Nimi: Maalikuntsnik Tiina Laan-Dondelinger Biograafia Tiina LaanDondelinger on sündinud Tallinnas 1991. Aastal lõpetad pedagoogikaülikooli joonestamise. Ta on Gümnaasiumis kuntsi ja kunstiajaloo õpetaja. Ta pidas Tallinna Kultuuriülikoolis loenguid värvusõpetusest ja ruumikujundusest 2005. aastal elas ta Luksemburgis. Maalide tehnika Ta pildid on maalitud segatehnikas lõuenditele ning ka puualustele. Kasutab omalaadset kollaaztehnikat. Maalide pealkirjad on vahelduvalt kolmes keeles: eesti,saksa ja prantsuse Inspireerivad reisid Tiina on käinud mitmes kohas: New York City,Florida,Prangli,Tallinn,Harjumaa,Muhu Vlaanderen,Lerzebuerg Mexico,Yucatan,Provence Chrionico,Mallorca,Livingo Uued maalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fi...
Laanemets Referaat KUUSK Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei...
Juhendaja Helgi Taelma “Tantsuga Kevadesse” Fotod:erakogu Saalihoki Juhendaja Teet Kivisilla Rahvusvahelisel saalihoki turniiril Pildilt puuduvad nooremad vanuserühmad Fotod:erakogu Jalgpall Juhendaja Jaanika Küttim Fotod:erakogu Mudeliehitusering Juhendaja Andres Laanejõe Fotod:erakogu Kunstiring Juhendaja Katrin Laan Toimub Valitsejamajas Fotod:erakogu Koolis toimuvad huviringid Tunniplaanis Iga veerand erinev huviring Liikumisring – Stella Suitso Fotoring – Siret Lahemaa Õpioskused – Krista Rannast Suhtlusring – Iris Fotod:erakogu Vahtra KEAT – Aave Kark Liiklusring – Aave Kark Fotod:erakogu Ankeet Õpilased vastasid ankeetküsimustikule Vastasid 2-9
polnud Antoniol raha, et oma võlga tagasi maksta ning Schylock soovis õigust ning kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid ta polnud selles huvitatud ning soovis oma nõutud 1kg liha kaupmehe südame lähedalt. Tänud õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soovi siiski täitmata ning liigkasuvõtja jäi kõigest ilma oma rahast ning ka kättemaksust. Etenduses mängisid paljud tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Hendrik Toompere Jr Jr, Mait Malmsten, Taavi Teplekov, Marta Laan, Merle Palmiste, Märt Avandi jne. Minule avaldas kõige rohkem muljet Mait Malmsteni liigkasuvõtja, juut. Tol ajal peamiselt intressiga laenud andsidki ainult juudid, kuna piiblis peeti vaheltkasuvõtmist patuks ning kristlased seda teha ei tohtinud. Sellele seigale oligi kogu see lugu minu arvates üles ehitatud. Veneetsia kaupmees, keda mängis Jan Uuspõld, andis ka laenu, kuid ilma vaheltkasuta. Ta tegi seda lihtsalt heast südamest.
B 10.2012 Süngelt realistlik ,,Augustikuu" Eesti Draamateatris etendub Tracy Lettsi näidend ,,Augustikuu", mis on võitnud ka 2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku
45910 RAKVERE 10.12 2013 nr 7-1/4 GARANTIIKIRI Äripere OÜ garanteerib oma töötaja Mari Maasika arve tasumise, mis on seotud käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumisega Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud pangarekvisiitidele. Maret Jõgar Meelis Vainu Juhataja Raamatupidaja Kaire Laan 7543 9384 [email protected] Asuke 9 Telefon 7758 4905 Registrikood 3304847513 06522 TARTU Faks 7758 3921 E-post: [email protected] Internet: www.aripere.ee
Canada Kaidi Laan K214 Inglise keel Canada ● population 35,344,962 ● area 9,984,670 km2 ● languages English and French ● capital Ottawa ● money dollar ● Canada is a country in North America consisting of ten provinces and three territories. ● Canada is the world's second-largest country by land area and the fourth-largest country by land area. ● Canada is a federal parliamentary democracy and a constituational monarchy. ● Canada is a memberof the Commonwealth of Nations. Thanks for watching
Saarmas Margot Laan kirjeldus ● pikkus 80-150 cm ● kaal 3-14 kilo ● nõtke ja liikuv keha ● saba pikkus 30-50 cm ● pruun,tugev ja veekindel karvkate Pilt saarmast Toitumine ● kalad ➢ kogred ● konnad ● puruvanad ● närilised ➢ mügrid ● linde ➢ parte ● vähke Sigimine ● pesakonnas tavaliselt 2-4 poega ● pojad sünnivad kõige sagedamini maist juunini ● suuremalt jaolt sünnivad pojad vees ● umbes 1 aasta pärast hakkab toimuma uus sigimine ● emased saavad suguküpseks 2.- 4. eluaasta vahel ● isased saavad suguküpseks 3.- 6. eluaasta vahel ● tiinus ehk kandeaeg kestab 61-63 päeva Kohastumused ● saarma anatoomia on kohanenud eluks soolases vees, magesvees ja ka maismaal Elupaik ● järsukaldaliste jõgede kaldad ● järve kaldad Levik ● levila hõlmab peaaegu kogu Euraasia ja Põhja-Aafrika ● Eestis elab ta kõikjal mandril ja Hiiumaa,Saaremaa ning Vormsi vetes Arvukus ● Eestis on viimaste andmete...
