Dominante ja Kaarli kiriku Kontsertkoor Laupäeval, 11.oktoobril 2008, käisin kontserdil Kaarli kirikus, kus esinesid Dominante segakoor Soomest Seppo Murto juhatamisel ja Tallinna Kaarli Kiriku Kontsertkoor Mikk Üleoja juhatamisel. Kontsert algas ühislauluga - Cyrillus Kreegi seadega Eesti rahvaviisist ,,Mu süda ärka üles". Koorid kõlasid üldiselt ilusti, aga kuigi laulev koosseis oli suur, siis oleks oodanud ikkagi natuke vaiksemat pianot. Nüüd alustas oma kavaga Kaarli kiriku koor ja nende esimeseks teoseks oli Joonas Kokkoneni 5. osaline ,,Laudatio Domini". Selle puhul häiris mind natuke koori sopranirühm, kelle tämber oli väga kile ja ei sulandunud kogu ülejäänud kooriga. Koori plussiks oli ilus ja mahe aldirühm ja suur ja ilus forte. Järgmiseks kõlas Guillaume de Machaut ,,Kyrie". Selles teoses domineerisid mehed. Siin jäi vajaka erinevate häälte sisseastumiste täpsusest ja nende sisseastumiste välja...
Heategevuskontsert ,,Uus algus" Külastasin, esimesel detsembril, Tallinna Kaarli kirikus heategevuskontserti ,,Uus algus". Esimene detsember on ühtlasi ka ülemaailme AIDS-i vastu võitlemise päev, millele ka kontsert oli pühendatud. Kontserdi eesmärgiks oli inimeste tähelepanu juhtimine HIV levikule ja samuti ka sellest hoidumisele. Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea
Retsensioon Heategevustkontsert Käisin vaatamas heategevustkontsertit ,,Laurits", mille eesmärk on toetada laste ja naiste varjupaika, mis toimus 13. detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus. Kontserdil esinesid järgmised koorid ja inimesed: Saaremaa Ühisgümnaasiumi segakoor ,,Kreedo", dirigent Mari Ausmees, lood mida esitati olid Reinsoo ,,Lumeootus" ja Ripsi ,,Credo"; Segakoor ,,Kreedo" ja Saaremaa Meeskoor SÜM Sisasku ,,Nii armsalt jõulupuu nüüd hiilgab"; Saaremaa Meeskoor SÜM esitas järgmised lood: ,,Jälle jõulud käes" (Nordqvist), ,,Kyrie" (Oidekivi), ,,Ave Maria" (Caccini) orelil Rita Naaber, flöödil Siret Sui, ,,Isade jumal" (Roberts), ,,Ma tänan Sind" (Kreek), ,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare
Akadeemiline Naiskoor kui ka välisautorite teoseid Tartu Naiskoor Domina rahvaluule seadetest Tartu Ülikooli Akadeemiline ooperikoorideni, kirikumuusikast Naiskoor levimuusika töötlusteni, naiskooride Viljandi Naiskoor Eha ja laulupidude lauluvarasalve kuuluvast rääkimata. Segakoorid Cantus Segakoor Eesti Kaitseväe Segakoor Eesti Koolinoorte Segakoor Eesti Raudtee Segakoor Estonia Seltsi Segakoor Hilaro Segakoor Kungla Segakoor Lehola Segakoor Noorus Segakoor Reverti Segakoor Sõpruskond Vanemuise Seltsi Segakoor Vox Populi Noorte Segakoor Kammerkoorid A. Le Coq Kammerkoor Eesti Filharmoonia Kammerkoor- on E STuudio Kammerkoor kujunenud tuntuimaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. Aastail
Kontserdiretsensioon Mina käisin heategevuskontserdil, mis oli mõeldud laste ja naiste varjupaiga ,,Laurits" toetuseks. See kontsert toimus 14.detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentsiuse kirikus.Seal laulsid:Saaremaa meeskoor SÜM ning EELK Kuressaare Laurentsiuse koguduse segakoor Sauer.Dirigentideks olid Mari Ausmees ja Ester Soe.Kaasa tegid ka Muusikakooli Sümfoniettorkester koos dirigent Matis Männaga. Esimesena saime kuulda Saaremaa meeskoori SÜM, kes esitasid meile viis laulu. Esimene lugu ,,On meile antud lapsuke" oli üks väga ilus laul.Meloodia oli aeglane ning kurb,kuid viis oli meeldejääv ning ilus.Harmoonia oli huvitav.Teine lugu ,,See oli siis" oli juba võimsam.Mehed
• Sündis 12. detsember Perila külas • Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool Tallinna Reaalkool Tallinna Linna Tehnika Gümnaasium Riigi Ühistehnika Gümnaasium • Võrkpall, korvpall, jalgpall, uisutamine jääpall • Tallinna konservatoorium muusikapedagoogika ja kompositsioon • Osales II maailmasõjas • Suri 24 jaan. 1993 Tallinn Koorid • Välgumihklid • ÜENÜTO segakoor • Tallinna II Tütarlaste • Kaama kraavihallide Gümnaasiumi koor meeskoor • Riikliku Inglise Kolledži • Jaroslavli segakoor Kunstiansamblite • Tallinna segakoor Haridustööliste • Jaroslavli Naiskoor Kunstiansamblite • Tallinna Meestelaulu meeskoor Selts Looming • Romantilise ja rahvusliku alatooniga • Meloodiad lihtsad ja südamlikud
· 1828 a. heatasemeline meeskoor Laiusel, oli moodustatud kihelkonnakooli õpilastest, lauldi Bachi ja Händeli loomingut fuugasid, motette · 19. saj 40. aastail lauldi Laiuse külakoolides kirikulaule noodi järgi (noodilugemisoskus) · Nieländer viis kooride kuulsuse kihelkonnast kaugemale · Sajandi teisel poolel oli juhtivaks kultuurikeskuseks Laiuse kihelkonnakool · 1054 õpilast, kes said lauluõpetust nootide järgi · 1832/33 a. segakoor Simunas · 1830 a. laulukoorid Väike-Maarjas, Saaremaal Kaarmas, Põltsamaal, eesti koguduse juures Tartus · Kooride hulga kasv · Hellenurmes ,,Betheli" nimelises koolis mitmehäälne laul · Torma pillikoor ja laulukoor; neljahäälne laul; kanti ette osi Mozarti Reekviemist; A. Jakobson · Põltsamaa 1847 a. esimene eestikeelne ilmalik laulukogu (Hörschelmann) · ,,Mönned armsad laulud" saksa keelest tõlgitud laulud
EESTI RAHVALOOMING Eesri rahvalaulu arengu etappid : 1.Vana rahvalaul ehk ruunalaul(regilaul) sündis umbes 1 sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul- sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõtt...
