lõplikus 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus aastal 1857-1861. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Teemad: · rikaste ja vaeste vastuolud ("Puulane ja Tohtlane"); · peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted ("Tänulik kuningapoeg", "Vaeslapse käsikivi"); · rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse ("Võlla- mehikesed"); · puhtakujulised imemuinasjutud ("Kullaketrajad") jne. "Vaeselapse käsikivi" "Tark mees taskus" "Paristaja-poeg" "Reinuvader Rebane" "Puulane ja Tohtlane" "Rehepapilood" "Paar sammukest rändamise teed" "Põhja konn" "Tuisulased" "Kullaketrajad" ,,Sipelgas" "Kilplased" "Viru lauliku laulud"
Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes ''Das Inland''. Suurim loominguline saavutus on rahvuseepos ''Kalevipoeg'', mille väljatrükkimise aeg venis pikemaks tsensuuritakistuse tõttu. ''Kalevipoja'' algmaterjal saadi kokku aastal 1853, viimistleti ja alles aastal 1862 trükiti. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema majamuuseum asub Võrus. ''Kalevipoeg'' ''Vina Katk'' ''Eesti rahva ennemuistsed jutud ja vanad laulud'' ''Lembitu'' ''Kullaketrajad'' ''Kilplased'' ''Vägev vähk ja täitmatu naine'' ''Vaese lapse käsikivi'' ''Tark mees taskus'' ''Reinuvader Rebane''
arvud 3, 7, 12 kordamine (näit tegevused) imeesemed üleloomulike võimetega inimesed tegevus toimub määramatus kohas ja määramatul ajal 1.Kullaketrajad 3 õde, nõid, hea kuningapoeg Virkus on hea asi. Töö kiidab tegijat. 2.Vaeslapse käsikivi Hea tütar halb võõrasema, õnnelik Heale tasutakse kõik hea Suur tükk ajab suu lõhki. lõpp. 3.Kaksteistkümmend tütart 12 õde, halb väimees hea Ahnus on halb Ahnus ajab uppakile. kuninganna 4
Konstantin Türnpu asutas 1921 Lauljate Liidu. Aleksander Läte asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja Eesti I sümfoonilise teose autor avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine". Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid rahvaviiside töötlejad oma loomingus. Evald Aav oli Esimese Eesti kunstiküpse ooperi ,,Vikerlased" autor./Sümfonistid Heino Heller (Tartus) ja Artur Kapp (Tallinnas). Eugen Kapp balletid ,,Kalevipoeg" ja ,,Kullaketrajad". Eestis kaks professionaalset koori: 1) RAM (asutaja G.Ots) 2) Eesti Filharmoonia kammerkoor (asutaja T.Kaljuste). Eestis kaks statsionaarse orkestriga muusikateatrit:1) Rahvusooper Estonia 2) Teater Vanemuine. Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad J.V.Jannsen, viis F.Pacius. Laulu ,,Eesti lipp" sõnad M.Lipp, viis E.Võrk. Eestis neli kooli kus saab muusikat õppida: 1) Georg Otsa nim. kool Tallinnas 2) Heino Helleri nim
Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas). Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit.Näiteks Kreutzwald ,,Kullaketrajad". Tegelased on alati vastandatud headeks või halbadeks (peretütar ja vaeslaps, talupoeg ja mõisnik, rehepapp ja vanapagan, karjus ja kuningas). Muinasjutu lemmiksituatsiooniks on rõhumise all kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. Kui näiteks rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt
"Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj.olid populaarsed kalendrid,seal avaldas ka Kreutzwald oma jutte"Reinuvader Rebane"ning"Mihkel Põllupapp"(1865-1873).Vahel on käsitletud seda kui eesti esimest romaani,aga see oli selleks liiga harali,võiks öelda,et see oli seriaal."Eestirahva Ennemuistsed jutud"(1866).See sai laialt levinud lugemisvaraks ning need olid eesti proosakeele ja -stiili teerajajaks.Tuntumad"Puulane ja Tohtlane","Kullaketrajad","Vaeslapse käsikivi","Keksteistkümmend tütart"."Kalevipoeg"1839 esines Faehlmann ettekandega Kalevipojast ÕES-is.1853 "Alg-Kalevipoeg"12 lugu.1857-1861 ilmus Kalevipoeg teadusliku tööna.1862 ilmus rahvaväljaanne. Lydia Koidula(1843-1886)alustas juttude kirjutamist"Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena."Vainulilled"(1866)"Kodu","Sügismõtted","Kaugelt koju tulles"."Emajõe ööbik I"(1867)"Ja õues on kevade".Sellega sai Koidula tuntuks."Emajõe ööbik" II osa jäi
seal sees leida on"); 4. Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); 5. Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); 6. Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; 7. Faehlmanni Kalevipoja-ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja (ilmus tervikuna esmakordselt 1857 1861 ÕES-i toimetistes). See on eesti rahvuskirjanduse esindustekst, mida on tervikuna tõlgitud saksa, ungari, läti, vene, soome, tsehhi, leedu, inglise, rootsi ja prantsuse keelde.
