Eesti keele eksami 2018 konspekt (1)

Kirjandi valdkonnad 
 
1. Eesti ja eestlased 
2.  Eetika , moraal , religioon  
3. Haridus 
4. Inimene ja inimsuhted 
5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika , majandus, ajalugu jm 
6. Keskkond ja loodushoid  
7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika , arhitektuur, teadus jm 
8. Meedia 
9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 
10.  Sport , harrastused, vaba aeg 
 
Kohustuslik kirjandus: 
 
10. klassi kirjandus: 
Mehis Heinsaar novellikogumik “Ebatavaline ja ähvardav loodus” 
Kristiina Ehini luulekogu  
Jaan Tätte “Meeletu” 
Arvo Valton “Mustamäe armastus”, “8 jaapanlannat” 
Jaan Kross “4 monoloogi Püha Jüri asjus” 
Peer Vallak “Maanaine” 
Juhan Liiv “Vari” 
Tammsaare “Tõde ja õigus” I osa 
Oscar Wilde “ Dorian Grey portree” 
Sophokles “Kuningas Oidipus” 
Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar” 
Shakespeare “ Hamlet ” 
Goethe “ Faust ” I osa 
 
11. klassi kirjandus: 
Karl Ristikivi " Rohtaed " või "Õige mehe koda" 
A.H. Tammsaare "Juudit" või "Põrgupõhja uus vanapagan " 
Friedebert Tuglas "Inimese vari", "Suveöö armastus", "Toome helbed "(novellid) 
Balzac "Isa Goriot " 
Zola " Therese Raquin" 
Lev Tolstoi "Anna Karenina " I-II 
Fjodor Dostojevski "Ülestähendusi põranda alt" või " Idioot " 
Remarque " Triumfikaar " või Hemingway "Hüvasti, relvad" 
Kurt Vonnegut " Tapamaja , korpus viis" 
George Orwell "Loomade farm " või "1984" 
 
12. klassi kirjandus: 
Dan Brown “Inferno” 
Theodore Dreiser “Õde Carrie või “Ameerika tragöödia” I-II 
Remarque “Läänerindel muutuseta” 
Hemingway “Ja päike tõuseb” 
Fitzgerald “Suur Gatsby” 
Albee “Kes kardab Virginia Woolfi?” 
Williams “Klaasist loomaaed”, “ Tramm nimega Iha” 
Salinger “Novellid” (“Parim päev banaanikala püügiks”, “Vaene onu Vemmalsäär”, “Just enne 
sõda eskimotega”, “ Naerev mees”, “Roosisuu ja silmad rohelised”) 
Harper Lee “Tappa laulurästast” 
Shakespeare “Hamlet” 
Camus “Võõras” 
Saint-Exupery “Väike prints ”, Davidts “Väikese printsi tagasitulek ” 
Goethe “Faust” 
Bulgakov “Meister ja Margarita” 
Gross “Pinginaabrid” või Kaugver “40 küünalt” 
Viirlaid “Ristideta hauad ” 
Lennart Meri või Jaan Krossi romaan 
 
 
 
 
 
 
 
Eesti keele kohta mõtteid: 
 
 
Maarja Vaino: meelelahutus ja keelelahutus. Miks me ei hinda eesti keelt? Postimees , 
29.03. 2017  
 
„Eesti keele olukord muutub märkamatult kehvemaks ja seda vähemalt kolmest aspektist: äris, 
meelelahutuses ja (kõrg)koolis.” 
 
1) Globaliseerunud turul on keelteoskus hädavajalik ning võimekus suhelda 
väliskolleegidega nende emakeeles, võib luua paremaid suhteid ning edendada firmat 
 
2) Meelelahutuskeskkond, milles tänapäeva noored enim aega veedavad, on ingliskeelne . 
Seda nii filminduses, muusikas kui ka sotsiaalmeedias ning veebiportaalides.  
 
3) Tallinna Kuristiku gümnaasiumis õpetatakse ühiskonnaõpetust, meediat ning geograafiat 
juba praegu inglise keeles. Pole ime, et õpilastel tekib kergesti tunne, et olulistele 
sõnadele ei leidu emakeeles piisavalt täpseid vasteid .  
 
4) Keele püsimiseks on vaja selle kõnelejaid. Keelte hääbumine ei ole tänapäeval peaaegu 
kunagi põhjustatud asjaolust, et mõni teine keel võimaldas end paremini väljendada. Tihti 
on probleem selles, et keele kõnelejate arv hääbus. Samuti hävib keel, kui selle 
kasutamisvõimalused on piiratud. Kõige sagedamini sureb keel aga siis, kui selle 
kõnelejad otsustavad kasutama hakata mingit teist keelt. Üks võimalus on järsk 
keelevahetus. Näiteks El Salvadoris toimus 1932. aastal kommunistliku partei ja 
talupoegade eestvedamisel ülestõus, mille valitsejad julmalt maha surusid. Tapeti ligi 30 
000 inimest, kellest suur osa olid põlisrahvaste esindajad. Ellujäänud olid sunnitud oma 
päritolu varjama ja vahetama emakeele hispaania keele vastu ning tegema kõik, et 
massist mitte eristuda, kuna see tähendanuks ohtu nende turvalisusele. Neil põhjustel suri 
põhimõtteliselt välja keel nimega pipil. Keele kestvuse või surma üle saavad otsustavaks 
järgmised sotsiolingvistilised faktorid : 
 
emakeelsete kõnelejate arv; 
emakeelsete kõnelejate vanus; 
keele edasiandmine järgmisele põlvkonnale; 
millised funktsioonid on sel keelel keskkonnas, kus seda räägitakse. 
 
5) Küsimusele, miks keelte suremine üldse tähelepanu peaks pälvima, on üldiselt kaks 
vastust. Esiteks arvatakse, et igas keeles on ainulaadseid omadusi ja iga keele kadumine 
on seetõttu samm kaugemale universaalsetest tõdedest keele kohta. Teiseks leitakse 
Sapiri -Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi vaimus, et kuna iga keel on unikaalne, on 
igas keeles unikaalsed vahendid maailmakogemuse ja teadmiste väljendamiseks ning 
seetõttu on iga keele häving ühe maailmamõistmise viisi kadumine. 
 
(Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus 
maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb.) 
 