meelepärast pogenemistoad.ee terviseparadiis.ee hotelparnu.com spaestonia.ee viiking.ee FB: Pärnu-Jaagupi ANK Darja Tsevozerova, Anita-Ly Laan, Johann Kalmet
Su nägu kõlab tuttavalt Mina tegin retsensiooni su nägu kõlab tuttavalt seitsmenda saate järgi.12.11.2017 toimus suur ja palavalt armastatud saade.Minu meelest on see lihtsalt suurepärane ja naljaks saade mis ültse Eestis on tehtud.Minu kõige lemmikum oli sellel päeval Andres Dvinjaninov, kes tegi lihtsalt meeletult hästi järgi Mart Sanderit,see hääl ja tema liigutused olid lihtsalt super.Teiseks minu lemmikuks oli Marta Laan kes tegi järgi Marla Listrandit,natuke oleks võinud häält paremini järgi teha aga ei olnud hullu.Kolmandaks meeldis mulle Daniel Levi ja ta tegi järgi Marvin Gayet.Neljas minu lemmik oli Hele Kõrve kes tegi järgi Jennifer Lopezit,mis oli lihtsalt super vaadata.Viies oli minu meelest Hanna Martinson ning ta esitas Klrlte Kanawat,oli natuke igav oleks võinud rohkem olla põnevust.Kuues mis mulle meeldis ja meelde jäi oli Valter Soosalu kes tegi Phll Golllnsit,ootasin natuke
· Apollon mängis imelist muusikat, et kogu Maa kuulas. Sellga sai ta ka Timolose sõnul võidu. · Midasele meeldis rohkem Paani muusika. See Appolonile ei meeldinud ja ta sõimas Midast ning tõmas teda kõrvust, et Midase kõrvad venisid pikaks nagu eeslil. · Paan kurvastas ja kadus metsa, kus ta mängib ikka oma kaunist muusikat mägede ja allikate võlutud nümfidele ja nereiididele. Liis Laan 16.09.2010
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot. Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida. Helihark- on u-kujuline metall hark,mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks. Laulik- on lauluraamat ja laulja. Metronoom- on elektrooniline või ...
Laanemetsad Keskkonnatingimused laanemetsas: · Viljakas ja niiske muld. · Lubjavaene muld. · Tüüpiline puuliik on kuusk. · Alustaimestik on vaheldusrikas · Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar · Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas · Selgroogsed imetajad: Valgejänes Orav Pruunkaru Hunt Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind ...
oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja kättemaksust. Etenduses osalesid tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Hendrik Toompere Jr Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark.. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju
omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitueerimisele sundimist, muul viisil seksuaalselt ärakasutamist, sunniviisilist tööd ehk orjuses olemist või elundi sunniviisilist eemaldamist. Inimestega kauplemine on kujunenud kuritegeliku maailma kolmandaks sissetulekuallikaks narko- ja relvaäri järel. (Unicef) Inimkaubanduse aastane tulu ulatub 9,5 mlrd USD-ni (Laan, Pajumets2005). Inimkaubanduse pealt teenivad ka kaudsed vahendajad hotellid, turismifirmad, transpordifirmad , kes tegutsevad küll seaduslikult, aga ei pruugi teadvustada, et osa nende käibest tuleb inimkaubandusest. Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega vähenda kuriteo tõsidust. Alla kaheksateistkümneaastase isiku värbamine, vedamine, üleandmine,
Das Referat Die Hauptsadt der BRD Berlin Piia Laan Klasse 8 Hauptschule von Kivi-Vigala 11.10.2008 Deutschlehrerin: Frau Loide Enni Inhaltsverzeichnis 1. Berlin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Der Deutsche Reichstag . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3. Das Brandenburger Tor . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Red Hot Chili Peppers Hiiumaa Ametikool Heinrich Laan Red Hot Chili Peppers Red Hot Chili Peppers on Click to edit Master text styles neljaliikmeline rockbänd Päritolu USA Los Angeles, Second level California Third level Fourth level
Veel oli selline väikene stseen, kus Billy vennale Danielile, keda kehastas Tiit Sukk, keegi helistas, ta oli toas koos Billyga ja ütles: «Saab rääkida, olen üksi.». Üsna kurb hetk, Billy on nagu ülearune oma peres. Mõnikord mulle tundus, et ta mõtles, milleks tema üldse elab selle pere seas, nad ju ei tahtnud teda kuidagi arvesse võtta, tegid seda, mis nende arvamusel oli õige. Mul oli temast väga kahju. Siis ta tutvus Sylviaga, keda kehastas Marta Laan. Billy armus temasse, sest neil oli midagi ühist. Sylvia oli Billy elus ainuke inimene, kellega ta tundis ennast vajalikuna. Võib-olla lavastaja selle armastusega tahtis näidata, et armastus saab sind kõikidest probleemidest välja kangutada, armastusest piisab, et olla õnnelik. See on tore idee, ja võib olla ongi elumõte. Ma soovitaksin minna vaatama seda lavastust igaühele, kellele meeldivad draamatilised
„Veneetsia kaupmeest“ mängiti Draamateatris 1992. aastal, Roman Baskini lavastuses. Seekordne lavastaja Hendrik Toompere jr mängis 1992. aastal ise Bassaniot ja tänavu oli Bassanio rollis tema poeg Hendrik Toompere jr jr. Näidendi keskseks tegelaseks võibki pidada noort punapäist veenetslast Bassaniot, keda kehastas Hendrik Toompee jr jr. Bassanio oli kõigeks valmis, et endale võita kauni ja jõuka Belmonte lossis elava pärijanna Portia (Marta Laan) süda. Just esmapilgul kergemeelsena paistev Portia lahendas loo, kõigile, peale Shylocki, meelepäraselt. Ta oli kaval naine, kes ei kartnud võtta riske ja tegutseda. Bassanio oli, aga armastusest pimestatud noormees, kes ei lahkund iial oma sõbra Antonio (Jan Uuspõld) kõrvalt. Antonio oli omakasupüüdmatu Veneetsia kaupmees, kes andis laene ning oli juba enese teadmata pankrotistunud. Antonio on ennastohverdav ja valmis Bassaniole raha
Kurt kuuleb Nina Raine „Hõimud“ Draamateatris. Lavastanud Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis teeb tavalise perekonnaloo teistsuguseks on asjaolu, et üks peres kasvavast lastest, Billy, on kurt
Mis peaks muutuma Eesti koolis, et Eesti ühiskond oleks elujõuline? Mihkel Laan 12a Eesti ühiskond ja Eesti riik oma tänases koosseisus ja vormis on jõudnud oma arenguga teismeikka. Oleme läbinud nüüd juba kauge ja unustusehõlma vajuva lapseea, läbinud tormilise kasvuperioodi ja oleme nüüd, jõudes teismeikka, risttee ees. Kuhu minna edasi ja kuidas tagada meie väikse, kuid omapärase ühiskonna püsimajäämine? Öeldakse, et haridus on täisväärtusliku inimese alustala. Niisiis peaks ühiskonna vormimist alustama juba koolist