Kullaketrajad Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli nid ja 3 ttart oli endale varastanud 3 ttart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatdruk niutud kass Lhidalt: Elasid kord ks nid ja tema kolm ttart. Nid sundis ttreid kullast lnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta ttardele mitme peva t ktte. Samuti hvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid ttred selle peale, sest nende arvates oli see vimatu. hel peval, kui nid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ra ja sattus ttarde juurde. Kui teised ed ketrasid, siis noorem de lobises ues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja ttre kaasa viia. Kui noorem ttar ketrama lks, oli kigi imestuseks tema lng katkemas ja kulla hiilgus kadumas. Kui nid koju tuli, hvardas ta kuningapoj...
Avaldub: lohel tuleb raiuda maha kolm pead; esitatakse kolm ülesannet/ küsimust; tuleb läbi minna paksust metsast, ületada mägi ja meri; kolme jõe ületamisel iga järgmine laiem; kolm soovi. 10. Põhjendage järgnevaid väited näidetega loetud eesti muinasjuttudest. Muinasjutu-uurijad on veendunud, et muinasjutud valmistavad lapsi eluks ette. Ettevalmistus eluks: Elu on komplitseeritud, kuid igast olukorrast leidub väljapääs: Fr.R. Kreutzwaldi “Kullaketrajad” (Nõid moondab sõnakuulmatu tütre jõenupuks, nõia teised tütred aitasid kuningapojal aga lindude keele ära õppida, mille abil sai kuningapoeg Soome targalt teada, kuidas neiu nõidusest päästa. Targa nõuaennete järgi talitades päästis kuningapoeg nõia tütre ja abiellus temaga). Reeglite järgimise olulisus: Kreutzwald “Vaeslapse käsikivi”, “Kaksteistkümmend tütart”, Kunder “Kuldmuna” http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html
Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald ○ “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Udumäe kuningas”, “Vaeslapse käsikivi”, “Põhja konn”, “Tark mees taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane”, “Julge rehepapp” ● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud” ● Ernst Peterson Särgava ○ “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” ● August Jakobson ○ “Ööbik ja vaskuss”, “Hiir, vähk ja sitikas” 2. J. Kunder "Suur Peeter ja väike Peeter"
K võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanik Goethe ja Hoffmanni vastavad teosed. Võrus elades toimetas K aastakümneid ,,Kasulise Kalendri" lisa ja avaldas oma jutte seal.(,,Reinuvader Rebane" ja ,,Mihkel Põllulapp") ,,Eestirahva Ennemuistesed jutud"(1866) muinasjutud. Need muinasjutud on kirjutatud rahvale, keda K tahtis harjutada lugema ilukirjanduslikku ilmalikku proosat ja õpetada austama oma esiveanemate pärnadust. Tuntumad: ,,Puulane ja Tohtlane", ,,Kullaketrajad", ,,Vaeslapse käsikivi" ja ,,Kaksteistkümmend tütart". Lydia Koidula(1843-1886) Jannseni vanim tütar. Luuletuste ja juttude kirjutamist alusats ta ,,Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena. Luule Ühte kokku on K kirjutanud umbes 300 luuletust. Tema eluajal ilmunud luulekogud- ,,Waino- Lilled" ja ,,Emmajöe Öpik". ,,Vainulilled"(1866) ,,Kodu", ,,Sügismõtted" ja ,,Kaugelt koju tulles". Peamiselt saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletused looduest, Jumalast ja kodust.