6) Ohustatud keelte üle peab arvet ka UNESCO . Nemad lähtuvad keelte koguarvust 6000, 
millest 2010. aasta andmete järgi on vähem või rohkem ohustatud 43 protsenti. Sellesse 
kategooriasse pääsevad keeled, mida suurem osa lastest küll veel räägib, aga keele 
kasutusvaldkonnad on piiratud, näiteks räägitakse seda ainult kodus. 
7)  http://kultuur.err.ee/589322/tonu-viik-eesti-kultuuri-ei-ole-vaja-teiste-eest-kaitsta 
 
“Kuigi praegu on eesti kultuuri olukord hea, tuleb vaadata ka pikemat perspektiivi. ​Kui teadlane  
on pidevas kontaktis oma väliskolleegidega ja peab seda kõike tõlkima eesti keelde, siis eesti 
keel rikastub nende nägemisviiside ja nende kultuurivormide poolest. Aga kui me teemegi 
teadust inglise keeles, siis hakkab kultuur kängu jääma.​ See on see oht, mida võiks karta ,” rääkis 
Tõnu Viik . 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Haridus 
 
 
1) Ettevõtlus peaks olema õppekavas 
http://opleht.ee/2017/03/kool-muutuste-risttuules-muutuv-arusaam-koolihariduse-eesmar
gist/ 
 
Ajaloolane , kultuuriloolane ja arhivist ​Malle Salupere on arvanud, et kultuurriigis ei saa käsitleda 
haridust kui ainult „konkurentsivõimelise” elukutse omandamise abinõu. Ta seab esikohale 
tervisest, perekonnast, riigist ja ühiskonnast hooliva, salliva, eetilise ja laia silmaringiga isiksuse 
kujundamise. 
 
2)​ PISA 2015 tulemused: ​ http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=76506572  
 
Eesti on üks maailma tugevamaid (15-aastased) 
 
http://opleht.ee/2017/03/kellele-voiks-olla-eeskujuks-eesti-haridussusteem/  
 
Mõtlemapanevad on ka mõned seosed. Näiteks see, et mida enam aega kulutavad õpilased 
õppimisele, seda madalam on tulemus – kvantiteedi kõrval on oluline kvaliteet. Või eriti just 
matemaatikas see, et mida väärtustatumana õpetajad end ühiskonnas tunnevad , seda enam on 
tippsooritajaid. Singapur, Korea, Soome ja Kanada on meile hea eeskuju. 
 
 
3)​ Iga nüüdisaegne õpetaja ja õppejõud usub, et aineteadmistest olulisem on arendada loovust, 
kriitilist mõtlemist, probleemi lahendamise oskusi, innovatsiooni loomise oskusi, koostööoskusi, 
andmete kogumise ja analüüsimise oskusi ning teiste kaasamise oskusi. (Mina - infoajastul on 
andmeid ja informatsiooni peaaegu kõikjalt lihtsam kätte saada, oluline on osata informatsiooni 
kasutada ning selle õigsust analüüsida) 
 
Alates 2016 . aastast hinnatakse riiklikult ka õpilaste rahulolu. See on suur samm, et Eesti 
koolielust parema pildi saamiseks ei arvestata vaid hindeid ning muid tulemusi.  
Ka õpilasesinduste liidu esimees Andreanne Kallas kirjutas, et PISA tulemused annavad küll 
ülevaate õpetusmeetodite tulemuslikkusest, kuid koolide taseme või headuse hindamiseks pole 
see infoallikas piisav. Hariduse hindamine peaks olema suunatud senisest rohkem kvalitatiivsete 
näitajatele 
 
Koolis peaks olema hea käia: 
http://www.pealinn.ee/tagid/koik/irene-kaosaar-targaks-on-voimalik-saada-ka-niimoodi-ei-teki-n
191280  
 
  Irene Käosaar rääkis raadio Kuku saates "Õigus ja õiglus", et ei ole võimalik targaks saada 
ainult mängides, lauldes ja joonistades. "Küll on võimalik targaks saada aga niimoodi , et ei teki 
vastikustunnet haridusprotsessi vastu. Hindamine ja hinnangute andmine on kindlasti üks osa 
haridusprotsessist, ent mitte ainult, vaid elust. Me anname kõik, ühel või teisel moel, hinnanguid 
terve elu jooksul kõigele ümberringi toimuvale. Kindlasti kuulub see ka õppimise sekka. Küll 
arvan, et hindamine võiks olla märkimisväärselt laiematähenduslik. Viiepalli süsteem on 
tänaseks oma aja ära elanud ega anna head infot ei õppijale ega lapsevanemale . Tänases 
koolisüsteemis räägime sisuliselt ju kolmepalli süsteemist, hinded 1 ja 2 on juba negatiivsed ning 
tähendavad põrumist. 
 
 
Kujundava hindamise idee looja ​ Dylan Wiliam​ väidab, et kui õpilast õpetada tema võimekuse 
tasemel, tekib tal automaatselt ka motivatsioon. Sest igaüks on huvitatud arenemisest, kui talle 
luuakse jõukohased tingimused 
 
4) ​Tasemeõpe: Loogiline oleks oodata, et tasemegruppides tunnevad nõrgemad õpilased ennast 
paremini. Nad õpivad koos kaaslastega, kes tunnevad ainet sama hästi kui nad ise, ega võrdle 
ennast õppimise käigus pidevalt nendega, kes aines kiiremini edasi liiguvad. Kui tasemegruppe 
moodustada, siis nii, et nõrgemad saavad õppimisel samaväärselt või rohkem toetust kui 
tugevamad. Neil olgu vähemalt sama palju juhendatud õppimise tunde ning nende õppimist 
juhendagu vähemalt sama kogenud õpetajad kui tugevamate gruppi. Nii on neilegi loodud 
parimad tingimused arenemiseks . 
 