pidevalt täienenud kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas rohked eesti teatri aastaauhinnad. Hetkel töötavad: Juhid: Rein Oja- teatrijuht, Priit Pedajas- peanäitejuht Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld (Versinin), Hendrik Toompere jr jr (Tusenbach), Rein Oja (Soljonõi), Raimo Pass (Tsebutõkin), Jüri Tiidus (Fedotik), Mihkel Kabel (Rode), Tõnu Aav (Ferapont), Ester Pajusoo (Anfissa). ,,Kolm õde" on naturalistlik näidend kõrgklassi langusest Venemaal ja kaasaegses maailmas tähenduse otsimisest. See kirjeldab Prozorovide perekonna elusid ja pürgimusi. Õed
PROJEKTIIDEE KIRJELDUS 1. Taotleja nimi Valgamaa Partnerluskogu MTÜ 2. Kontaktandmed Kristi Laan, 52012369, [email protected] 3. Taotleja lühitutvustus Lisa 1 (eraldi max 1 A4 leht) 4. Projekti nimi ,,Koostegemise rõõm" Projekti eesmärgiks on korraldada perepäev Otepää valla elanikele, et parandada laste ja nende vanemate suhteid ja 5. Idee lühikirjeldus ühendada nende vaba aega koostegevuse abil. 6. Projekti sihtrühm Otepää valla pered.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut FAZERI ,,SAIAKÜPSETUSLETI" HINNAKUJUNDUS TARTU ERINEVATES JAEKAUPLUSTES Koostajad: Kristi Laan MS III kusus I rühm Tartu 2009 SISUKORD: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2.Fazer Eesti AS tutvustus.......................................................................................................... 4 3. Sortimentide analüüs valitud ettevõtetes........................................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tambet Laan Puidutöötlemise tehnoloogia Puidu immutamine Puidukaitse referaat Kursus: PT-09 Juhendaja: Andrus Luts Väimela 2010 SISSEJUHATUS Puidukaitsevahendeid võib laias laastus liigitada kaheks: pinnakaitsevahendid ja immutusvahendid. Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu
Keretäie andmine 4 Kinnisidumine 1 Soo, K., Soo, I. (2002). Teismeliste väärkohtlemine Eestis: riskitegurid ja tagajärjed. Tartu, Soo, K., Reitelman, E., Laan, T. 2012 Wiehe (1990) · Esimene ja kõige põhjalikum õdede-vendade vahelist väärkohtlemist käsitlev uuring (14lk pikk küsimustik) · 67% vastanutest olid kannatanud seksuaalse väärkohtlemise all · 37% füüsilise ja emotsionaalse väärkohtlemise all Wiehe avastas mitmeid selgitusi õdede-vendade vahelisele väärkohtlemisele: - lapsevanemate käitumise mudeldamine - õdede-vendade puhul kasutatavad erinevad kasvatusviisid
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ Koostaja: Kristi Laan MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1
maadluses ning organiseeris nende endi vahel võistlusi. Võitjaid autasustas ta hõbedast aurahadega kui vastava linna või maakonna "esimest rammumeest" ehk "kõige tugevamat meest". Need olid peamiselt lihtsad tööinimesed - talupojad, sepad, vabrikutöölised jt. Valgas võitis Lurichi poolt väljapandud hõbeauraha karujõuga Sangaste mees Jaak Karu. Tõstmises oli siin tubli ka kingsepp Gustav Järv. Viljandis võistlesid Lurichi auhinnale talusulane Jüri Laan, katelsepp Aleksander Laur, habemeajaja Joosep Sprinkovski ja teised. Eriti suur oli Lurichi-vaimustus Narvas, kus kavatsetud viie etenduse asemel korraldati üheksa. Üks toimus tööliste karskusseltsi "Võitleja" seltsimaja ehitamise, teine invaliidide heaks. Siin olid Lurichi vastaseks sepp Kaalep, kalevivabriku lukksepp Neelus jt. Mihkel Neelus oligi see õnnelik, kes võitis punase siidlindi külge kinnitatud hõbeauraha pealkirjaga "Esimesele Narva linna jõumehele G
Referaadi autorit on paelunud Siiri Oviiri tegevus sedavõrd, et on jõudnud järeldusele, et on aeg käsile võtta soolise võrdõiguslikkuse ja palgalõhe teema ning leida toetajaid ja mõttekaaslasi kuuna teema tuliseks ajamisele. Kasutatud kirjandus Eesti Naisüliõpilaste Selts Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007. Eesti Vabariigi naisministrid. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus Ingrid Veidenberg, Siiri Oviir käib Brüsselis Eesti poliitikast närve puhkamas. Postimees, 10.09.2011 Triinu Laan, Keskerakonna praegune juht on end ammendanud. www.delfi.ee, 12.08.2011 www.siirioviir.ee