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor Segakoor Kaleva - kodanikuühiskond
06.1907 Eesti helilooja, koorijuht ja orelimängija Lapsepõlv möödus Paides, isa oli kooliõpetaja haridus Töötas õpetajana erapansionis Peterburi konservatooriumis oreliklassi õpilane Õppis harmooniat ja kompositsiooni 1881.a lõpudiplom ja hõbeauraha Jäi pärast õpinguid Peterburi, Hollandi kirikusse organistiks Mis veel elujooksul korda saatis? III, V, VI üldlaulupeo üldjuhte V üldlaulupeole pühendatud kontserdi orelikunstnik ja klaverisaatja Eesti Heategeva Seltsi segakoor Looming Piirdus kooriloominguga Kirjutanud u 50 koorilaulu ja esimesed eesti koorikantaadid Teosed Tuntumad koorilaulud:"Armukese ootel", "Kallis Mari", "Lauliku lapsepõlv", "ma teretan sind, hommik", "Oleksin laululind", "Rändaja rõõm", "Võõrsil". Tuntuim kantaat: 1892. aastal Mihkel Veske tekstile kirjutatud "Päikesele" Ta koostas ka laulukogumikke: · "Kooli laulmise raamat" (1900) · "Muusika algõpetus" (1903) Näited https://www.youtube.com/watch?v=4g9RMSqGLKU https://www
Läti muusika Üldine Muusikaelu keskuses Riias asuvad Läti Ooperi- ja Balletiteater, ooperiteater (asut.1945), konservatoorium (1919) ja filharmoonia (1941). Tuntumad muusikakollektiivid on riiklik sümfooniaorkester (asut.1926), riiklik akadeemiline koor "Latvija"(1942), kammerkoor "Ave Sol" (1969), ning televisiooni ja raadio segakoor (1940) ja ka estraadiorkester (1966) Ajalugu Kunstmuusikat hakati looma 1860. aastal. Oluline osa muusikakultuuri arengus kuulub laulukooridele. Laulupidusid korraldatakse 1870.a.-ist, esimene üldlaulupidu peeti 1873 Riias. Tolle aja tähtsad muusikategelased olid J.Cimze, K. Baumanu ja E.Vigners Esimene läti ooperiteater asutati 1913, Rahvuslik Ooperiteater aga 1919 Riias. Tuntumad dirigendid T.Reiters (1884-1956) L.Vigners A.Jansons E
kindlakäelist assistenti. Nii läkski kõik väga loomulikult -- koorijuhtimise kõrval hakkas Anu õppima Toomas Kapteni juures ka orkestridirigeerimist. Eesti Muusikaakadeemia lõputööks valmis uurimus Sergei Rahmaninovi vokaalsümfoonilise muusika ja vene rahvamuusika vahelistest seostest. "Estonia" kontserdisaalis kõlas Anu Tali dirigeerimisel Rahmaninovi tsükkel "Kolm vene rahvalaulu", esitajateks TMKK sümfooniaorkester, konservatooriumi segakoor ja vene vaimuliku muusika koor. Vene muusika teemal jätkas Anu ka EMA magistrantuuris. Kolme aasta jooksul uuris ta Rahmaninovi loomingut ning ortodoksi muusika seoseid vene sümfonismiga ning juhatanud kaht suurt kontserti: 1996. aasta oktoobris Rahmaninovi kantaati "Kellad" (EMA sümfooniaorkester ja segakoor, solistideks Nadia Kurem, Rauno Elp ja Mati Kõrts) ning 1997. aasta aprillis läbilõiget Mussorgski ooperist "Boriss Godunov" (Eesti-Soome
3. juulil 1966 pühitsetakse sisse taastatud kirik, mis on aga võimude nõudmisel vaheseinaga kaheks jaotatud. Koguduse käsutusse jäi seega vaid pool kirikusaalist. Vaheseina taha rajati Rahvamuuseumi ladu ning tiibhoonesse Eesti Spordimuuseum. Kuna Teine maailmasõda oli koorilauljad laiali pillutanud, alustas sõja järel tegevust vaid väike naisansambel, mõnevõrra hiljem sai sellest naiskoor. 1971 moodustati aga naiskoori baasil juba tänaseni tegutsev segakoor. Alates 9. jaanuarist 1979. aastal teenib kogudust õpetaja Harald Tammur (1917-2001). Krikust tänapäeval 1989 hakkas taas tegutsema pühapäevakool, mille kõrvale loodi ka lastekoor. 1990 asutati esimene sõjajärgne noortekoor. Segakoor oli juba varem ning 1999 lisandus veel neljaski - kammerkoor. Pereraadio kuulajateni jõudis jumalateenis Tartu Pauluse kirikust esmakordselt 17. märtsil 1996. Alates 14. jaanuarist 2001 läheb aga igal pühapäeval eetrisse otseülekanne
Läti rahvamuusika Enamus läti rahvalaulud on ühehäälsed, kuid esineb ka vähest mitmehäälsust. Esikohal on töölaulud ja tavandilaulud. Läti koorilaul on läbi aegade olnud kõrgel tasemel ning sageli on Läti koorilaul rahvusvahelistelt võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi,
teemalisi laule. Kontserdil oli nii paremini kui ka kehvemini esitatud laule. Parmatel esitlustel oli kuulda kõike, aga kehvematel ei kuulnud vahepeal sõnu. Üldiselt võib esidajate taset hinnata tugeva neljaga, sest oili kehvemaid ja paremaid esitusi. Rohkem meeldisid segakoori esitatud laulud, sest nende esitustest sai paremini aru. Kontserdi meeleolu oli rõõmus ja positiivne, sest kontserdil esitati rõõmsaid mitte kurbi laule. Kõige enam meeldis ..., mida esitas ... segakoor, sest sellel laulul on kaunis viis ja ilusad sõnad. Segakoori esituses kuulsin sõnu hästi ja selgelt. Laul tekitas positiivse ja rõõmas meeleolu. Meelde jäi see laul kuna me oleme seda tunnis õppinud ja ise laulnud. Kõige kehvem laul oli ..., mida esitasid .... Selle laulu puhul oli üks suur probleem see, et kitarrid mändised liiga valjult ning sõnu polnud kuulda. Siit moraal, et pillimehed võiksid arvestada lauljate hääle tugevusega Kontsert oli lõbus ja tore
Esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. + 1903.aastal läks M.Härma 12aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks. Nendeks aastateks aga koori töö jäi soikuma. Kodumaalt lahkus, kuna oli vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Tagasi tuli, kuna Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel viibida Kroonlinnas. + 1915.aastal ta naasis ning jätkas oma tööd kooriga. 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. + Härma juhatas koore maakondade laulupidudel ja laulupäevadel. + Kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. + Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. + 1917 1929 töötas muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis (praegu Miina Härma Gümnaasium). + Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming:
Mina külastasin 6. novembril 2016 Gustav Adolfi Gümnaasiumi 385. aastapäeva tähistamiseks loodud rokkooperit "Gustav Adolfi kooli saladus", mis toimus Nordea Kontserdimajas. Heliloojaks ning muusikaliseks juhiks oli Siim Aimla, kes juhatas ka orkestrit, lavastajaks oli Mari-Liis Pruul ning ajalooülevaatelise libreto kirjutas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Jaak Juske. Laval laulsid ja tegid muusikat Gustav Adolfi Muusikakooli õpetajadest koosnev bänd, segakoor, kelle juhendajateks olid Merle Ilus ja Karin Kuulpak, puhkpilliorkester juhendajaga Riho Sild ja keelpilliorkerster juhendajaga Marianne Leibur. Näitlejateks olid Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Kontsert See hakkas kell 19.00 Nordea kontserdimajas. Ma läksin kontserdile koos oma sõbraga ja vanematega. Muusika, mida esitati oli tempokas, intensiivne ja veidi salapärane, mis sobis suurepäraselt etenduse taustaks ja lisas loole emotsiooni juurde
· Tsello Reet Mets · Oboe Maimu Kaarde · Trompet Mihkel Kallip · Klavessiin Ele Sonn · Kontrabass Linda Viller Kontsert algas instrumentaalansambli etteastega. Esimesena tuli ettemängimisele Sinfoonia GDuur. Pärast seda lisandus kaks solisti (MariLiis Urb ja Merlin Otsing), viiuldajad, kes koos ülejäänud ansambliga esitasid Concerto nr 8 amoll. Kui kaks esimest osa oli mängitud, lisandus instrumentaalansamblisse kaks trompetit ja segakoor ning dirigent. Esitamisele tuli Vivaldi "Gloaria". Kontsert kestis umbs tund aega ja peaks mainima, et alguses ei saanud vedama ja pärast enam pidama. Tunnistan, et esimene ja teine osa olid mulle veidike igavad. Meloodia oli küll hoogne ja kõlav aga midagi jäi puudu. Klavessiini järgi sain aru, et tegemist oli barokiajastu muusikaga. Sellest oli üsna lihtne aru saada. Tore oli see, et lisandus kaks solisti, kes mängisid võrdlemisi hästi
Laulda Tallinna Lauluväljakul oma isamaa laule suure armastustega on väga mälestusväärne. Lapsed, noorukid, täiskasvanud - kõik esinejad omandavad erilise kogemuse, mis tõttu järgmine tahetakse esineda järgmine kordki. Kuid selleks, et minna üldlaulupeole peavad koorid ja orkestrid palju harjutama, et esinema pääseda. Tänapäeval on Eestis mitukümmend koori. Tuntumad on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor jne. Eestis on palju tegutsevaid koore, kes üritavad pääseda laulupeole. Paljud õpilased hakkavad juba algklassis laulma kooris, kogudes palju mälestusi ja kogemusi. Koorid käivad erinevatest Eesti paikades esinemas ja muidugi ka kodukohas, lauldes suurema osa lauludes ema keeles. Tänapäeval ei laulda ainult rahvamuusikat vaid erinevaid muusikastiile. Eestis on populaarsust kogunud aasta jooksul uued muusikastiilid nagu näiteks hip-hop, räpp, kantri, rock jne
Ma külastasin 1.detsembril, mis oli ühtlasi ka esimene advent, Paide kirikus Paide Ühisgümnaasiumi õpilaste jõulukontserti. See on muutunud juba traditsiooniks, et Paide Ühisgümnaasiumi õpilased esinevad igal esimesel advendil Paide kirikus linnarahvale. Sellega tuuakse, vähemalt minu arust, Paide elanike südameisse jõulutunnet ning see on igati armas ettevõtmine Paide Ühisgümnaasiumi õpilaste poolt. Esinesid põhiliselt koorid. Mudilas-, laste- ja segakoor. Oli ka kaks ansamblit ning Timo Mäeots esines orelil. Kuna ma olin üks esinejatest, siis mul oli eriti huvitav seda kontseti vaadata, sest ma teadsin mismoodi need esitatud palad peavad välja tulema. Esitati üheksa erinevat lugu. Kõige meeldejäävamad ja paremad olid minuarust orelil mängitud lugu J.S.Bach ,,Toccata D moll", mis oli esitatud Timo Mäeotsa poolt. Timo on üks ütlemata andekas noormees. Ta oskab mängida väga paljusid erinevaid pille ning seda väga väga hästi