5)​ Õpetaja palk 
Uus valitsuskoalitsioon on lubanud tõsta õpetajate palka 120 protsendini riigi keskmisest. Enne 
eelmisi valimisi lubasid sama kõik erakonnad , kuid varsti loobusid. Nii hakkaski õpetaja palk 
Eesti keskmise suhtes taas langema. Õpetajalt oodatakse aga aina enam: lisaks ainetunni 
läbiviimisele nähakse õpetajas ka elementaarse viisakuse õpetajat ja õpilaste eraelu murede 
kuulajat. Õpetaja on koolis võtmeisik. Iga õpetaja soovib oma tööd teha täie pühendumisega. 
Õpetajaskond paraku aga vananeb, kooli tulevad tööle üksikud noored, kes vajavad küpsemiseks 
aega. Õpetajaid on aasta-aastalt üha keerulisem leida. See tekitab olukorra, kus tuleb tööle võtta 
ka ajutisi töötajaid. 
See ei peaks ega tohiks nii olla. Õpetajaameti populaarsust on vaja tõsta ja seda ei saa teha 
praeguse palganumbri juures, kui õpetaja töötasu ei küündi riigi keskmisenigi. 
 
6)​ Eestis ollaks kinni traditsioonides ning paljuski lähtutakse põhimõttest, et “teeme nii, nagu on 
alati tehtud”. 
 
NÄITEKS: Soome plaanib 2020. aastaks kaotada koolides õppeained ning minna üle 
teemaõppele, kus ühendatakse ühtlasema maailmapildi tekkeks näiteks geograafia ja ajalugu või 
bioloogia ja keemia.  
 
NÄITEKS: Romaani “Rohtaed” peategelane Juulius töötas õpetajana. Ometi polnud ta 
õpetajatööd alustades kuigi silmapaistev ega suutnud õpilaste silmi särama panna. Nagu tegelase 
mõtetest selgub , tundis ta ka ise, et pole selleks tööks sobilik, kuid ei kujutand end ka midagi 
muud tegemast. Mida rohkem hakkas mees ametit hindama , seda enam muutas ka õpilaste 
suhtumine. Seega peab õpetaja õpetama kirega, et sütitada ka õpilastes huvi õppimise vastu.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Õnn ja õnnelikkus  
 
Vana-Kreeka filosoof Platon (400 eKr) 
Platon paneb oma dialoogis “Euthydemos” Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele 
tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi 
eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis 
inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? – Loomulikult 
mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? – 
Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla. Täiesti idiootse käitumise 
puhul hävitaks inimene nii oma ilu, tervise kui ka lugupidamise. Ka vedamisest tuleb osata kinni 
hakata. Järelikult, ütleb Sokrates, on õnneks vaja veel niisugust teadmist, mille abil kõik need 
suurepärased asjad inimese kasuks pöörata. Me oleme harjunud uskuma, et kui meil ainult oleks 
raha, küll me oskaksime siis sellega juba õnnelikud olla. Nii nagu Sokratese vestluskaaslased, ei 
pane me tähelegi, et me vaikimisi eeldame endas selle teadmise olemasolu, mis oskab rikkust, 
ilu, tervist ja soosingut õigesti ära kasutada. 
 
Platon kutsub sellist teadmist, mida õnne jaoks vaja on, tarkuseks. Ta läheb isegi nii kaugele, et 
ütleb: kui see tarkus on olemas, siis pole raha, tervist, ilu ja soosingut enam vajagi. Tark saab 
õnnelikuks ka ilma nendeta, samal ajal kui nende asjade omanik ilma tarkuseta õnnelikuks ei saa.  
 
On arvatud, et inimene polegi midagi muud kui oma sotsiaalsete rollide summa või teatavate 
käitumis- ja mõtlemisharjumuste kogum. Inimese loomust seletatakse mitte Jumala ega looduse, 
vaid kultuuri kaudu.  
 
 
 
Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a) 
 
Aristoteles pidas õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus 
ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja 
arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed 
asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja 
arguse vahel. 
 
Utilitarist John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof 
 
Moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. 
Õnn​(heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; 
viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult 
kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem 
kvaliteet​ - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. 
 
 
 
Õnnelikkus ja filosoofia 
 
1) Platoni dialoog “Euthydemos”, kus ta räägib Sokratesega - õnnelik saab olla ainult tark, 
et teada, mida hea tervise, ilusa välimuse või vedamisega üldse peale hakata. Rumal 
hävitaks kõik hea oma käitumisega varem või hiljem.  
2) Utilitarist John Stuart Mill on arvanud, et õnn seisneb nii kehalistes kui ka 
intellektuaalsetes naudingutes, kusjuures intellektuaalsetel on ka kõrgem kvaliteet. 
3) Juba Aristoteles arvas , et õnn on miski, mille poole püüdlevad kõik. Ta uskus, et 
õnnelikuks saamiseks on tarvis teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus 
(ta nimetas neid loomutäiusteks). Eriline loomutäius oli tema arvates oskus järgida 
kuldset keskteed ​asjades, mis pole ei head ega halvad.  
 
Õnnelikkus ja kirjandus  
1) Ka Marie Under tahtis luuletada peamiselt õnnest, aga pidi hoopis tegelema 
õnnevarjutusega (või õnnevarastega, nagu teoreetikud  ütlevad), õnne takistavate 
eeldustega – mis on tarvis esmalt ületada või tõrjuda, et õnn tuleks kõne alla. ​Marie 
Underi (1883–1980) ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929)  
2) Dreiseri romaan “Õde Carrie” 
3) Tolstoi “Anna Karenina” 
 
Õnnelikkus ja tänapäev  
1) ÜRO Peaassamblee 2011. aastal vastuvõetud resolutsioonis kutsuti riike üles inimeste 
õnnelikkust mõõtma ja ​2012. aastal ilmus esimene maailma õnnelikkuse raport ​. 
Sellest ajast on tehtud iga-aastasi mõõtmisi ning Eesti oli 2016. aasta arvestuses 157 riigi 
hulgas auväärt 72. kohal. Riigi õnneindeksi arvutamisel kasutatakse koondhinnangut 
mitmest komponendist: ​SKT elaniku kohta, korruptsiooni tajumine, sotsiaalne toetus, 
vabadus ise oma elu määrata, tervena elatud aastad ​jne. Seda võiks pidada üheks riigi 
arengu põhiliseks indikaatoriks ja näiteks Bhutanis kasutatakse senise sisemajanduse 
kogutoodangu asemel rahvusliku õnne indeksit. 
 
