Kodunetöö!!! Keskkonnaharidus - Keskkonnahariduslik tegevus lähtub säästva arengu põhimõtetest ja põhineb riiklikul õppekaval. Selle eesmärk on õppeprotsessi kaudu kujundada vastutustundlik, keskkonda väärtustav ja hoidev kodanik. Selleks on asutatud ka Eesti Loodusmuuseum, kus on tööl kolm loodushariduse spetsialisti, kellest üks tegeleb venekeelse elanikkonnaga. Kokku saab Eesti Loodusmuuseumis riiklikku õppekava toetavatest õppeprogrammidest osa ligi 20000 õpilast aastas.
6.oktoober 2008 Koduse kontrolltöö küsimused ja vastused Keskkonnapoliitilised ideed maailmas 1. Millised põhilised ideed iseloomustavad autoritaarset ja radikaalset ökoloogilist mõtlemisviisi? Autoritaarset ökoloogilist mõtlemisviisi iseloomustavad järgmised ideed: *keskkonnaaktivistidest inimesed(rohelised), kes pole rahul liberaalse ökoloogia n.ö tagasihoidliku tegutsemisega ja sooviksid enese kätte riigi keskvõimu, et viia läbi muudatusi ühiskonnakorralduses, kultuuris, hariduses, majanduses ja teistes valdkondades keskkonna kaitsmise eesmärgil. *ökofasism, mis pooldab maalähedast elu, kus loodust imetletakse ja austatakse ning seda ei kasutata kurjasti ära inimeste inda elu mugavamaks muutmise eesmärgil. *inimesed ja nende tegevused ohustavad planeet Maad, seega oleks vaja inime...
Eestimaa Looduse Fond Millal loodi? · 1991. aastal · 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt Miks? Loodi selleks, et säilitada Eestimaa looduslik mitmekesisus. "Et päike ikka paistaks ja tevas oleks sinine"-Kaupo Kohv(ELF'i metsaekspert) Teemad/tegevusalad Loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 1) keskkonnaharidus 2) looduskaitse: meri, mets, märgalad 3) säästev areng · tegevuste põhirõhk- looduskaitse(2005) Sihtrühm · Kaitsealused ja ohus liigid · Ühiskond · Loodusvarad Eesmärgid · Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine · Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine · Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine · Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas
ÕÕNETUVI Keha üldvärvid on hall ja hallikas pruun Ei ole jahilind http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/COLOEN2.htm VÄRBKAKK Eestimaa kõige pisem kakuline Isaslinnud kaaluvad keskmiselt vaid 58g ja emaslinnud 79g http://www.eoy.ee/kodukakk/eestikakud/vaerbkakk MÄGER Iseloomulik valge mustavöödiline pea ning lai ja jässakas keha, mis asetseb lühikestel jalgadel. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ma ger_evelin.htm Kasutatud materjalid http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/tryk http://www.saaremaanaturetourism.eu/Viidumaelooduskaits Tänan kuulamast!
- 15. Keskkonna hapestumine on vähenenud kuna - happelisi sademeid põhjustavaid heitmeid enam ei ole; - maakasutus ja liiklus on ümber korraldatud; - piiriülesed saastekogused on oluliselt vähenenud. 16. Keskkonnahariduse osatähtsus säästva arengu põhimõtete rakendamisel: - keskkonnaharidusel on juhtiv roll igal haridustasemel; - praegune haridusüsteem ei soodusta säästvat arengut; - keskkonnaharidus vajab ümberorienteerimist säästva arengu hariduseks. 17. Mitu puud on vaja selleks, et saada 1 tonn paberit: - 9; - 17; - 23. Õigetele vastustele ring ümber!