Ta on ka „Kalevipoja“ idee ja algatuse autor. Fr. Reinhold Kreutzwald(1803-1882) – oli pärit Virumaalt, hariduselt arst. Peale ülikooli lõpetamist suundus Võrru. Samal ajal oli tihedalt seotud ÕESiga. Tutvustas teisi rahvaid ja maid raamatutega: „Maailm ja mõnda“, „Viinakatk“, „kodutohter“. Tema jutustused: „Kilplased“, „Reinuvader rebane“, „Eesti Rahva ennemuistsed jutud“(„Kullaketrajad“, „Vaeslapse käsikiri“, „Puulane Ja Tohtlane“). Luulekogu „viru Lauliku Laulud“. Pärast Faehlmanni surma alustats Kreutzwald eepose kootamist. 1857-1861 ilmus ÕESi toimetistes. Lydia emilie Florentine Jannsen – Sündis Vändras, sai hariduse Pärnus. Kooli ajal töötas isa (Jannseni) juures ajalehe juures. Tartus töötas koduõpetajana. Tegutses Vanemuise seltsis. Suri 42-aastane vähki.
Helilooja Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhja metsavahi pojana. Aastail 19191925 õppis ta ühel ajal Eduard Tubinaga Tartu Õpetajate Seminaris. Harjutades Tubina eeskujul hoolega viiulit, hakkas ta süvendatult tegelema ka muusikateoreetiliste ainetega. Peale õpinguid järgnes kohustuslik õpetajatöö Elva algkoolis (19251930). Õpetamise kõrval komponeeris ta õpilastele muusikalisi lavateoseid, sealhulgas ,,Kullaketrajad", milles osales ka väike orkester. Pedagoogitöö algusaegadel koostas Oja laste muusikaõpetuse tarbeks paar õpikut. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, esialgu viiuli erialale, seejärel Heino Elleri kompositsiooniklassi, kus ta oli taas Tubina õpingukaaslane. Tartu muusikakooli lõpetas Oja aastal 1932. 1930. aastal kolis Oja Elvast Tartusse, kus ta muusikaõpingute kõrval tegutses aktiivselt ka koorijuhina
mis seal sees leida on"); · Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); · Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); · Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; · Faehlmanni Kalevipoja-ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja (ilmus tervikuna esmakordselt 1857 1861 ÕES-i toimetistes). See on eesti rahvuskirjanduse esindustekst, mida on tervikuna tõlgitud saksa, ungari, läti, vene, soome, tsehhi, leedu, inglise, rootsi ja prantsuse keelde. Aastad: 13. saj Henriku Liivima kroonika 13. saj Taani hindamisraamat
1946 asutati Tallinna Koreograafiakool. Tartus- 20-30ndatel oli palju operetti ja tantsijad olid seotud selle žanriga. 1935 kutsuti Vanemuise ballettmeistriks Ida Urbel. Ülo Vilimaa lavastas Alo Põldmäe balleti „Merineitsi“ (1973). Teatri balletijuht on Mare Tommingas. 26. Eesti ballette 20. sajandi teisel poolel. U.Väljaots „Ballett-sümfoonia“ (1959) E.Tubin „Kratt“ (1940) E.Tamberg „Joanna tentata“ (1970) E.Kapp „Kalevipoeg“ (1947/1961) „Kullaketrajad“ (1956) E.Tamberg „Poiss ja liblikas“ (1963) 27. Eesti operetist ja selle loojatest enne II maailmasõda. Operette hakati Eestis lavastama nii Vanemuise kui ka Estonia seltsis 19.sajandi viimastel aastakümnetel. Esimeseks eesti operetiks võib pidada Alabert Virkhausi „Jaaniööd“ (1910). Vanemuises etendusid 1915.aastal Juhan Simmi „Kooparüütel“ ja laulumäng „Kosjasõit“. Esimeses eesti vabariigis lavastati 12 eesti heliloojate operetti