mär 1900 Tallinn 21. mär 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Jäi varakult orvuks ja teenis raha sadamakantseleid. 16-aastaselt Estonia ooperkikoori. Uuris ooperipartituure ja õppis ooperit ja lava seest poolt tundma. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures.19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore:1924-1927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore.Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928.Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule.Aava tuntumad
algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel sai laiemalt tuntuks oma proge-rocki ansambliga Mess, mille põhikoosseisus mängisid Grünberg, Elmu Värk, Mati Timmermann, Andrus Vaht ja Ivar Sipra. Mess oli esimene omalaadne mitte ainult Eestis vaid kogu Nõukogude Liidus. Grünberg võttis kasutusele süntesaatori, mis oli tollal haruldane. Tavakoosseisule lisati ka oboe, inglisarv, metsasarv, hulgaliselt löökpille, lisaks osalesid segakoor Tõnu Kaljuste juhatusel ja Rolf Uusväri orelil (kantaat "Küsi eneselt".) Messi puhul oli oluline muusika ja laval nähtava kooslus, kunstnik Kaarel Karisma tegeles lavakujundusega, mis pidi looma müstilise ja uudse keskkonna Messi muusika saateks. Vaadates/kuulates Grünbergi loomingut Messi-aegadest, on näha, et juba siis oli kompositsioon ja muusika tema jaoks olulisemad kui sõnad. Oma ,,sõnumit" annab ta edasi heli, mitte sõnaga
lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades · Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor, bariton, segakoor, samaanitrumm , teksti lähtematerjal pärineb Kalevalast. SISU: Raua sünnilugu. Väinämöinen on venet tehes kirvega põlve löönud, ta ei saa ise haava sulgeda ja läheb targa juurde, kes mõistab vere sulgemise sõnu. Tark on unustanud raua sünniloo ja ei saa raua tehtud haava parandada. Väinämöinen jutustab: Ukko lõi 3 ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sai raud. Raud suikus soos, kuna sündis sepp Ilmarinen,
● 1934. a. 30. juuni - “Raadio-Ringhääling” lõpetas tegevuse ● 1934. a. 1. juuli - Riigi Ringhääling alustas tööd ● 1935. a. 28. veebruar - esimene reportaažh välismaalt (Helsingi Messuhallist) ● 1937. a. 15. detsember - alustas tööd Türi raadiojaam ● 1941. a. 18. oktoober - esimene saade Moskvast ● 1944. a. 30. september - alustas tööd traatringhääling Tallinnas ● 1945. a. 16. oktoober - asutati Eesti Raadio segakoor ● 1949. a. 8. august - moodustati Raadioinformatsiooni Komitee, mis allus Ministrite Nõukogule ● 1956. a. 1. mai - ultralühilainesaated Tallinnast, algas saatesari “Perekond ja kodu”, mis kestis 30 aastat ● 1963. a. 1. september - esimene laste unejutt ● 1964. a. 13. aprill - esimene saade “Tere hommikust, põllumehed!” ● 1964. a. 22. juuni - esimene “Muusikaline tund” ● 1993. a. 1. mai - Raadio 2 algus ● 1993. a. 1
Enamjaolt oli koori ees solist. Samuti laulsid solistid eraldi ja esinesid erinevad ansamblid. Esitati lugusid popmuusikast. Etendusesse oli põimitud erinevaid tantsunumbreid nii laulude taustale kui ka eraldi. Lisaks sellele sisaldas muusikal näitlejate dialooge. Pooleteist tunni vältel esinesid: näiteringid ,,Maski taga" ja ,,Meeleolu", tantsurühmad ,,Päikeselapsed", ,,Tantsuwägi", ,,Seltskond", ,,Uhkeste" ja ,,Ilodus", väikesed võimlejad, mudilaskoor, lastekoor, segakoor, noormeeste ansambel ,,Unistajad", tütarlasteansambel ning solistid Kaire Saar, Sander Promm, Fred Lausvee, Mariin Klemm, Kristi Virkoja. Peaosades mängisid Marita Kutsar ja Markko Sunni. Muusikal oli huvitav. Tore oli see, et näitlejad tegid ka kostüümivahetusi. Eriti lahe oli Karl Joosep Mandri naljakas laadajuhi kostüüm. Kahjuks ei olnud lava dekoreerimine just kõige parem, sest taust oli koguaeg ühesugune. Õnneks oli näidatud projektoriga
sünnipäevaks Kirjastaja: Universal Edition VOKAAL- JA KOORIMUUSIKA Teosed koorile, (solisti(de)le) ja orkestrile Nt: Da pacem Domine 2004/2008 segakoor, sümfooniaorkester: 2222, 4221, timpanid, löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Neues Kammerorchester, Potsdamer Kantorei, dirigent Ud Joffe; 27.04.2008, Potsdami Lunastaja kirik Kirjastaja: Universal Edition Teosed koorile, (solisti(de)le) ja instrumendile / instrumentidele Nt: Alleluia-Tropus 2008 vokaalansambel või segakoor, 8 tsellot Tekst: õigeusu liturgiline pealaul - tropar Pühale Nikolaosele (kirikuslaavi keeles) Esiettekanne: Vox Clamantis, tsellooktett Amsterdam; 20.12.2008, Bari katedraal, festival ,,Le voci dell'Anima" Kirjastaja: Universal Edition Teosed hääl(t)ele ja orkestrile Nt: Eesti hällilaul "Kuss-kuss, kallike" Tsüklist 2 hällilaulu 2002/2005 2´15´´ naiskoor või 2 häält, keelpilliorkester Tekst: (eesti keeles) Kirjastaja: Universal Edition