eesmärgid ning tegevuse jätkusuutliku arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine ja sektorite tegevus: Ø transport Ø energeetika Ø turism Ø tööstus Ø põllumajandus Ø kalandus Ø metsandus ja keskkonnaharidus. Click to edit Master text styles Second level Third level Läänemer Fourth level Fifth level e piirkond Säästev Eesti 21 Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani. Ühendab
saasteained. Kasutatud kirjandus. Lorents, A. (2010). Keskkonnapropleemid. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/index.html Orro, H., Merisalu, E. (2007). Õhusaaste linnades ja selle mõju inimeste tervisele. Eesti Arst, 86 (6):401-405. Kliima. (2010) Eesti Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. http://www.envir.ee/1147530 (13.12.2013) http://www.bioneer.ee/bioneer/keskkonnaharidus/aid-16157/%C3%95iged-k %C3%BCtmisharjumused-tagavad-puhtama-%C3%B5hu
04.2014) 7.Jääajakeskus 2014. Äksi ja Saadjärv. Kättesaadav: http://www.jaaaeg.ee/aksi-ja-saadjarv (05.04.2014) 8.Kalda, T., Ilves, E. 2008. Eesti maastikud. Kirjastus Tänapäev. Lk. 78, 81. 9.Keskkonnaamet. Vooremaa õpperajad. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf (05.04.2014) 10.Koppel, L. 1982. Inimtegevusest Vooremaa maastikukaitsealal. Diplomitöö 11.Mäemets, A 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. ,,Valgus". Tallinn. Lk. 201-208. 12.Puhka Eestis. Elistvere loomapark. Kättesaadav: http://www.puhkaeestis.ee/et/elistvere-loomapark-1 (05.03.2014) 13.Riigiteataja 2014. Tabivere valla loodusvarad. Loomastik. Kättesaadav: https://www.riigiteataja
Ökoloogilise tasakaalu säilitamise jaoks tuleks arendada kodanike keskkonnateadlikust. Looduses peaks olema tasakaal. Senikaua, kui räägitakse Eesti keelt ning tähistatakse eestlaslikke sündmusi, ei pea kahtlema riigi ning kultuuri püsimajäämises.[1] Kasutatud allikad 1. Marju L, 2015. Keskkonnahariduse väljakutsed ja võimalused ühiskonna jätkusuutliku arengu kontekstis. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/konverentsid/Lauristin_Kkeskko nnaharidus.pdf (28.12.2015) 2. TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, 2001. Eesti inimarengu aruanne 2001: Kas Eesti on sotsiaalselt jätkusuutlik? http://www.tlu.ee/~teap/nhdr/2001/sissejuhatus.html (29.12.2015)
5. I kategooria kaitsealune liik on………Euroopa naarits…………………………………. 6. Loetle keskkonnamõju hindamise osapooled Eestis! Kohalikomavalitsus, riiklik, ettevõtte tasand. 6.mis olid arhusi konventsiooni põhipunktid. - kodanike ligipääs keskkonnainfole; - kodanike õigus osaleda otsuste tegemises; - juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal. 7.Loetle 4 valitsusvälist keskkonnakaitseorganisatsiooni ja nende tegemised. 1. ELF-keskkonnaharidus, looduskaitse, säästev areng. Iga aasta 50-60 projekti 2. ELKS- loengud ja arutelu, praktilised tööd looduses 3. KÜS- - koostöö arendamine sarnaste huvidega üliõpilaste ja üliõpilasorganisatsioonidega Eestis ja välismaal - liikmete erialaste oskuste ning ökoloogilise teadlikkuse ja loodushuvi arendamine - loodust ja keskkonda säästva mõtteviisi propageerimine üldsuse hulgas - keskkonnakaitsealaste ürituste korraldamine - liikmeskonna seltsielu korraldamine 4
Süstamatkadel on veetemperatuuril oluline roll, liiga külma veega on ohtlik matkale minna (õnnetuse puhul peab olema kindel, et alajahtumine on välistatud). Uisumatkadel peab nt olema kontrollitud jääpaksus ja ilmastikuolud, samuti ka tõukekelgumatkadel, mis viiakse läbi jää peal. 31. Mida peab teadma süvahuviga loodusturisti (sh välisturisti) võõrustamisest? 32. Kuidas on omavahel Eestis tugevalt seotud loodusturism ja keskkonnaharidus? Loodusturism aitab kaasa looduse ( ja selle mitmekesisuse) tutvustamisele, st et loodusturismi üks eesmärk on tutvustada inimesele loodust ning looduskeskkonda ning seeläbi tõsta tema keskkonnateadlikkust. Mida rohkem inimene looduskeskkonnaga kokku puutub, seda enam ta seda mõistma hakkab. Samuti peaks ka loodusturismi tooteid ja teenuseid vahendav ettevõte/isik olema valdkonnas kompetentne ning keskkonnateadlik, ka seetõttu on loodusturism ja keskkonnaharidus seotud.
wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi 2)http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=566&kateg=2&alam=69&leht=3 3)http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=216 4)http://www.loodusmatkad.ee/?id=150 5) http://nagi.ee/photos/yllatus/14524409 6) http://elamuspank.blogspot.com/2010/06/paneme-ennast-ja-parnu-joe-proovile.html 7) http://www.parnupostimees.ee/1041964/lugeja-pildid-imeline-hommik-parnu-joel/ 8) Eesti Entsoklüpeedia nr. 7 9) http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Parnu_jogi_makett.pdf 8
Kohustuste määramine- ettevõtele antakse luba tegeleda kk kahjustava tegevusega, tingimusel, et ta kompentseerib selle rahaliselt või mõne muu tegevuse kaudu. Nt. Tee ehituses, kui tee valmis, siis hüvitab KK kahju kasutusmaksudest saadud tulust või määratakse firmale kohustus investeerida mõne teise piirkonna KK kaitsesse. Tsoneerimist- kasutatakse planeerimistegevuse käigus, määratakse ära maakasutuse sihtotstarve, nt. Kuhu ehitada puhkeala või keemiatehas. Keskkonnaharidus- lisaks üldisele KK alase teadmise andmisele on firmadel kohustus anda tarbijale infot toote keskkonnaohtlikuse ja selle tootmise käigus tekitatud kk kahjude kohta. Keelud- kasutatakse siis kui mõni toode või tootmises kasutatav aine on tunnistatud eriti ohtlikuks. Trahvimist kasutatakse siis kui standarditest kini ei peeta või maksudest kõrvale hiilitakse. KKP meetmete rakendamisel lähtutakse: 1. Saastaja maksab printsiibist- kulud mis tehakse saastuse ennetamiseks, piiramiseks ja
- Keskkonna-MTÜ kui asi iseenesest. Poliitiline mõju on vähem oluline iseenese ära majandamise kõrval. - Arengud 2000ndatel: - KeskkonnaMTÜde professionaliseerumine –saadud kogemused poliitikute, ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel. - Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine. - Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms). - Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine; - Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades). - Erakond Eestimaa Rohelised asutati Tallinnas 25. novembril 2006 (algatusgrupi töö asustati juba 2005) 1203 liikmega. - Karola vastus: - 1. suundumus: - KeskkonnaMTÜdeprofessionaliseerumine – saadud kogemused poliitikute,
http://www.loodus.envir.ee/8page.html (05.03.2016) [9] Karula Rahvuspark. (2010). Taimestik. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/vana/?id=12016 (15.03.2016) [10] Karula Rahvuspark. Loomastik. [WWW] 18 http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/loomastik/ (14.03.2016) [11] Karula Rahvuspark.Traditsiooniline elulaad. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/kultuuriparand/elulaad/ (10.03.2016) [12] Karula Rahvuspark. Keskkonnaharidus Karula rahvuspargis. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/keskkonnaharidus/ (12.03.2016) [13] Karula Rahvuspark. Kasulikud teadmised Karula rahvuspargi külastajale. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/ (13.03.2016) [14] Karula Rahvuspark. Õpperajad. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/opperajad/ (11.03.2016) [15] Karula Rahvuspark. Majutus. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/turismitalud/ (10.03.2016)
htm (04.03.2017) [8] Envir. Rahvuspargid. [WWW] http://www.loodus.envir.ee/8page.html (05.03.2017) [9] Karula Rahvuspark. (2010). Taimestik. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/vana/?id=12016 (15.03.2017) [10] Karula Rahvuspark. Loomastik. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/loomastik/ (14.03.2017) [11] Karula Rahvuspark.Traditsiooniline elulaad. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/kultuuriparand/elulaad/ (10.03.2017) [12] Karula Rahvuspark. Keskkonnaharidus Karula rahvuspargis. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/keskkonnaharidus/ (12.03.2017) [13] Karula Rahvuspark. Kasulikud teadmised Karula rahvuspargi külastajale. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/ (13.03.2017) [14] Karula Rahvuspark. Õpperajad. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/opperajad/ (11.03.2017) [15] Karula Rahvuspark. Majutus. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/turismitalud/ (10.03.2017)