(Kõrvits 1964: 36, 43) Kolmeteistkümnendal üldlaulupeol 1950. aastal tuli ettekandele E. Kapi kantaat ,,Rahva võim", mis oli loodud Paul-Erik Rummo tekstile. Alates 1952. aastast töötas Eugen Tallinna Riiklikus Konservatooriumis rektorina. 1953. aastal kirjutas Eugen Fr. R. Kreutzwaldi 150. sünnipäeva tähistamiseks tsükli soolohäälele ja klaverile ,,Kodumaine loodus", mille tekstidena kasutati Kreutzwaldi luulet. 1956. aastal lavastas ,,Estonia" teater Eugen Kapi balleti ,,Kullaketrajad" ning tema ooper ,,Talvemuinasjutt" lavastati esmalt teatris ,,Vanemuine". 1960. aasta üldlaulupeoks valmis a cappella kantaat ,,Läänemeri- rahumeri" R. Parve tekstile. (Kõrvits 1964: 62, 83, Jürisson 2003: 98) Eugen Kapp suri 29. oktoobril 1996. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. (Kõrvits 1964: 83) (vt Lisa 5) 12 2. Suure-Jaani muusikafestival Suure-Jaani muusikafestivali on korraldatud alates aastast 1998
8x8m, mis asus otse väravakäigu vastas. Lõhavere linnuse lahtikaevatud väravakäik sarnaneb teistele linnustele (suured palgid väravas, paekivid) · Aare Lõhavere linnuselt sõrmused, ripatsid, kaelaehted, kuldbrokaaditükid (kuldniidid ümber siidiniitide) pronksehete ümber 1. hüpotees Läti Hendriku järgi lõi Lembit ühe preestri maha ja võttis riided endale 2. hüpotees saadud kaubitsemise käigus 3. hüpotees kullaketrajad teevad brokaati (muinasjutud) · Lõhavere kaevud 2 kaevu: üks varjatud valli kõrval, teine linnuse sees. Piiramise ajal, kui vett ei jätkunud, toodi seda linnuse jalamilt. (2 kaevu ka n Otepääl, Keava?l jm) · Kaitseehitiste rekonstruktsioon (a: Harri Moora) vahetult valli taga hooned, mille katustel kivihunnikud, kuna valli taga oli ,,surnud tsoon", kuhu kaarega heidetud kivid ja nooled ei jõudnud
süüa. Vaeslaps sõi selle kiiresti ära, ning tundis endal rohkem jõudu olevat. Vanamees taipas, et tütarlapsel on liiga raske töö ning otsis kotist rätiku ja oli öelnud, et sidugu ta see magama minnes ümber pea ning mõned võlusõnad. Vaeslaps pani rätiku põue, õhtul magama minnes tegi vaeslaps, nagu sant oli teda õpetanud... Loo moraal-ahnus ajab upakile! Kullaketrajad Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli nõid ja 3 tütart oli endale varastanud 3 tütart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatüdruk nõiutud kass Elasid kord üks nõid ja tema kolm tütart. Nõid sundis tütreid kullast lõnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta tütardele mitme päeva töö kätte. Samuti ähvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lõnga heie
Kunst: Kr. Raua söejoonistused. Seda on tõlgitud ja tutvustatud teistele rahvastele. Kreutzwaldilt lisaks: “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (44 muinasjuttu, 18 muistendit)- rahvasuust kuuldud juttude põhjal. Neid on säilinud ehe rahvaluuleline põhi. Teemaks on rikaste ja vaeste vastuolu („Puulane ja tohulane”), peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted (“Vaeslapse käsikivi”), rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse. Lisaks puhtakujulised imemuinasjutud “Kullaketrajad”. Need on aidanud kaasa ka eesti kunstipärase proosa sisu- ja vormikäsitluse arengule. Luuletajana toetus valdavalt saksa eeskujudele. “Kasulisele kalendrile” kuusalmikuid- valgustuslik mõtteluule ning loodulüürika. “Angervaksad”, “Viru laulik”. Luuleparemik kogus “Viru lauliku laulud”- saksa luule mugandused, kuid ka isamaa-, loodus-, armastus-, ja mõttelüürika. Luules on kannatusi läbielava inimese sisemaailm: elurõõm ja õnneigatsus,
annaabi.ee 