korrtakase teemat eri häälte poolt. KUULAMISED:::::: 1) flöödikontsert "Torm merel" 1 osa, Antonio Vivaldi 2) kitarrikontsert number 15, Antonio Vivaldi 3) kontsert 2 oboele, 2 fagottile, 2 metsasarvele, orkestrile, A. Vivaldi 4.ooper "Kahtluse varjus" aaria, tsello, klavessiin, flööt. A.Vivaldi. 5) kontsert viiulile ja orkestrile "Kevad" nr.1, A.Vivaldi. 6) Brandenburgi kontsert nr.4 orkestrile, J.S.Bach 7) klavessiini kontsert nr.6, J.S.Bach 8) h-moll, missa "Gloria" segakoor, orkester "Au olgu jumalale" 9) Anna Magdalena - Bist du bei mir sopran, J.S.Bach 10) Bach - Gounod "Ave Maria" sopran, harf, orkester, prelüüd, J.S.Bach 11) "n dulci jubilo" J.S.Bach, Meeldival juubelil 12) "Jõuluoratoorium" Jauchzet, frohlocket "Oh laula ja hõiska", J.S.Bach, koor, 13) Matthöuse passioon "Ich will bei meinen Jesu wachen" Ma tahan valvata oma Jeesuse juures, segakoor, oboe, tenor, J.S.Bach 14) kantaat nr.147, koorkoraal "Jesus bleibet meine Frende, J.S
Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks. Mitte keegi ei oska öelda, miks see aastakümneid varjusurmas on olnud. Ooperi esitas Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel, solistid olid Helen Lokuta (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton) ja Maris Liloson, kaasa tegid segakoor Endla Naiskoor, lavastaja oli Hardi Volmer. Ooperi eel oli õhkkond Kontserdimajas pidulik.Üllatuslikult oli valdav osa publikust vanainimesed ja väga paljud istekohad jäid saalis täitmata. Seoses ooperiga puudusid mul igasugused ootused, sest tegu oli minu esimese ooperiga ja ma lihtsalt ei osanud sellest midagi oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne. Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab linnamelus, ja metsavahi tütar
Evald Aav elanud 7. märts 22. veebruar 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn. Oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore: 19241927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll , sümfoonilise poeemi "Elu", kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa
hakkasid lisama juba homofoonilise muusika võlusi. Nende loomingus omandasid barokiajastul välja kujunenud zanrid täiuslikuse. CONCERTO grossod said väga mängitavaks, tõlkes suur kontsert. Siin vastandtakase väike koosseis suurde. Nüüd olid esinemised võimalikud ka väiksemates ruumides. Siin on tavaliselt 4-6 osa ja need on erineva karakteri ja tempoga. Hakatakse kirjutama ORATOORIUME, mida tinglikult nimetati ka vaimulikuks ooperiks. Teoses esinevad segakoor, vokaalansamblid(2-4 lauljat), vokaalsolistid, saateks orkester ja või orel. See on alati mitmeosaline. Laulu tekstides vaba piibliaineline luule. Oratooriumi kantakse ette laval samas puuduvad dekoratsioonid ja kostüümid. Lisaks oratooriumitele hakati kirjutama: missasi, reekvieme, passioone, kantaate ja vaimulikke kontserte. Kõik need uued vokaalsümfoonilised suurvormid olid vormiliselt ja ülesehituselt küllalt sarnased. Neis kõigis kasutatakse sooloaariaid,
Tema tuntuim teos - ja ühtlasi kõigi eesti isamaaliste laulude tipp - on Lydia Koidula sõnadele loodud "Mu isamaa on minu arm". Gustav Ernesaks oli ka viljakas publitsist, kes kirjutas arvukalt artikleid ning ka raamatuid. Tema mälestusteraamat "Kutse" hõlmab sõjaeelset aega. Peatükis "Kooridele lähemale" meenutab Gustav Ernesaks muuhulgas oma lühiajalist laulmist "Estonia" Muusika Osakonna segakooris, mille järeltulijaks on praegune Estonia Seltsi Segakoor. Teise maailmasõja ajal koontati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli (linna Venemaal). Seal asutati 1942.aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, ka solistid jne.). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojatelt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM (Eesti