välisministrite vastuvõetud säästva arengu dokument. See määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse säästva arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. See on esimene regionaalsel tasandil ühiseid eesmärke sisaldav säästva arengu tegevuskava maailmas. Tegevuskavas käsitletakse ühistegevust, ruumilist planeerimist ja sektorite tegevust: transport, energeetika, turism, tööstus, põllumajandus, kalandus, metsandus ja keskkonnaharidus. Läänemere Agendal puudub projektide rahastamise mehhanism ning seetõttu viiakse enamik projekte ellu riiklike ja muude vahendite abil. 2001 aasta aprillis võeti Austraalias Canberras vastu üleilmne roheliste harta. Sellele allakirjutanud erakonnad ja poliitilised liikumised tõotavad üleilmset vastastikust koostööd ja truudust kuuele põhimõttele (ökoloogiline tarkus; sotsiaalne õiglus; osalusdemokraatia; vägivallatus; jätkusuutlikkus ja mitmekesisuse austamine). Harta
Ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed. 1p-kõik teemavaldkonnad välja toodud 14)Miks on Läänemere Agenda 21 läinud maailma säästva arengu ajalukku? See on esimene regionaalsel tasandil ühiseid eesmärke sisaldav jätkusuutliku arengu tegevuskava maailmas. 1p-õige vastus Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine ja sektorite tegevus: transport, energeetika, turism, tööstus, põllumajandus, kalandus, metsandus ja keskkonnaharidus. 15)Mis võeti vastu 2009.a Läänemere piirkonna arendamiseks? 2009. aastal võeti vastu Euroopa Liidu Läänemere Strateegia. Strateegia eesmärgiks on muuta piirkond keskkonnaalaselt jätkusuutlikuks, majanduslikult jõukaks, ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks ning ohutuks ja turvaliseks. 1p-õige vastus 16)Nimeta Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärgid Läänemere strateegial on neli peamist suunda: keskkond, jõukus, ligipääsetavus ning ohutus ja turvalisus. Eesmärgid:
11 Kasutatud kirjandus Põlva maakond · http://et.wikipedia.org/wiki/Põlva_maakond Põlvamaa metskond · http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/p olvamaa-metskond Võhandu jõgi · http://et.wikipedia.org/wiki/Võhandu_jõgi Ahja jõgi · http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_jõgi Meeninkunno maastikukaitseala · http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/mee nikunno_est.pdf Taevaskojad · http://www.taevaskoda.ee/ Ilumetsa meteoriidikaatrid · http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html Piusa koopad · http://www.piusamaa.ee Räpina polder · http://www.rapinapolder.envir.ee/ 12
kauguse päikesesüsteemist. 18161852 mõõdeti F. G. W. Struve ja C. F. Tenneri juhtimisel meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Kaar, mida tänapäeval teatakse kui Struve geodeetilist kaart, omas suurt tähtsust geodeesia ja kartograafia arengus. 2005. aastal kanti Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja ning üks oluline punkt sellel on Tartu tähetorn. Jääaja keskus Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega. Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse osasaamist jääaegadest maailma ajaloo taustal, Eestimaa looduse arenguloost, jääaja jälgedest meie maastikel ja muistendites ning keskkonnatemaatikast laiale sihtgrupile nii Eestist kui ka väljastpoolt.Jääaja keskuse ekspositsiooni eesmärgiks on anda külastajale elamuslikult ja kogemuslikult ülevaade:
28. Ida-Euroopa keskkonnaühendused 2000ndatel: olulisemad trendid ja mõjurid 1. suundumus KeskkonnaMTÜdeprofessionaliseerumine –saadud kogemused poliitikute, ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms) 2. Suundumus Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine; Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades)
mille tagajärjed annavad endast märku tänapäevani. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. 3. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved 4. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud 5. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. 6. Riigimetsa Majandamise Keskus. 7. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf 8. Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht. http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/eestitoud/eesti-vutt.d?id=23956077
saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. 10 Eesti keskkonnastrateegias ning valdkondade (näitekst jäätmed, mets jt) arengukavades on kirjas keskkonnaeesmärkide täitmise tegevused ja ajakavad. Keskkonnakorralduse vahenditega lõimitakse keskkonnateemad igapäevaselt teistesse poliitikatesse ning keskkonnaharidus annab igas vanuses inimestele täiendavaid teadmisi, mis aitavad kujundada keskkonnasõbralikke käitumis- ja tarbimisharjumusi. Eesti 2020 strateegia seob erinevate valdkondade tegevused majanduse konkurentsivõime võtmes. Lähiajal keskendub riik tootlikkuse ja tööhõive teemadele ning konkreetsed tegevused määratletakse erinevate ministeeriumite arengukavades. (Envir.ee 2016) 11 Säästev Eesti 21
viljatust, oskan nüüd vastavalt tegutseda. KASUTATUD ALLIKAD 1. https://sisu.ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/kiirguse-m%C3%B5%C3%B5tmine (23.02.2017) 2. https://sisu.ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/mis-kiirgus (26.02.2017) 3. Mis on elektromagnetkiirgus? http://www.kiirgusinfo.ee/mis-on-elektromagnetkiirgus/ (24.02.2017) 4. http://alkeemia.delfi.ee/tervis/tervisemured/hoiatus-koigile-mobiiltelefoni- kasutajatele?id=69698229 (24.02.2017) 5. http://www.bioneer.ee/bioneer/keskkonnaharidus/aid-20380/Elektromagnetkiirguse-m %C3%B5just- (15.10.2016) 6. http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=45&article_id=266 (15.10.2016) 7. http://www.medicinenet.com/5_ways_to_recognize_a_heat-related_illness/views.htm (05.01.2017) 8. http://www.lote.ee/lotein/wp-content/uploads/2014/02/Kiirgused-ja-tervis.pdf (05.01.2017) 9. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntgenikiirgus (15.10.2016) 10. http://www.kiirgusinfo.ee/mobiiltelefonid/ (07.11
sotsiaalseid hüvesid. Viimasel ajal on selle pärast üha rohkem hakatud rääkima rohemajandusest. 7. Millised on säästva arengu eesmärgid Eesti jaoks? 1995. a säästva arengu seadus 2005. a riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ sätestab arengu eesmärgid: Eesti kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, Sotsiaalne sidusus Ökoloogiline tasakaal 8. Mis on keskkonnaharidus ja säästva arengu haridus? Nende sarnasused ja erinevused. Keskkonnahariduse ja säästva arengu hariduse arengulugu. Millal kirjeldati esmakordselt säästva arengu haridust? SAH – säästvale arengule omaste väärtushinnangute integreerimine kõikidesse õppimisaspektidesse, et soodustada käitumuslikke muutusi, mille tulemusena kujuneks jätkusuutlikum ja õiglasem ühiskond kõigi jaoks. 9. SAHi 10 põhilist teemat 1) vaesuse vähendamine
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maatu...
● Ilmast sõltuv 31. Mida peab teadma süvahuviga loodusturisti (sh välisturisti) võõrustamisest? Enamasti on tegemist vanemate inimestega, kes on võimelised maksma kallimate pakettide eest mugavuse nimel. Eeldavad giidilt professionaalsust ja korralike teadmisi ning hästi organiseeritud matka, tuleb arvestada ka kultuuriliste eripäradega. Eelistavad kultuurireise ja puhkust maal või mägedes. 32. Kuidas on omavahel Eestis tugevalt seotud loodusturism ja keskkonnaharidus? Looduse vahendamine kujundab loodus- ja keskkonnahoidlikke väärtushinnanguid, pakkudes teadmiste kõrval emotsionaalseid kogemusi loodusest. Looduse vahendamise mudel on suures osas kattuv keskkonnahariduse mudeliga. Looduse vahendamine annab võimaluse praktiliseks õppimiseks looduses.
rannikumere kaitse, saavutada hea seisund; Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine; Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine, keskkonnasõbralik mulla kasutamine, kaitsealade pindala suurendamine; Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, kasutada erinevad energiaallikad, tarbimise ja kadude vähenemine; Õhukvaliteedi parandamine, osoonikihi kaitse, keskkonnasõbralik ja ohutu transport; Jääkreostuse likvideerimine; Keskkonnateadlikkuse edendamine, keskkonnaharidus; Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks , maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mürataseme alandamine, saasteainete vähenemine Toidu saastumise vähendamine. Mis on reovesi, (olmes ja tööstuses kasutatud heitvesi) – reostunud inimtegevuse tagajärjel, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovesi enne looduslikku veekogusse juhtimist – puhastada. heitvesi, inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi.