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Loomemajandus Alis Laan Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid
Esimesed Eesti keelpillimängijad asusid Tartu ja Tallinna muusikakõrgkoolides õppima alates 1919.aastast. Nende õpetajateks olid viiuldajad Johannes Paulsen, Alfred Papmehl ja tšellist Raimond Bööcke. Kõik nad andsid oma panuse eesti muusikateatrite ja sümfooniaorkestrite arengusse, mõned said tuntuks ka solistina. Aktiivse kontserttegevusega ja eesti viiulimuusika tutvustamisega paistsid I vabariigi ajal silma viiuldajad Evald Turgan, Herbert Laan, Rudolf Palm ning Robert Peenemaa. 35. Tuntumaid teoseid viiulile ja klaverile eesti muusikas. Artur Lemba „Armastuse poeem“ (1921) Heino Eller „Männid“ (1930) Eduard Oja „Aeliita süit“ (1932) Arvo Pärt „Spiegel im Spiegel“ (1978) 36. Segaansambleid (nii kollektiive kui teoseid) 1990. aastatest tänapäevani. Raimo Kangro, tsükkel „Display I-XII“ (1991-2000) Erkki-Sven Tüür, tsükkel „Arhitektoonikad“ (1984-92) Toivo Tulev „I said, Who are you
3. I. Saveljev. Füüsika üldkursus 3. Valgus, Tallinn, 1979. 4. G. Mjakišev. B. Buhhovtsev. Füüsika 12. klassile, Valgus, Tallinn, 1989. 5. O. Mankin. Optika. TRÜ, Tartu, 1986. 6. G. Peets. Materjale füüsika elementaarkursuse kordamiseks. Val- gus, Tallinn, 1984. 7. F. Pedrotti, L. Pedrotti. Introduction to Optics. Prentice Hall, New Jersey, 1992. 8. D. V. Sivuhin. Obštšii kurs fisiki. Optika. Nauka, Moskva, 1980. 9.D. Džankoli. Fisika 2. Mir, Moskva, 1989. 10. M. Laan. Optika. TÜ, 2000. (http://www.physic.ut.ee/ /instituudid/efti/loengumaterjalid/optika/index.html) 27 Kontrolltööks EF-2 lahendage ülesanded: ....................................... Tähtaeg on ............................ 28
Töös seletati seda, kuidas universum oli kohe pärast sündi äärmiselt kuum ja tihe ning see koges meeletut aktiivsust. Seejärel hakkas ruum paisuma ning selle tulemusena jahtuma. Osakesed jahtusid ning tardusid plasmaks (Greene, 2011). Plasma on selline agregaatolek, mida Maa peal just tihti ei esine, selle eest leidub teda kosmoses 99% ulatuses. Plasma sarnaneb mingis mõttes gaasile, kuid plasma sees on teatud hulk osakesi, mille elektron on eemaldunud aatomist või molekulist (Laan, 2009). Kolme esimese minuti jooksul oli temperatuur piisavalt kuum ja universum sai toimida nagu kosmiline tuumaahi, sünteesides lihtsamaid aatomituumi: vesinikku, heeliumi ja väikses koguses ka liitiumi. Järgmiste minutite jooksul langes temperatuur ligikaudu 108 kelvini peale. See on umbes sama kuum, kui korrutada tänase Päikse pinnatemperatuur kümne tuhandega. Temperatuur jätkas langemist ning tuumaprotsessid peatusid
Füüsiline treening ÕENDUSE PRAKTIKA TEOORIA Füüsiline treening kui enesehooldus CVD RISKIGA ISIK Terapeutiline nõutav Enesehooldusdefitsiit enesehooldus ENESEHOOLDUSP LAAN eelhäälestamine mõtisklemine ettevalmistus tegevus säilitamine Õde Astmetele vastav õendustegevus Füüsilise treeningu harjumus
samade orkestrite hilisemates nimistutes lauljaid mainitud. Tõenäoliselt oli põhjuseks heli- võimenduse puudumine, milleta hääle kuuldavakstegemine oli problemaatiline. Lauljad ilmu- sid Tallinna tantsuorkestritesse uuesti 1930. aastate teisel poolel, kui kasutusele võeti ruuporid (megafonid). V. Ojakääru (2000: 159, 480; 2003: 295) väitel olid meie arvestatavamateks džässilauljateks Georg Metssalu (tuntud ühe parima trummimängijana), Friedrich Kaasik, Harald Laan ja Eugen Raudsepp, kellest Laant võrreldakse Bing Crosby, Raudseppa Frank Sinatra stiiliga (Ojakäär 2003: 294). Eesti silmapaistvaim, võib-olla isegi ainuke džässi- lauljatar oli Inge(borg) Põder (vt foto 25) 85 . Repertuaarist Orkestrite repertuaari kohta on tõepärast hinnangut küllaltki keeruline anda, kuna konkreet- seid andmeid on vaid mõne kollektiivi kohta ning needki on üpris napid ja lünklikud. Tundub,
annaabi.ee 