· Teose ülesehitus on omapärane, vaatuste vahele on paigutatud vahemängud , mis viivad edasi ooperi muusikalist dramaturgiat ning kujundavad järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri · Britteni vokaalsümfoonilise loomingu tähtteos on ,,Sõjareekviem". [video] · Teos on pühendatud kõigile maailma ajaloos. · süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. · kolm solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor ja orel. Dirigente on kolm, kuna esitajad on paigutatud saali kolmele eri tasandile. · Teksti aluseks on Wilfried Oweni poeemid ja ladinakeelsed reekviemitekstid. · Teose eesmärk ei olnud mitte sõjakoleduste kirjeldamine, vaid nende eest hoiatamine · Aastal 1976 suri eeldatavasti Britten südamerabanduse tagajärjel mille põhjustas Süüfilis, millest ta ise teadlik ei olnud.
· Voldemar Berelkovksi- mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht, pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates. Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991. a. Sellest ajast peale on ta osalenud pea kõigis tantsu ja kultuuriga seotud sündmustega. · Endla Jaanus ja segakoor "Heli" Viited · http ://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Veevo · http://www.johvi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/61/i/9 · http://74.125.77.132/search?q=cache:uBeUwRrG2v0J: · http://www.johvi.ee/index.php/mo d/events/act/allEvents/mode/cale nder/groups/0000/pagenr/0 · http://www.kooriyhing.ee/est/news/Pre ssiteated/index.php?articleID=956
laias maailmas. Vaadates selle valdkonna arenguks eraldatud vahendite järjekindlat vähenemist läbi aastatem tekib põhjendatud hirm, et seda «saatkonda» ähvardab peatselt sulgemine,» märkis heliloojate liidu esimees Olav Ehala. Olav Ehala- Lambalaul Mulle meeldib see laul,kuna see on rõõmsameelne ja päikseline,tekitab suve tunde.Nagu laulu pealkiri ütleb,räägib see laul lammastest.Esitab segakoor aga naise hääl on domineerivam. Pildid 3 Kasutatud allikad 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Olav_Ehala http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/press/uudised/2011/01/04/olav-ehala-maa-ja-ilm-esitamine/ http://www.postimees.ee/?id=359646 http://www.google.ee/search? q=olav+ehala&um=1&hl=et&biw=1272&bih=796&tbm=isch&source=lnt&tbs=isz:m&sa=X &ei=AxibTcCKE4aytAaUsvH1BQ&ved=0CAgQpwUoAg http://www.youtube.com/watch?v=k0Lbv9xJnEA 5
Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent
Oluline roll dünaamika muutustel, tämbril ning meloodial. 4. Orkestriteos 4.sümfoonia ,,Magma"(2002) sümfooniaorkester: keelpillid, löökpillid. Väljendusjõuline teos, kus tähtis roll on dünaamikal, tämbril, rütmil. 5. Vokaalteos Missa ,,Lumen et Cantus"(1989) meeskoor, sümfooniaorkester: klaver, klavessiin, keelpillid. Olulised meloodia, dünaamika, meeskoor. 6. Vokaalteos Reekviem(1994) sopran, tenor, segakoor, kammerorkester: klaver, triangel, keelpillid. Oluliseks väljendusvormiks meloodia, koor, lõpus dünaamika. 7. Kammermuusika ,,Arhitektoonika" I-IV(1984-1992) erinevatele koosseisudele, elektrikitarr, võimendatud klaver(Arhitektoonika V) Uuenduslik, oluline roll tämbril, dünaamikal, meloodial. 8. Kammermuusika Keelpillikvartett(1985) keelpillikvartett(esimene ja teine viiul, alt, tsello). Oluline rütm, meloodia. 9
1986 kirjutatud "Kaks jubilatsiooni" alustab tänaseni kestvat ladinakeelsete kooriteoste rida, mis on kõlanud ka Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Norra, Horvaatia, Hispaania kirikutes ja katedraalides. Kodu- ja väliseesti koorid on Eespere isamaalisi laule esitanud nii Kanadas, USA-s kui ka Austraalias. R.Eespere kooriloomingut on enim esitanud Jüüti kammerkoor ja Sonnelundi kammekoor Taanist, Uppsala meeskoor Orphei drängar , Atlanta Choraliens, Portlandi ülikooli segakoor ja Tokyo ülikooli segakoor ning Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor. Mõned teosed: · Lühiballett Inimene ja öö · ballettrituaal Kodalased · koreograafiline pilt Fuuriad · lastemuusikal Metsluiged · ooper Gurmaanid · Ärkamise aeg segakoorile (mees,naiskoorile ) ja klaverile (sümf.orkestrile) · Kojutulek segakoorile ja klaverile · Kontsert nr. 2 flöödile ja kammerorkestrile · Lastelaul Saanisõit
Grimes" seda ooperit kirj otsis novaatorilikke ideid, tulemuseks ooperi omapärane ülesehitus. Vaatuste vahele paigutatud vahemängud, mis viivad edasi ooperi muusikalist dramaturgiat ja kuj järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri; 3)Vokaalsümf teos ,,Sõjareekviem" püh kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. Tohutu koosseis: sümf orkester, 3 solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor, orel, dirigente 3 kuna esitajad saali 3 osas. Hoiatatakse sõjakoleduste eest. Olevat kuulajale grandioosne mõju. Brittenit võrreldakse Henry Purcelliga (barokk), kuna Britten on pärast barokkajastut (300 aastat) I maailmatuntuse saavutanud helilooja. Vene kultuurpoliitiline olukord pärast 1917: Pärast blosevistlikku revulutsiooni sattus muusikakultuur ebasoodsatesse tingimustesse. Tõrjuti välja palju mineviku kultuuripärandist, represseeriti intelligentsi esindajaid