Tartu Postimees. Kättesaadav: http://www.tartupostimees.ee/?id=378652 (viimati külastatud 04. 04. 2011). 10. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. Lk. 178. 11. Riigimetsa Majandamise Keskus. Kättesaadav: http://www.rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/elistvere-loomapark (viimati külastatud 01. 04 .2011). 12. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf (viimati külastatud 03.04.2011) 13. Saadjärve Jahtklubi. Kättesaadav: http://www.saadjarvejahtklubi.ee/ (viimati külastatud 04. 04. 2011). 14. Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht. Kättesaadav: http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/eestitoud/eesti-vutt.d?id=23956077 (viimati külastatud 04.04.2011) 15
rahvusvaheline looduskaitsealane töö. Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine. Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon. Kalandus: kalavarude säästlik kasutamine püügikoormuse väljaselgitamine ja mahtude määramine; harrastuslik kalapüük; kalade elupaikade ja kudealade parandamine (sh paisud); kalavarude taastootmine; rahvusvahelised kokkulepped püügikoormuses. "Hallid" valdkonnad : (tegelevad) Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaharidus: strateegiline suund, toetused, juhend- ja abimaterjalid. Keskkonnamõju hindamine: keskkonnamõju hindamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise süsteemi korraldus. Keskkonnaseire: infosüsteemid, seiresüsteemid, analüüsid. Keskkonnajuhtimine: keskkonnastandardid, ökomärgised. Keskkonnaökonoomika: keskkonnatasud ja maksud kui käitumise mõjutajad Muutused pärast EL - ga liitumist : Standardid karmistusid paljudes valdkondades . Suured investeeringuvajadused
Referaadi koostamine andis meile ikka päris põgusa ülevaate Piusa koobastikust ning tegi meid nüüd mingil määral ka palju targemaks. 17. Kasutatud allikad 1. http://www.piusamaa.ee/ 2. http://www.hot.ee/pisiimetajad/ 3. http://www.vastseliina.ee/?go=t_piusa 4. http://rmk.edicypages.com/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/piusa-koobastiku- looduskaitseala 5. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=1153049772 6. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/piusa_eesti.pdf 7. http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-5138/Valitsus-kinnitas-Piusa-koobastiku- looduskaitseala-kaitse-eeskirja 8. http://www.google.ee/imgres? q=piusa+koopad&um=1&hl=et&rlz=1T4ADRA_enEE455&biw=1366&bih=517&tb m=isch&tbnid=feNKyQs2glm_RM:&imgrefurl=http://pilt.delfi.ee/album/80191/%3F view%3Dblog%26page %3D9&docid=F5UjF3JgwzCE0M&imgurl=http://y.delfi.ee/norm/80191/3750423_TV ATZj.jpeg&w=630&h=473&ei=A2AUT7_yNIik-
Näiteid kirjandusest: 1) Suur Gatsby (Fitzgerald) 2) Tuulest viidud (Margareth Mitchell) 3) Daamide õnn (Emilie Zola) 4) Õde Carrie (Dreiser) Rahast kibestunud tegelased: 1) Rochester (Bronte "Jane Eyre") 2) Aramis ("Kolm musketäri") 3) Keskkond ja loodushoid Vabatahtlike võimalused keskkonna kaitsmiseks: heakorratalgute korraldamine ja loodustalgutel osalemine looduskaitselised tegevused (nt. looduskaitsealade hooldamine) keskkonnaharidus ja elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine (nt. Loodusmatkad lastele, taaskasutuse võimaluste tutvustamine) uuringud ja seire (nt. lindude rände jälgimine ja linnuliikide loetlemine) keskkonnapoliitika kujundamine (nt. osalemine valdkondlikes ümarlaudades ja seadusloomes) Inimese kaugenemine loodusest: 1) Aina rohkem kardetakse puuke, putukaid, karusid, mürgiseid taimi. Kuna igapäevaselt on
annaabi.ee 