2) Õnnelikkuse ja õpitud optimismi uurija ​Martin Seligman ​ väidab, et ainult visalt raskusi 
ületavad inimesed saavad olla tõeliselt õnnelikud. (Elise - oluline on just areng, mitte 
vaid tulemus ise 
Hermann Hesse: “Igaühel meist on vaid üks tõeline kutsumis - leida tee iseenese juurde.” 
 
Õnn ja raha 
 
1970. aastatel uuris õnne ja raha vahelist seost ning paradokse USA teadlane Richard Easterlin. 
 
Easterlini sõnul ei ole raha ja õnne seos muutunud ka nüüd 30 aastat hiljem. 
 
«Õnne ja raha seos on läbi aegade samaks jäänud. Kui isiku sissetulekud kasvavad, siis 
õnnetunne võib teha korraks hüppe üles, kuid hiljem algne õnnetunne taastub . Suurem raha ei too 
automaatselt suuremat enda ja eluga rahulolu,» selgitas uurija. 
 
Rikkuse ja õnne teineteisest lahtiühendumist tuntakse kui Easterlini paradoksi tänu Richard 
Easterlinile, kes pööras rikkaks saamise ihaluse illusioonis elanud avalikkuse tähelepanu 
nimetatud probleemile juba 1974. aastal.  
 
Easterlini arvates kipuvad inimesed oma olukorda võrdlema ühiskonnas esineva normiga. Seega 
mängib sissetuleku absoluutarvust suuremat rolli see, kuhu inimene oma elujärje teistega  
võrdluses paigutab 
 
 
 
Eetika ja moraal 
 
Utilitarismi rajaja, inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham ( 1748 -1832)  
 
Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või 
kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad 
arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: 
suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. 
 
 
Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804)  
 
Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama 
tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Näiteks võib inimest aidata 
omakasupüüdlikult ning omakasupüüdmatult. Just teist tüüpi käitumine leiaks ehk Kanti eetika 
silmis heakskiitu, mitte aga esimest tüüpi. Taoline vahetegemine on arvatavasti oluline paljude 
inimeste n-ö moraalsele intuitsioonile. 
Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta 
õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha ​kategoorilise imperatiivi ​alusel, mis 
ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui 
mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste 
aitamine , õnnelik olemine, ligimese armastamine. 
 
(Põhimõttest, millest meie lähtume, võiksid ja peaksid lähtuma kõik. Näiteks kui ma leian, et 
mõnikord võib valetada, siis peaksin kohe mõtlema, mis juhtuks, kui sellest põhimõttest 
lähtuksid kõik) 
 
Eetika ja moraal kirjanduses  
 
1) Tolstoi “Anna Karenina” 
2) V. Gross “Pinginaabrid” (Irene ja Eino Urmet , Aita Ploom ja Vambo Paltser ) 
3) Dokumentaalfilm “ Vertikaalsed farmid”. Eestlastele on maa ja põllu harimine sellega 
koos olnud alati olulised juured. Kui pole enam põldu, siis kas sälib sama ühtsustunne 
kodupaigaga? 
4) Dan Brown “Inferno” - “Inimmõistusele on omane primitiivne enesekaitsemehhanism, 
mis lükkab kõrvale igasuguse tegelikkuse, millega tegelemine oleks ajule liiga 
stressirohke. Seda nimetatakse eitamiseks.” Sienna Brooks (tegelane raamatust) 
 
 
Religioon 
 
Kas eestlane on usuvaene?  
14. aprilli “Aktuaalses kaameras” ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas 
Viilma, et eestlastest peab ennast ateistiks vaid alla 10 protsendi elanikest. Kuigi neid, kes 
seovad end kindla usuga, on vähe, on üle poolte eestlastest Viilma sõnul arvamusel, et mingi 
suurem jõud siiski eksisteerib. Pigem võib eestlasi pidada kirikuleigeks rahvaks, sest enamikes 
peredes seda traditsiooni tõesti ei ole. ​Mõiste „nähtamatu religioon” -  religioon, millele on 
iseloomulik sotsiaalsete ilmingute puudumine. ​Eestlased oleksid justkui uhked lausa selle üle, 
usuleige rahvana peetakse end ehk ratsionaalsemaks nagu eestlasele kohane, kahe jalaga maa 
peal. 
 
Ringo Ringvee sõnul pole Eestis religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga 
tähtsat rolli mänginud ning tugevamate sidemete tekkimise tendentsi riigi ja Luteri kiriku vahel 
1930. aastate lõpus lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Ta lisab, et Nõukogude 
perioodil side religiooniga katkestati enamikes perekondades. 
 
Kas ka koolis peaks olema usundiõpetus kohustuslik? 
 
Ringo Ringvee: Ma arvan, et selline tund võiks koolis olla. Põhjuseid on mitmeid. Üks väide 
oleks see, et siis me mõistame nii Euroopa kui ka üldse maailma kultuuripärandit paremini. Me 
õpiks nõnda lugema eri kultuuride pilte. 
 
 
 
Kümmekond aastat tagasi ei osanud keegi ette kujutada, kui oluliseks muutuvad religiooniga 
seotud küsimused 21. sajandi alguse maailmas. Religioon on saanud taas kord oluliseks 
küsimuseks läänemaailmas, sh Euroopas, kus riigi ja religiooni suhteid on alati nähtud eelkõige 
poliitilise küsimusena. 
Euroopas võib tänaseni kohata väga erinevaid riigi ja religiooni vaheliste suhete süsteeme ning 
koostöövorme. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid osutavad veenvalt , et nii usuvabaduse kui 
võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt on tänapäeva Euroopa õigussüsteemis kujunenud tavaks 
aktsepteerida erinevate riikide ajaloolistest ja ühiskondlikest eripäradest tulenevaid 
koostöövorme riigi ja usuliste ühenduste vahel, kui need ei kahjusta ega piira teiste ühenduste 
või usujärgijate südametunnistuse-, veendumus - ega usuvabadust. Kuid samas ei saa ka eitada 
seda, et ükskõik millisest perspektiivist Euroopa religioosset olukorda vaadata, on tänases 
Euroopas toimumas tähelepanu väärivad muutused.  
 
 
Sekularisatsioon  
 
Berliini müüri järgses Euroopas muutusid usu- ja südametunnistuse vabadust puudutavad 
küsimused olulisteks , sest terve rida endisi sotsialismileeri riike kaasajastasid vastavat 
seadusandlust. Samas jäi tähelepanuta religiooniga seotud identiteedi tähtsus Euroopa 
immigrantide kogukondades. 
 