3.) Arvo Pärt -Kriisiaastad. 1968-1976. Varane looming oli modernismi ja avangardi stiilis. Kollaazitehnika. Õpingu aastad, kus oli veel loomingus segadus. -Tintinnabuli sünd. Meloodiahääl ja kolmkõlahääl sulandub. Matemaatilised reeglid,sügav ja isiklik, religioone 4.) Erkki-Sven Tüüri loomeallikad on gregooriuse laul, 12-tooni muusika, polüfoonia, minimalism. Ante finem saeculi- 1985; segakoor, solistid,orkester; muuikat kujundab luule, emotsioonirikkas; minu meelest muusika ilus, kirju, võimas, mõte on pikk, mõtleva panev 5.) Arvo Pärt, Heino Eller, Peeter Vähi, Rene Eespere, Tõnu Kõrvits, Urmas Sisak, helena tulva
1821. aastal asutas vennastekoguduse misjonär Christian Friedrich Shmidt Hellenurmes külakooli, kus õpetas abikaasaga 4-häälset koorilaulu, pillimängu ja pillide ehitamist. 1823. aastal asutas eestlasest vennastekoguduse liige Jüri Sommer Laiuse esimese laulukoori, millest 1828. Aastaks kasvas välja meeskoor. 1823. asutas Johann August Hagen esimese eesti lauluseltsi. 1835. aastal rajati Tartusse segakoor 4. Kirjelda lauluseltse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. 1860.aastatel avaldus tendents muuta kirikukoguduse laulukoore lauluseltsideks, kellel oleks ametlikult registreeritud põhikiri. Tekkisid meestelauluseltsid. Nende tegevus oli rõhutatult ilmalik ja tekitas uue rahvalauludele toetuva koorirepertuaari. Eesti lauluseltside tegevus lähtus suuresti baltisaksa eeskujudest. Eesti kooriliikumises väga oluline koht on olnud segakooridel
Soovis Eesti kontserdi publikut muusikaliselt harida. Muusikakriitikuna tegi tööd Postimehele. Avaldas eesti koorilaulude kogumikke. Ligi 150 koorilaulu, 15 soololaulu, veidi instrumentaalmuusikat. Tuntuim koorilaul on ,,Kuldrannake" - lüüriline. ,,Malemäng" lõbus. Vahelduva iseloomuga looming. Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, organist ja dirigent. Esines välismaal, esimene, kes sai. 1894 Miina Hermanni segakoor. Üritas võidelda saksapärase muusika vastu. Tegi Eesti rahvalaulude seadeid. Oli tunnustatud dirigent laulupäevadel ja üldlaulupidudel. Tartu Miina Härma Gümnaasium. Kirjutanud peamiselt koorilaule. Need võib karakterilt jaotada neljaks: 1. Patriootilised 2. Pidulikud hümnilise iseloomuga laulud, näiteks ,,Meeste laul" 3. Lüürilised tundelaulud, näiteks ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ei saa mitte vaiki olla" 4
Tema tuntuim teos - ja ühtlasi kõigi eesti isamaaliste laulude tipp - on Lydia Koidula sõnadele loodud "Mu isamaa on minu arm". Gustav Ernesaks oli ka viljakas publitsist, kes kirjutas arvukalt artikleid ning ka raamatuid. Tema mälestusteraamat "Kutse" hõlmab sõjaeelset aega. Peatükis "Kooridele lähemale" meenutab Gustav Ernesaks muuhulgas oma lühiajalist laulmist "Estonia" Muusika Osakonna segakooris, mille järeltulijaks on praegune Estonia Seltsi Segakoor. Teise maailmasõja ajal koontati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli (linna Venemaal). Seal asutati 1942.aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, ka solistid jne.). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojatelt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM (Eesti
Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks läks, jäi koori tegevus ajutiselt soiku. Kodumaalt sundis teda lahkuma vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Ta naasis Tartusse 1915.aastal ning jätkas tööd kooriga, mis 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. Ta juhatas koore ka maakondade laulupidudel ning laulupäevadel. Ta paistis silma Eesti Vabariigi ajal silma aktiivse seltskonnategelasena. Ta kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. Miina Härma aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Aastail 1917 - 1929 töötas ta muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis ( praegu Miina Härma gümnaasium)
Arrak). Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 19441965 kandis nime J. Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J. Tombi nim Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (19651968), 19691991 Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee. Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad ontantsuansambel Sõprus (juhendaja Ilma Adamson), segakoor Noorus, meesansambel Vanad sõbrad, tantsuklubi Hõbe-Must (juhendajaAnts Tael).
