . Paljud eesti muusikud on saanud �ppida ja t��tada v�ljaspool Eestit, paljud heliloojad on saanud loomingutellimusi mujalt maailmast ning parim osa eesti muusikast on j� udnud kogu maailma publiku ette. Suur osa eesti muusikast on kogu maailmas k�ttesaadav ka mainekate plaadifirmade m�rkide all, k�ige enam on salvestatud P�rdi, Tormise , T��ri ja Sumera loomingut. Eriti suured teened on plaadifirmal ECM ning selle juhil Manfred Eicheril. Edukad on olnud ka paljud Eesti Raadio poolt UNESCO heliloomingu rostrumile esitatud heliteosed - ��rii poolt �ram� rgitud t�id m�ngitakse paljudes klassikalise muusika raadiojaamades �le maailma. 1990. aastate algul eesti muusikapilti ilmunud noored heliloojad t�id endaga kaasa v�rsket m�tlemist. Paljud neist on end t�iendanud mitmel pool maailmas, nende helikeel on aga siiski kujunenud siinse traditsiooni pinnal. Suur osa selle p�lvkonna heliloojaist hoiavad oma loomingus t�helepanu keskmes k�la - k�lak� sitlus on sageli v�ga peen ja keskendub peentele n�anssidele. Peaaegu t�iesti puudub kahe varasema p�lvkonna muusikat iseloomustanud aktiivne ja motoorne r�tmipulss. Noore p�lvkonna heliloojate muusika on neile iseloomulikult meditatiivne ja poeetiline . Sageli kasutavad nad oma loomingus ka elektroonilisi vahendeid. Toivo Tulev (1958) Galina Grigorjeva (1962) Mari Vihmand (1967) T�nu K� rvits (1969) T�nis Kaumann ( 1971 ) Helena Tulve (1972)