Sekularisatsioon ehk ilmalikustumine on Euroopale iseloomulik protsess. Ülejäänud maailmas 
on religioonil olnud ning on senini täita oluline koht nii ühiskondlikul kui isiklikul tasandil. 
Religioossete uskumuste ja tavade tähenduslikkus on Euroopas vähenenud viimase sajandi kestel 
järjepidevalt, peegeldudes usuliste institutsioonide tähenduslikkuse vähenemises. Võib-olla 
tuleks lisada siia täpsustavalt, et tähenduslikkuse vähenemine on puudutanud peaasjalikult nn 
traditsioonilist religiooni ja traditsioonilisi religioosseid institutsioone. Siiski tuleb tõdeda, et 
Euroopa ei ole religioosselt homogeenne ning traditsiooniliselt katoliiklikes ning õigeusklikes 
ühiskondades on religioonil tänaseni olulisem roll kui usuliselt protestantlikus Euroopas.  
 
Ning kuigi ka Euroopa poliitikamaastikul on parteisid, kellel on seos usuliste traditsioonidega, ei 
ole ükski tiheda religiooniseosega partei suutnud moodustada enamusvalitust, nagu see on olnud 
Türgis. Kuigi viimane on lükanud tagasi enda seostamise religiooniga (st islamiga) ning on 
teinud püüdeid ELi liikmesuse nimel, on parteid Õigluse ja Arengu Partei nähtud sageli nii 
kodumaal kui ka Läänes islamistliku parteina ning 2008. aastal süüdistas Türgi ülemkohus 
parteid riigi juhtimises teokraatiasse ning soovis partei tegevuse keelustada. 
 
 
Islami kogukonnad 
 
Euroopa ühiskondade üks eripära on põliselanikkonna vananemine , mida kompenseerib 
immigratsioon, peamiselt islamimaadest. Samuti on immigrantkogukondade sündimus kõrgem 
põliseurooplaste omast. ​Alates 19. sajandist on Euroopas kollektiivse identiteedi aluseks olnud 
rahvus. Tänases Euroopas tuleb aga pöörata tähelepanu sellele, et 21. sajandi alguse Euroopas on 
uusi kogukondi, kelle kollektiivse identiteedi aluseks ei ole rahvus, vaid hoopis religioon​, mis 
eelöeldu kontekstis tähendab islamit. Sellise religioonipõhise identiteedi tähenduslikkuse kasv 
islami taustaga immigrant -kogukondades on uus väljakutse sekulaarse Euroopa ühiskondadele, 
kus religiooni roll on viimaste sajandite vältel järjekindlalt vähenenud ning kus samas on riigi ja 
religiooni vaheliste suhete mudelite aluseks sajandite jooksul kujunenud suhted riigi ja kristlike  
kirikute vahel, mis uues olukorras seisavad tahes- tahtmata uute väljakutsete ees. 
 
 
 
Majandus ja raha 
 
Eestlastele ei meeldi rahast rääkida. ​Alataihti räägitakse puudujääkidest nii haigekassas kui ka 
teistes valdkondades. Pole raha riigil, et õpetajatele õiglast palka maksta ning raha pole valdadel, 
et pagulasperedele toetusi jagada. 
 
On kujunenud eelarvamus, et rikkaks saab vaid alatuid võtteid kasutades ning teiste arvelt. 
Samuti kujutatakse kirjanduses raha puudumist ning õnnetust tihti kõrvuti.  
 
Rahast on õnne tegemisel kasu ainult siis, kui selle abil hangitakse endale uusi kogemusi, mitte 
asju. 
Hoolimata õnne defineerimise keerukusest, on seda aegade jooksul siiski mõõta üritatud, kuna 
soov ja lootus on ju elu paremaks muuta. 2013. aastal Euroopa riikides läbi viidud uuringust 
selgus tõsiasi, et inimese rahulolu ning leibkonnaliikme sissetuleku vahel on selge seos. 
 
Näiteid kirjandusest:  
1) Suur Gatsby (Fitzgerald) 
2) Tuulest viidud (Margareth Mitchell ) 
3) Daamide õnn ( Emilie Zola) 
4) Õde Carrie (Dreiser) 
 
Rahast kibestunud tegelased: 
1) Rochester ( Bronte “Jane Eyre ”) 
2) Aramis (“Kolm musketäri”) 
3)  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Keskkond ja loodushoid 
 
Vabatahtlike võimalused keskkonna kaitsmiseks: 
 
● heakorratalgute korraldamine ja loodustalgutel osalemine 
●  looduskaitselised tegevused (nt. looduskaitsealade hooldamine) 
●  keskkonnaharidus ja elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine (nt. Loodusmatkad 
lastele, taaskasutuse võimaluste tutvustamine) 
● uuringud ja seire (nt. lindude rände jälgimine ja linnuliikide loetlemine) 
● keskkonnapoliitika kujundamine (nt. osalemine valdkondlikes ümarlaudades ja 
seadusloomes ) 
 
Inimese kaugenemine loodusest​:  
 
1) Aina rohkem kardetakse puuke, putukaid, karusid, mürgiseid taimi. Kuna igapäevaselt on 
loodusega kokkupuudet aina vähem, siis kujunevad põhjendamatud hirmud, mis 
kaugenemist veelgi süvendavad. 
 
Eesti linnastumise tase on üle 70%, see näitab linnaelanike osakaalu kogurahvast. 
 
2) Samuti näitab inimese võõrandumist loodusest liigne sekkumine. Aidatakse hüljatud 
loomapoegi, toidetakse oravaid, linde, siile, teadmata, et pakutud abi võib osutuda loodusele 
hoopis kahjulikumaks 
3) Inimese mõju avaldab ka võõrliikide toomises, nii on Eestis võimust võtnud mitmed liigid, 
kelle loodusesse sattumine võib halba külvata (nt kährikkoer, karuputk) 
 
Lahemaa rahvuspark on juba 45-aastane, kuid ilma inimeste pideva abita ei ole kaitsealad paraku 
püsivad.  
 