Enne referaadi kirjutamist ei olnud ma ise nendest üritustest teadlik ning pole jõudnud ühelgil ära käia. Praegu muidugi kahetsen, et olen raha kokku hoidnud ning tuleval aastal proovin mõnel üritusel ikkagi ära käia. 4 Läänemaal toimusid järgmised suuremad muusikaüritused: 16.02.2008 Ivo Linna ja Antti Kammiste 23.03.2008 Kirikukontsert- Turu linna segakoor 12.04.2008 Ansambel Apelsin 27.04.2008 Klaveriloomade lood 27.04.2008 Helin- Mari Arderi kontert 03.05.2008 Ansambel PS Troika 09.05.2008 Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert 31.05.2008 Jaak Tuksam - Riho Sibul - Robert Jürjendal 01.06.2008-06.06.2008 C. Kreegi muusikapäevad 06.06.2008 Restart tuur 13.06.2008 Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben 20.06.2008 Smilers vs. The Sun Tuur 2008 20.06.2008 Eesti Disco "Monofans" 02.07.2008-06.07.2008 XV Vanamuusikafestival 11.07
arendamise ja säilitamisega, tegutsevad siin ka arvukad vähemusrahvuste kollektiivid. Seal kultuurimaastikul kohtab üldiselt venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste, sakslaste, ingerisoomlaste, tatarlaste, poolakate , juutide , usbekkide ning tsuvasside laulu- ja tantsukollektiive. Maakonnas tegutsevad ka veel ühed Eesti vanemad kollektiivid - 1855. aastal asutatud Lüganuse laulukoor ja 1862. aastal asutatud Jõhvi segakoor HELI. Rahvatantsukollektiividest tuntumad on tantsuansambel VIRULANE, Jõhvi naisrahvatantsurühm GEVI, Sillamäe SUVENIIR ja Narva JUN-OST tantsurühm. Keskond Keskkonnakaitse on olnud Ida-Virumaal esmatähtis juba alates iseseisvusaja algusest. Juba on on saavutatud märkimisväärseid tulemusi keskkonna kaitsel ja elamiskõlblikumaks muutmisel. Vahetatud on filtreid elektrijaamades, lõplikult kaetud on radioaktiivsete jäätmete hoidla Sillamäel, uuendatud vee- ja
· " C harlotte koob v õrku ", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995
1. "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13.aprillil 1984 See on Ameerika ajakirjaniku E. B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik. Dirigent Andres Ammas. Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega. 2. Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus - Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. 3. Ooper "Dispuut" Sõnad - EnnVetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri,
zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.) V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast, Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J.Kappel ning K.Türnpuu. VI üldlaulupeost, 1896.aastal Tallinnas võttis osa lausa rekordarv inimes...
Kuid oma juhendaja juures suudavad nad käituda hästi. Tantsustuudio „Cira“ , selles tantsib 21 noort, proove tehakse Ülenurme Gümnaasiumi peeglisaalis, kuna enda ruum on tantsimiseks väike. Fotostuudio-fotoring, juhendajaks on Ülenurme Gümnaasiuni 11 kl õpilane Mikk Otsar 3 Kitarrikool, juhendajaks endine Ülenurme Gümnaasiumi õpilane Siim Parisoo. Kitarrikoolis käivad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Täiskasvanute segakoor ja lauluansambel. Ülenurme emade algatusel toimub täiskasvanutele massaazikool. Õnnemaa ruumides on ka avatud aeg, kuhu saavad tulla lapsed peale kooli, mängima või õppima. Seal käivad ka õpiraskustega lapsed. Sinna on koondatud ka selliseid lapsi, kelle käitumine annab soovida ja lapsedi, kelle kodune olukord annab soovida. Kuna on kasutada ainult üks ruum, siis on ringde ajad rangelt paika pandud. Laupäevane päev on vaba ja seda ruumi on võimalik kasutada laste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