Loodushoid 
 
Hea küll, loodusest võõrandumine poleks nii hull, kui see vaid meid ennast mõjutab. Oma asi. 
Aga paljud sellistest looduspimedaks jäänutest peavad otsustama meie maa looduse üle. Kas 
saab metsa üle otsuseid teha inimene, kes metsa vaid selle puidukoguse järgi hinnata oskab? Kes 
täidab ministeeriumi soovi hinnata ära vaid juurdekasv ja raiumine ? Kes ei näe metsa sisse? Et 
mets ei kasvagi juurde, kui puudub seda toetav süsteem? Et meil on tuhandeid 
erametsaomanikke, kes ei taha oma metsadest saada vaid puitu, vaid nad elavad seal, korjates 
marju, seeni, saades hingerahu? 
 
Millegi mõistmiseks on enamasti vaja sellega isiklikku kokkupuudet. Linnastuv ühiskond, kus 
inimese vahetu kontakt loodusega on tihti enam kui kasin, kipub talt röövima oskust loodust 
mõista. Filmid on siinkohal oluline meeldetuletus , olgu need siis puhtalt mõne looma, linnu, 
taime või looduskeskkonna käsitlused või probleemitõstatused inimese ja looduse omavaheliste 
suhete teemal. 
 
 
Rahvusvahelised probleemid: 
 
1) Globaalne soojenemine, millele eestlased ei pööra palju tähelepanu. Olgugi, et siinses 
kliimas see suuri muutusi endaga kaasa ei too, on olukord Aafrikas aga sootuks teine. 
Varem kümnete aastate tagant toimunud põuad on Ida-Aafrikas saanud ÜRO andmetel 
lausa tavaliseks nähtuseks. Loodusest palju sõltuvatele hõimudele ei jää aega enda 
kogumiseks. Rahvusvahelise Migratsiooniameti andmetel on keskkonnapõgenikke aina 
rohkem. Kllimamuutuste tagajärgede eemaldamisele on hakatud aina enam tähelepanu 
pöörama, kuid tarbimises muutus ei kajastu. Läänelikku trendi järgides soovitakse saada 
võimalikult palju võimalikult odavalt - fossiilkütuseid, tehaseid, masinaid, suuri linnu. 
Lisaks kliima soojenemisele on selline eluviis kaasa toonud soo onikihi hävimise ning 
reostuse, mille likvideerimine nõuaks ka tarbimise peatamise järel aastakümneid 
pingutusi . 
2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliima konverentsil (COP21) võtsid 195 riiki 
vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. See on 
viimase aja suurimaid riikidevahelise koostöö edusamme. 
 
Trump on suur oht keskkonnale: 
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-22005/%C3%9Clevaade%3A-Donald-Trump-presid
ent-keda-keskkond-peaks-kartma-  
 
Donald Trump leiab, et kliima pole muutumises ning tema meelt ei muuda ka sellekohased 
teaduslikud tõendid. Samuti ei toeta ta Pariisi kliimalepet ning soovib USA-poolselt dokumendist 
lahti öelda. 
 
 
2) ​ Taastuvenergia :  
 
Eesti on seadnud eesmärgi viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 
17,6 protsendini. Eestis moodustab lõviosa taastuvenergiast biomassi ja jäätme põletamine, aga 
olulist rolli mängib ka tuule- ja hüdroenergia. Paraku on põlevkivi Eesti elektritootmise 
monopoolne kütus ja seda vaatamata sellele, et põlevkivielektri tootmise energeetiline 
efektiivsus on madal. 
 
Kuna põlevkivi lasub Eestis suhteliselt õhukese kihina, siis on rohke põlevkivi kasutamine 
seotud suure keskkonnamõjuga. Igal aastal laienevad kaevandused ja karjäärid 3-5 km2 võrra, 
igal aastal pumbatakse maapõuest välja kaugelt üle 100 miljoni kuupmeetri pinna- ja põhjavett, 
mis on kaasa toonud regionaalse veeringe mittejätkusuutlikkuse. 
 
3) Kaevandamine 
Arenguriikide inimeste elukvaliteet ja tervis on otseselt seotud konkreetses riigis leiduvate 
looduslike ressurssidega. Ümbritseva looduskeskkonna seisund määrab ära igapäevase tarbitava 
toiduainete hulga, toidu ja hingatava õhu kvaliteedi ning puhta vee kättesaadavuse. 
Riigid, mille maapõues leidub hinnalisi metallimaake, on välismaailma tugeva surve all – 
nõudlus kulla, hõbeda ja teiste väärismetallide järele aina kasvab ning kaevandavate ühiskondade 
keskkond degradeerub järjest kiiremas tempos. 
 
Maavarade hankimiseks kasutatavad tegevused hävitavad kohalikke kogukondade metsasid, 
põllumaid ja veekogusid. Loodus- ja tervisekaitse ebapopulaarsuse, finantside nappuse , 
rahvusvaheliste suurkorporatsioonide ignorantsuse ning nõrga keskvalitsuse tõttu ei ole nendes 
piirkondades keskkonnakaitsemeetmed laialdaselt kasutuses. 
Tunnelid, kus kaevandamine on lõpetatud, on suureks ohuks nii inimestele kui loomadele. Sageli 
jäetakse kaevandatud augud lihtsalt maha ilma neid kinni ajamata. Hüljatud augud põhjustavad 
õnnetusi ning on sobivaks paigaks malaariasääskede paljunemiseks. See on põhjuseks, miks 
kullakaevandamise piirkondades on malaaria levinum kui mujal Aafrikas.  
Siinkohal võib igaüks mõelda, kas paar kuldseid kõrvarõngaid on ikka seda kõike väärt. Kas 
enese kaunistamine kuldse keega kaalub üles negatiivsed sotsiaalsed ja keskkonnamõjud 
kohalikes kogukondades? 
 
4) Tarbimisühiskond 
Enne tarbimisajastu algust oli ühiskonnaelu teistmoodi organiseeritud. Toidu ja peavarju 
hankimiseks tehtav töö ei olnud mitte lihtsalt materiaalne tegevus, vaid hõlmas samaaegselt 
kultuurilist ja vaimset tihedat koostööd inimeste ja teiste eluvormidega. Tugev side oli 
inimgruppide siseselt ja inimesel loodusega. Ei olnud eraldi töö ega vaba aega, kõik sulandus 
ühtseks. 
 
 
NÄITEKS:  
 
Aastal 2005 ilmus Soome ulmekirjaniku Risto Isomäki sulest raamat „Sarasvati liiv“ (Sarasvatin 
hiekkaa, kirjastus Tammi), mida autor ise määratles „ökoloogilise põnevusromaanina“. Kaks 
aastat hiljem ilmutati teos kirjastuse „Kunst“ vahendusel ka eestikeelsena. Autor kirjeldab oma 
raamatus mõningaid võimalikke maailmalõpustsenaariume, mille ühisnimetajaks on destruktiivse 
inimtegevuse mõju ja sellele järgnevad tagasilöögid looduselt. Umbes nagu aastatetaguses 
Roland Emmerichi menufilmis „Päev pärast homset “, kus uus jääaeg saabus mitte aastate, vaid 
tundide või lausa minutitega. Liikumapanevaks jõuks on igal kirjeldatud juhul aga see, millest 
täna ja juba mõnda aega räägitakse kui „kliimamuutustest“. Inimmõjulistest siis just. Mõlema 
eesmärk on lugejale-vaatajale edastada tugevat sõnumit. Sõnumit, et inimene ikkagi ei tohi ega 
saa keskkonna kallal karistamatult sigatseda, sest „loodus maksab kätte“. ​“Inimmõistusele on 
omane primitiivne enesekaitsemehhanism, mis lükkab kõrvale igasuguse tegelikkuse, millega 
tegelemine oleks ajule liiga stressirohke. Seda nimetatakse eitamiseks.” ​Sienna Brooks (tegelane 
romaanist “Inferno”) 
 
Tänu MTÜ Modole saab Eestis teha heateokinke inimestele, kellel on kõik olemas. Meil kõigil 
on sõpru ja lähedasi, kellele ei oskagi midagi kinkida – tal oleks justkui kõik südamelähedane 
juba olemas. Miks mitte üllatada seda inimest heateokingitusega? MTÜ Mondo heateokingitused 
on erikujulised: alates päikesepaneelist Birma koolile kuni õmbluskursuseni Lääne-Keenia 
naistele. “Kingitust saada on alati hea, aga kingitust teha veel parem. Ja mitte-materiaalne 
kingitus võib südame hoopis soojemaks teha kui asi, mida tegelikult tarvis polnud. 
Heateokingituse puhul saab veel rõõmu rohkem kui kaks inimest – lisaks kingitegijale ja 
kingisaajale ka kauge kogukond , kus selle mõju võib olla mitmekordne.” 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Teaduse areng ja tehnika 
 
Oma põhimõtetes tugineb geneetik Lili Milani religioonile, mis on tema elus väga olulisel kohal. 
„Minu jaoks peavad teadus ja religioon hoidma harmooniat ja käima käsikäes. Teadus ilma 
religiooni või eetikata kaotab oma mõtte. Küsimus on selles, kas me teeme teadust selleks, et 
midagi head teha või teeme seda, et raha teenida ja materiaalsete väärtuse nimel. Samamoodi 
religioon, mis eirab teadust, muutub kiiresti ebausuks või fanatismiks,” rääkis ta. 
 
 
Teadus ja parateadus: 
 
NÄITEKS  
1) Avaldame Peterburi Biosensoorse Psühholoogia Instituudi õpilase Ahti Nurme arvamuse: 
Peterburi Biosensoorse Psühholoogia Instituudil on olemas mitmekordselt dokumenteeritud fakt 
telekineesi fenomeni olemasolust. Nad on selle nähtusega esindatud ka 2008. aasta Venemaa 
rekordite raamatus (“Venemaa. Rekordid ja saavutused 2008”), lisaks on seda demonstreeritud 
ka paljudes teleesinemistes ning seda fenomeni on uurinud mitmed teadusasutused ja ülikoolid 
nii Venemaal kui ka mujal. Jah, teaduslik seletus puudub: ainus, mida on suudetud kindlaks teha, 
on aju alfa-lainete teatud muutus protsessi käigus. Aga teadusliku seletuse mittepuudumine ei 
tõesta fenomeni mitteolemasolu, vaid seda, et praegu eksisteerivate seadmetega ei ole võimalik 
mõõta, tõestada ega seletada selle toimimist. Fakt on, aga seletada ei osata. Ja siinkohal tekib 
taas küsimus: kui on olemas fakt, et jah, eksisteerib, siis kas uskuda seda või oletusel põhinevat 
väidet, et ei eksisteeri? 
 
Siinkohal jõuamegi kõige olulisema teemani – usuni. Alati on see eelnenud millelegi, mida ei 
suudeta seletada. Kui Kopernik poleks ise uskunud oma ümmarguse Maa teooriasse ning seda ka 
kuulutanud, elaksime me ehk ikka veel lamedal Maal ilma GPS-ita. Ka teadmine Maa 
ümmargusest põhineb minu usul sellesse, sest ise pole ma kosmoses käinud ega Maad eemalt 
näinud. 
 
Küll aga olen ma ise kogenud telekineesi fenomeni ning seda rohkem kui ühe korra. Jah, see 
võib tunduda paljudele umbluulise sonimisena, sest mul ei ole teile tõestust lauale panna, aga 
antud juhul on minu jaoks olulisem küsimus endale: keda ma usun? Kas enda kogemust või 
teaduse seletust? 
 
2) Šveitsi valitsuse 2012. aastal tehtud otsus tagada viiele alternatiivravimeetodile kuni 
aastani 2017 rahastus riiklikust tervisekindlustusfondist tekitas palju vastukaja. Homöopaatia, 
holistiline meditsiin , taimeravi, akupunktuur ja traditsiooniline Hiina meditsiin said rahva 
nõudmisel sama staatuse nagu konventsionaalne lääne meditsiin, kuigi ainult kuueks aastaks. 
Märtsi lõpus teatas Šveitsi valitsus, et nad plaanivad peale prooviperioodi lõppu 2017. aasta 
aprillis jätkata alternatiivteraapiate rahastamist konventsionaalse meditsiiniga samadel alustel. 
Kuus aastat hiljem on Šveits langetanud otsuse, et alternatiivteraapiaid tasub rahastada sarnaselt 
konventsionaalse meditsiiniga. Kuigi nende meetodite kasutegurit ei ole võimalik mõõta samade 
meetodite abil, nagu kasutatakse näiteks ravimite kliinilistel uuringutel, on võimalik vaadelda 
alternatiivravi üldist kasutegurit patsiendi tervisele. Šveitsi valitsuse otsus toetab dialoogi 
erinevate meditsiiniharude vahel ja aitab kaasa edasistele uuringutele, mille abil hinnata 
alternatiivteraapiate tõhusust. Eelkõige näitab see aga, et selle väikeriigi elanike häält võetakse 
kuulda: 67% elanikkonnast toetas alternatiivteraapiate rahastamist riigieelarvest. See tähendab, et 
kaks kolmandikku šveitslastest on neist teraapiatest kas abi saanud või usub, et neist on võimalik 
abi saada. 
 
Saavutused ja tulevikuplaanid ajakirjast Imeline Teadus 
 
1) Hiinas esitles aasta alguses piloodita droone (Ehang 184), mis suhtlevad omavahel ning 
mis on mõeldud vaid ühele reisjale. 
 
2) 3D majade printimine - kiire, lihtne, palju ohutum ning paindlikum. 3D-printimise 
tehnoloogia on olemas olnud 1980. aastatest alates ja selle tööpõhimõte pole sestsaadik 
eriti muutunud. Esmalt joonistatakse arvutis prinditava objekti ruumiline mudel, millel 
kajastub objekti pikkus, kõrgus ja laius. Selle joonise alusel pihustab printer oma 
düüsidest kiht-kihilt materjali (plastmassi, betooni või sulametalli), kuni objekt ongi 
valmis. 
 
3)  Reovee puhastamine joogiveeks - California viimane põuaperiood kestis lausa viis aastat. 
Ka mitmel pool mujal maailmas on veevarud kokku kuivamas. See sunnib nii teadlasi kui 
linnaplaneerijaid otsima veevarustuse tagamiseks alternatiivseid lahendusi. Üks 
käepärasemaid võimalusi on reovee puhastamine joogiveeks. Ka Californias on häda 
sunnil hakatud sellele võimalusele mõtlema. Rehkenduste kohaselt võiks puhastatud  
reovesi pakkuda puhast joogipoolist kaheksale miljonile inimesele ehk viiendikule 
osariigi rahvastikust. Texas on selle meetodi kasutamist juba alustatud. Bill & Melinda 
Gatesi sihtasutuselt toetust saanud firma on meetodit edasi arendanud ja rajanud 
puhastusjaama ehk niinimetatud omniprotsessori, mis puhastab joogivett ning ka toodab 
selle protsessi jaoks vajaliku elektri. 
 
4) 20-40 aasta pärast on nii muna- kui seemnerakke võimalik aretada tüvirakkudest ja ehk 
isegi naharakkudest. See võimaldab aegsasti diagnoosida geneetilisi haigusi ning tulevase 
loote geene ka modifitseerida, ennustab Stanfordi ülikooli bioteaduste ja –õiguse keskuse 
direktor Henry Greely. 
 
5) 20-40 aasta pärast on nii muna- kui seemnerakke võimalik aretada tüvirakkudest ja ehk 
isegi naharakkudest. See võimaldab aegsasti diagnoosida geneetilisi haigusi ning tulevase 
loote geene ka modifitseerida, ennustab Stanfordi ülikooli bioteaduste ja –õiguse keskuse 
direktor Henry Greely. 
 
6) Elektroonikatootjad on üksteise järel turule paiskamas tasukohase hinnaga 
virtuaalsusprille. 2017. aasta peaks ajalukku minema virtuaalreaalsuse (VR) suure 
läbimurde aastana. Need kõrgtehnoloogilised tooted, mis peagi poeriiulitele jõuavad, pole 
aga mingi ootamatu progressispurdi viljad. Pigem on lõpuks ometi hakanud täituma 
peaaegu 200 aasta pikkune unistus alternatiivsest tegelikkusest. 
 
7) Igal aastal satub ookeanitesse miljoneid liitreid toornaftat. Senised koristusmeetodid on 
üsna vaevalised ja sisaldavad palju käsitsitööd. Teadlased proovivad reostusega 
tõhusamalt võidelda robotite, bakterite ja nanotehnoloogia abil. Uute koristamismooduste 
väljatöötamine on möödapääsmatu. Seni on naftalekete tagajärgede likvideerimiseks 
kasutatud aeglasi ja sageli üsna ebatõhusaid võtteid, mis pole aastakümnete jooksul eriti 
muutunud. Tavaliselt keskenduvad koristustööd nafta kogumisele randadelt labidate ja 
ämbrite abil. Lisaks püütakse naftat põletada otse veepinnal , lagundada kemikaalidega 
ning koguda kokku laevade taha kinnitatud korjetraalidega. Häda on selles, et 
naftakatastroofi korral levib nafta veepinnal kiiresti, moodustades suuri laike (ing k. oil 
slicks) ehk õhukese naftakile, mis vett mööda edasi sirutub. Toornafta ei lendu nagu 
bensiin ning talub hästi lainetust, seetõttu võib naftalaik levida üle väga suure ala ilma 
tükkideks pudenemata. Naftalekke esimesed nähtavad ohvrid on suuremad mereelukad  
nagu linnud , delfiinid ja hülged. Ameerika Riikliku Eluslooduse Föderatsiooni ühe 
raporti kohaselt leiti 2014. aastal Louisiana osariigi rannikult tavalisest neli korda rohkem 
surnud delfiine. 
 
8) Sõrmejäljes sisalduvate amino- ja rasvhapete abil saab nüüd tuvastada ka jälje jätnud 
isiku soo, rassi ning isegi selle, kas ta suitsetab .Inimese rassikuuluvus on otseselt 
tuvastatav jälje papillaarkurrustiku mustri põhjal, millest saab järeldada, kas sõrm kuulub 
aafriklasele või eurooplasele. Negriidset rassi inimestel esineb sõrmejäljes nimelt 
keskmisest enam teatud spetsiifilist tunnust: hargnemist. 
 
9) Elektrilennukite ilmumine langeb kokku elektriautode üha laiema levikuga meie 
maapealsetel teedel. Mõlemate arengut innustavad ühed ja samad motiivid. Elektrilennuk 
muudaks lennuliikluse keskkonnasäästlikumaks, vaiksemaks ja odavamaks.